2-22-6881/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-6881

Tsiviilasi

M. N. (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: M. N. (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx,

e-post: xxx)

Pankrotihaldur: Andres Tootsman (AT Kontor OÜ,

asukoht

Roseni

7,

10111

Tallinn,

e-post

andres.tootsman@haldur.just.ee, tel: +372 501 8178)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Lõpetada võlgniku M. N. (pankrotis, isikukood xxx) pankrotimenetlus raugemise

tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

2. Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku M. N. (pankrotis) pankrotimenetluses:

Võlausaldaja

Tunnustatud

nõude summa

(eurodes)

Kohtutäitur Risto Sepp

153,00

X AS (xxx)

1934,79

XOÜ (xxx)

1542,68

X OÜ (xxx)

2525,85

X OÜ (xxx)

3020,08

X AS (xxx)

689,67

X AS (xxx)

4069,40

X OÜ (xxx)

6067,89

X OÜ (xxx)

2407,42

AS X (xxx)

1754,59

KOKKU

24 165,37

3. Võlgnik M. N. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei

esitanud.

4. Vabastada pankrotihaldur Andres Tootsman pankrotihalduri kohustustest M. N.

(pankrotis) pankrotimenetluses.

5. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku M. N. (pankrotis) kanda.

6. Määrata M. N. (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani tasuks 600 eurot.

7. Määrata hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 600 eurot.

Väljamakse teostada OÜ Pankrotivara arvelduskontole EEXXX.

8. Määrus saata resolutsiooni punkti nr 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

9. Algatada võlgniku M. N. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

PankrS §-le 172.

10. Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse

jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik

oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike

teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb

võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.

11. Avaldada teade võlgniku M. N. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS §

164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada

kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud

kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 27.06.2022 määrusega kuulutati välja M. N. pankrot. Pankrotihalduriks

määrati Andres Tootsman.

Võlgniku pankrotihaldur esitas 17.09.2022 kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja,

mille kohus kinnitas 26.09.2022 määrusega, mis jõustus 12.10.2022.

Pankrotihaldur esitas 09.10.2022 võlgniku lõpparuande, mille kohaselt võlgnikul puudus

igasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse. Tema ainus sissetulek oli tema töötasu

2520 eurot, mida ei saa arvata pankrotivarasse, kuna sissetulek ei ületa nelja kuu lõike

kuupalga alammäära. Seega puudub vara, mille arvelt saaks katta ka menetluskulusid.

Pankrotimenetluse ainus kulu on halduritasu 600 eurot. Endiselt ei ole teada vara

tagasivõitmise võimalusi ega pankrotivara tekkimise ühtki uut võimalikku allikat.

Tagasivõitmishagisid esitatud ei ole. Maksejõuetuse põhjuseks olid majanduslikud

valearvestused, kui võlgnik tasus ema võlgasid viimase haigusperioodil ja lõppkokkuvõttes

viis see neid mõlemaid pankrotti. Halduril puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisele. Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei jätku

pankrotivarast pankrotihalduri tasuks ja bürookuludeks, tuleb pankrotimenetlus vastavalt

PankrS § 158 lõpetada raugemise tõttu, kui pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikud ei

tasu deposiiti kulude katteks 2000 eurot.

M. N. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on M. N.

kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamist välistada

ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik palus ennast määrata

usaldusisiku kohustusi täitma.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS §

158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul

pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui

võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus tegi 11.10.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele

ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole

2000 eurot tähtajaga 25. oktoober 2022. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks

deponeeritud ei ole.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid

ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole

tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske

juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu

asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõude osas täitedokumendiks. M. N. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele

vastuväiteid ei esitanud.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest

ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Andres Tootsmani võlgniku M. N. (pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt

pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise

asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud,

sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab

kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise

taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS

§ 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS

§ 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Pankrotihaldur palub määrata töötasuks 600 eurot. Haldur on aruande kohaselt kulutanud

ülesannete täitmiseks 10 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast

60 eurot ja palub määrata halduri töötasuks 600 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses

märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja halduri

kutseoskustega. Võlgnik ei ole halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Haldur

palub tasu summas 600 eurot välja mõista riigi vahenditest.

PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus

pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse

kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku M. N. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise

tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi.

PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest

vabastamisele vastuväite. M. N. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku

kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5

loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole

ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku M. N. (pankrotis)

kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS

§ 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval

põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid

kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta

usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul

kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest

leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Ka võlgnik ise

on palunud määrata ennast usaldusisikuks.

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS

§ 172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks

aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS

§ 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole,

siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele

teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest

erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab

ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib

kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on

enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus

otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik