2-22-6767/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6767

Kohtuasi

X hagi Y vastu isaduse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. septembri 2022. a õigeksvõtul

põhinev otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja Q

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Jelena Karžetskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y 19. oktoobri 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 21. septembri

2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-6767 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse

võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses

veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-6767

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja, laps) esitas 5. mail 2022 Harju Maakohtule Y (kostja, isa) vastu hagi, milles palus

tuvastada, et hageja põlvneb kostjast, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise. Mh taotles

hageja põlvnemise tuvastamiseks ekspertiisi tegemist.

2. Maakohus võttis 24. mai 2022. a määrusega põlvnemise tuvastamise nõude menetlusse ja

eraldas elatise nõude eraldi menetlusse.

3. Kostja nõustus esialgses vastuses hagi õigeks võtma juhul, kui DNA-ekspertiis kinnitab, et

kostja on hageja isa. Juhul, kui DNA-ekspertiis ei kinnita kostja isadust, palus kostja jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja väitel on hagiavaldusega

kohtu poole pöördumine pahatahtlik, sest probleemi oleks saanud lahendada kohtuväliselt.

Kostja ja kostja vanemad on pakkunud mitu korda lapse emale (Q) võimalust teha DNA-

ekspertiis, kuid lapse ema ei olnud sellest huvitatud. Seda kinnitab kostja ja lapse ema

kirjavahetus ning vajadusel tunnistaja W. Arvestades seda, et kostja oli enne kohtu poole

pöördumist ja on ka kohtumenetluses nõus tegema DNA-ekspertiisi ning selle tulemuse alusel

hagi õigeks võtma, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Harju Maakohus kohustas 15. juuni 2022. s määrusega hagejat tasuma põlvnemise ekspertiisi

tegemise eest tagatist 171 eurot. Hageja tasus tagatise.

5. Harju Maakohus rahuldas hageja ekspertiisi taotluse ja määras hageja põlvnemise

tuvastamiseks ekspertiisi. Ekspertiisiakti kohaselt on kostja 99,999999999% tõenäosusega

hageja isa. Ekspertiisiakti maksumuseks oli 171 eurot.

6. Kostja võttis pärast ekspertiisiakti saamist hagi 9. septembril 2022 õigeks, palus hagi

rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja pöördumisel kohtu poole ei ole

seost kostja tegevuse ega käitumisega. Kohtuvaidlus toimus üksnes seetõttu, et lapse ema ei

soovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada. Kostja menetluskulude nimekirja järgi olid tema

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 720 eurot (4 tundi × 180 eurot).

7. Hageja vaidles menetluskulude hageja kanda jätmisele ja menetluskulude suurusele vastu.

Pooltevaheline vaidlus on kestnud aastaid ning kostja nõustus DNA-ekspertiisiga üksnes siis,

kui hageja oli pöördunud kohtu poole. Kahe aasta tagune kirjavahetus ning asjaolu, et kostja

asus elatist tasuma alles pärast ekspertiisi tulemuse teadasaamist, kinnitavad, et kostjal ei olnud

tõsist kavatsust last omaks võtta. Kulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja

ebamõistlik. Kostjal on juriidiline kõrgharidus (magistrikraad) ning ta on teda esindanud

õigusbüroo partner.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 21. septembri 2022. a õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ning

tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 171 eurot (ekspertiisitasu).

Maakohus leidis, et asjas on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi

põhjendatud hagi rahuldada, sh tõendab põlvnemist ka ekspertiisiakt.

Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise tõttu jäävad TsMS § 164 lg 1¹ järgi menetluskulud

kostja kanda. Hageja pöördus kohtusse ning tema menetluskulud tekkisid põhjusel, et kostja

keeldus isadust omaks võtmast ja elatist tasumast. Seega on hageja kohtusse pöördumine

2-22-6767

tingitud kostja käitumisest, mistõttu ei ole menetluskulude kostja kanda jätmine kostja suhtes

ebaõiglane ega ebamõistlik.

Kuna kostja ei võtnud hagi kohe õigeks, ei saa asjas jätta ka TsMS § 168 lg 6 alusel

menetluskulusid hageja kanda. Kostja võttis hagi õigeks pärast ekspertiisitulemuse kättesaamist

ning kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitada.

Hageja menetluskuludeks on ekspertiisi tasu 171 eurot, mis on TsMS § 174 lg-te 1 ja 10 järgi

põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

Apellatsioonkaebus

9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta

menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt TsMS § 164 lg-t 1¹ ja asus

vääralt seisukohale, et kostja käitumine põhjustas hagi esitamise. Maakohus jättis tähelepanuta

asjaolu ja hindamata tõendid, mis kinnitavad, et kostja püüdis lahendada asja kohtuväliselt, kuid

hageja (hageja ema) ei olnud sellest huvitatud ja pöördus kohtu poole, millega põhjustas ise

menetluskulude tekkimise. Tsiviilasjades nr 2-19-630 ja nr 2-22-11571 on kohus seda

arvestanud.

Maakohus tõlgendas vääralt TsMS § 168 lg-t 6 ja andis sõnale „kohe“ ebaõige tähenduse,

mistõttu jättis vääralt selle normi kohaldamata. Ei oleks mõistlik ega õiglane panna kostjat

olukorda, kus ta peab võtma hagi õigeks enne ekspertiisi tulemusest teadasaamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

11. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui

faktilised asjaolud,

millele apellatsioonkaebuses

tuginetakse, osutuksid tõendatuks

(vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab

ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende

kohta asjas esitatud tõendeid.

12. Siinses asjas ei nõustu kostja sellega, et maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1¹

alusel kostja kanda. Kostja tõi kaebuses esile, et ta ei ole põhjustanud tema vastu hagi esitamist

ning menetluskulud oleksid jäänud sisuliselt olemata, kui hageja ema oleks nõustunud

kohtuväliselt lapse põlvnemist tuvastama. Samuti oleks maakohus saanud kostja hinnangul jätta

menetluskulud kostja õigeksvõtu tõttu TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda.

2-22-6767

12.1. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus ka kostja apellatsioonkaebuse väidete

õigsust eeldades jaotada kohtuasja menetluskulusid maakohtust erinevalt.

Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi see

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi

esitamiseks ning kohus rahuldab hagi seetõttu, et kostja võttis hagi kohe õigeks, kannab hageja

TsMS § 168 lg 6 järgi menetluskulud ise. Lisaks võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Põlvnemise tuvastamise hagi kohta on aga seadusandja sätestanud erisätted. TsMS § 164 lg 1

järgi kannab põlvnemise asjas kumbki pool üldjuhul oma menetluskulud ise, kuid põlvnemise

tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud TsMS § 164 lg 1¹ I lause järgi

kostja. Seejuures võib kohus jätta kulud siiski täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Seega jäävad põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamata jätmise korral

menetluskulud poolte enda kanda, kuid hagi rahuldamise korral kostja kanda, kui kohus ei

tuvasta, et hageja kulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Selline regulatsioon kehtib alates 1. jaanuarist 2015, sest enne seda kehtinud menetluskulude

jaotus, mille kohaselt jäid põlvnemise asjades menetluskulud poolte enda kanda, ei olnud

õiguskantsleri hinnangul õiglane ning piiras põlvnemise asjades kohtutele juurdepääsu, sest

menetluskulude jaotus ei olnud kohtu poole pöördujale piisavalt ettenähtav. Ühtlasi sooviti

vältida menetluskulude lapse kanda jätmist (vt lähemalt Riigilõivuseadus 725 SE, II lugemisele

lisatud seletuskiri ja Justiitsministeeriumi 19. novembri 2014. a arvamus). Seega peab kohus

kehtiva õiguse järgi jätma põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud

kostja kanda ning üksnes erandina, s.o väga erandlikel asjaoludel võib kohus sellest kõrvale

kalduda.

TsMS § 164 lg 1¹ I lauses sätestatud põhimõttest sama sätte II lause või TsMS § 168 lg 6 alusel

kõrvale kaldumiseks ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust asjaolu, et vanem oli nõus tegema

kohtuväliselt põlvnemise tuvastamise ekspertiisi ja/või võttis pärast ekspertiisitulemusest teada

saamist hagi õigeks. Kuigi lapse põlvnemist isast saab perekonnaseaduse § 87 järgi kindlaks

teha

ka

kohtuväliselt,

s.o

perekonnaseisutoimingute

seaduses

sätestatud

korras

omaksvõtuavalduse tegemisega, saab isadust tuvastada PKS § 94 järgi üksnes kohus. Seejuures

ei ole kohus TsMS § 440 lg 4 järgi põlvnemise asjas hagi õigeksvõtuga seotud ning kohus peab

lapse huve silmas pidades kontrollima, et põlvnemise tuvastamise eeldused on täidetud. Sellest

tulenevalt ei saa põlvnemise tuvastamise asjades anda õigeksvõtule samasugust tähendust nagu

muudes kohtuasjades ning põlvnemise hagi õigeksvõtt, sh pärast ekspertiisitulemusest teada

saamist, ei anna alust jätta kõiki kohtuasja menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda

või hageja menetluskulusid TsMS § 164 lg 1¹ II lause alusel hageja enda kanda.

12.2. Praegusel juhul on vaidluse all üksnes põlvnemise tuvastamiseks kantud ekspertiisi tasu

171 eurot. Seega on küsimus üksnes selles, kas kostja peab TsMS § 164 lg 1¹ üldreegli järgi

kandma ekspertiisikulud või oleks sellise kulu kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik või tuleks kõik menetluskulud, sh kostja enda menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6

alusel hageja kanda.

Kostja tõi esile, et menetluskulusid ei tuleks tema kanda jätta, sest ta oli nõus tegema ekspertiisi

kohtuväliselt, kuid hageja ema ei olnud sellest huvitatud, st vaidluse oleks saanud lahendada

kohtuväliselt, kohtukulusid tekitamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks need asjaolud ka

tõendatuse korral alust järeldada, et põlvnemise tuvastamise ekspertiisikulude jätmine kostja

2-22-6767

kanda oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, sest nii kohtus kui ka kohtuväliselt

põlvnemise tuvastamise korral oleks kostjal tekkinud ekspertiisikulu. Seejuures on kostja ise

kinnitanud, et ta soovis korduvalt teha ekspertiisi hageja põlvnemise tuvastamiseks, mis annab

alust järeldada, et ekspertiis oli vajalik, kuna kostja kahtles oma isaduses ega olnud nõus last

ilma ekspertiisita kohtuväliselt omaks võtma. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et kostja taotluse

rahuldamine tähendaks hageja põlvnemise ekspertiisi kulude jätmist hageja, s.o lapse kanda.

Asjaolu, et kostja kui lapse isa oli nõus tegema põlvnemise tuvastamise ekspertiisi

kohtuväliselt, ei anna alust jätta lapse avalduse alusel alustatud kohtumenetluses tehtud

ekspertiisikulu lapse kanda. Eeltoodut arvestades ei annaks kostja väited ka nende tõendatuse

korral alust jätta ekspertiisikulu TsMS § 164 lg 1¹ II lause alusel hageja enda kanda.

Ühtlasi ei saaks ringkonnakohus jätta asja menetluskulusid, sh kostjal tekkinud menetluskulusid

TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda, sest põlvnemise tuvastamise asjas ei ole kostja

omaksvõtul sarnast õiguslikku tähendust nagu muudes hagiasjades ning hagi õigeksvõtt pärast

ekspertiisitulemuse teadasaamist ei mõjuta menetluskulude jaotust ega anna alust kohaldada

TsMS § 168 lg-t 6.

Kostja viited teistes tsiviilasjades tehtud kohtulahenditele ei ole asjakohased, sest need ei

puuduta menetluskulude jaotust põlvnemise tuvastamise asjades.

13. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil

vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik