2-22-8918/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8918 Tsiviilasi

T. B. hagi R. B. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. B. , isikukood XXX; Kostja: R. B. , isikukood XXX. Kohtuistungi toimumise aeg

26. oktoober 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. B. hagi R. B. i vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada T. B. ja R. B. i abielu, mis on sõlmitud XXX.

3. T. B. perekonnanimena taastada perekonnanimi K. .

4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

6. Vabastada T. B. menetluskulude (riigilõivu) 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja Rahandusministeeriumile ning edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. T. B. (hageja) esitas 15. juunil 2022 Tartu Maakohtule hagi R. B. i (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 10. septembril 2021. Abielusuhted lõppesid 10. mail 2022. Hageja soovib abielu lahutada, sest kostja on tema suhtes vägivaldne.

2. Kostja hagile ei vastanud.

3. 26. oktoobri 2022 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Abielulised suhted lõppesid mais 2022, mil hageja kolis koos lastega varjupaika. Pooltel ühiseid lapsi ei ole.

4. Kohus kuulas kostja ära 26. oktoobril 2022 telefoni teel. Kostja selgitas, et on nõus abielu lahutama. Kostja tunnistas tehtud vigu, seletas seda haigusega ning selgitas, et läheb paari päeva pärast aastaks ajaks ravile.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

6. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on poolte abielu sõlmitud Jõgeval 10. septembril 2021. Hageja on kohtule nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

8. Kohus on seisukohal, et abielu tuleb lahutada. Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Seega eeldab abielu jätkamine poolte ühist tahet, kuid käesoleval juhul on pooled kohtule väljendanud, et ei soovi abielu jätkata. Seega on kohtu hinnangul PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

9. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotleb taastada enda perekonnanimena K. , mis oli tema neiupõlvenimi. Kohus rahuldab hageja taotluse.

10. Eeltoodust tulenevalt kohus lahutab abielu. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

11. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

12. Kohus on 26. juuli 2022 määrusega rahuldanud hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks. Kohus vabastas hageja T. B. hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 100 eurot tasumise kohustusest. Kohus leiab, et on põhjendatud vabastada hageja menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg

7 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik