2-22-8550/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

31.10.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8550

Kohtuasi

F.H hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse vastu

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.9.2022 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja F.H

Kostja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.9.2022 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada F.H määruskaebus.

Kohtu selgitus

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja selle käiguta jätmine

1. F.H (hageja) esitas 7.6.2022 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

(kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju 18 168,10 eurot,

mittevaralise kahju 20 000 eurot ja viivise 38 168,19 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teise lause järgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Õigusabikulud

palub hageja jätta kostja kanda ning määrata lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2-22-8550

2. Harju Maakohtu 17.6.2022 määrusega jäeti hagi käiguta ja hagejale määrati tähtaeg hagis

esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt tuleb hagejal 1) nimetada hagihind; 2)

hagi täpsustada ja põhistada; 3) nummerdada hagi lisad, viidata hagis igale lisale ja välja tuua,

millist asjaolu millise lisaga tõendada soovitakse.

3. 19.7.2022 esitas hageja täpsustatud hagi ja lisad, ning 16.8.2022 täiendavad lisad.

4. Harju Maakohtu 26.8.2022 määrusega jäeti hagi teistkordselt käiguta ja määrati hagejale

tähtaeg hagis esinenud puuduste kõrvaldamiseks, s.o: 1) hagihinna nimetamiseks, viivise

arvestuse esitamiseks ja vajadusel nõudelt täiendava riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta

maksekorralduse esitamiseks; 2) hagiavalduse täiendavaks täpsustamiseks ja põhistamiseks;

3) hagi lisade nummerdamiseks ja hagiavalduses nendele viitamiseks.

5. 8.9.2022 esitas hageja täpsustatud hagi ja lisad, ning 14.9.2022 täiendavad seletused ja lisa.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 15.9.2022 määrusega hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-i 9 ja § 340¹ lg 2 alusel, kuna hageja ei kõrvaldanud kohtu

määratud tähtpäevaks hagis esinenud puudusi.

6.1. Hagiavaldus on esitatud puudustega ning hageja ei ole kohtu 17.6.2022 ja 26.8.2022

määrustes toodud puuduseid kõrvaldanud.

6.2. 8.9.2022 hagiavalduse p-st 3 tulenevalt jäeti tsiviilasjas nr 2-19-9453 esitatud hagi läbi

vaatamata ja menetluskulud hageja Q-finants OÜ kanda. Maakohtu hinnangul ei suutnud

hageja põhistada, miks peab kostja hüvitama siinses menetluses hageja (tsiviilasjas nr 2-19-

9453 asjas kaaskostja) menetluskulud 840 eurot, ning miks hagejal ei olnud võimalik neid

kulusid tsiviilasjas nr 2-19-9453 Q-finants OÜ-lt nõuda.

6.3. Hagiavalduse p-s 4 nõuab hageja tsiviilasjas nr 2-19-11848 tekkinud menetluskulude

hüvitamist. Hageja ei ole välja toonud, miks kostja peab kandma hageja tsiviilasjas 2-19-

11848 tekkinud menetluskulud 3874,60 eurot, kui maa- ja ringkonnakohus jäeti

menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ei väida, et ta on esitanud kaebused maa- ja

ringkonnakohtu otsuste peale.

6.4. Hagiavalduse p-s 6 nõuab hageja tsiviilasjas nr 2-20-10493 tekkinud menetluskulude

väljamõistmist kostjalt, põhistades hagi sellega, et menetluskulud tekkisid kostja eksimuse

tõttu. Hageja ei suuda põhistada, miks kostja peab kandma hagejal tsiviilasjas nr 2-20-10493

tekkinud menetluskulud 1200 eurot, kui pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keelduti.

6.5. Hagiavalduse p-s 7 nõuab hageja tsiviilasjas nr 2-20-10493 tekkinud menetluskulude

väljamõistmist kostjalt. Samas jäeti hagi järgi menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ja

ringkonnakohtus kaaskostja Com Trans OÜ kanda. Hageja ei ole põhistanud, millest koosneb

tema nõutav kahju 8024 eurot – kas üksnes maakohtus kantud menetluskuludest või ka

ringkonnakohtus kantud kuludest.

6.6. Hagiavalduse p-s 8 nõuab hageja tsiviilasjas nr 2-20-12515 tekkinud menetluskulude

1750 eurot väljamõistmist kostjalt. Samas jäeti hagiavalduse järgi menetluskulud poolte endi

2-22-8550

kanda. Hageja ei väida, et ta on esitanud kaebused maa- ja ringkonnakohtu otsuse peale

menetluskulude vaidlustamiseks.

6.7. 8.9.2022 hagiavalduse p-s 9 nõuab hageja kohtutäiturilt 19 800 eurot. Hagiavalduse lisa

64 järgi on 19.7.2022 Eraarendus Grupp OÜ loovutanud hagejale kõik rahalised nõuded OÜ

Q-Finants, V15 OÜ (praegune ärinimi Teeme Head OÜ), Com Trans OÜ ja Alexmark OÜ

vastu. Need äriühingud ei ole siinses menetluses kostjad. Hageja ei ole esile toonud, millisel

õiguslikul alusel saab ta kolmandate isikute vastu tekkinud nõudeõiguse maksma panemist

nõuda kohtutäiturilt (s.o kostjalt). 14.9.2022 menetlusdokumendis esitatud nõue täpsustuse

juurde on hageja lisanud uue teate nõude loovutamise kohta. Selle järgi on Eraarendus Grupp

OÜ 14.9.2022 loovutanud hagejale kahjunõude 19 800 eurot kostja vastu. Kuna hageja

19.7.2022 esitatud nõude loovutamise teate järgi on tal nõudeõigus OÜ Q-Finants, V15 OÜ

(praeguse ärinimega Teeme Head OÜ), Com Trans OÜ ja Alexmark OÜ vastu, siis on

arusaamatu, kuidas sai Eraarendus Grupp OÜ sama nõude kostja vastu taas hagejale

loovutada.

6.8. Hageja ei ole suutnud põhistada mittevaralise kahju 12 000 väljamõistmist kostjalt.

Kohus on hagejale piisavalt selgitanud, et kostjal ei ole deliktil põhinevat vastutust kolmanda

isiku õigusvastase tegevuse eest.

6.9. Hageja ei täitnud ka 26.8.2022 määruse resolutsiooni p-s 3 toodud nõuet hagi lisade

nimetamiseks ja nummerdamiseks. Hageja nummerdas lisad kuni numbrini 80, kuid on

lisadena esitanud ka nummerdamata ja nimetamata lisad veel 168 lehel (tl 139–223). Hageja

ei ole välja toonud, mis eesmärgil ta neid esitab ja mida nende alusel tõendada soovib.

6.10. 8.9.2022 hagiavalduse p-s 9 on hageja kinnitanud, et suurendab tõenäoliselt lähiajal oma

nõudeid. Hageja ei ole kohtu korduvatele nõudmistele vaatamata suutnud oma nõuet

kujundada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas 7.10.2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu

määruse tühistada ja kohustada maakohut võtma hagi menetlusse.

7.1. Hageja hinnangul kohaldas maakohus vääralt TsMS § 371 lg 1 p-i 9 ja § 340¹ lg-t 2.

Hagis ei ole puudusi, mis takistaksid asja läbivaatamist. Kohus ei vaadanud hagiavaldust

objektiivselt läbi. Hagiavalduse viimases 8.9.2022 redaktsioonis parandas ja täitis hageja kõik

kohtu nõuded. Hagi on juriidilise tähenduse ja sisuga, väited on tõendatud ja põhjendatud.

7.2. Määruskaebuse kohaselt müüs kostja 31.5.2019 enampakkumisel hageja vara, kuid rikkus

oluliselt selleks ettenähtud nõudeid. 500 000 euro väärtuses vara (OÜ Luxury Park osa)

müüdi 200 euroga. Osa tagasisaamiseks tekkis hagejal 11 kohtumenetlust, millega kaasnesid

märkimisväärsed kohtukulud. Hagejale tekkinud kahju põhjustas kostja viga.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-8550

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Maakohus tugines hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 1 p-le 9 ja §

340¹ lg-le 2. TsMS § 371 lg 1 p-i 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleerib kohtule esitatavate

menetlusdokumentide vorminõudeid 38. peatükk. TsMS §-de 334 ja 336 järgi peavad kohtule

esitatud avaldused olema selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, samas võib

menetlusosaline esitada avalduse ka elektrooniliselt. Lisaks tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3

järgi hagiavalduses märkida mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks

olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid

asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

11. 26.8.2022 määruses, millega maakohus jättis hagi teistkordselt käiguta, tõi maakohus

esile, et hagejal tuleb kõrvaldada järgmised puudused:

1) hageja peab selgelt välja tooma, millest koosnevad 19.7.2022 menetlusdokumendis

kahjuna nimetatud summad;

2) hagejal tuleb selgitada ja tõendada, millisel õiguslikul alusel saab ta nõuda kolmanda

isiku kantud menetluskulude hüvitamist kostjalt;

3) hagejal tuleb täiendavalt põhistada ja välja tuua, millisel õiguslikul alusel saab ta

nõuda kostjalt kolmandal isikul tekkinud kahju;

4) hagejal tuleb välja tuua, miks peab kostja kandma deliktilist vastutust kolmanda isiku

(S.Y ) eest, ning miks ei ole hagejal võimalik nõuet esitada kahju tekitaja vastu;

5) hagejal tuleb hagi ja selle täienduse lisad korrektselt nimetada ja nummerdada ning

viidata hagis igale lisale ja välja tuua, millist asjaolu, millise lisaga tõendada

soovitakse;

6) hagejal tuleb nimetada hagihind, esitada kohtule viivisearvestus ning vajadusel tasuda

täiendavat riigilõivu.

12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohus ei või jätta hagi menetlusse võtmata üksnes

seetõttu, et hagis esinenud puudusi ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja

põhjendama, et esineb TsMS §-s 371 toodud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja

menetlemist (vt Riigikohtu 21.12.2016 määrus 3-2-1-120-16, p 11). Hageja on

määruskaebuses leidnud, et hagis ei ole puudusi, mis takistaksid asja menetlemist.

Ringkonnakohus leiab samuti, et maakohtu viidatud puudused ei ole sellised, mis takistaksid

asja menetlemist ja mille alusel oleks võimalik hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-

i 9 järgi keelduda.

13. Maakohus on kohustanud hagejat täiendavalt põhistama ning välja tooma, millisel

õiguslikul alusel ta kostja vastu konkreetseid nõudeid esitab. Maakohus ei saa keelduda

menetlemast hagi, milles on esitatud küll hagi alus ja ese, kuid viitamata on nõude õiguslik

alus (alusnorm). Kohus kohaldab TsMS § 436 lg 7 kohaselt õigust ise, mistõttu ei saa kohus

2-22-8550

nõuda pooltelt õigusküsimustes seisukoha võtmist (vt V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, TsMS § 371 lg 1 p 9

kommentaarid, lk 456, p 3.3.9.2 a). Seega ei anna hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

alust see, et hageja ei ole hagis märkinud, millisel õiguslikul alusel ta nõuded esitab.

14. Hageja nõuded ning faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta, samuti tõendid,

mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, selgitab kohus välja

eelmenetluses (TsMS § 392 lg 1 p-d 1, 3 ja 4). Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib

kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (TsMS § 392 lg 3). Eelmenetluses

kontrollib kohus ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi (TsMS §

392 lg 4).

15. Maakohus on hagi vormilist puudust sisustanud ka sellega, et hageja ei ole nimetanud

hagihinda, esitanud viivisearvestust ega sellest tulenevalt vajadusel tasunud täiendavat

riigilõivu. Ka nende puhul ei ole tegemist selliste hagiavalduse vormipuudusega, mis

takistaksid hagi menetlemist ja õigustaksid hagi menetlusse võtmisest keeldumist. TsMS §

136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see

ei nähtu avaldusest, samuti kui kohus ei nõustu hageja või muu avaldaja poolt määratud

hagihinnaga (vt ka V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik

II. Kommenteeritud väljaanne, TsMS § 371 lg 1 p 9 kommentaarid, lk 456, p 3.3.9.3).

Seejuures märgib ringkonnakohus, et TsMS § 363 lg 1 p-i 5 järgi tuleb hagis märkida

hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Praeguses asjas on tegemist

raha maksmisele suunatud hagiga, mille puhul tuleb hagihinna määramisel lähtuda TsMS §

124 lg-st 1, millele maakohus on 26.8.2022 määruses ka õigesti viidanud. 26.8.2022 määruse

kohaselt on hageja nõude puhul ebaselge, mis ajast arvates taotleb hageja viivise

väljamõistmist ning sellest tulenevalt ka tasumisele kuuluva riigilõivu suurus. TsMS § 135

kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või

kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole

seaduses täpselt kindlaks määratud. Praegusel juhul tuleneb 7.6.2022 hagi p-st 13 ja

19.7.2022 hagi täpsustuse p-st 16, et hageja nõuab viivist kahjunõudelt alates hagi esitamisest

kuni nõude tasumiseni. Eeltoodut arvestades oli hagi ese kõrvalnõude osas selge ning

maakohus saanuks TsMS § 136 lg-st 1 tulenevalt ise tsiviilasja hinna määrata.

16. Alust jätta hagi menetlusse võtmata ei anna ka see, et hageja ei ole vaatamata maakohtu

nõudmisele nummerdanud hagi ja selle täpsustusele lisatud dokumente ega toonud välja,

millist asjaolu, millise lisaga ta tõendada soovib. Hagejal tuleb TsMS § 363 lg 1 p-i 3 järgi

hagis märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt,

millist asjaolu, millise tõendiga tõendada soovitakse, ent nimetatud nõude täitmata jätmine ei

takista hagi menetlemist ega anna alust hagi menetlemisest keelduda. Kui hageja ei seosta

hagis esiletoodud asjaolusid tõenditega, riskib hageja sellega, et asjaolud jäävad tõendamata,

ent see ei saa osutuda määravaks hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel.

17. TsMS § 371 lg 1 p-i 9 alusel võib hagi jätta menetlusse võtmata, kui sellel puudub pädeva

isiku allkiri või kui haginõue on ebaselge ulatuses, mis takistab asja menetlemist (vt V. Kõve,

I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne,

TsMS § 371 lg 1 p 9 kommantaarid, lk 455, p-d 3.3.9.1. ja 3.3.9.2). Nõude ebaselgus TsMS §

371 lg 1 p-i 9 mõttes ei saa tuleneda asjaolude või põhjusliku seose puudustest, vaid üksnes

hagi eseme mittevastavusest TsMS § 363 lg 1 p-i 1 nõuetele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

määrused tsiviilasjas nr 2-20-17222, p 17 ja 2-20-5514, p 14). Maakohus ei ole hagi

menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud hagi menetlemist takistavatele haginõude

2-22-8550

ebaselgusele, mis tuleneksid hagi eseme mittevastavusest TsMS § 363 lg 1 p-i 1 nõuetele. Ka

asjaolu, kas hageja nõuded võivad olla õiguslikult perspektiivitud, ei ole maakohus määruses

käsitlenud. Samuti ei ole maakohus sel alusel hagi menetlusse võtmisest keeldunud.

18. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

19. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada

vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.

20. TsMS § 696 lg 1 ja § 372 lg 5 esimese lause järgi ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu