4-22-1746/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasja nr 4-22-1746

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2022, Tallinnas

Väärteoasja number

4-22-1746

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Simona Šois

Tõlk

Katrin-Jana Vaab, Svetlana Hamaza, Natalija Mehh

Kohtuasi

X (isikukood: xxxxxxxxxxx) väärteokaebus nr 4-22-1746

Vaidlustatud lahend

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 09.05.2022.a

otsus väärteoasjas nr 2315,22,003261

Asja läbivaatamise kuupäev

01.07.2022, 15.08.2022, 26.09.2022

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja: X

kaitsja: Meelis Krautmann

kohtuvälise

menetleja,

PPA

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

esindaja

Sergei Dõmsa

RESOLUTSIOON

Kaebuse esitaja taotlus rahuldada ning tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 09.05.2022. a

otsus väärteoasjas nr 2315,22,003261 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel.

VTMS § 2, § 23 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel X kaitsja Meelis Krautmanni taotlus

menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt ning välja mõista Eesti Vabariigilt X

kasuks kokku summas 1973 eurot (üks tuhat üheksasada seitsekümmend kolm eurot) valitud

kaitsjale makstud tasu katteks.

VTMS § 2, KrMS § 178 lg 1 p-st 3 ja § 181 alusel jätta menetluskulu, s.o tunnistaja Y

sõidukulu summas 11,50 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

(kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusväärtegude grupi väärteomenetleja Y koostas 09.05.2022 kiirmenetluse otsuse

2315,22,003261 Xle selle eest, et tema 09.05.2022 kella 12.56 ajal viibides Tallinnas Toonela teel

liikus Filtri tee 14 kalmistu suunas, kandis peas punast värvi nokamütsi, mille peal kiri „Russia

Hockey“ ning Venemaa Föderatsiooni vapp, millega eksponeeris avalikult Venemaa

Föderatsiooni ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit neid tegusid toetaval või

õigustaval viisil. Nimetatud tegevustega pani X toime KarS § 1511 lg-s 1 kvalifitseeritava teo ning

teda on otsuse kohaselt karistatud selle eest rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 40 euro suuruses

summas.

Harju Maakohtule 23.05.2022 esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise

menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kokkuvõtvalt

leitakse

esmalt,

et

väärteoasja

menetlemisel

on

oluliselt

rikutud

väärteomenetluseõigust. Menetlusdokumendid on koostatud eesti keeles, menetlus viidi läbi tõlgi

osavõtuta, kuid menetlusaluse isiku peamine suhtluskeel on vene keel. Sellele lisaks ei selgitanud

menetleja kaebajale täies mahus väärteoetteheite sisu. Kaebuses rõhutatakse, et menetlusalune isik

poleks kunagi nõustunud talle kiirmenetluses esitatud süüdistusega ja kiirmenetluse läbiviimisega

tema suhtes, kui talle oleks nõuetekohaselt ja arusaadavalt teatatud, millise süüteo toimepanemist

temale tegelikult ette heidetakse. Samuti, kiirmenetluse otsuse tegemisel Xle tema õigusi ja

kohustusi VTMS § 19 alusel ei tutvustatud ega võimaldatud nendega tutvuda. Sellepärast puudub

kiirmenetluse otsuse blanketil ka menetlusaluse isiku allkiri õiguste ja kohustustega tutvumise

kohta. Teiseks leitakse, et esitatud väärteokirjeldus on puudulik ega täida süüteokoosseisu.

Kaebajale etteheidetud nokamütsil olev logo kui sümbol on jäetud sisuliselt seostamata

agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega.

Kiirmenetluse otsusest ei selgu, kuidas nokamütsil olev sümbol ja kiri „Russia Hockey“ oleks

teistele äratuntavalt genotsiidi toimepanemisega seotud. Nimetatud sümbolit ei kasutata Ukrainas

toimuvas sõjas. Samuti pole nokamütsil olev sümbol seotud Ukrainas genotsiidi toimepanemisega.

Kiirmenetluse otsusest ei selgu, kuidas on tuvastatud ja tõendatud genotsiidi toetav või õigustav

viis kui objektiivsesse koosseisu kuuluv tunnus. Nokamütsil olev kiri ja logo osundab Venemaa

jäähokile ja mõistliku isiku jaoks taoliselt mõistetav ning äratuntav.

Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja täielikult esitatud kaebuse juurde.

Kaebuse esitaja selgitas, et tema tõepoolest kandis 09.05.2022 Tallinnas Toonela tn liikudes

punast värvi mütsi, millel oli inglise keelsete tähtedega inglise keelne kirje „Venemaa hoki“ ja

hokimängija kujutisega. Mütsi kinkis talle poeg, kes mängib hokit, 4 aastat tagasi. Kaebaja

selgitab, et tema on ukrainlane, tema kaks venda sõdivad Ukrainas Ukraina poolel, tema toetab

neid ja enda sugulasi Ukrainas. Kaebaja rõhutab, et talle ei tõlgitud dokumente vene keelde

täielikult, ta ei saanud aru täielikult süüdistuse sisust. Nimelt ta nõustub, et kandis mütsi, kuid ei

leia, et seda tehes oleks ta eksponeerinud Venemaa Föderatsiooni või toetanud genotsiidi. Kui ta

oleks sellisest süüdistusest aru saanud, ei oleks ta kunagi kiirmenetlusega nõustunud. Ta leiab, et

Ukrainas on sõda, ei toeta ega õigusta Venemaa Föderatsiooni tegevust kuidagi. Täpsustavalt leiab

ta, et sporti ja poliitikat tuleks käsitleda lahus.

Kaebuse esitaja kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde. Täiendavalt leidis kaitsja, et

abipolitseiniku isiku telefoniga tehtud ja kohtule edastatud foto on lubamatu tõend ja see tuleb

tõendikogumist välja jätta. Samuti puudus tegutsenud abipolitseinikel iseseisvalt tegutsemise

pädevus ning peatades kaebaja, temaga vesteldes, tema nokamütsist pilti tehes, ületasid

abipolitseinikud enda pädevust, mistõttu need toimingud on õigusvastased.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on täies mahus tõendamist

leidnud ning isiku teod õigesti kvalifitseeritud. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele

täielikult vastu ja leiab, et kaebaja on toime pannud talle etteheidetava rikkumise. Menetleja

selgitas isikule rikkumise sisu, samuti oli meedia laialdaselt kajastanud uut vastuvõetud

seadusesätet. Menetleja leiab, et 09.05.2022 selles piirkonnas punast värvi Venemaa Föderatsiooni

sümboolikaga mütsi kandes, toetatakse Ukrainas toimuvat (agressiooni), see ongi eksponeerimine.

Abipolitseinikud ei ole enda pädevust ületanud.

Kohtu järeldused

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke

tõendeid, kuulanud ära tunnistajad ja kaebaja ning analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, samuti

analüüsinud poolte seisukohti, jõudis järeldusele, et X teos puuduvad KarS § 1511 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo tunnused.

KarS § 1511 lg 1 näeb ette vastutuse agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval

või õigustaval viisil. Seega on objektiivse koosseisu tunnustena vajalik tuvastada järgmised

elemendid:

1) agressiooniakti (KarS § 91 lg 3), genotsiidi (KarS § 90), inimsusevastase kuriteo (KarS 8.

ptk 2. jagu) või sõjakuriteo (KarS 8. ptk 4. jagu) toimepanemisel kasutatud sümboli

olemasolu,

2) Märgitud sümboli avalik eksponeerimine;

3) agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuritegu või sõjakuritegu toetaval või

õigustaval viisil (avalik eksponeerimine).

Kohtu hinnangul on esimese märgitud elemendi puhul keskse tähtsusega see, kas tegemist on

sümboliga, mis on ka teistele isikutele äratuntavalt taoliste kuritegude toimepanemisega seotud.

Nii on ka eelnõu seletuskirjas märgitud kokkuvõtvalt järgmist. Kuritegude toimepanemisega

seotud sümboliks ei ole mistahes juhuslikult loodud sümbolitest koosnev kujutis, mis on vaid

temaatiliselt kõnesolevate kuritegudega seonduv ega ole varasemalt üldiselt teada (nt originaalne

joonistus või maal, mis iseenesest võib kujutada toetust agressiooniaktile). Sümboli kasutamine

loetletud tegude toimepanemisel tähendab, et sümbolit kasutati tegude toimepanija kuuluvuse

määratlemiseks, identiteedi kujundamiseks, riigilipuna või -vapina vmt. Seose jaatamine eeldab

seega, et sümbol on piisavas ulatuses levinud, et see on mõistlikule isikule varasemast äratuntav

ning loob loetletud kuritegude toimepanemisega arusaadava seose (mitteammendavate näidetena

nt Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei või Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei

tunnusmärgid ja sümbolid, samuti „Z“ märk ning tänases kontekstis ka Georgi lint). Seda tuleb

sisustada keskmise mõistliku inimese seisukohast ning see sõltub mitmest erinevast tegurist nagu

sümboli kasutamise aeg, koht ja eksponeerimise viis. Ilma ühtegi täiendavat kitsendust seadmata

oleks koosseis liialt lai ning see võiks olla käsitatav ebaproportsionaalse väljendusvabaduse

riivena.

Teise elemendi osas märgib kohus, et avaliku koha mõiste on sätestatud KorS §-s 54, mille

kohaselt tähendab avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata

isikute ringi kasutuses olevat maa-ala, ehitist, ruum või selle osa, samuti ühissõidukit. Seega on

sümboli eksponeerimine avalik, kui see on potentsiaalselt tajutav määramatule hulgale isikutele.

Kolmanda elemendi puhul tuleb tuvastada toimepanija eesmärgi avaldumine objektiivses teos.

Siinkohal nähtub eelnõu seletuskirjast üheselt, et kõnealuste kuritegude toetamise või õigustamise

eesmärk tähendab toimepanija kavatsust väljendada oma heakskiitu või toetust taoliste kuritegude

toimepanemisele. Eelnõu koostajad on rõhutanud, et niisama vaenuliku sümboolika avalikku

eksponeerimist kriminaliseerida ei saa. Koosseisuga on hõlmatud üksnes sümbolite sellisel viisil

kasutamine, mis on tajutav toetusavaldusena äärmiselt rasketele tegudele – agressiooniakt,

genotsiid, inimsusevastane kuritegu või sõjakuritegu – ning neid toime pannud režiimidele.

Seetõttu peaks ka sümbol ja selle kasutamise viis olema sellised, millel on potentsiaal kaitstavaid

õigushüvesid konkreetsel ajahetkel Eesti ühiskonnas kahjustada.

Kohus rõhutab, et eelnevalt märgitu tähendab, et väärteo objektiivse koosseisu täitmiseks peavad

olema täidetud kõik kolm tingimust.

Xle esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse temale ette seda, et tema eksponeeris avalikult

Venemaa Föderatsiooni ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit neid tegusid

toetaval või õigustaval viisil sellega, et tema 09.05.2022 Tallinnas Toonela teel, liikudes Filtri tee

14 kalmistu suunas, kandis peas punast värvi nokamütsi, mille peal kiri „Russia Hockey“ ning

Venemaa Föderatsiooni vapp.

Seega tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas:

1) Xl peas olnud mütsil kujutatu puhul on tegemist agressiooniakti, genotsiidi,

inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboliga ning kas seda

on agressioonis sümbolina ka kasutatud;

2) kas sellist mütsi tänaval peas kandes, ta eksponeeris seda sümbolit avalikult;

3) kas 09.05.2022 Tallinnas, Toonela teel kõndides ja sellist mütsi kandes ta käitus

agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu või sõjakuritegu toetaval või

õigustaval viisil.

Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et 24.02.2022 alustas Venemaa Föderatsioon täiemahulist

sõda Ukrainas ning 09.05.2022 seisuga oli Venemaa Föderatsiooni tegevus avalikkuses

määratletud kui agressorriigi tegevus. Ilmselgelt ei saa olla vaidlust selles, et Venemaa

Föderatsiooni vapp ja riigilipp on otseselt seotud Venemaa Föderatsiooniga, mistõttu on Venemaa

Föderatsiooni vapp ja riigilipp sümbolitena seotud Venemaa Föderatsiooni agressiooniaktiga.

Kohus lähtub Xl peas olnud mütsi sümboolikale hinnangu andmisel Venemaa Föderatsiooni

vapist, Venemaa Jäähokiföderatsiooni vapist ning üldteadaolevatest andmetest agressiooniakti,

genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolite kohta.

Kohtul tuleb tõdeda, et kõnealune müts on punast värvi ning sellel on kujutatud Venemaa

Jäähokiföderatsiooni vappi (tl 46). Seega on kohus tuvastanud, et 09.05.2022 ei kandnud X mitte

Venemaa Föderatsiooni vapiga mütsi, nagu on etteheidetud süüdistuses, vaid kandis Venemaa

Jäähokiföderatsiooni vapiga mütsi. Kohus ei pea seda aga oluliseks rikkumiseks, kuivõrd mütsil

on ka Venemaa Föderatsiooni vapi (kuldne kahepäine kotkas) ja riigilipu (valge, sinine, punane)

elemendid. Tähele tuleb panna seega, et müts on punast värvi, millel on suurte valget värvi

ladinakeelsete tähtedega kirjutatud RUSSIA HOCKEY, mille all keskel kollane tikitud kahepeaga

kotkas (Venemaa Föderatsiooni vapi kujutis), mis on osaliselt kaetud keskelt (tähed CK) omakorda

embleemiga Venemaa Föderatsiooni lipuvärvides, mille keskel omakorda valge jäähokimängija

kujutis (tl 44, 45, 46). Esmapilgul mütsi vaadates köidab tähelepanu kirje „Venemaa hoki“. Kohtul

tuleb tõdeda, et Venemaa Föderatsiooni vapp on kirjest oluliselt väiksem ja jäähoki embleemi

kujutis veelgi väiksem ning katab ka osaliselt vapi ning jäähokimängija kujutis katab omakorda

osaliselt riigilipu kujutise. Kohtu hinnangul on Venemaa Föderatsiooni ja Venemaa

Jäähokiföderatsiooni vapid siiski äärmiselt sarnased (tl 44, 45) ning eemalt vaadates ei pruugi

jäähokimängija kujutis selles eristuda. Kohus möönab, et üldteadaolevalt Venemaa

Jäähokiföderatsiooni vappi/embleemi kui sümbolit sõjas Ukraina vastu Venemaa Föderatsiooni

poolt (sümbolina) kasutatud ei ole ning kohtule teadaolevalt ei ole seostatud Ukrainas

toimepandud agressioonitegusid ka eraldivõetuna Venemaa Jäähokiföderatsiooniga. Kuivõrd aga

mütsil on kirje „Venemaa“ ja riigivapi ning riigilipu kujutis, millised on esmajoones nähtavad ja

üheselt äratuntavad, siis on müts kohtu hinnangul äratuntavalt Venemaa Föderatsiooniga

seostatav. Seega on tegemist agressiooniakti toimepanemisega seostatava sümboliga.

Vaidlus puudub selles, et X kõndis Tallinna linna tänaval ja kandis märgitud mütsi peas. Seega ei

ole vaidlust selles, et ta viibis KorS § 54 mõttes avalikus kohas. Samuti on ilmne, et Tallinna

kesklinna piirkonnas liigub tänaval ka teisi inimesi, viimane nähtub ka politseinike ütlustest. K

ütluste kohaselt tuli kaebaja koos rahvavooluga (tl 37). Sellest tulenevalt leiab kohus, et X

tegevuses – tänaval kõnealuse mütsiga kõndimisel – on avaliku eksponeerimise element täidetud.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik samastada iseenesest mõistetavana Venemaa jäähokit

samaväärselt nt Georgi lindi v „Z“ tähe sümbolitega Venemaa Föderatsiooni agressiooni toetava

või õigustava tegevusena. Seaduseandja on eelnõu seletuskirja kohaselt soovinud välistada teatud

juhuslikku laadi sümboolika kandmise eest isikute vastutusele võtmise. Kohtul tuleb seega esiteks

objektiivselt tuvastada, kas sellise sümboolikaga mütsi kõndimise ajal 09.05.2022 Tallinnas

Toonela teel kandes X käitus Venemaa Föderatsiooni agressiooniakti ja/või genotsiidi toetaval või

õigustaval viisil. Kohus leiab, et vastus sellele küsimusele on eitav.

Kohtu hinnangul ei ole 09.05.2022 Tallinnas, pelgalt sõjaväekalmistu lähedal asuvas piirkonnas

kõndimisel Venemaa Föderatsiooni vapi ja riigilipu elementidega, kuid tegelikkuses Venemaa

Jäähokiföderatsiooni kirje ja embleemiga mütsi kandmine ühelgi viisil seostatav ei toetuse ega

õigustuse väljendamisega Venemaa Föderatsiooni agressioonile ega genotsiidile, kuivõrd lisaks

mütsile endale ei väljendanud X ühelgi arusaadaval moel ei toetust ega õigustust ei Venemaa

Föderatsioonile ega genotsiidile. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist justnimelt

seletuskirjas märgitud juhuslikku laadi sümboolika kandmisega. Kohus rõhutab, et Xle ei ole

etteheidetud 09.05.2022 mälestusmärgi juures antud mütsi kandmist, vaid sellest eemal. X kõndis

nagu eelnevalt tuvastatud rahvavoos, kui teda möödumisel kõnetasid abipolitseinikud. Siinkohal

tuleb tähele panna, et mitte ükski teine mööduja ei pöördunud politsei poole seoses sellega, et

kaebaja kantud müts teda häiriks, alandaks, hirmutaks vms. Abipolitseinik K kinnitas, et astus Xga

vestlusesse saadud instruktaaži alusel, kuna tol päeval ja tolles piirkonnas eriti oli kõik Venemaa

sümboolikaga seotu keelatud (tl 37). K kinnitab, et ta märkas nokamütsil Venemaa Föderatsiooni

sümboolikat: kirjet Venemaa hoki, Venemaa Föderatsiooni vappi ja Venemaa Föderatsiooni lipu

värve. Sama kinnitavad ka abipolitseinikud N (tl 39, 40) ja S (tl 60pö). Kõigi nende ütlustest

nähtub, et kaebaja liikus rahvavoos, oli rahumeelne ja midagi muud peale antud mütsi kandmise

talle ette ei heidetud. T ei mäletanud küll antud sündmust, kuna tema ise Xga ei tegelnud, kuid

arvas, et X käitumine ei viidanud rikkumisele, vaid ta kandis mingit keelatud sümboolikat (tl 59).

Et tegemist ei olnud muu rikkumisega, kui keelatud sümboli kandmisega, kinnitas ka abipolitseinik

S (tl 59pö, 60). Kohus selgitab, lisaks kõndimisele ei ole X ei sõnaliselt ega tegudes (või

tegevusetuses) näidanud üles toetust/õigustust Venemaa Föderatsioonile ja genotsiidile. Märgitud

viisiks ei saa pidada pelgalt kõndimist tänaval. X ei asunud sõjaväekalmistul mälestusmärgi juures,

ei osalenud meeleavaldusel, ta ei kogunud enda ümber rahvast (vaenuliku) meelsuse

väljendamiseks. Ainuke põhjus, miks abipolitseinikud teda kõnetasid oli Venemaa Föderatsiooni

sümboolika märkamine tema mütsil. Siinkohal jääb nii abipolitseinike kui menetleja ütlusest

kõlama väärarusaam, et see oli piisav KarS § 1511 lg 1 koosseisu täitmiseks, kuigi n-ö staabijuht,

politseiametnik Roger Kumm kinnitas kohtus, et nemad andsid hinnangu ainult sümboolika

vastavusele koosseisutunnustest, kuid ülejäänud koosseisu täituvuse osas pidi otsustuse vastu

võtma koha peal menetlust läbi viiv politseiametnik.

Kohus selgitab, et lisaks eelnevale ei saaks Xle taolist tahtlust – toetavat/õigustavat viisi –

omistada ka objektiivne kõrvaltseisja.

Nimelt on kohus tuvastanud, et X on rahvuselt ukrainlane, tal elasid 09.05.2022 seisuga ja ka

praegusel ajal elavad lähedased sugulased Ukrainas, Kiievi ja Zõtomõri piirkonnas, millistes

toimus 09.05.2022 ja toimub praegusel ajal üldteadaolevatel andmetel sõjategevus. Tema kaks

venda sõdivad Ukraina poolel ning ta on esitanud tõendid selle kohta, et ta rahaliselt toetab

sugulasi Ukrainas. Kohtuvälise menetleja esindaja ei ole neile asjaoludele vastu väitnud ega ole

vastupidist tõestanud. Lisaks on X selgitanud järjepidevalt (alates teda kõnetanud

abipolitseinikust, menetlejast, kui ka kohtus), et kõnealuse mütsi kinkis temale 4 aastat tagasi tema

poeg, kes on pikaajaline jäähokimängija ja mängis viimati Venemaal jäähokit. Oma ütlustes

avaldatuga on X kinnitanud seost läbi poja ja jäähoki Venemaaga, kuid mitte toetust Venemaa

Föderatsiooni poliitika suhtes. Vastupidiselt, X mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni tegevuse

Ukrainas nii kaebuses kui ka kohtuistungil. Samas nähtub nii abipolitseinik K, väärteomenetleja

Y kui X enda ütlustest, et 09.05.2022 ei küsinud neist keegi tema arvamuse/suhtumise kohta

Ukrainas toimuvasse ega Venemaa Föderatsiooni puutuvaid küsimusi ega avaldanud

vastavasisulist meelsust ka X ise, seda nii mütsi kandmise kontekstis kui üleüldiselt. X kinnitas

juba sündmuskohal, et kandis mütsi kui poja kingitust ega osanud arvata, et sellest arusaamatusi

tekib. Ta oli koheselt valmis mütsi ära panema ja ka tegi seda (K ütlused, N ütlused, Y ütlused).

Kohus peab möönma ka seda, et ei saa täie kindlusega väita, kas X võis olla teel sõjaväekalmistul

asuva mälestusmärgi juurde või mitte. Antud juhul tuleb kohtul tõdeda, et Xt ei peetud kinni

sõjaväekalmistul, vaid sellest 500-600 m eemal. X on möönnud, et on varasematel aastatel

kesklinnas asunud mälestusmärki külastanud. Tema ise väidab, et oli seekord teel Depo

(ehituskauplus samas piirkonnas) juurde, kus teda ootas poeg. K ja Y arvasid mäletavad, et ta läks

sõjaväekalmistule lilli viima. Samas ei näinud keegi tema käes lilli ega olnud ka tunnistajate

ütlused selles osas järjepidevad. Kõik ülekuulatud abipolitseinikest tunnistajad kinnitasid, et

rikkumisi ja rahvast oli tol päeval palju, mistõttu kõlas ka sagedasti väide, et antud kaasuse, s.o X

juhtumi asjaolusid täpselt ei mäletata, ei eristata teistest. Märgitu on ka eluliselt usutav. On ilmne,

et 09.05.2022 sõjaväekalmistu läheduses viibis palju inimesi, kellega politseil tuli vestlusi läbi viia

jms. Seetõttu on eluliselt usutav, et tunnistajad tänasel päeval enam ei mäleta kõiki asjaolusid

selgelt. Vahetult pärast sündmust ei ole tunnistajaid üle kuulatud. Samas leiab aga kohus, et see

asjaolu ei muuda tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks. Vastupidiselt. Kohtu hinnangul kõlasid

abipolitseinike ütlused siiralt, nad tunnistasid kohtus ausalt, et ei mäleta kõiki juhtunu üksikasju

ning selles osas, mida meenutada suutsid, nad ütlused andsid. Selliselt leiab kohus, et tunnistajate

ütlused, sh mittemäletamine, on eluliselt usutavad, sisemiste vastuoludeta, mistõttu peab kohus

kõikide tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks.

Eelnevast tulenevalt peab kohus usutavaks (vastupidist ei ole ka tõendatud), et X seotus Ukrainaga

on päritolu sidemetest tulenevalt tugevam kui läbi poja spordi ja õpingute Venemaa

Föderatsiooniga (muud ei ole kohus tuvastanud). Samuti on X jätnud siira mulje enda meelsuse

osas (ehk agressiooni toetamise/õigustamise puudumisest) ka kaebuse esitamisel. Kaebaja on

olnud järjepidev selles, et ta ei eita antud mütsi kandmist ja valmisolekut sellega seoses karistust

kanda (mis oli ka põhjuseks kohapeal kiirmenetlusega nõustumisel), kuid kaebaja ei nõustu

etteheites osaga, et ta toetab Venemaa Föderatsiooni ja genotsiidi.

Kohus leiab, et olukorras, kus on tõendatud X päritolu sidemed Ukrainaga ning sidemed Venemaa

Föderatsiooniga ainult läbi poja spordi ja õpingute, puudub kohtul alus kahelda selles, et X nii

seesmiselt, kui ka tegudes/sõnades toetaks Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukrainas.

Vastupidiselt, esitatud kaebuses on X toimuva sõjategevuse sõnaselgelt hukka mõistnud ja

väljendanud enda hukkamõistu ka kohtuistungil enda ütlustes. Kohtu hinnangul ei ole antud

kontekstis poja kingitud mütsi kandmine kõndimise ajal Tallinna tänaval, küll 09.05.2022 ja

mälestusmärgi lähedal piirkonnas, iseenesest käsitatav Venemaa Föderatsiooni agressiooni ja/ või

genotsiidi toetava või õigustava käitumisena. Kohus juba eelnevalt märkis, et esitatud etteheide ei

sisalda ühtegi teist tegu/tegevusetust, millega X oleks (välja näidanud) toetamist või õigustamist.

Ühtegi sellist asjaolu ei ole ka kohus tuvastanud kohtumenetluses. Ei ole tuvastatud, et X poolt

selle mütsi kandmine (ka selles piirkonnas) oleks kedagi häirinud, tundunud ähvardavana,

hirmutanud (temaga vestlusesse astunud abipolitseinikud ei kuulu siia alla, kuivõrd neil oli suunis

jälgida Venemaa Föderatsiooni sümboolikat). Samuti ei nähtu, et X oleks mütsi provokatiivselt

kandnud – müts asus tema peas tagurpidi, mida saab pidada üsna tavapäraseks mütsi kandmise

viisiks. Siinkohal tuleb tõdeda, et sellisel kujul jäi ka nn sümboolika nähtavaks üksnes tema selja

taga kõndivatele inimestele. Kuivõrd kohtus ei ole X ütlused teiste tõenditega ümber lükatud, need

on eluliselt usutavad, sh selles osas, kuhu X tol päeval teel oli (ka ehituskauplus Depo asub samas

piirkonnas), X on olnud oma ütlustes järjepidev, siis peab kohus ka X ütlusi usaldusväärseteks.

Kokkuvõtvalt, kohus leiab, et X kandis 09.05.2022 Tallinnas Toonela teel, sõjaväekalmistust 500-

600 m eemal asudes, Venemaa Jäähokiföderatsiooni embleemiga mütsi, millel küll olid ka kirjed

„Venemaa“, Venemaa Föderatsiooni vapi ja riigilipu elemendid, samal ajal kõndides küll Filtri tee

suunas, kuid arvestades tema isikut (ukrainlane, toetab Ukraina poolel sõdivaid vendi ja lähedasi)

ning tegevust (rahumeelne kõndimine) ning mütsi päritolu (jäähokit mängiva poja kingitus), ei

täida antud tegevus kogumis KarS § 1511 lg 1 objektiivset koosseisu, mistõttu tuleb

väärteomenetlus tema suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel täielikult lõpetada ning tühistada talle

määratud trahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40 eurot.

Kuigi kohus on väärteomenetluse X suhtes lõpetanud, peab kohus vajalikuks vastata järgmistele

kaebuse väidetele.

Kaebuses on viidatud, et Xle ei tutvustatud tema õigusi ja kohustusi VTMS § 19 kohaselt,

kiirmenetluse otsusel puudub isiku allkiri nendega tutvumise osas. 01.07.2022 toimunud

kohtuistungil märkis kaebuse esitaja esindaja vastuseks kohtu pärimisele, et ta nägi kiirmenetluse

otsuse originaali alles kohtus ning tõdes, et seal on X allkiri olemas (tl 23). Sama nähtub

kiirmenetluse otsusest isiku allkiri õiguste ja kohustustega tutvumise vene keelse osa juures ning

kohtuistungil leidis X, et tegemist võib olla tema allkirjaga. Lisaks on tunnistaja Y kohtus (tl 34-

37) selgitanud, et kiirmenetluse otsuse teisel poolel on kirjas õigused ja kohustused, millised luges

kaebaja läbi iseseisvalt ja kirjutas alla. Kaebajal ei olnud küsimusi. Seega on Xle tutvustatud tema

VTMS § 19 sätestatud õigusi ja kohustusi ning ta on seda enda allkirjaga kinnitanud.

Kaebaja on viidanud ka sellele, et temaga rääkis menetleja küll vene keeles, kuid

menetlusdokumente talle ei tõlgitud ja ta ei saanud kõigest sisuliselt aru, sh esitatud süüdistusest

ei saanud ta lõpuni aru. Väärteomenetleja, tunnistaja Y (tl 34-37) antud ütlustest nähtub, et tema

koostas kiirmenetluse otsuse eesti keeles ja tõlkis selle kaebajale ülevaatlikult; tema ei tea, kas

kaebaja sai eesti keelest täielikult aru või mitte; kuid tema küsimusele kaitsja ja tõlgi osalemise

soovi osas vastas X eitavalt. Nii K kui Y kinnitavad, et rääkisid Xga vene keeles. Viimast asjaolu

ei ole kaebaja ka vaidlustanud. Nii K kui Y ütlusest nähtub, et nemad selgitasid Xle seda, et

Venemaa Föderatsiooni sümboolikaga mütsi kandmine on keelatud. Menetleja kinnitas kohtus, et

tema ei tõlkinud kaebajale esitatud süüdistust sõna-sõnalt, kaebaja luges selle ise läbi ja ei esitanud

küsimusi genotsiidi kohta. Käesoleval juhul kinnitab see asjaolu seda, et nii K kui Y olid

keskendunud sellele, et ainuüksi Venemaa Föderatsiooni sümboolika oli keelatud ega pööranud

tähelepanu sellele, et lisaks vaenuliku sümboolika avalikule eksponeerimisele tuleb tuvastada ja

tõendada ka selle eksponeerimine toetaval või õigustaval viisil ning asjaolu, et tegemist ei ole

juhuslikku laadi sümboolika kasutamisega (K ütlused, tl 37- 39; Y, tl 34- 37), samuti on

väärteomenetleja ise möönnud, et andis süüdistusest ülevaate ning nt genotsiidist juttu ei olnud.

Juba ainuüksi nendel asjaoludel on usutav, et väärteomenetleja ei tõlkinud kaebajale süüdistust

täies mahus, mida ta ka ise on möönnud, vaid keskendus ainult Vene Föderatsiooni vapi ja riigilipu

elementidega mütsi kandmisele kui väärteokoosseisu täitavale asjaolule, jättes tõlkimisel välja

põhimõttelise küsimuse ehk selle kandmise Venemaa Föderatsiooni ja genotsiidi toetaval ja/või

õigustaval viisil. Kohus leiab, et jättes tõlkimisel välja süüdistuse äärmiselt olulise ja sisulise osa

on väärteomenetleja rikkunud väärteomenetlusõigust, sest selliselt ei ole isik teada saanud esitatud

süüdistuse sisust.

Kohus leiab, et see rikkumine on kohtus kõrvaldatav seoses sellega, et kohus arutas väärteoasja ab

ovo korras. Menetlusalune isik on läbi kaebemenetluse saanud realiseerida enda õiguse igakülgsele

menetlusele antud asjas, sh süüdistuse täielikule tõlkele (kohtuistungitel on osalenud vene-eesti

keele tõlkesuuna tõlgid) ning kohus on uurinud nii isikulisi kui kirjalikke tõendeid. Seega on kohus

rikkumise kõrvaldanud. Küll aga leiab kohus, et selline menetleja poolne põhimõtteline eksimus

on äärmiselt taunimisväärne.

Samuti leiab kohus, et väärteomenetleja on jätnud põhjendamatult talletamata olulise tõendi.

Nimelt ei ole väärteomenetluse käigus kõnealust, süüdistuses märgitud mütsi ei vaadeldud,

fotografeeritud ega muul moel (nt vormikaamerasalvestis) talletatud. Kohus leiab, et lubamatu on

jätta korrektne menetlus ja vajalikud toimingud läbi viimata põhjendusel, et tööd oli palju ja oli

kiire (tl 34- 37). Asjaolu, et kõnealust mütsi oli kirjeldatud väärteoprotokolli süüdistuse tekstis, ei

ole tõend (mütsil esineda võinud sümboolika osas).

Kaitsja on Xga vestlusesse astunud, tema mütsist pildi teinud ja teda politseiametnikust menetleja

juurde saatnud abipolitseinikele heitnud ette pädevuse ületamist, leides, et abipolitseinikud pidasid

sisuliselt X kinni ja tegid õigusliku aluseta tema mütsist pildi. Kaitsja leiab, et abipolitseiniku poolt

kohtus tunnistajana ülekuulamisele lisatud foto mütsist on lubamatu tõend.

Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et kõiki abipolitseiniku poolt sooritatud ja kahtluse alla

seatud tegevusi (suulise vestlusega isiku peatamine, dokumentide kontroll, foto tegemine,

menetleja juurde saatmine) on õigus nii KoRS kui ka VTMS alusel teha politseil.

PPA Põhja prefektuuri 08.09.2022 vastuskirjast nr 3.1.-1.1/8690-7 nähtuvalt oli 09.05.2022

avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks politseilistesse tegevustesse kaasatud ressurssi üle kogu

Eestis, sh Lõuna prefektuuri abipolitseinikud K, T, N, S, kes kõik olid kaasatud politsei vahetu

juhtimise all. Konkreetse juhtumiga seoses andsid korraldusi politsei operatiivstaabi juhi abi Pärtel

Preinvalts ja juht Roger Kumm.

Käesoleval juhul on PPA Põhja prefektuuri 09.05.2022 staabijuht Roger Kumm (politseiametnik)

selgitanud kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes (tl 61-63), et tol päeval märgitud piirkonnas oli

kaasatud suur ressurss, nii politseinikke kui ka abipolitseinikke. Kõik olid eelnevalt instrueeritud.

Neile oli eelnevalt antud instruktaaž mh pöörata tähelepanu vaenulikule sümboolikale, mistõttu

vastavalt eelnevale instruktaažile, abipolitseinik K, märgates X peas kõnealust mütsi, pöördus ise

suuliselt X poole, tegi temal peas olnud mütsist pildi ja edastas selle läbi Signal rakenduse politsei

operatiivstaapi, misjärel andis politseiametnik Roger Kumm hinnangu, et mütsil esinev kirje ja

kujutis on käsitatavad vaenuliku sümboolikana. Seejärel saatsid abipolitseinikud X

politseiametnikust menetleja juurde. Oluline on tähele panna, et hinnangu andmise pädevus oli nn

staabil, mitte ka koha peal samas piirkonnas olevate politseiametnikel. Kõik neli tunnistajana

ülekuulatud abipolitseinikku kinnitasid samuti, et samas piirkonnas viibisid politseiametnikud

ning nemad olid kaasatud politsei tegevusse politsei juhtimise all.

Tähele tuleb panna, et abipolitseinikud ei ole korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 mõttes ning nad ei

ole ka politseiametnikud PPVS § 1 lg 2 mõistes. Abipolitseiniku pädevus tuleneb abipolitseiniku

seaduse §-st 3, millise lg 1 kohaselt on selleks politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu

ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel. Sama

sätte teise lõike kohaselt võib abipolitseinik politsei ülesandel teostada iseseisvalt

liiklusjärelevalvet ja järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning politsei ülesandel täita

iseseisvalt ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. PPA

peadirektori käskkirja „Abipolitseiniku kaasamise juhendi“ punktist 2.1 (lisa, tl 54) nähtub, et

kaasamine on tegevuse/ülesande elluviimine koos abipolitseinikuga või tema abil, leppides kokku

tegevuse sisu, kestvuse, vastutusala ja tagasiside andmise, samuti abipolitseiniku toetamine ühise

eesmärgi saavutamiseks, andes ülesande täitmiseks vajalikud vahendid ja juhised. Abipolitseiniku

kaasamise õigus on punkt 61 alusel PPA ametnikul. Abipolitseinikule annab ülesande, selgitab

selle täitmiseks vajalikke toiminguid, meetodeid ja taktikat, tagab ülesande täitmiseks vajaliku

teabe ja töövahendid ning abistab ja kontrollib abipolitseiniku ülesande täitmist kaasaja. Kohtu

hinnangul ei ole käesoleval juhul abipolitseinik K enda pädevust ületanud, pöördudes X poole,

küsides temalt isikut tõendavat dokumenti ja küsimusi, seoses kõnealuse mütsiga. Nimelt on

APolS § 16 lg 1 kohaselt võib abipolitseinik rakendada mh KorS §-des 30 ja 32 lõigetes 1-4

sätestatud meetmeid, kui ta on kaasatud meedet kohaldama politseiametniku korraldusel. Nii PPA

Põhja prefektuuri vastusest, kui operatiivstaabi juhi Roger Kummi ütlustest, kuid ka K enda

ütlusest nähtuvalt oli tema abipolitseinikuna 09.05.2022 kaasatud politseilisesse tegevusse ning

toimis eelnevalt saadud juhiste ehk korralduste alusel.

Samuti nähtub kogutud tõenditest, et Xl peas olnud mütsi ei ole talletanud menetleja teostatud

toimingute käigus, vaid seda tegi eelnevalt abipolitseinik K, kes saatis enda telefoniga tehtud foto

operatiivstaapi ning esitas foto ka enda isiklikust telefonist kohtule (tl 37pö). Nii K, Roger Kummi

kui ka kaudselt X enda ütlusest nähtub, et foto tuli saata eelneva korralduse alusel operatiivstaapi

selleks, et politsei annaks hinnangu, kas tegemist on vaenuliku sümboliga. Seega ei olnud mütsist

foto tegemine menetlustoiming VTMS raames, kuivõrd tolle hetke seisuga ei olnud

väärteomenetluse läbiviimine otsustatud, vaid politseil tuli vastu võtta otsus, kas alustada

väärteomenetlust. K poolt foto edastamine nagu öeldud oli eelneeva korralduse järgimine, mille

alusel otsustuse vaenuliku sümboli osas sai teha operatiivstaabis töötav politseiametnik. Selliselt

fotot tehes ja seda staabi edastades toimis K saadud juhiste kohaselt, kuid kohus leiab, et kuivõrd

K ei ole politseiametnik ega väärteoasja menetleja, siis on ta ka abipolitseinikuna tunnistaja. Seega

oli tal õigus teha mütsist foto ja edastada see politseile ning edastada see ka enda ülekuulamise

käigus maakohtu istungil kohtule. Sarnaselt oleks võinud tegutseda iga tänaval kõndinud inimene,

soovides politseile edastada infot võimaliku süüteo kohta, tehes foto ja edastades selle politseile.

VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid. Tegemist on KrMS § 63 lg 1 kohaselt tunnistaja ülekuulamise lisana

esitatud tõendiga ehk lubatava tõendiga.

Nii X kui K ütlustest nähtub, et X poole pöörduti sõnaliselt vestlusesse astudes vene keeles.

Dokumentide kohaselt X suhtes ei ole kasutatud sundi ega ole teda ka kinni peetud.

Abipolitseinikud palusid tal oodata kuni asjaolude selgumiseni ehk staabist politseiametniku

korralduse saabumiseni, misjärel vastavalt korraldusele juhiti ta vabatahtliku kaasatulemisega

väärteomenetleja juurde. Kohus ei ole tuvastanud, et X oleks soovinud lahkuda või seda oleks

keelatud. Politseiametnikud on selgitanud, et sel päeval oli tööd palju, sh oli palju rikkujaid,

mistõttu tuli oodata. Siinkohal ei pea kohus seda ka mitte lühiajaliseks vabadusevõtmiseks kui isik

enda menetluse järjekorda ootab. Nagu öeldud ei ole X suhtes mingitki sundi ega sunnivahendeid

kasutatud, tema osas ei ole kinnipidamise protokolli vormistatud. Seega ei ole kohtu hinnangul

abipolitseinikud enda pädevust ületanud.

Eeltoodu alusel ei ole kohus tuvastanud olulist menetlusnormide rikkumist, millega kaasneks

märgitud alusel väärteomenetluse lõpetamine.

Menetluskulud

Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada X valitud kaitsjale makstud tasu järgnevalt:

1) arve nr 1135, 23.05.2022 kaebuse ettevalmistamise eest 1,92 tunni ulatuses, KarS

muutmise eelnõu (576, 585) materjalidega tutvumine ja analüüs 0,75 tunni ulatuses,

kaebuse ettevalmistamine, tõendite kogumine ja kohtule esitamine 2,40 tunni ulatuses;

2) arve nr 1143, 01.07.2022 kohtuistungiks ettevalmistamine, sh väärteomaterjalidega

tutvumine 0,85 tunni ulatuses, nõupidamine kliendiga 0,45 tunni ulatuses ja kohtuistungil

osalemine 0,75 tunni ulatuses. Arvete nr 1135 ja 1143 kaitsja tasu kokku 925,60 eurot

kokku 7,12 tunni ulatuses. Küsitud tunnitasu määr 130 eurot.

3) Arve nr 1145, kohtuistungi 01.07.2022 protokolliga tutvumine 0,67 tunni ulatuses,

kohtuistungiks ettevalmistamine 2,5 tunni ulatuses ja 15.08.2022 kohtuistungil osalemine

2,83 tunni ulatuses, kokku 6 tunni ulatuses. Tasu kokku 780 eurot. Küsitud tunnitasu määr

130 eurot.

4) Arve nr 1156, 15.08.2022, kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tunni ulatuses, 26.09.2022

kohtuistungil osalemine 2,5 tunni ulatuses, 15.08.2022 kohtuistungil osalemine 2,11 tunni

ulatuses, kokku 6, 61 tunni ulatuses. Tasu kokku 1031.16 eurot. Küsitud tunnitasumäär 156

eurot.

Seega taotleb X läbi kaitsja kokku 2736,76 euro hüvitamist.

Kohus leiab, et kaitsja poolt spetsifikatsioonides kirjeldatud tegevused ja neile kulunud ajamaht

on mõistlik, põhjendatud ja olnud vajalik tegevus kaitseteenuse osutamisel. Küll aga ei pea kohus

mõistlikuks ja kohtupraktikaga kooskõlaks olevaks kaitsja tunnitasuhinna määra 130 eurot ja

viimase arve kohaselt 156 eurot. Kohus leiab, et taoline tunnitasumäär käesolevas asjas oleks

põhjendatud advokaadist kaitsja puhul (ulatuses 130 eurot), kuid mitte juristi puhul. X kaitsja

puhul antud asjas ei ole tegemist advokaadiga, vaid juristiga. Juristi puhul peab kohus käesoleva

asja keerukust ja mahtu arvestades kohaseks tunnitasumääraks 100 eurot. VTMS § 23 sätestab, et

väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema

taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või

kohaliku eelarve vahenditest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaitsja tasutaotluse osaliselt ja Eesti

Vabariigil tuleb riigieelarvevahenditest hüvitada Xle kokku 1973 eurot (kokku 19, 73 tunni

ulatuses õigusteenuse osutamise eest).

Tunnistaja Y on esitanud taotluse kohtuistungile sõidukulu hüvitamiseks summas 11,50 eurot,

millise kohus 19.08.2022 rahuldas täielikult. VTMS § 2, KrMS § 178 lg 1 p-st 3 ja § 181 alusel

tuleb jätta tunnistaja sõidukulud summas 11,50 riigi kanda.

Kohus juhindub VTMS §-st 2, § 38 lg-st 1, § 107 lg 1 p-st 2, § 29 lg 1 p-st 1, §-dest 108-111, §

132 p-st 3, §-dest 133-135, §-dest 155-156, KrMS § 175 lg 1 p-st 1, § 180 lg-test 1 ja 3 ning §-st

181 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik