2-22-12189/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-22-12189

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2022, kell 09.30, Pärnu

Tsiviilasi

X (X) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxx, e-post xxx)

Võlgniku usaldusisik: Andrus Õnnik (Andrus Õnniku

Õigusbüroo OÜ, Lai 10, Pärnu 80010; e-post:

pinker@hot.ee; tel 44 313 13)

Kohtuistungi toimumise aeg ja

osalejad

25. oktoobril 2022, osalesid X ja Andrus Õnnik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja X(X, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 31. oktoobril 2022. a kell 09.30.

3. Nimetada X pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai

10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

4. X võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 21. novembril 2022. kell 15.00 Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumajas Rüütli tn 19 (II korrus, saal nr 3).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Tsiviilasi nr 2-22-12189

2 (7)

6. Algatada X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus

otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast

kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 1. novembriks, esimene aruanne esitada 01. novembril

2023.

9. X peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik X kanda.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x

eurot, kokku x eurot., väljamaksmisega büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb

(Business Law Firm OÜ arvelduskontole EE481010220061434016).

14. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks x euro ja lisanduva

käibemaksu x euro ulatuses, kokku summas x eurot.

15. Maksta usaldusisiku tasu katteks x eurot (tasu x eurot + käibemaks x eurot) välja riigi

vahenditest OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.

16. Jätta usaldusisiku tasu ülejäänud osas, summas x eurot (sh 20% käibemaks x eurot)

võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda OÜ-le

Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

18. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

19. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD, USALDUSISIKU HINNANGUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, taotledes enda pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pärnu Maakohus 23.09.2022

võttis avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks Andrus Õnniku, kes oli andnud selleks

kirjaliku nõusoleku.

2. Usaldusisik esitas 17.10.2022 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku töö

aruande ning füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud.

Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning

võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõistes.

Võlgniku vara nimekirja kohaselt on tema ainsaks varaks sissetulekud: peretoetus 60 eurot, lapsele

isa poolt makstav elatis 120 eurot ja alates oktoobrist 2022 saadav töötasu 800 eurot (bruto).

Tsiviilasi nr 2-22-12189

3 (7)

Võlgnikul on 3235.210 II pensionisamba osakut, väärtusega 3008,49€, mida ei ole loetud vara

väärtuse hulka, kuna II samba osakutele ei ole lubatud pöörata sissenõuet.

Maksuameti andmetel on võlgniku brutotulu olnud järgmine:

-

2017.a. sept-detsember

kokku 1429,72 €

kuu keskmine 357 €

-

2018.a.

kokku 10 952,94 €

kuu keskmine 913 €

-

2019.a.

kokku 8367,24 €

kuu keskmine 697 €

-

2020.a.

kokku 3910,90 €

kuu keskmine 326 €

-

2021.a.

kokku 3496,97 €

kuu keskmine 291 €

-

2022.a. 9 kuud

kokku 752,91 €

kuu keskmine 84 €

Sissetulekute hulgas on näidatud töötasud/haigushüvitised/töötutoetus

Sissetuleku hulka ei ole loetud peretoetust a´60 € ja lapse elatist

Võlgnikul on igal aastal olnud 2-5 tööandjat, võlgnik ise on selgitanud, et on vahetanud sageli

elu- ja töökohti, kuna on otsinud sobiva graafikuga ja tasuvamat tööd.

Praegu on võlgnikul kehtiv tööleping xxx AS-iga, ta töötab alates septembrist xxx xxx-na. Leping

on tähtajaga 14.06.2023, 4-kuulise katseajaga, brutotasuga 800€/kuus. Esimene palk laekus

oktoobris 661 eurot.

Võlgnik kasutab lapse isale kuuluvat sõiduautot Škoda Oktavia, registrimärk xxxxxx, 2004vl ning

katab sellega seotud kulud (usaldusisiku märkus - sõidukile on alates 11.12.2020 seatud

kohtutäiturite poolt 7 keelumärget).

Võlgniku igakuised hädavajalikud kulud on korterikulud kuni 150 eurot, televiisor ja internet

(STV) 27 eurot, autokindlustus 24 eurot, lapse trenn 29 eurot, kokku 230 eurot, lisanduvad kulud

toidule, riietele, hügieenile.

Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi kokku vähemalt 49 533,66 eurot, millest

41 131,75 eurot moodustavad väike- ja tarbimislaenud ja 8401,9 eurot on muud kohustused

(peamiselt kohtutäiturite tasud ja kulud). Usaldusisik selgitab, et kohtulahenditest ei ole tuvastatav,

mis liiki kohustus (tarbimislaen/järelmaks vm) lahendi aluseks oli ja seetõttu võib märgitud jaotus

osaliselt tegelikkusest erineda; seadusandlus ei reguleeri kiirlaenu mõistet (Finantsinspektsiooni

kodulehel avaldatud tekstidest on loetav, et kiirlaenuks kutsutakse tagatiseta ja sihtotstarbeta

tarbimislaenu). Samuti puudub ametlikult väikelaenu definitsioon, pole üheselt arusaadav, millise

toote alla lähevad nt limiidilaenud, krediidikonto lepingud, krediidilimiidi lepingud jt taolised).

