3-21-933/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-933

Haldusasi

OÜ

Astlanda

Ehitus

vaidlustus

SA

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse

ehitustööd“ (viitenumber 230667) alusdokumentide peale

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) OÜ Astlanda Ehitus (registrikood

11366804) (registrikood 14872703), volitatud esindaja

v.adv Jaanus Tehver

Vastustaja (hankija) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastustaja taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta OÜ Astlanda Ehitus kaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.11.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) avaldas 11.03.2021 riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“

(viitenumber 230667) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid

(edaspidi koos nimetatult RHAD), sealhulgas dokumendid HD 2.1 Hanke eseme tehniline

kirjeldus, HD 3.1 Hankelepingu vorm ja HD 3.2 Ajaplaan.

3-21-933

2(13)

2. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) laekus 26.03.2021 OÜ Astlanda

Ehitus vaidlustus, milles paluti kohustada hankijat viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega

vastavusse hanketingimused, mis määravad tööde teostamise tähtajad ning hankelepingu vormi

punktid 2.2, 3.3, 3.5, 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 7.3, 10.2, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2.

3. VAKO 21.04.2021 otsusega vaidlustusasjas nr 62-21/230667 jäeti riigihangete seaduse

(RHS) § 197 lg 1 p 8 ja RHS § 192 lg 3 p 5 alusel vaidlustus läbivaatamata HD 3.1

Hankelepingu vorm punkti 5.1.2 osas (resolutsiooni punkt 1); rahuldati RHS § 197 lg 1 punkti

5 alusel vaidlustus osaliselt ja kohustati SA-d Põhja-Eesti Regionaalhaigla viima õigusaktidega

ettenähtud nõuetega vastavusse HD 3.1 Hankelepingu vorm p-d 3.5, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2

(resolutsiooni punkt 2) ning mõisteti RHS § 198 lg 2 alusel SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla

OÜ Astlanda Ehitus kasuks välja riigilõiv proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega

summas 256 eurot ning vaidlustaja menetluskulu (esindaja tasu) summas 329 eurot

(käibemaksuta) (resolutsiooni p 3). VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Vaidlustaja väited, et põhiprojekti puudulikkus takistab pakkumuse maksumuse arvestamist

ning pakkumuse esitamist, on tõendamata. Riigihangete registris 05.04.2021 RHAD

dokumendina avaldatud ekspertiisi lõpparuande kohaselt on põhiprojekt koostatud heal tasemel

ning on sobilik võtta ehitushanke väljakuulutamise ja tööprojekti koostamise aluseks.

Vaidlustusmenetluses ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust eksperdi järeldustes kahelda.

Hankija poolt RHAD-is kehtestatud tähtajad tööde teostamiseks, sealhulgas Ajakavas ja

lepingu p-s 3.3 kehtestatud tähtajad, ei ole vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 kehtestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega. Hankija ei ole kohustatud kehtestama niisuguseid

hanketingimusi, mis sobiksid kõigile pakkujatele või eiraksid tema enda vajadusi. Samuti ei ole

ühelgi isikul kohustust esitada pakkumust riigihankes, mille puhul ta subjektiivsetest või

objektiivsetest põhjustest lähtudes, ei pea võimalikuks hankelepingu tähtaegset täitmist. Objekti

rahastamine toimub osaliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist ning rahastamistingimustest

tulenevalt on kehtestatud tähtaeg projekti abikõlbulikkusele (objekti valmimisele), millest

lähtuvad ka RHAD-is sätestatud tähtajad. Rahastamistingimuste arvestamine objekti

tähtaegade kehtestamisel objektiivne vajadus ning seda ei saa käsitleda ebavajaliku või

põhjendamatu piiranguna. Hankija kasutab riigihanke puhul meetodit, mille puhul toimub

tööprojekti koostamine ja kooskõlastamine etappide kaupa, vahetult enne konkreetse ehitustöö

osaga alustamist (TK p 29.3.1). Seega toimub eelmiste etappide ehitamine paralleelselt

järgmiste etappide projekteerimisega. Hankija kinnitusel on ta lasknud projekteerida lahendusi,

mis aitavad säästa aega ehitustööde läbiviimisel. Vaidlustuskomisjoni hinnangul kiirendavad

hankija kasutatavad meetmed ehitustööde läbiviimist. Vaidlusaluse riigihanke objekti RHAD-

is kehtestatud põhilise kasutusvalmiduse tähtaeg (24 kuud) ja lõpliku kasutusvalmiduse tähtaeg

(30 kuud) on võrreldavad teiste samalaadsete ehitusobjektide tähtaegadega. Vaidlusaluse

riigihankega võrreldavad pingelised tähtajad tööde valmimisele pole sarnaste objektide puhul

piiranud ebamõistlikult konkurentsi.

Hankija muutis vaidlustusmenetluse ajal lepingu p-de 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 10.2 ja 11.14

sõnastust. Vastuseks vaidlustuskomisjoni järelepärimisele kinnitas vaidlustaja 21.04.2021, et

hankija on kõrvaldanud vaidlustatud õigusrikkumise lepingu p-s 5.1.2, seetõttu tuleb vaidlustus

lepingu p 5.1.2 osas jätta RHS § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata.

Vaidlustaja väide, et lepingu p 2.2 on õigusvastane, sest töövõtja ei saa nõutud kinnitust anda,

on üldsõnaline ja põhjendamata. Vaidlustaja ei ole vaidlustusmenetluses tõendanud, et

põhiprojektis esineksid sellised puudused, mis takistavad pakkumuse esitamist, samas kinnitab

ekspertiisi lõpparuanne vastupidist: põhiprojekt on sobilik ehitushanke välja kuulutamise ja

tööprojekti koostamise aluseks. Seega ei saa lepingu p-i 2.2 õigusvastasust põhjendada

puudustega põhiprojektis. Kuna RHAD-is kehtestatud tähtajad on küll pingelised, kuid mitte

3-21-933

3(13)

ebareaalsed ning vastuolus õigusaktidega, siis ka vaidlustaja viide ebareaalsetele tähtaegadele

ei tõenda lepingu p-i 2.2 vastuolu õigusaktidega.

Vaidlustaja ei ole põhjendanud lepingu p-i 5.1.14 õigusvastasust. Vaidlustaja on rõhutanud

vajadust ehitustööde peatamise võimaluseks, kui ilmneb vajadus ehitusprojekti muuta. Sellise

võimaluse on hankija loonud, sidudes selle andmise tellija kirjaliku nõusolekuga. Vaidlustaja

ei ole üheski menetlusdokumendis väitnud, et vastava otsuse tegemine peaks olema töövõtja

ainuõigus ega esitanud ühtegi täiendavat põhjendust, miks lepingu p 5.1.14 on õigusaktidega

vastuolus.

Lepingu p 5.1.16 on kehtivas sõnastuses üheselt mõistetav ning proportsionaalne ning

õigusaktidega ettenähtud nõuetega kooskõlas. Lepingu punktid 5.1.9, 7.3 pole samuti

õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus.

Lepingu p-s 10.2 kehtestatud tingimus, mis võimaldab tellijal tellida töövõtjalt lisatöid, ning

mille kohaselt ei mõjuta lisatööde tellimine lepingu tähtpäevi kui lisatööde maksumus ei ületa

1% ehitustööde hinnast, on riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne ning õigusaktidega

ettenähtud nõuetega kooskõlas.

4. OÜ Astlanda Ehitus esitas 03.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

kohustada hankijat viima riigihanke viitenumbriga 230667 HD 3.2 ja 3.1 p-d 2.2, 3.3, 5.1.14,

5.1.16 ja 10.2 kooskõlla RHS nõuetega ning tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni

21.04.2021 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõuded eelviidatud hanketingimusi

puudutavas osas ja määrati kindlaks vaidlustusmenetluse lõpetamise alus ja menetluskulude

jaotus.

5. Vastustaja esitas 21.05.2021 kohtule taotluse kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 punkti

1 ja/või punkti 2 alusel ja menetluse lõpetamiseks. Vastustaja selgitas, et riigihankes saabus

pakkumuste esitamise tähtaeg 20.05.2021 kell 15.00. Nimetatud tähtajaks esitasid pakkumuse

kaks pakkujad: OÜ Fund Ehitus ja AS YIT Ehitus. Kaebaja riigihankes pakkumust ei esitanud.

6. Tallinna Halduskohtu 21.05.2021 kohtunõudega paluti kaebajal esitada seisukoht vastustaja

21.05.2021 menetluse lõpetamise taotlusele hiljemalt 24.05.2021.

7. Kaebaja esitas 24.05.2021 kaebuse muutmise taotluse kohustamisnõudelt üleminekuks

tuvastamisnõudele ning palus jätta rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks.

Muudetud

kaebuses

soovis

kaebaja

tuvastada

riigihanke

viitenumbriga

230667

alusdokumentide HD 3.2 Ajaplaan“ ning HD 3.1. „Hankelepingu vorm“ punktide 2.2, 3.3,

5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 õigusvastasus.

8. Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määrusega keelduti kaebuse muudatuse vastu võtmisest

(resolutsiooni punkt 1), jäeti OÜ Astlanda Ehitus kaebus läbi vaatamata osas, milles taotletakse

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohustamist viima riigihanke viitenumbriga 230667

alusdokumendid HD 3.2. „Ajaplaan“ ning HD 3.1. „Hankelepingu vorm“ punktid 2.2, 3.3,

5.1.14., 5.1.16. ja 10.2. kooskõlla RHS nõuetega ning VAKO 21.04.2021 otsuse vaidlustusasjas

nr 62-21/230667 resolutsiooni punkti 2 ja punkti 3 tühistamist sisulise vaidlusega seotud

menetluskulude jaotusega seonduvas osas (resolutsiooni punkt 2).

9. OÜ Astlanda Ehitus esitas 07.06.2021 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 27.05.2021

määruse resolutsiooni punktidele 1-2.

10. Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsusega jäeti kaebus VAKO 21.04.2021 otsuse

resolutsiooni punkti 1 ja punkti 3 osaliselt tühistamiseks rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

11. OÜ Astlanda Ehitus esitas 28.06.2021 Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

3-21-933

4(13)

12. Tallinna

Ringkonnakohus

jättis

06.08.2021

otsusega

OÜ

Astlanda

Ehitus

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, asendades

osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.

13. OÜ Astlanda Ehitus esitas 16.08.2021 kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

06.08.2021 otsuse peale.

14. Riigikohus jättis 08.09.2021 määrusega OÜ Astlanda Ehitus kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata.

15. Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrusega rahuldati OÜ Astlanda Ehitus

07.06.2021 määruskaebus (resolutsiooni punkt 2) ning tühistati Tallinna Halduskohtu

27.05.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-933 resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saadeti asi

halduskohtule menetluse jätkamiseks (resolutsiooni punkt 3).

16. Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 kohtunõudega paluti kaebajal teatada, kas tal on jätkuvalt

soov haldusasja nr 3-21-933 menetlusega jätkata, arvestades, et riigihange viitenumbriga

230667 on lõpetatud lepinguta ja haldusasjas nr 3-21-933 on muus osas vaidlus lõppenud

Riigikohtu 08.09.2021 määrusega. Kohus palus menetluse jätkumise soovi olemasolul teatada,

kas kaebaja näeb kompromissi sõlmimise võimalust ning juhul, kui vastus sellele on jaatav, siis

esitada ka võimaliku kompromissi sisu. Kohus selgitas, et kaebajal on õigus kaebusest loobuda

(HKMS § 27 lg 2 p 2).

17. Kaebaja teatas 30.06.2022 vastuses kohtunõudele, et soovib jätkuvalt kaebuse läbivaatamist

ja lahendamist ning ei pea võimalikuks kaebusest loobuda. Ühtlasi lisas kaebaja, et ei välista

asja kompromissiga lahendamise võimalust, kui vastustaja teeb selleks mõistliku ettepaneku.

18. Tallinna Halduskohus võttis 06.07.2022 määrusega vastu kaebuse muudatuse ning luges

kaebuse nõudeks teha kindlaks riigihanke viitenumbriga 230667 alusdokumentide

hankedokumendid 3.1 „Hankelepingu vorm“ ja 3.2 „Ajaplaan“ õigusvastasus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

19. Kaebaja leiab, et hankija rikub tegelikke asjaolusid mittearvestavate ja seetõttu

ebapiisavate

(ebarealistlike)

tööde

teostamise

tähtaegade

kehtestamisega

hanke

alusdokumentides RHS § 3 punktidest 1, 3 ja 5 tulenevaid kohustusi. Käesolevas hankes ette

nähtud tööde teostamise ajakava ja tähtaegade õigusvastasus tuleneb asjaolust, et ajakava ja

tähtajad ei arvesta töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse sisu ja ulatusega ning sellest

tuleneva võimatusega alustada ehitustööde teostamist koheselt pärast hankelepingu jõustumist

nagu hankija ajaplaan ette näeb.

19.1. HD 2.1 „Hanke eseme tehniline kirjeldus“ (p 17.2., 29.3.) ja 3.1 „Hankelepingu vorm“ (p

1.3.1.3., 4.1.1., 4.1.2., 4.4., 7.3. ja 7.4.) näevad ette töövõtja kohustuse (i) korrigeerida

põhiprojekti ehk tellija poolt üle antavat projektdokumentatsiooni ja (ii) koostada tööprojektid,

mis on vajalikud tööde teostamiseks. HD 2.1 p 29.3.1. ja HD 3.1 p 7.1. kohaselt saab töövõtja

asuda ehitustöid teostama pärast seda, kui tellija on tööprojekti vastava osa kinnitanud. Seega

peab töövõtja ehitustööde teostamisega alustamiseks esmalt viima hankija poolt antud

projektdokumentatsiooni sisse vajalikud korrigeerimised põhiprojekti staadiumis, seejärel

koostama korrigeeritud põhiprojektist lähtudes tööprojekti ning saama viimasele tellija

heakskiidu. HD 3.2 „Ajaplaan“ näeb ette põhiprojekti korrigeerimise tööde teostamiseks ette 8

kuud ning need paigutuvad tööde kavandatud teostamise kuudele 1-8. Põhiprojekti

korrigeerimisele planeeritud ajavahemiku kestus annab tunnistust sellest, et tellija näeb ette

vajaduse viia põhiprojekti sisse muudatusi küllaltki ulatuslikus mahus. Korrektuurid on

põhiosas määratletud HD 2.1 „Hanke eseme tehniline kirjeldus“ p-s 29.3 toodud tabelis, mis 9-

3-21-933

5(13)

punktilises trükikirjas moodustab tihedalt täis kirjutatud 5 lehekülge, millele lisanduvad veel

HD 2.1 p-s 30 toodud erinõuetest (loetelu kokku 301-s alapunktis, esitatud 32 lehel) tingitud

projekti korrigeerimised. HD 3.2 järgi on tööprojekti koostamine kavandatud toimuma 24 kuu

jooksul (töö teostamise kuudel 1-24). Riigihangete registris antud hanke kohta esitatud

küsimuste arvukusest ja sisust nähtub see, et HD kooseisus olevas projektdokumentatsioonis

on hulgaliselt puudulikult käsitletud lahendusi ja vastuolusid projekti erinevate osade vahel.

Pakkuja peab arvestama vajadusega korrigeerida põhiprojekti tasandil kõik olemasoleva

projektdokumentatsiooni puudused ja vastuolud ning saab alles seejärel asuda koostama töö

teostamise aluseks olevat tööprojekti.

19.2. Hoone ehitustööde teostamine peaks HD 3.2 järgi toimuma ajaliselt järgmiselt: a)

ettevalmistustööd, lammutustööd ja 0-tsükli ehitustööd – kuud 1–7; b) hoonekarp kinni

(võimalik ehitustöödega jätkamiseks ehitises sobilikku sisekliimat hoida) – kuud 1–13; c)

objekti põhiline kasutusvalmidus saavutatud – kuud 1–24. Nimetatud tähtaegadega

korrespondeerib HD 3.1 p 3.3.1, mille kohaselt hoone ehitustööde põhilise kasutusvalmiduse

saavutamise tähtaeg on 24 kuud arvates lepingu jõustumisest. Kõnealused tähtajad ei võta

arvesse asjaolu, et töövõtja ei saa ehitustööde teostamisega alustada enne, kui (i) teostatud on

põhiprojekti korrigeerimine vastavalt HD-s nõutule, (ii) korrigeeritud põhiprojekti alusel on

teostatud tööprojekti koostamine, (iii) korrigeeritud põhi- ja tööprojektile on koostatud

ekspertiis vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 14 lg-le 3 ja (iv) tellija on tööprojekti heaks

kiitnud.

19.3. Ehitustööde tellimise riigihangetes ei ole tavapärane suures mahus põhiprojekti

korrigeerimise kohustuse panemine töövõtjale. Ehitaja tavapärastele kohustustele lisanduv

põhiprojekti korrigeerimise kohustus mõjutab oluliselt hankelepingu esemeks olevate tööde

teostamise aega.

19.4. Nii riigihanke nr 177099 (Tallinn, Lubja tn 4 Kohtuhoone ehitustööd) kui riigihanke nr

216929 (Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone ehitustööd, Pärnu mnt 59) hanketingimused

ei näinud ette hankija poolt etteantud põhiprojekti korrigeerimist ulatuslikus mahus. Nimetatud

hangete tööde mahtu kuulus tavapärasele tööprojektide koostamisele lisaks vaid tagasihoidliku

ulatusega täienduste koostamine põhiprojektide ebapiisava detailsusega osadele.

19.5. Hankija poolt viidatud monteeritavate elementide kasutamine võimaldab küll säästa aega

paigaldustöödeks objektil, kuid samal ajal nõuab selliste elementide kasutamine tunduvalt

rohkem aega ettevalmistustöödeks – selliste elementide tootmine ei ole võimalik ilma, et

eelnevalt oleks koostatud ja heaks kiidetud kõigi ehituse eriosade (sh tehnosüsteemide)

tööprojektid, sest vaid nende alusel saab info vajalike läbiviikude, torutamiste ja süvendite

kohta jõuda konstruktsiooni projekteerijani ja elemendi tootejooniste koostajani. Sellel põhjusel

ei ole õige väita, et monteeritavate elementide kasutamine õigustab antud juhul ehitustööde

teostamiseks ette nähtud lühikesi tähtaegu.

19.6. EL struktuurifondide asjassepuutuva meetme tingimustega määratud abikõlblikkuse

periood ei õigusta iseenesest ehitustööde hankes tööde teostamisele ebamõistlikult lühikeste

tähtaegade kehtestamist.

19.7. Antud tööde teostamise tähtajad on hinnanud ebarealistlikuks ka teised turuosalised ja

seda fakti kinnitab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) poolt hankijale 06.04.2021 saadetud

pöördumine, mille punktis 10 leitakse, et kõnealuste tööde teostamiseks vajaminev aeg on

vähemalt 33 kuud.

19.8. HD 3.1 p-d 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 on õigusvastased ning koostoimes teiste

hanketingimustega (sh töövõtjale pandud projekteerimiskohustuse ulatus ja tööde teostamise

tähtajad) viivad lepingu tervikuna tasakaalust välja hankija kasuks ja töövõtja kahjuks. Nende

ebamõistlike

ja

ebaproportsionaalsete

lepingutingimuste

sätestamisega

hanke

3-21-933

6(13)

alusdokumentides on hankija rikkunud RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevat kohustust tegutseda

kohaselt ja proportsionaalselt.

19.9. Hankijal ei saa olla vaba voli ignoreerida Eesti standardi EVS 915-2:2020 p-des 5.3.7 ja

6.6 kajastatud riigihangete läbiviimise head tava.

19.10. Hankija

poolt

määratud

hanketingimused

(sh

töövõtjale

pandud

projekteerimiskohustuse ulatus, ebareaalsed tähtajad) ei võimalda töövõtjal HD 3.1 p-s 2.2

nimetatud kinnitust anda. Asjaolu, et hankelepingu p 5.1.14 näeb ette võimaluse peatada tööd

tellija kirjalikul nõusolekul, ei erine olukorrast, et leping ei näe tööde peatamise võimalust üldse

ette: töövõtja ei saa lepingu sõlmimisel arvestada, et tellija vastava olukorra tekkimisel tööde

peatamiseks nõutava nõusoleku annab. Olukorras, kus ehitusobjekt on antud tellija valdusse

ning tellija saab seda kasutada hoone sihipärase kasutuselevõtu ettevalmistamiseks ja teiselt

poolt töövõtja enam objekti ei valda, on töövõtjale hoone hooldus- ja halduskulude kandmise

kohustuse panemine p-ga 5.1.16 kasutusloa väljastamiseni ebaproportsionaalne. Riigihanke

eesmärgi suhtes ei saa olla proportsionaalne p-st 10.2 tulenev kohustus, mille kohaselt peab

töövõtja teostama tellija nõudmisel kuni 400 000 euro väärtuses lisatöid ilma, et selle kohustuse

täitmiseks vajalik aeg mõjutaks lepingus sätestatud tööde teostamise tähtaegu: lisatööde

tellimine on täielikult tellija diskretsioonile alluv võimalus ning ilmselgelt on olulises ulatuses

lisatööde tegemiseks (milleks 400 000 euro väärtuses tööd kahtlemata on) vajalik aeg.

20. Vastustaja palub jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata.

20.1. Vastustaja palub jätta kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel läbi vaatamata, kuna kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Kaebaja poolt esitatud tuvastamiskaebuse menetlemine ei saa mitte kuidagi

kaitsta kaebaja huvisid, mis on tingimuslikud ja mille olemasolu ei ole võimalik etteulatuvalt

määrata. Kaebuse rahuldamine on selgelt ebatõenäoline.

20.2. Kaebaja poolt viidatud ekspertiisi tegemise kohustus ei tähenda, et ekspertiisi peaks

tegema kogu terviklikule projekteerimistööle korraga, vaid ekspertiise võib, tuleb ja saab tellida

tööde osadele eraldi, mis võimaldab töövõtjal teostada projekteerimistöid paralleelselt

ehitustöödega ja seeläbi kiiremini ehitustöödega edeneda.

20.3. Vastustaja on ajakavas andnud töövõtjale pika tähtaja põhiprojekti korrigeerimiseks

eesmärgiga anda töövõtjale täiendavat paindlikkust ja lubada teha korrektsioone pikema aja

jooksul. Ajakavas toodud tähtaeg 8 kuud on hiliseim tähtaeg põhiprojekti korrigeerimiseks ning

töövõtjal on soovi korral võimalik nimetatud korrigeerimistööd teha ära ka 1 kuuga.

Põhiprojekti korrigeerimistöödeks ette nähtud 8-kuulisest perioodist ei saa teha ühtegi järeldust

korrigeerimistööde mahu kohta. Korrigeerimistööde mahu kohta saab ülevaate riigihanke

alusdokumentides sisalduvatest teistest dokumentidest. Kaebaja ei ole tõendanud, et riigihanke

alusdokumentides toodud korrigeerimistööde maht oleks niivõrd suur, et see takistaks lepingu

tähtaegset täitmist. Ehitusinsener OÜ poolt 03.04.2021 esitatud ehitusprojekti ekspertiisi

lõpparuanne (töö nr 20069) kinnitab, et põhiprojekt sobib riigihankes pakkumuste

koostamiseks. Sealjuures riskide maandamiseks vastustaja enda soovil tellitud sisuline

ekspertiis teostati varem ja ekspertiisi tulemusena esitatud parandusettepanekud olid valdavas

osas põhiprojekti sisse viidud juba 11.02.2021. Seega ei tähenda põhiprojekti korrigeerimistööd

mahukaid ümberprojekteerimisi, vaid mõningaid korrektsioone.

20.4. Vastustaja poolt riigihanke alusdokumentides sätestatud tähtajad lähtuvad vastustaja

põhjendatud vajadustest ja on seotud riigihanke objekti rahastamisega Euroopa

Regionaalarengu Fondist. Rahastamise aluseks on tervise- ja tööministri 27.03.2015 määrus nr

18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“, mille § 7 lg 1 sätestab, et meetme tegevuse

abikõlblikkuse periood on 01.01.2014–31.08.2023.

3-21-933

7(13)

20.5. Vastustajal ei ole ühelgi juhul kohustust koostada riigihanke alusdokumente ega seada

riigihankes selliseid tähtaegu, mis konkreetsele kaebajale sobiksid, ning kaebaja ei saa

vastustajale ette kirjutada, milliseid töid ja millistel tingimustel vastustaja hankida võib.

Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuse nr 3-17-1414/34 p-s 11 selgitanud, et vastustajal on

õigus määrata, millist teenust ta soovib saada. Seejuures on vastustajal kohustus vältida

pakkujate ebavõrdset kohtlemist ja hanke esemele ebavajalike piirangute seadmist.

20.6. Asjaolu, et kaebaja kui konkreetse ehitusettevõtja jaoks on riigihanke alusdokumentides

tööde teostamiseks ette nähtud tähtajad ebapiisavad, ei tähenda iseenesest, et riigihanke

alusdokumendid oleksid õigusvastased. Riigihanke läbiviimise üheks eesmärgiks ongi leida

pakkuja, kes on majanduslikult ja tehniliselt võimeline teostama vastustajale vajalikke töid

riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel. Vähemalt kaks Eestis tegutsevat suuremat

ehitusettevõtet on riigihankes pakkumuse esitanud ja leiavad seega, et riigihankes esitatud

tingimustel on võimalik ehitustöid teostada.

20.7. Kaebaja poolt välja toodud Eesti standard EVS 915-2:2020 ei ole käsitletav õigusaktina

ning ükski subjekt ei ole kohustatud seda järgima. Arvestades, et antud riigihanke objekti

valmisehitamiseks vajalikud eeltööd algasid enne nimetatud standardi vastuvõtmist, ei saa

vastustajale standardi mittejärgimist kuidagi ette heita.

20.8. Kaebaja ei ole arvestanud kõikide riigihanget puudutavate asjaoludega, mis võimaldavad

töövõtjal kiiremini ehitada ja tähtaegu järgida. Esiteks toimub antud objekti puhul ehitamiseks

vajaliku tööprojekti koostamine põhiprojekti alusel paralleelselt ehitustöödega, mis võimaldab

arvestada hoonet kui tervikut ning võimaldab alustada ehitustöödega kiiremini, kui olukorras,

kus kogu terviklik tööprojekt oleks eelduseks ehitustöödega alustamiseks. Antud riigihanke

puhul kooskõlastatakse iga ehitustöö osa tööprojekt vahetult enne konkreetse ehitustöö osaga

alustamist. EEEL pöördumises viidatud standard EVS 915 „Ehitiste projekteerimise ja

ehitustööde riigihangete korraldamine“ ega ükski õigusakt ei keela tööprojekti etappideks

jaotada ja seda koostada ehitustöödega paralleelselt tingimusel, et konkreetse ehitusetapi

ehitamisele on eelnenud vastav kooskõlastatud tööprojekt. Teiseks on vastustaja omalt poolt

püüdnud võimalikult palju vähendada töövõtjal projekteerimisele ja ehitamisele kuluvat aega

ning on lasknud: koostada 4 projektiosa (arhitektuuri osa, sisearhitektuuri ja sisustuse osa,

maastikuarhitektuuri osa ja meditsiinitehnoloogia ja ravigaasipaigalduste osa) tööprojekti

staadiumis (ehk ehitamiseks sobivas staadiumis) ja ise riigihankes deklareerinud, et neid tuleb

lugeda pakkumise koostamiseks piisavas detailsuses põhiprojektina. Antud 4 projektiosa puhul

on töövõtjal seega oluliselt väiksem töömaht, st detailsemalt koostatud põhiprojekt annab

töövõtjale olulise ajavõidu ehitamiseks sobiliku tööprojekti koostamisel paralleelselt

ehitustöödega. Ekspertiisi lõpparuandes on ekspert leidnud, et arhitektuurse, sisearhitektuurse

ja tuleohutuse osas sobib põhiprojekt ka osaliselt ehitamiseks. Vastustaja on lasknud

projekteerida lahendusi, mis annavad väga olulist ehitustööde läbiviimise ajasäästu, nt

paralleelselt objektil toimuvate ehitustöödega saab majatehases toota täielikult valmis

(varustatud siseviimistluse, furnituuri ja seadmetega) ning objektil kraanaga paika tõsta 136

sanitaarruumide moodulit. Ehk suur osa kõige aeganõudvamaid ruume on valmis ehitatud veel

enne hoone seinte kinni ehitamist. Vastustaja on lasknud projekteerida enamus hoone

kandekonstruktsioonist

betoontoodete

tehastes

valmistatavatest

ja

ehitusobjektil

monteeritavatest toodetest (postid, talad, vahelaed, välisseinad, trepid jms), mis oluliselt

kiirendab ehitamisprotsessi.

20.9. Antud riigihanke objekti (suletud netopind 24 263 m2) valmimise tähtaeg (30 kuud) on

igati võrreldav teiste suuremate ehitushangete objektide tähtaegadega. Näiteks Tallinna

Muusika- ja Balletikooli (riigihanke viitenumber 216929, suletud netopind 23 859,3 m2)

valmimise tähtaeg on 25 kuud, Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse (riigihanke

viitenumber 231509, suletud netopind 22 817,9 m2) valmimise tähtaeg on 25 kuud, Lubja tn

3-21-933

8(13)

kohtuhoone (riigihanke viitenumber 177099, suletud netopind 25 839,3 m2) valmimise tähtaeg

oli 16 kuud, mis oli sarnase netopinna kohta veelgi lühema tähtajaga objekt. Nimetatud

riigihangete puhul oli projekteerimine ette nähtud analoogselt antud riigihankes toodud

lahendusega, st et töövõtja pidi koostama tööprojekti põhiprojekti alusel etapiviisiliselt

ehitustööde teostamise käigus, osaliselt oli ette nähtud ka olemasoleva põhiprojekti

korrigeerimine. Ehitustöödega alustamine oli lubatud pärast vastava ehituse osa

tööprojekti/tööjoonise koostamist.

20.10. EEEL pöördumine ei ole antud vaidluses asjakohane.

20.11. Vastustaja on seisukohal, et riigihanke alusdokumentides toodud HD 3.1

„Hankelepingu vorm“ tingimused on õiguspärased ja proportsionaalsed. Vastustaja jääb

vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib vastustaja, et kaebus

tuleb HD 3.1. „Hankelepingu vormi“ p 2.2 osas jätta läbi vaatamata. Käesoleva vaidluse

vaidlustusasja menetluses väitis kaebaja, et lepingutingimus nr 2.2 on õigusvastane, sest

nimetatud tingimuses toodud kinnitust ei ole võimalik anda tulenevalt hanke läbiviimisest

puuduliku põhiprojekti alusel, ekspertiisi mitte avaldamisest, ebareaalsetest tähtaegadest.

Antud kaebuses väidab aga kaebaja, et lepingutingimus nr 2.2. on õigusvastane, sest nimetatud

tingimuses toodud kinnitust ei ole võimalik anda tulenevalt töövõtjale pandud

projekteerimiskohustuse ulatusest ja ebareaalsetest tähtaegadest. Kaebaja on oma põhjendusi

muutnud:

kaebaja

ei

ole

varasemates

menetlusdokumentides

toonud

välja

projekteerimiskohustuse ulatuse küsimust, vaid on väitnud, et põhiprojekt on puudustega,

mistõttu põhiprojekti korrigeerimise kohustuse ulatuse küsimuse osas ei ole VAKO saanud

seisukohta võtta ning HKMS § 268 lg 1 kohaselt on selles osas kohustuslik menetlus eelnevalt

läbimata. Lisaks selgitab vastustaja lepingutingimuse nr 10.2 osas, et ei kavatse muuta

ruumiprogrammi või teha muid põhimõttelisi ja suuremahulisi projektimuudatusi vahetult enne

ehitustööde teostamise tähtaega. Punkti 10.2. kohaselt teostatavate suure maksumusega

lisatööde vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui tööprojekti teostamise käigus selgub vajadus

teatud kallid ehitustooted (nt ventilatsiooni- ja jahutusseadmed) välja vahetada veelgi

tõhusamate ja kallimate toodete vastu. Selliste toodete vahetus kujutab endast küll suure

maksumusega lisatööd, ent ei too kaasa suuremat ajakulu ehitamisele. Vastustaja rõhutab

siinjuures, et vastustajal on endal ilmselge huvi, et töövõtja teostaks töid selliselt, et lepingu

tähtaega ei oleks vajalik pikendada, sest tähtaja pikendamine tähendaks rahastuse kaotamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

22. Esmalt lahendab kohus vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (I) ning

seejärel kaebuse sisuliselt (II).

I

23. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebajale tagastada,

kuivõrd kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (vt vastustaja 03.06.2021 menetlusdokument; digitaalse

kohtutoimiku leht (dtl) 735). Vastustaja hinnangul on kaebaja kaebusega kaitstava õiguse riive

olematu. Kaebaja soovib tuvastamiskaebusega kaitsta oma tulevikus võib-olla esinevaid huve

tulevastel sarnastel riigihangetel osalemise korral. Esiteks ei saa kaebaja esitada kaebust selliste

huvide kaitseks, mis võivad, aga ei pruugi tulevikus esineda, ning teiseks ei ole kaebaja

vaidlusaluses riigihankes üldse pakkumust esitanudki. Sellest võib järeldada, et ka tulevastes

sarnastes riigihangetes, kui tulevikus üldse sarnaseid riigihankeid läbi viidaks ja kui on üleüldse

võimalik tuvastada keerukate ehitushangete sarnasus, kus kaebaja sooviks osaleda, jätab

3-21-933

9(13)

kaebaja tulevaste riigihangete alusdokumentide tingimuste subjektiivsete ebasobivuste korral

ka neis riigihangetes pakkumuse esitamata. Seega ei saa kaebaja poolt esitatud

tuvastamiskaebuse menetlemine mitte kuidagi kaitsta kaebaja huvisid, mis on tingimuslikud ja

mille olemasolu ei ole võimalik etteulatuvalt määrata.

24. HKMS § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Seetõttu

tõlgendab kohus vastustaja avaldust (HKMS § 2 lg 4) kui taotlust kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks.

25. Kohtu hinnangul ei saa lugeda, et esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (HKMS §

151 lg 2 p 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 punktiga 21). HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib

kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Käesolevas

haldusasjas on Tallinna Ringkonnakohus 08.04.2022 määruses (jõustunud 22.04.2022) asunud

seisukohale, et tuvastamiskaebus on HKMS-i kohaselt lubatav ning sellega on võimalik

saavutada kaebuse eesmärki. Tallinna Ringkonnakohus selgitas oma seisukohta 08.04.2022

määruse p-s 14: „Kuna kaebaja on äriühinguks, kes üldteadaolevalt osaleb aktiivselt

riigihangete menetluses ning vastustaja korraldab eelduslikult riigihankeid ka edaspidi, võib

praeguses asjas tehtav tuvastamisotsus aidata kaebajal oma õigusi tulevikus tõhusamalt kaitsta,

sest hankedokumentides teatud tingimuste seadmise õiguspärasuse osas on olemas jõustunud

kohtulahend. Kaebuse muutmist ei välista asjaolu, et kaebaja ei esitanud vaidlusaluses

riigihankes pakkumust. Kaebaja ei pea ebasobivatel ning tema hinnangul õigusvastastel

tingimustel esitama pakkumust üksnes seetõttu, et mitte kaotada õigust hanketingimuste

kohtulikule kontrollile. Sellise pakkumuse esitamine, millega pakkuja ei taha tegelikult olla

seotud, oleks vastuolus riigihanke üldiste põhimõtetega“. Seega on ringkonnakohus mh

tuvastamiskaebuse lubatavuse eelduste täitmist hinnates leidnud, et käesolevas asjas puuduvad

õiguslikud takistused kaebuse muutmise aktsepteerimiseks. Ringkonnakohtu eelviidatud

seisukohtade valguses riivavad hanketingimused, mis on kaebajal takistanud või edaspidi

võiksid takistada ettevõtlusega seotud tegevust, intensiivselt ettevõtlusvabaduse kaitseala.

Tallinna Halduskohus võttis 06.07.2022 määrusega kaebuse muudatuse vastu. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

II

26. Kaebuse kohaselt on kaebuse esemeks: 1) riigihanke (viitenumbriga 230667)

alusdokumendid järgmistes osades: a) HD 3.2 „Ajaplaanist“ ja HD 3.1 „Hankelepingu vormi“

p-st 3.3. tulenevad tööde teostamise tähtajad; b) HD 3.1 „Hankelepingu vormi“ punktid 2.2,

5.1.14, 5.1.16 ja 10.2. Ka Tallinna Halduskohtu 04.05.2021 määruse põhjenduste punktis 5 on

kohus selgitanud, et kaebaja on vaidlustanud riigihanke (viitenumbriga 230667)

alusdokumendid HD 3.2 „Ajaplaan“ ning HD 3.1 „Hankelepingu vorm“ punktid 2.2, 3.3,

5.1.14, 5.1.16 ja 10.2. Menetlusse võtmise määruses toodud kohtu poolsele tõlgendusele

kaebuse piiridest kaebaja vastu vaielnud ei ole. Sellest lähtuvalt tõlgendab kohus kaebaja

taotlust kohustada vastustajat viima riigihanke (viitenumbriga 230667) alusdokumendid (HD

3.1 ja HD 3.2) kooskõlla RHS nõuetega viisil, et kaebaja taotleb kaebuse esemes määratletud

alusdokumentide RHS nõuetega kooskõlla viimist. Seetõttu ei kontrolli kohus vaidlusaluse

hanke alusdokumentide HD 3.1 punktide 5.1.9 ja 7.3 kooskõla RHS-ga. Samuti pole kaebaja

kaebuses vastu vaielnud VAKO seisukohtadele seoses kaebaja väitega, et vaidlustusmenetluses

ei ole pakkujatele tehtud kättesaadavaks kogu pakkumuse esitamiseks vajalikku teavet, sh

põhiprojekti ekspertiisi (vt vaidlusaluse VAKO otsuse põhjenduste punktid 6-7). Kaebaja on

üksnes leidnud, et VAKO oleks pidanud hankija tegevust arvestades lõpetama

vaidlustusmenetluse mh põhiprojekti ekspertiisi avaldamist puudutava nõude osas RHS § 197

lg 1 p 3 alusel. Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsusega nr 3-21-933 on kaebuses viimati

3-21-933

10(13)

märgitu, s.o RHS § 197 lg 1 p 3 kohaldamist puudutavas osas lahendatud. Käesolevaks ajaks

on Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsus jõustunud.

Tööde teostamise ajakava

27. Kaebaja hinnangul on tööde teostamise ajakava õigusvastane; tegelikke asjaolusid

mittearvestavate ja seetõttu ebarealistlike tööde teostamise tähtaegade kehtestamisega hanke

alusdokumentides on rikutud RHS § 3 p-dest 1, 3 ja 5 tulenevaid kohustusi.

28. VAKO on leidnud oma 21.04.2021 otsuses, et hankija poolt RHAD-s kehtestatud tähtajad

tööde teostamiseks, sh ajakavas ja lepingu p-s 3.3 kehtestatud tähtajad ei ole vastuolus

õigusaktides kehtestatud nõuetega; hankijal on õigus määrata riigihanke ese tulenevalt enda

vajadusest, kuid tuleb vältida isikute ebavõrdset kohtlemist ja ebavajalike piirangute seadmist.

Kohus nõustub VAKO 21.04.2021 otsuse punktis 13 toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt selgitab kohus järgmist.

29. Meelevaldne on kaebaja järeldus, et põhiprojekti korrigeerimisele planeeritud ajavahemiku

kestus annab tunnistust sellest, et tellija näeb ette vajaduse viia põhiprojekti sisse muudatusi

küllalti ulatuslikus mahus. Juba ainuüksi asjaolu, et vastustaja on teinud koostatud

põhiprojektile ekspertiisi, viitab vastustaja soovile, et põhiprojektis ei oleks mahukaid vigu,

mida tuleks pakkujal korrigeerida. Nii on ka vastustaja 22.03.2021 esitatud küsimusele

„Hankedokumentidest ei leia senisele projektile teostatud ekspertiisi. Palun esitada projekti

ekspertiis.“ vastanud „Projektdokumentatsioonile on teostatud ekspertiis ja ekspertiisi käigus

leitud mittevastavused on projektis valdavalt korrigeeritud ning ettepanekutega arvestatud.

Hankija ei pea vajalikuks ekspertiisiaruande jagamist.“1 Riigihangete registrist nähtuvalt on

ekspertiisi aruanne siiski tehtud 05.04.2021 nähtavaks kõigile ettevõtjatele. Ekspertiisi

aruandes on ehitusprojektile kokkuvõtlikult antud järgmine üldine hinnang: „esitatud

ehitusprojekt on koostatud heal tasemel, vastab Tellija lähteülesandele ja ekspertiisis käsitletud

projektid on sobilikud võtta ehitusmaksumuse hindamise ja tööprojektide koostamise

teostamise aluseks.“2 Sellest lähtuvalt on ka asjakohatud kaebaja etteheited VAKO otsuses

viidatud kahele sarnasele riigihankele (vt VAKO 21.04.2021 otsus p 13.4), kuivõrd kaebaja

väite eelduseks on, et pakkumuse esitajalt oodatakse suures mahus põhiprojektis korrektuuride

tegemist.

30. Veelgi enam, ajaplaanis märgitud tähtaeg ettevalmistustöödeks, lammutustöödeks ja 0-

tsükli ehitustöödeks (1-7 kuud) langeb kokku ka potentsiaalsete pakkujate hinnanguga. Nii

näiteks on 17.03.2021 esitatud küsimuses hankijale leitud, et „[o]lles ehitanud mitmeid sarnase

mahuga objekte, julgeme väita, et sellise objekti (tööprojekti koostamine ja ekspertiis)

ehitamise nulltsükli realistlikum tähtaeg on 7 kuud ja karp kinni 14 kuud“3. Sarnaselt eelnevaga

on ka küsimuses (ID-ga 578437) leitud, et „hoonekarp kinni“ realistlikum tähtaeg 8 kuu asemel

on 15 kuud. Käesoleval juhul on hankija ajaplaanis märkinud ettevalmistustöödeks,

lammutustöödeks ja 0-tsükli töödeks 1-7 kuud ning hoonekarp kinni 1-13 kuud (vt HD 3.2

„Ajaplaan). Eelnevast tulenevalt puudub alus kahelda hankija poolt määratud tingimuste

ilmselges ebamõistlikkuses.

31. Samuti on ajaplaanis toodud tähtajad objektiivselt põhjendatud asjaoluga, et projekti

rahastamine oli osaliselt planeeritud Euroopa Regionaalarengu Fondist, mis seab range

ajaraami abikõlblikele kuludele ja teostatavatele töödele. Seega ei ole hankija meelevaldselt ega

suvaliselt HD 3.2 „Ajaplaanis“ ja HD 3.1 p-s 3.3 tähtaegu määranud. Ühtlasi on vastustaja

1 Riigihangete register, riigihanke (viitenumber 230667), teabevahetus, sõnumid hankijale, lk 19, ID 579369.

2 Vt Ehitusinsener OÜ „Ehitusprojekti ekspertiis“, töö nr 20069, lk 10. Kättesaadav elektrooniliselt:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2669532/documents/source-

document?group=B&documentOldId=14573521

3 Riigihangete register, riigihanke (viitenumber 230667), teabevahetus, sõnumid hankijale, lk 20, ID 578488.

3-21-933

11(13)

asjakohaselt toonud välja ka teised sarnased riigihanked, milles ajaraam on olnud sarnane

käesoleva riigihankega (vt vastustaja 11.05.2021 menetlusdokumendi p-d 3.2.32-3.2.36).

32. Lisaks kinnitab asjaolu, et riigihankes esitati pakkumuste esitamise tähtajaks kaks

pakkumust4 omakorda, et HD-s 3.2 määratud tähtajad ei ole sellised, mis absoluutselt

välistaksid hankelepingu esemeks olevate tööde teostamise, nagu väidab kaebaja. Eesti

Ehitusettevõtjate Liidu 06.04.2021 kirjas on märgitud, et pakkujad on küsinud hankijalt

projektile tehtud ekspertiisi esitamist, kuid hankija on keeldunud (vt VAKO toimik, vaidlustaja

08.04.2021 menetlusdokumendi lisa, lk 2). Seega on ilmne, et Eesti Ehitusettevõtjate Liit oma

06.04.2021 kirja koostades ei saanud tutvuda ehitusprojekti ekspertiisiga. Seetõttu ei ole selles

arvesse võetud tähtaegadele ja projektimuudatuste võimalikule mahule hinnangut andes kõiki

olulisi asjaolusid ega lükka ümber VAKO järeldust, et HD 3.2 ja HD 3.1 p 3.3 on kooskõlas

RHS-s sätestatud nõuetega.

Hankelepingu tingimused

33. Kaebaja leiab, et HD 3.1 p 2.2 on õigusvastane. Viidatud p 2.2 sätestab järgmist: „Töövõtja

kinnitab, et on põhjalikult tutvunud Töö tegemist puudutavate kõikide asjaolude ja

dokumentidega, sh HD-ga ega oma mingeid pretentsioone, sh on ta piisaval määral tutvunud

Tellija kinnistuga, J. Sütiste tee 21, Tallinn ja piirnevate kinnistutega, samuti kinnistutel

paiknevate hoonete, liikluskorralduse ning liiklusintensiivsusega kohapeal iseseisvalt,

võrrelnud neid omavahel, hinnanud ja selgitanud RH käigus välja ja likvideerinud kõik RH ajal

professionaalselt Töövõtjalt oodatava hoolsusega kontrollimise käigus leitud vastuolud ning on

veendunud Lepingu ja Tellija eesmärgi saavutamise võimalikkuses ja Lepinguga endale võetud

kohustuse täidetavuses, mistõttu puudub õigus nõuda Tellijalt Lepingu hinda ületavate

summade tasumist ja mitte pidada kinni tähtaegadest või kvaliteedinõuetest.“

34. VAKO on leidnud järgmist: „Vaidlustaja väide, et Lepingu p 2.2 on õigusvastane, sest

töövõtja ei saa nõutud kinnitust anda, on üldsõnaline ja põhjendamata. Vaidlustaja ei ole

vaidlustusmenetluses tõendanud, et põhiprojektis esineksid sellised puudused, mis takistavad

pakkumuse esitamist (vt käesoleva otsuse p-d 6-10), samas kinnitab Ekspertiisi lõpparuanne

vastupidist – põhiprojekt on sobilik ehitushanke väljakuulutamise ja tööprojekti koostamise

aluseks. Seega on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p-i 2.2 õigusvastasust ei saa

põhjendada puudustega põhiprojektis. Kuna vaidlustuskomisjon leiab, et RHAD-is kehtestatud

tähtajad on küll pingelised, kuid mitte ebareaalsed ning vastuolus õigusaktidega (vt käesoleva

otsuse p-d 11-13.5) on vaidlustuskomisjon seisukohal, et ka Vaidlustaja viide ebareaalsetele

tähtaegadele ei tõenda Lepingu p-i 2.2 vastuolu õigusaktidega.“ Eeltoodust nähtub, et ebaõige

on kaebaja väide justkui VAKO seisukohad oleksid valdavalt lakoonilised konstateeringud.

Olukorras, kus vaidlustaja on sidunud HD 3.1 p-i 2.2 õigusvastasuse väidetavalt ebarealistlike

tähtaegadega ning põhiprojektis väidetavalt esinevate ulatuslike puudustega ja sellest tulenevalt

projekteerimiskohustuse ulatusega ning VAKO on neid väiteid juba eelnevates oma otsuse

punktides käsitlenud, oleks ebamõistlik uuesti üle korrata varasemalt öeldu. Sellises olukorras

on igati põhjendatud ja korrektne viidatud vastavale otsuse punktile, kus on juba seda temaatikat

käsitletud. Seda on VAKO ka teinud, mistõttu kaebaja etteheited VAKO otsusele on otsitud ja

põhjendamatud.

35. Väär on kaebaja väide, et VAKO on täiesti tähelepanuta jätnud Eesti standardi EVS 915-

2:2020 punktid 5.3.7 ja 6.6.

36. VAKO on oma otsuse punktis 14.9 nendele sätetele viidanud, kuivõrd vaidlustaja on selle

oma seisukohtades just nimelt seoses HD 3.1 p-dega 15.3.5.1 ja 15.3.5.2 välja toonud. VAKO

4 Vt vastustaja 21.05.2021 seisukoht, p 2.1.

3-21-933

12(13)

leidis, et HD 3.1 punktid 15.3.5.1 ja 15.3.5.2 on vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõttega.

37. Ka kaebusest ei selgu, kuidas mõjutavad HD 3.1 punktide 5.1.14, 5.1.6 ja 10.2

õigusvastasust kaebuses viidatud Eesti standardi EVS 915-2:2020 punktid 5.3.7 ja 6.6.

38. Kaebuse kohaselt on HD 3.1 p 5.1.14 õigusvastane osas, milles seotakse tööde teostamise

peatamine „ehitusprojekti muutmise vajaduse korral“ tellija eelneva nõusoleku saamisega.

39. HD 3.1 p 5.1.14 sätestab järgmist (versioon 26.04.2021): „[Töövõtja kohustub] mitte

peatama Ehitustööd ja muude teenuste ning tegevuste teostamist ega muutma Lepingu tähtaegu

seoses võimalike vaidlustega Ehitustöö või selle osade ja muude teenuste ning tegevuste

kvaliteedi, mahu, ulatuse, koosseisu, lisatööde ja/või nende maksumuse, muude kohustuste

täitmise, ehitusprojekti muutmise vajaduse vmt korral. Töövõtjal on õigus peatada Ehitustööd

ehitusprojekti muutumise korral vaid tellija eelneval kirjalikul kooskõlastusel ja vaid mahus,

milles peatamine on muudatusest tulenevalt vältimatult vajalik tellija eesmärgi täitmiseks,

samuti Lepingu p.15.4.1. nimetatud juhul“.

40. Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et kuigi ta peab HD 3.1 punkti 5.1.14

õiguspäraseks, siiski täiendab hankija kõnesolevat punkti ning sätestab ehitusprojekti

muutmisega seonduva ehitustööde peatamise õiguse tingimused (vt VAKO 21.04.2021 otsuse

p 5.8, lk 9). Põhjendamatu ja arusaamatu on kaebaja seisukoht, et asjaolu, et hankeleping näeb

ette võimaluse peatada tööd tellija kirjalikul nõusolekul, ei erine töövõtja seisukohalt

olukorrast, et leping ei näe tööde peatamist üldse ette, kuivõrd töövõtja ei saa lepingu

sõlmimisel arvestada, et tellija vastava olukorra tekkimisel tööde peatamiseks nõutava

nõusoleku annab. Selline kaebaja väide ei ole kooskõlas ei kaebuses viidatud Eesti standardi

EVS 915-2:2020 punktidega 5.3.7 ja 6.6 ega ka lepinguõiguses tunnustatud hea usu

põhimõttega (vt võlaõigusseaduse § 6). Seejuures ei ole kaebaja selgitanud, kuidas sellise

punkti puhul suhtleb vastustaja nn jõupositsioonilt, millele on viidatud kaebuses tsiteeritud

Eesti standardi EVS 915-2:2020 punktides 5.3.7 ja 6.6. Samuti on paljasõnaline kaebaja väide,

et ta ei saa arvestada, et tellija ka vastava olukorra tekkimisel sellise nõusoleku annab.

Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus VAKO-ga, et vaidlustatud HD 3.1 p 5.1.14 ei ole

õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus.

41. Kaebaja leiab, et HD 3.1 p 5.1.16 on õigusvastane, kuivõrd näeb ette töövõtja kohustuse

kanda kuni kasutusloa väljastamiseni ehitusplatsi hooldus- ning halduskulud.

42. Vastavalt HD 3.1 p-le 5.1.6 kohustub töövõtja kandma kuni kasutuslubade saamiseni kõik

vastavad ehitiste osade haldus- ja hoolduskulud ning ehitusplatsi hooldus- ning halduskulud

/…/. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud punkt ebaproportsionaalne, kuivõrd tema ei ole sellisel

juhul enam objekti valdaja. Vastavalt HD 3.1 p-le 14.1. teostab töövõtja kõik tööd omal riisikol

ja kannab nende teostamisel täielikku materiaalset vastutust lepinguga määratud piirides,

sealhulgas iga ehitustöö osa suhtes kuni kasutuslubade väljastamise hetkeni.

43. EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas

ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega annab

kasutusluba garantii, et ehitis vastab ehitusloale ning seda on võimalik kasutada nõuetele ja

kasutusotstarbele vastavalt. Arvestades, millise suure ehitusobjektiga on tegu ning tegemist on

meditsiinihoonega, ei ole kohtu hinnangu ebaproportsionaalne HD 3.1 p-s 5.1.16 sätestatud

nõue. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas see nõue läheb kaugemale, kui on taotletava eesmärgi

saavutamiseks vajalik. Vaidlust ei ole selles, et kuni kasutusloa väljastamiseni on tegemist

ehitusobjektiga ning hankija ei saa ehitist kasutada vastavalt kasutusotstarbele. Seetõttu võib

nimetatud punkti eesmärgiks olla tagada hankelepingu täitmine. Eeltoodust lähtuvalt ei ole HD

3.1 p 5.1.16 vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega.

3-21-933

13(13)

44. Kaebaja leiab, et HD 3.1 p 10.2 on õigusvastane.

45. HD 3.1 p 10.2 on sätestatud järgmiselt: „Tellijal on õigus tellida Töövõtjalt lisatöid HD

3.3.8. sätestatud korras ning Töövõtjal on kohustus lisatöid teha alates Tellijalt lisatööde

tellimuse kättesaamisest, sealjuures kehtivad teates reguleerimata osas lisatööde teostamiseks

samad tingimused nagu on sätestatud Lepingu dokumentides Tööde kohta. Lisatööde tellimine

ei mõjuta Lepingu tähtpäevi, välja arvatud juhul, kui Tellija poolt nõutud lisatööde maksumus

kokku ületab 1% (ühte protsenti) Ehitustööde hinnast. Lisatöö tellitakse hiljemalt 3 (kolm) kuud

enne lepingu p-s 3.3.1. toodud ehitustöö valmimise tähtpäeva.“

46. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi riigihankereeglite kohaldamisel minna

kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide ja riigihanke üldpõhimõtete

saavutamiseks mõistlikult vajalik.

47. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud vaidlusaluse punkti sisu ning usutavalt märkinud, et

hankija huviks on et töövõtja teostaks töid selliselt, et lepingu tähtaega ei oleks vajalik

pikendada, sest tähtaja pikendamine tähendaks rahastuse kaotamist. Nii on vastustaja

selgitanud, et p 10.2 kohaselt teostatavate suure maksumusega lisatööde vajadus võib tekkida

näiteks juhul, kui tööprojekti teostamise käigus selgub vajadus teatud kallid ehitustooted (nt

ventilatsiooni- ja jahutusseadmed) välja vahetada veelgi tõhusamate ja kallimate toodete vastu.

Seejuures on vastustaja kinnitanud, et ei kavatseta muuta ruumiprogrammi või teha muid

põhimõttelisi ja suuremahulisi projektimuudatusi vahetult enne ehitustööde teostamise tähtaega

(vt vastustaja 11.05.2021 menetlusdokument, lk-d 10-11). Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja

põhistanud, miks sellise tingimuse sätestamine on proportsionaalne.

48. Ülaltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Arvestades, et vaidlusalused

riigihanke alusdokumendi punktid on kooskõlas RHS-s sätestatud nõuetega, siis ei kuulu

rahuldamisele ka VAKO 21.04.2021 otsuse vastavas osas tühistamisnõue.

49. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg-st 1

juhindudes jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)