2-21-8647/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8647

Kohtuasi

AAi hagi RR vastu SSi põlvnemise tuvastamiseks

SSi hagi RR vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AAi ja SSi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

AAi kaebusel 0 eurot ja SSi kaebusel 1239,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I SS (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja

AA

Hageja II AA (isikukood xxxxxxxxxx)

Hagejate lepinguline esindaja Ivo Kaurit

Kostja RR (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Olga Väina

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12.10.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus RRlt SSi kasuks perioodi 31.05.2021–

31.12.2021 eest välja mõistetud elatise suuruse osas ja menetluskulude jaotuse osas

põlvnemise tuvastamise vaidluses. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

RRlt SSi kasuks perioodi 31.05.2021–31.12.2021 eest välja täiendavalt elatis 690

eurot ja jätta põlvnemise tuvastamise vaidluses maakohtu menetluskulud RR

kanda.

2. Jätta maakohtu otsus muutmata menetluskulude jaotuse osas elatise vaidluses.

3. Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

AAi hagi põlvnemise tuvastamiseks ja SSi hagi elatise väljamõistmiseks alates

01.01.2022 kuni 21.09.2036.

4. Rahuldada AAi apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Rahuldada SSi apellatsioonkaebus osaliselt.

2-21-8647

6. Jätta apellatsiooniastmes AAi menetluskulud RR kanda ning SSi ja RR

menetluskulud nende endi kanda.

7. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

7.1. Rahuldada AAi hagi RR vastu SSi põlvnemise tuvastamiseks.

7.2. Rahuldada osaliselt SSi hagi RR vastu elatise väljamõistmiseks.

7.3. Lugeda tuvastatuks, et AAil xx.xx.xxxx sündinud tütar SS (isikukood

xxxxxxxxxx, sünd registreeritud 10.10.2018 Tallinna Perekonnaseisuametis)

põlvneb RRst (isikukood xxxxxxxx).

7.4. Välja mõista RRlt elatis tema alaealise tütre SSi ülalpidamiseks perioodi

31.05.2021–31.12.2021 eest 1444,08 eurot ja alates 01.01.2022 kuni xx.xx.xxxx

(hageja täisealiseks saamiseni) 213,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Väljamõistetud jooksvat elatist tuleb

indekseerida iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4.

7.5. Jätta

põlvnemise

tuvastamisega

seonduvad

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus kostja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

7.6. Jätta elatise vaidlusega seonduvad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega

kindlaks määramata.

7.7. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks 200 euro jooksva elatise

ulatuses kuus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SS (hageja I, laps) ja AA (hageja II, ema) esitasid 31.05.2021 Harju Maakohtule RR (kostja,

isa) vastu hagi, milles hageja II palub tuvastada, et hageja I põlvneb kostjast ning hageja I palub

kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse 20.01.2022 esitatud täienduses palus hageja I

seoses uue perekonnaseaduse (PKS) redaktsiooni kehtima hakkamisega alates 01.01.2022

kostjalt välja mõista elatise 216,59 eurot kuus koos märkusega, et väljamõistetud elatise aluseks

olevat baassummat tuleb suurendada iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti poolt eelmise

aasta kohta väljastatud andmetele tulenevalt keskmise brutokuupalga ja tarbijahinnaindeksi

2-21-8647

muutustest protsentuaalselt. Lisaks palus hageja II tunnistada kohtuotsus väljamõistetava

elatise suuruses viivitamatult täidetavaks.

2. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja II ja kostja koos alates veebruarist 2016 ja sellest suhtest

sündis xx.xx.xxxx tütar SS. Isa kannet lapse sünniakti kantud ei ole. Hageja II ja kostja kooselu

lõppes jaanuaris 2020, mil hageja II lõi kostjat noaga, misjärel ta vahistati. Hagejale II määrati

karistuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. Ta kannab karistust Tallinna Vanglas. Laps on koos

emaga vanglas ja saab seal olla kuni 4-aastaseks saamiseni. Kuigi laps on koos emaga vanglas,

on tema ülalpidamiskulud kuus kokku 584 eurot, millest toidukulu 250 eurot, riiete kulu 50

eurot, hügieenitarvete kulu 100 eurot, kulu tervishoiule 50 eurot ja muud püsikulud kokku 134

eurot. Hageja II väitel saab ta lapse jaoks toitu vaid korra nädalas ja lapsele toiduna antud liha

ta sageli kasutada ei saa. Kostja peab kandma poole lapse ülalpidamiskuludest.

3. Hageja II esitas tõenditena oma rahaliste vahendite aruanded Tallinna Vanglast, taotlused

lapsele asjade toomiseks vanglasse, arved tellitud kauba eest ning taotles määrata

DNA-ekspertiis.

Kostja vastuväited

4. Kostja oli nõus, et määratakse DNA-ekspertiis isaduse kindlaks tegemiseks.

5. Kostja on teadlik, et elatise miinimummääras nõudmisel ei pea tõendama lapse

ülalpidamiskulude suurust, kuid kostja hinnangul on ema sobitanud elatise miinimummäära 584

eurot väidetavate lapse ülalpidamiskuludega, mida kostja õigeks ei pea.

6. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka vanemate varalise seisundiga.

Arvestades asjaoluga, et lapse ema viibib koos lapsega Tallinna Vanglas ja on seal täielikul

riiklikul ülalpidamisel, ei kasutaks ema ilmselt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatist lapse

huvides.

7. Nõutav elatise suurus on ülepaisutatud. Kostja sõnul ei ole hagis väidetud lapse

ülalpidamiskulud kuluartiklite lõikes põhjendatud, sest laps on koos emaga vanglas, saab sealt

toitu, nagu emagi, ning kuna laps on terve ega vaja eritoitu, ei saa tema söögirahaks kuluda

rohkem kui 100–120 eurot kuus. Samuti ei osta hageja II vanglas olles kindlasti oma lapsele

igakuiselt riideid ega kuluta ka 50 eurot igakuiselt lapsele ravimite ostmiseks, vaid selleks saab

kuluda maksimaalselt 10 eurot kuus. Kostjale on arusaamatu, millised on hageja poolt väidetud

lapse igakuised muud püsikulud, mis ulatuvad 134 euroni kuus.

8. Kostja tõi esile, et ta kandis hagejale II kuuluva korteri kodukindlustuse kulusid, mida

hageja II välja üürib, ta võttis 2019 Luminor Pangast laenu 5000 eurot hagejale II kuuluva

korteri remontimiseks ja ta on laenu hageja II eest tagasi maksnud 300 eurot kuus kuni

käesoleva ajani, samuti on kostja tasunud korteri kommunaalkulusid ajal, mil hageja II kannab

vanglakaristust. Lisaks tasus kostja ka hageja II vanematele kuuluva korteri kulusid ning kandis

raha hagejale II vanglasse lapsele kaupade ostmiseks. Kostja on kandnud raha üle ka hageja II

esimese lapse jaoks ning last kasvatanud, kuigi ta ei ole hageja II esimese lapse bioloogiline

isa. Eeltoodu tõendamiseks esitas kostja pangakonto väljavõtte.

9. Kostja on nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks alates 17.12.2021 ehk DNA-ekspertiisi

tegemisest kuni tema täisealiseks saamiseni 190 eurot kuus.

2-21-8647

Maakohtu otsus

10. 28.02.2022 otsusega rahuldas maakohus hageja II hagi kostja vastu lapse põlvnemise

tuvastamiseks ja luges tuvastatuks, et hageja I põlvneb kostjast. Maakohus rahuldas osaliselt

hageja I hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks ja mõistis kostjalt välja elatise hageja I

ülalpidamiseks perioodi 31.05.2021–31.12.2021 eest 754,08 eurot ja alates 01.01.2022–

21.09.2036 (hageja täisealiseks saamiseni) 213,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 30 eurot). Väljamõistetud jooksvat elatist tuleb indekseerida iga aasta 1. aprillil

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus

tunnistas kohtuotsuse viivitamata täidetavaks 200 euro jooksva elatise ulatuses kuus.

11. Elatise nõude lahendamisel kohaldas maakohus perekonnaseadust nii kuni 31.12.2021

kehtinud kui ka alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis. Maakohus märkis, et nii enne

kui ka pärast 01.01.2022 tuli elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta nii lapse vajadusi

kui ka vanemate varalist olukorda.

12. Vanemate vahel puudus vaidlus selles, et nad peavad oma alaealist last üleval pidama

võrdses proportsioonis ning hageja ei ole esitanud kostja vastu suuremat elatise nõuet, kui

seaduses sätestatud elatise miinimummäär.

13. Maakohus asus seisukohale, et vaidluse lahendamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et

alaealine on koos oma emaga Tallinna Vanglas ja seega vähemalt osaliselt riigi ülalpidamisel,

mistõttu nõustus kohus kostjaga, et lapse ema poolt paljasõnaliselt väidetu, et lapse

ülalpidamiskulu kuus oli eelmisel aastal 584 eurot ehk kahekordne enne 01.01.2022 kehtinud

elatise miinimum, ei ole õige, vaid hageja I ema on lihtsalt sobitanud elatise kahekordse elatise

suuruse väidetavate lapse kuludega. Kohtu hinnangul ei tõenda ka esitatud dokumentaalsed

tõendid lapse kulude suurust 584 eurot kuus. Osadel tõenditel esitatud kulud ei ole lapsega

seostatavad. Hageja II rahaliste vahendite kasutamise aruandest Tallinna Vanglas on küll näha,

et ta on ostnud midagi kauplusest, kuid mida ja kas endale või lapsele, sellest ei nähtu. Seega

ei ole kõik ostud kindlasti tehtud lapse huvides ja tema jaoks.

14. Maakohus asus seisukohale, et 01.01.2022–21.09.2036 (hageja täisealiseks saamiseni)

tuleb kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suurus kindlaks määrata kehtiva PKS

§ 101 alusel 213,44 eurot (200 + 43,44 – 30):

-

elatise baassumma on käesoleval aastal 200 eurot (lg 3);

-

nimetatud summale tuleb juurde liita 3 % 1448-st ehk 43,44 eurot, mis on 2020. aasta

Statistikaameti keskmine brutokuupalk (lg 4);

-

kuna lapsetoetust saab ema, tuleb maha arvestada eelpool nimetatud summast pool

lapsetoetusest ehk 30 eurot (lg 5);

-

elatist tuleb indekseerida iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

15. Kohus asus seisukohale, et elatise maksmise kohustus tekkis kostjal 31.05.2021, kui

hagejad kostja vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõude kohtusse esitasid,

mistõttu tuleb elatis välja mõista alates sellest kuupäevast.

16. Maakohus leidis, et elatise suuruseks tuleb praegusel juhul ka enne 01.01.2022 määrata

213,44 eurot kuus. Põhjendamatu ja kostja suhtes ebaõiglane oleks väljamõistetava elatise

suuruseks enne 01.01.2022 määrata 292 eurot kuus üksnes seetõttu, et kuni nimetatud

kuupäevani oli elatise miinimummääraks 292 eurot kuus, sest lapse ülalpidamiskulusid esile

toodud määras tõendatud ei ole. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et elatise

2-21-8647

minimaalne suurus, mis on võrdsustatud poole kuupalga alammääraga, ei ole enam tegelikus

korrelatsioonis lapse kulude ja vanemate võimekusega elatist miinimummääras maksta.

17. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul arvestada ka sellega, et kostja on enda Swedbank

AS pangakonto väljavõtte kohaselt kandnud Rahandusministeeriumi kaudu hagejale II üle

perioodil 10.02.2020–16.07.2021 kokku 740 eurot, mida kohus arvestas lapse ülalpidamiseks

makstud elatisena, sest muid kohustusi kostjal hageja II ees ei ole ning viimane kinnitas ka ise

kohtuistungil, et kostja maksis talle elatist lapse jaoks kuni kuulis, et hagejad on esitanud

kohtusse hagi. Eeltoodu alusel on kostjal hageja I ees elatise võlg perioodi 31.05.2021–

31.12.2021 eest 754,08 eurot.

18. Kostja poolt hageja II korteri remondiks laenu võtmine ja selle tagasi maksmine, hageja II

korterite kommunaalteenuste eest tasumine või muul viisil hageja II toetamine võib tekitada

hageja II ja kostja vahel muid eraõiguslikke suhteid, kuid kostja poolt hageja II eest tasutud

summasid ei saa tasaarvestada lapse ülalpidamiseks makstud elatisena, sest esiteks ei saa

ülalpidamisnõuet tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p 1) ning pealegi on ülalpidamiskohustus

vanema ja lapse vaheline õigussuhe, mitte õigussuhe kahe vanema vahel. Samuti ei tõenda

kostja esitatud kirjavahetus erinevate isikutega kostja poolt elatise tasumist või lapse

ülalpidamiskohustuse täitmist suuremas summas kui eelnevalt märgitud.

Apellatsioonkaebus

19. Hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles hageja I palub tühistada maakohtu

otsuse perioodi eest 31.05.2021–31.12.2021 väljamõistetud elatise suuruse osas ja mõlemad

hagejad menetluskulude jaotuse osas, ning uue otsusega palub hageja I mõista kostjalt välja

hageja I kasuks perioodil 31.05.2021–31.12.2021 igakuine elatis 292 eurot ja lugeda

kogunenud elatise võlaks nimetatud perioodi eest 1994 eurot ja mõlemad hagejad paluvad jätta

menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt jätta põlvnemise tuvastamise nõudes täielikult

kostja kanda ja elatisenõudes jagada menetluskulud poolte vahel proportsionaalsuse

põhimõttest tulenevalt. Apellatsioonimenetluse menetluskulud paluvad hagejad jätta täies

ulatuses kostja kanda.

20. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja kohtupraktikat ning hindas ebaõigesti

tõendeid, jättis osaliselt tõendeid tähelepanuta ja hindamata ning eksis arvutus- ja

arutluskäikudes ning järeldamismetoodikas.

21. Maakohus vähendas vaidlustatud perioodil väljamõistetava elatise allapoole elatise

miinimummäära ilma seadusliku aluseta ning piisava põhjenduseta. Kuni 31.12.2021 kehtinud

PKS § 101 lg 1 järgi oli 2021 elatise miinimummäär 292 eurot ja sellest allapoole võis kohus

igakuise elatise välja mõista üksnes PKS §-s 102 ettenähtud juhtudel ja korras. Neid seaduslikke

aluseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei toonud välja kostja ega tuvastanud ka

maakohus. Maakohus kohaldas ebaõigesti vaidlusalusel perioodi osas perekonnaseaduse uut

redaktsiooni. Maakohus ei ole seejuures viidanud ühelegi arvutusele, kui palju saavad hagejad

toetust riigilt, mille võrra oleks hageja I vajadused rahuldatud.

22. Maakohus nõudis alusetult tõendeid lapsele tehtavate kulude kohta olukorras, kus hageja ei

nõudnud PKS § 101 lg-s 1 sätestatust kõrgemat elatist. Lisaks on lapse ema võimalused lapse

tegelikke vajadusi rahuldada ja kulusid kanda oluliselt piiratud hagejate viibimise tõttu vanglas.

23. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et ema ei vaidlustanud kohtuistungil asjaolu, et laps on

vanglas riigi ülalpidamisel. Ema nõustus üksnes sellega, et ta viibib lapsega vanglas. Ainuüksi

2-21-8647

asjaolu, et hagejate viibimiskohaks on vangla, ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla

miinimummäära. Maakohus jättis hindamata hageja II vangla pangakonto väljavõtte, millelt ei

nähtu riigi ülalpidamist väljendavaid makseid (peretoetused nende alla ei kuulu). Hageja II saab

vastavalt tema pangakonto väljavõttele 117,54 eurot kuus peretoetust, hageja II sai ühel korral

nelja kuu jooksul 70 eurot toimetulekutoetust ning 320,15 eurot palka kokku neljakuulisel

perioodil (s.o 80,04 eurot kuus). Seega on hageja II sissetulek ühe kuu kohta 215,08 eurot.

Lisaks kannavad hageja II kontole raha tema vanemad ja sõbrad. Lapse kulud pangakontolt

nähtuvalt on nelja kuu peale kokku 1561,92 eurot, mis on arvestuslikult 390,48 eurot kuus.

24. Ema andis ütlusi selle kohta, et lapsele antakse üks kord nädalas toidupakk, milles on vaid

paar väikest jogurtit, üks kohupiim ja mõned kohukesed. Lihatooted on üle nädala maks, liha

või kana, kuid need on külmutatud tooted, mis on pooleldi sulanud ning toidu valmistamisel

lõhnavad halvasti, mistõttu lihatooteid lapsele toidupakkidest anda ei saa. Seega on ema

sunnitud ostma liha- ja kalatooteid vangla poest, kus need on väga kallid. Ema kasutab selleks,

et osta kaupu ja toitu, oma vangla pangakontot, kuhu teevad ülekandeid tema sõbrad ja tuttavad

ning kuhu laekuvad tema palk ja peretoetused. Lisaks saadavad tuttavad ja sõbrad lapsele

riideid, mänguasju ja muid esemeid, mis on lubatud. Alates 2021. aastast ei anta vanglas lapsele

hügieenitarbeid, kuna vanglale teadaolevalt on lapsel isa.

25. Maakohus hindas ebapiisavalt ja ebaõigesti kogutud tõendeid. Saanud hagejalt II ütlused ja

tõendid, mis kinnitavad lapsele tehtavate kulutuste suurust, heitis maakohus tõendeid hinnates

hagejale II ette, et tehtud kulutused ja lapse vajadused ei ole piisavalt tõendatud.

26. Maakohus jõudis arusaamatu järelduseni, et vanematel puudub vaidlus selles, et nad peavad

oma alaealist last üleval pidama võrdses proportsioonis. Maakohus tuvastas mõlema vanema

sissetuleku ja varalised võimalused ning kokkuvõttes tavaolukorrast absoluutselt erineva

olukorra, ja leidis arusaamatul põhjusel, et vanemad peaksid võrdsel määral panustama lapse

ülalpidamisse.

27. Maakohus leidis ebaõigesti, et elatise maksmise kohustus lapse ülalpidamiseks tekkis

kostjal 31.05.2021. Lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist algab lapse sünniga. Kohtu

tuvastatud kostja makseid hagejale II perioodil 10.02.2020–30.05.2021 ei saa lugeda makseteks

ette tulevase kohustuse täitmiseks, vaid need maksed tuleb lugeda kostja vabatahtlikuks elatise

andmiseks enne hagi esitamist, milline kohustus kostjal oli olemas ka enne hagi esitamist.

Samamoodi käitus kostja ka hageja II teise lapsega, kui maksis vabatahtlikult lapsele

ülalpidamist, kuigi ei ole hageja II poja K bioloogiline isa. Sellest hoolimata tundis kostja

moraalset kohustust ülal pidada last, kelle emaga ta koos elas. Kohtu tuvastatud 740 eurost oli

enne hagi esitamist tehtud makseid 690 euro ulatuses ja peale hagi esitamist 50 euro ulatuses

(16.07.2021). Seega oleks elatise vähendamine õigustatud vaid 50 euro ulatuses.

28. Maakohus rikkus menetlusnormi elatise nõude menetluskulude jaotamisel. TsMS § 164 lg 3

kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole

andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Hagi aluseks olevatest asjaoludest

nähtub, et kostja ei maksnud hagejale I elatist või ei teinud seda piisavalt. Samas hageja I ei

teadnud, kui suur on kostja sissetulek tegelikult, sest kostja viivitas maksetega ja pidas neid

kinni alati põhjendusega, et tal pole hetkel raha. Järelikult, varjas kostja hageja I eest teavet oma

sissetulekute kohta. Kostja põhjustas olukorra, milles hageja I pidi pöörduma hagiga kohtu

poole ja kandma menetluskulusid. Seda enam, et suures osas maakohus rahuldas elatise

haginõude, jättes osaliselt nõude rahuldamata vaid teatud perioodi osas.

2-21-8647

29. Põlvnemise tuvastamise nõude puhul kohaldas maakohus menetluskulude jaotuse

määramisel ebaõigesti TsMS § 164 lg 1, jättes põhjendamatult kohaldamata erinormi TsMS §

164 lg 11, mille kohaselt menetluskulud põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral

kannab kostja. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda üksnes juhul,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust kostja suhtes maakohus ei tuvastanud.

30. Alternatiivselt tuginevad hagejad menetluskulude jaotuse vaidlustamisel TsMS § 163

lg-le 1. Maakohus kohaldas viidatud sätet ebaõigesti. Kulud oleks tulnud jaotada hagi

rahuldamise ulatust arvesse võttes.

Vastustaja seisukoht

31. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt

hageja I kasuks perioodi 31.05.2021–31.12.2021 eest välja mõistetud elatise suuruse ja

menetluskulude jaotuse osas põlvnemise tuvastamise vaidluses ning teha tühistatud osas uus

otsus, millega mõista kostjalt hageja I kasuks perioodi 31.05.2021–31.12.2021 eest välja

täiendavalt elatis 690 eurot ja jätta maakohtu menetluskulud põlvnemise tuvastamise vaidluses

kostja kanda. Jätta elatise vaidluses menetluskulude jaotus muutmata. Hagejate

apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab

ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

33. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse vaidlustas hageja I perioodi 31.05.2021–31.12.2021 eest väljamõistetud

elatise suuruse osas ning mõlemad hagejad menetluskulude jaotuse osas. Kostja maakohtu

otsust ei vaidlustanud. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud

osas, milles maakohus tuvastas, et hageja I põlvneb kostjast ja mõistis välja igakuise elatise

hageja I ülalpidamiseks alates 01.01.2022.

34. Ringkonnakohtu 12.10.2022 istungil täpsustas hageja I oma apellatsioonkaebuse nõuet ja

selgitas, et ta nõuab 2021. aastal igakuist elatist 262 eurot, s.o elatis seadusjärgses

miinimummääras (292 eurot), millest on maha arvatud pool peretoetust (30 eurot). Hageja I

nõuab elatist perioodi 31.05.2021–31.12.2021 eest 1784 eurot (7 x 262–50), võttes arvesse, et

kostja on vaidlusalusel perioodil tasunud hageja I ülalpidamiseks hageja II kontole 50 eurot.

35. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

36. 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele

elatise arvutamise kord, nagu on õigesti märkinud ka maakohus. PKS § 210 lg-st 2 tulenevalt

saab kuni 31.12.2021 elatise välja mõista enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete

2-21-8647

alusel ning alates 01.01.2022 peab kohus kohaldama alates 01.01.2022 kehtivaid

perekonnaseaduse sätteid (Riigikohtu 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 11 ja 12).

37. Maakohus kohaldas perioodi 31.05.2021–31.12.2021 eest hageja I kasuks elatise

väljamõistmisel ebaõigesti materiaalõiguse norme, s.t kohaldas alates 01.01.2022 kehtima

hakanud perekonnaseaduse redaktsiooni. Lisaks rikkus maakohus ringkonnakohtu hinnangul

menetlusnorme, jättes piisavalt põhjendamata järelduse, miks tuli elatis enne 01.01.2022 välja

mõista 213,44 eurot kuus, s.o alla miinimummäära. Maakohus sidus selle ebaõigesti tulevikus

väljamõistetava elatise summaga. Ebapiisav on maakohtu põhjendus, et kostja suhtes oleks

ebaõiglane väljamõistetava elatise suuruseks enne 01.01.2022 määrata 292 eurot kuus üksnes

seetõttu, et kuni nimetatud kuupäevani oli elatise miinimummääraks 292 eurot kuus, sest lapse

ülalpidamiskulusid ei ole esile toodud määras esitatud tõenditega tõendatud.

38. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 (nüüd ja edaspidi kuni 31.12.2021 kehtinud

redaktsioon) järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste

kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka

tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

39. Eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste

suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning

üldjuhul ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Samas tuleb

arvestada iga vaidluse eripära ja hinnata, millised kulud on just selle lapse elulaadi ja

esmavajadusi arvestades mõistlikud ja vajalikud.

40. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ja sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest,

mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv

põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu,

et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude

jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse

õigustatud huve (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2).

Kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses

sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja toob asjaolud esile ja

teeb need usutavaks kohtule.

41. Hageja I tõi hagis esile, et tema ülalpidamiskulud kuus kokku on 584 eurot, millest

toidukulu 250 eurot, riiete kulu 50 eurot, hügieenitarvete kulu 100 eurot, kulu tervishoiule 50

eurot ja muud püsikulud kokku 134 eurot.

42. Kostja esitas vastuväite hageja I kulude suuruse osas, leides, et need on ülepaisutatud, ja tõi

esile, et laps viibib koos emaga vanglas ja on seega riigi ülalpidamisel. Kostja hinnangul võiks

tavalise 3-aastase lapse toidukulu olla 100–120 eurot kuus. Täiendavalt leidis kostja, et

arusaamatuks jäävad lapse muud püsikulud 134 eurot. Kostja palus kohtul välja selgitada lapse

reaalsed igakuised kulud ja võtta elatise väljamõistmisel arvesse kostja poolt antud

ülalpidamist. Kostja tõi esile, et ta on teinud ülekanded hagejale II ja nende ühistele sõpradele,

toetanud hageja II vanema lapse kasvatamist ning kandnud kulusid seoses hagejale II kuuluva

2-21-8647

korteriga. Seega tugines kostja asjaoludele, mis võiksid olla aluseks elatise väljamõistmiseks

alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

43. Olukorras, kus maakohus nõustus kostjaga selles, et hageja I ei teinud usutavaks, et tema

tegelikud vajadused on 584 eurot kuus, oleks maakohus pidanud esmalt tuvastama lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kuluva summa. Maakohus ei põhjendanud piisavalt enda

järeldust, et enne 01.01.2022 piisas lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (2x213,44)

426,88 eurost kuus ega sidunud seisukohta kuni 31.12.2021 kehtinud õigusnormidega (PKS

§ 102 lg 2).

44. Ringkonnakohus on seisukohal, et saab ise eelmises punktis esile toodud maakohtu

rikkumised kõrvaldada asja maakohtule tagasi saatmata ning teha uue otsuse. Ringkonnakohus

hindab apellatsioonkaebust lahendades hageja I vajadusi ja kohaldab vaidlusaluse perioodi osas

elatise väljamõistmisel perekonnaseadust kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis. TsMS § 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal

algatusel. Ringkonnakohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige hageja I

põhjendatud vajadusest. Puudub vaidlus selles, et hageja I elas alates aprillist 2020 kuni 4-

aastaseks saamiseni (21.09.2022) koos emaga vanglas. Seega tuleb hageja I vajaduste

hindamisel lisaks mõistlikkusele arvestada vaidlusalusel ajaperioodil lapse viibimiskohast

tulenevaid erisusi.

45. Hagiavalduses toob hageja I esile, et tema toidukulu on 250 eurot kuus. Kostja leidis, et

lapse toidukulu võiks olla põhjendatud 100–120 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hagis

väidetud toidukulu on keskmisest oluliselt suurem. Laste toidukulu on kohtupraktikas üldjuhul

peetud mõistlikuks kuni 150 eurot. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 järgi on hageja I

seaduslikule esindajale vanglas korraldatud toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste

toitumiskavadega, kuid vangistusseadusest ei nähtu selgelt, kas ja kuidas on toitlustamine

tagatud kinnipeetava lapsele (VangS § 54 lg 1). VangS § 48 lg 1 kohaselt võivad kauba hind ja

kauba kättetoimetamise kulud olla vanglas turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Ema väide,

et laps sai vanglas viibides ebapiisava toidupaki üksnes üks kord nädalas, ei ole kohtule

usutavaks tehtud. Samas see, et vanglas asuvast poest tuleb toidukaupu osta kallima hinnaga,

on ilmselt õige. Hageja I kulude tõendamiseks on esitatud hageja II rahaliste vahendite aruanne

perioodi mai–september 2021 kohta, millest nähtuvalt on hageja II ostnud vangla kauplusest

tooteid 1472 euro eest, s.o keskmiselt 368 eurot kuus. Samas tuleb nõustuda maakohtu

seisukohaga, et eelnimetatud tõendist ei saa teha järeldusi selle kohta, kellele ja mida vangla

poest on ostetud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et hagis nõutud summas

ei ole toidukulu põhjendatud, kuid asjaolusid arvestades tuleb lähtuda tavapärasest pisut

suuremast toidukulust 180 eurot (150 + 20%) kuus.

46. Hageja I kulu 50 eurot kuus riietele (sh jalanõudele) on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud. Kostja väitis, et kui ema võttis lapse aprillis 2020 enda juurde vanglasse, siis võeti

lapsele vajalikud riided ja mänguasjad kaasa. Ema on esitanud tõendeid lapsele vajalike asjade

ostmise ja pakkide vanglasse toimetamise kohta (tl-d 60–80). Lisaks on ema esile toonud, et

lapsele saadavad riideid ja mänguasju ka hageja II lähedased (tl 25). Tuleb arvestada, et 2,5

aasta jooksul oli laps kasvanud ja ilmselgelt vajas aeg-ajalt uusi riideid ja jalanõusid, s.t see oli

osa lapse vajadustest. Ringkonnakohtu hinnangul võis vaidlusalusel perioodil kuluda riiete ja

jalanõudega seonduvalt lapse vajaduste rahuldamiseks kokku 350 eurot, s.o 50 eurot kuus.

2-21-8647

47. Hageja I kulud hügieenile 100 eurot kuus tuleb lugeda põhjendatuks, arvestades asjaoluga,

et ka hügieenikaubad on eelduslikult vangla poes tavapärasest kallimad, ning neid kulusid ei

ole kostja ka vaidlustanud.

48. Ringkonnakohtu hinnangul on kulu tervisele 50 eurot kuus ülepaisutatud. Ei ole usutav, et

regulaarselt olid vaidlusalusel perioodil lapse põhjendatud ja vajalikud kulud sellises suuruses.

Hageja I ealised lapsed on tihti haiged, mistõttu pidi ema tõenäoliselt ka ravimeid ja muid

tervisega seotud kaupu ostma vangla poest tavapärasest kallima hinnaga. Elatise

kindlaksmääramisel tuleb arvestada, milline oli mõistlik keskmine kulu 7 kuu jooksul.

Ringkonnakohtu hinnangul võisid 3-aastase lapse kulud tervisele olla vaidlusalusel perioodil

kokku 200 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 28 eurot kuus.

49. Viimase lapse vajaduste komponendina on hageja I märkinud muud püsikulud 134 eurot

kuus. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui hagejal I puudub kohustus miinimumelatist

nõudes oma kulusid tõendada, siis kostja vastuväidete korral tuleb suuta oma kulusid vähemalt

põhjendada. Hageja I ei ole ka pärast kostja vastuväidet selgitanud, millest muud püsikulud

koosnevad.

50. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja I vajalikud ja põhjendatud kulud olid

perioodil 31.05.2021–31.12.2021 358 eurot kuus (180+50+100+28). Ringkonnakohus märgib,

et hageja I vajadused olid väiksemad eelkõige põhjusel, et suur osa tavapärastest lapse kuludest

(kulud eluasemele, vaba aja veetmisele, transpordile) jäid hageja I viibimiskoha tõttu kandmata.

51. Kuivõrd kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud ja ringkonnakohus on seotud hageja I

apellatsioonkaebuse ulatusega, tuleb nõustuda maakohtu lõppjäreldusega, et perioodil

31.05.2021–31.12.2021 olid hageja I vajadused kaetud 426,88 euroga kuus, mis põhjendas

elatise väljamõistmist kostjalt 213,44 eurot kuus. Kuigi hageja I vähendas ringkonnakohtu

istungil oma nõuet poole peretoetuse võrra, paludes kostjalt välja mõista miinimumelatisest

väiksem elatis (262 eurot kuus), ei saa ringkonnakohus eeltoodud põhjendusel peretoetuse

maksmise fakti arvesse võtta ega mõista elatist välja alla 213,44 euro.

52. Hageja I heidab ette, et maakohus jõudis arusaamatu järelduseni, et vanematel puudub

vaidlus selles, et nad peavad oma alaealist last üleval pidama võrdses proportsioonis. Hagis

nõudis hageja I kostjalt poolte lapsele vajalike ülalpidamiskulude kandmist. Ringkonnakohus

märgib, et hageja I ei ole maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et elatise väljamõistmisel

tuleks arvestada ema ja isa erineva sissetulekuga. Hageja I ei ole ringkonnakohtus uue asjaolu

esitamise lubatavust TsMS § 652 kohaselt põhistanud, mistõttu jätab ringkonnakohus hageja I

väite tähelepanuta.

53. Järgmisena

käsitab

ringkonnakohus

kostja

poolt

vaidlusalusel

perioodil

ülalpidamiskohustuse täitmist. Ringkonnakohus nõustub hageja I seisukohaga, et enne hagi

esitamist kostja tehtud ülekandeid ei saa arvestada hagejale I tasutud elatisena. PKS § 100 lg 4

järgi tuleb elatist maksta ette. Seega on võimalik võtta arvesse kohustuse tekkimisele eelneval

kuul tehtud ülekanded. Hagi esitati 31.05.2022 ja elatist nõuti alates hagi esitamisest. Seega

nõuab hageja I elatist alates juunist 2021 ja arvesse tuleb võtta alates maist 2021 tehtud

ülekandeid. Maakohus asus õigele seisukohale, et hagejale II kuuluva korteriga seotud kulude

kandmist ei saa praegustel asjaoludel võtta arvesse hagejale I ülalpidamise andmisena.

Maakohus võttis elatise tasumisena arvesse hageja II vanglakontole kantud summasid (tl 39),

kuid ekslikult arvestas ka kostja tehtud ülekandeid perioodil 10.02.2020–18.04.2021 kokku 690

euro ulatuses. Hageja II tuttava kontole tehtud ülekannete arvestamata jätmise osas ei ole

maakohtu otsust vaidlustatud.

2-21-8647

54. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi 31.05.2021–

31.12.2021 eest 1444,08 eurot (7 x 213,44 - 50), s.o ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja I

kasuks täiendavalt välja 690 eurot.

55. Hageja I vaidlustab maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotust puudutavas osas, leides, et

maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 164 lg 3 ja jätma menetluskulud hageja I hagi

puudutavas osas kostja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna üksnes asjaolu, et kostja on

enne hagi esitamist oma ülalpidamiskohustust hageja I ees täitnud ebapiisavalt, alust kohaldada

TsMS § 164 lg 3. Hageja I ei ole teinud kohtule usutavaks, et kostja oleks enne kohtumenetlust

varjanud oma sissetulekut või vara. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi osaliselt, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul ületanud diskretsioonipiire, jättes poolte menetluskulud maakohtus

TsMS § 163 lg 1 ja TsMS § 164 lg 1 järgi nende endi kanda. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kõrvale kaldumiseks

TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist. Seega tuleb ka

ringkonnakohtus elatise vaidlusega seotud menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte

endi kanda.

56. Hageja II vaidlustab samuti maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osa.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga II, et põlvnemise tuvastamise nõude puhul kohaldas

maakohus menetluskulude jaotuse määramisel ebaõigesti TsMS § 164 lg 1. Kuivõrd

põlvnemise tuvastamise hagi rahuldati ja asjas ei ole esile toodud, et vastaspoole kulude

väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, tuleb

kohaldada TsMS § 164 lg 11, mille kohaselt hageja II hagis jäävad menetluskulud kostja kanda.

Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad seoses hageja II apellatsioonkaebuse rahuldamisega

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

57. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

58. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)