Lepingutest/kohtulahenditest pole üldreeglina väljaloetav, kas tegemist on nn kiirlaenu või

väikelaenu/tarbimislaenuga, siis ebaselguse puhul on käesoleva aruande p-s 3.1 kohustused loetud

väikelaenude/tarbimislaenude hulka.

3. Usaldusisiku hinnangul X oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ei suuda, võlgade

ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnikul puuduvad vahendid võimaliku

ümberkujundamiskava järgsete maksete tegemiseks; laenude refinantseerimine ei ole võimalik,

kuna võlgnikule jõukohase tähtaja ja intressiga laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei

võimalda.

Usaldusisik leiab, et tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest

vabastamise menetlus.

4. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 25.10.2022 istungil isiklikult ära. Kohus võttis võlgnikult

vande ja vande all selgitusi pangakonto väljavõttest nähtuvate asjaolude kohta.

Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, sellele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik

jäi maksejõuetusavalduse juurde, palus pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Usaldusisik jäi oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, et pankrot tuleb välja kuulutada ja

algatada kohustustest vabastamise menetlust. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma

pankrotihalduri ülesandeid.

Tsiviilasi nr 2-22-12189

4 (7)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSE

5. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi 49 533,66 euro ulatuses, kõik nõuded on

muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata.

Võlgnikul ei ole peale töise sissetuleku mingisugust muud vara, mille arvelt tasuda võlausaldajate

nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekuks on alates 2022.a septembrist

800 eurot kuus (bruto). Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, mistõttu võlgniku 800 euro

suurusele brutosissetulekule ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata.

Võlgnikul on 3235.210 kohustusliku kogumispensioni (II samba) osakut, vara nimekirja

koostamise aegse väärtusega kokku 3008,49 eurot, kuid ka sellele ei ole võimalik pöörata

sissenõuet.

7. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine

ega refinantseerimine.

8. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ja

ka varasemate laenude maksete tasumiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.

Võlgnik on maksejõuetu juba alates 2019. aastast, kui tema laenude tagasimaksed ületasid

sissetulekuid ning võlausaldajad lõpetasid võlgnevuste tõttu lepingud ja/või saabusid lepingute

tähtajad.

9. Sisuliselt võlgnikul puuduvad vahendid ka pankrotimenetluse kulude katmiseks. PankrS § 29 lg

1 kohaselt sellisel juhul menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et

kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik

on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes

siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

X on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Asjas ei ole andmeid kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu

kohta.

Eeltoodu alusel, juhindudes PankrS § 31 lg-st 5 ja FiMS § 18 lg 2 punktist 2, kohus kuulutab X pankroti

välja ja algatab tema kohusustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule.

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale

kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

Tsiviilasi nr 2-22-12189

5 (7)

10. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg

1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu

ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

11. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Täitemenetluse jätkamise taotlust ei ole kohtule esitatud. Võlgniku suhtes toimuvad

täitemenetlused

kohus

usaldusisiku

määramisel

peatas.

Pankroti

väljakuulutamisel

täitemenetlused lõpevad.

12. X usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku enda

nimetamiseks ka X pankrotihalduriks. A. Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele,

on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni

pankrotimenetluse lõpuni.

13. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

14. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

Tsiviilasi nr 2-22-12189

6 (7)

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

15. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

16. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot,

kantakse

maksejõuetusavalduse

esitamise

ja

läbivaatamisega

seotud

kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda

kanda.

Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

17. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuupalga

alammäär x eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

18. X pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist

usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi, arvestusega

100 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku x eurot, millele lisandub käibemaks 20%.

Usaldusisik taotleb võlgnikul vara puudumise tõttu seaduses sätestatud ulatuses tasu

väljamaksmist menetlusabi korras riigi vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroole, mille kaudu ta

tegutseb.

Tsiviilasi nr 2-22-12189

7 (7)

19. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgnikul on kohustusi maksejõuetusavalduses

märgitust suuremas summas ja rohkemate võlausaldajate ees, võlgnikul endal ei olnud õiget

ülevaadet oma täitmata kohustuste tegelikust olukorrast, mh puudusid võlgnikul kohustuste

aluseks olevad dokumendid (lepingud, kohtulahendid).

Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr

100 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud

ülesannete sisule ja mahuga.

20. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS

§ 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse

või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

21. Kohus leiab, et Xle usaldusisiku tasu maksmiseks ühe alampalga ulatuses menetlusabi andmine

on põhjendatud. võimekus kulusid tasuda. Kuna Xl mingit vara ei ole, puudub pankrotimenetluses

reaalne võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Pankrot kuulutati

välja üksnes seetõttu, et võlgnik taotles kohustustest vabastamist. Arvestades lisaks võlgniku

täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata

täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku

tasu maksmiseks menetlusabi seaduses sätestatud maksimaalses ulatuses, mida võlgnik ei pea

riigile tagasi maksma, s.o x eurot + käibemaks. Andrus Õnnik taotleb tasu maksmist büroole, mille

kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks.

Osas, mida menetlusabi ei kata, jääb usaldusisiku tasu koos lisanduva käibemaksuga võlgniku

kanda ning kohus mõistab temalt välja x eurot OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik