3-22-2012/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Virgo

Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2012

Haldusasi

KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja RIAB

Teedeehitus osaühingu kaebus aktsiaseltsi TALLINNA

SADAM

09.08.2022

otsuse

ja

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 15.09.2022 otsuse tühistamiseks

vaidlustusasjas 119-2/251134

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) KESKKONNAHOOLDUS

EESTI OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühing, esindaja

vandeadvokaat Kristina Laarmaa

Vastustaja (hankija) aktsiaselts TALLINNA SADAM,

esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat

Mario Sõrm

Kolmas

isik

Krausberg

Eesti

OÜ,

esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.10.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja RIAB

Teedeehitus osaühingu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja RIAB Teedeehitus

osaühingu määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.10.2022 määruse peale haldusasjas

nr 3-22-2012.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde aktsiaseltsi TALLINNA SADAM esitatud

riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.03.2022 otsus vaidlustusasjas nr 26-22/244117.

3. Jätta rahuldamata KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja RIAB Teedeehitus

osaühingu taotlus määruskaebuse tagamiseks.

4. Rahuldada KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühingu

määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2022 määrus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).

3-22-2012

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts TALLINNA SADAM (AS Tallinna Sadam) avaldas riigihangete registris

24.06.2022 hanketeate avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes (viitenumber

251134) Vanasadama ja Paldiski Lõunasadama territooriumitele koristusteenuse osutaja

leidmiseks aastateks 2022–2026. Riigihange oli jagatud kaheks osaks: osa 1 – Vanasadam ja

osa 2 – Paldiski Lõunasadam. Osas 1 esitasid pakkumuse Krausberg Eesti OÜ ja ühispakkujad

KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (Keskkonnahooldus Eesti OÜ) ja RIAB Teedeehitus

osaühing (RIAB Teedeehitus OÜ).

2. AS Tallinna Sadam tegi osa 1 kohta 08.08.2022 otsuse, millega tunnistas mõlemad

pakkumused vastavaks ning Krausberg Eesti OÜ pakkumuse edukaks. Hankija kvalifitseeris

09.08.2022 protokollilise otsusega nr 12-4/949-15 Krausberg Eesti OÜ ning jättis ta

kõrvaldamata.

3. Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ esitasid riigihangete

vaidlustuskomisjonile

(VAKO)

vaidlustuse

hankija

09.08.2022

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks. Nende hinnangul ei olnud hankija hankepassis nõutud kolmest lepingust kahe

puhul tõendanud, et Krausberg Eesti OÜ vastab kvalifitseerimise tingimusele.

4. VAKO jättis vaidlustuse 15.09.2022 otsusega vaidlustusasjas nr 119-22/251134

rahuldamata. VAKO hinnangul ei olnud hankija kogunud hankemenetluses piisavalt tõendeid

Krausberg Eesti OÜ kvalifitseerimiseks. Samas võis vaidlustusmenetluses kogutud tõenditest

järeldada, et hankepassis osutatud lepingud vastasid kvalifitseerimistingimustele.

5. Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule

kaebuse AS Tallinna Sadam 09.08.2022 otsuse ja VAKO 15.09.2022 otsuse tühistamiseks.

6. AS Tallinna Sadam esitas halduskohtule 03.10.2022 HKMS § 280 lg 11 alusel taotluse

anda luba hankelepingu sõlmiseks nõustumuse andmiseks.

Hankelepingu sõlmimise vastu on oluline avalik huvi. Sadamapidajana on vastustajal kohustus

Vanasadamat korras hoida ja korraldada veesõidukite sildumist (sadamaseaduse (SadS) § 1 lg

1 p 1 ning sama seaduse ptk-d 3–4, § 3 lg 1 p-d 2–3). Vanasadam on rahvusvaheline piiripunkt,

mida läbib aastas miljoneid inimesi. Talveperioodil ja juba varemgi on vajadus korrashoiu

järele suur. Seda vajadust võimendab Vanasadama asukoht: sadam on avatud tugevamale

tuulele ja kõrgemale niiskusele, mis soodustab libeduse teket. Teenuse osutamata jätmine võib

kaasa tuua ohu inimestele ja varale. Libeduse tõrjumata jätmisel võib sõidukite peale- ja

mahalaadimine olla võimatu. Avalikkusel on huvi sadama ning laevaliikluse toimimise vastu.

Riigihangete seaduse (RHS) § 201 lg 31 kohaldamine kahjustab avalikku huvi. Vastustajal ei

ole endal võimekust (inimesi, masinaid) talihoolduse tegemiseks. Hankija oli riigihanke

läbiviimisel hoolikas, alustades juunikuus. Varasemat lepingut ei ole võimalik pikendada.

Ajutise lepingu sõlmimiseks tuleks korraldada lihthange. Arvestades lihthanke tähtaegasid, ei

oleks ka siis vajalik teenus tagatud. Libedusetõrjet tuleks eelduslikult teha juba oktoobri

alguses. Hanke korraldamine ajutise teenuseosutaja leidmiseks oleks vastuolus RHS §-ga 28.

Kaebuse vähesed eduväljavaated ei õigusta hankelepingu sõlmimise keeldu.

7. Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ palusid jätta vastustaja taotluse

rahuldamata.

Hankija ei ole olnud hankemenetluse läbiviimisel hoolas. Varasemat lepingut oleks saanud

pikendada kauemaks kui 30.08.2022. Arvestades, et kaebaja esitas vaidlustuse 18.08.2022, oli

teada, et vaidlus kestab kauem kui lepingu lõppemise tähtpäev. Hanketeade avalikustati alles

24.06.2022. Pakkumused tuli esitada 28.07.2022. Õige ei ole hankija väide, et töid tehakse

iseseisvalt. Kaebajale teadaolevalt ostab hankija teenust sisse. Hankelepingu sõlmimise

tagajärg on kaebaja jaoks pöördumatu. Kaebus ei ole perspektiivitu.

3-22-2012

3(7)

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.10.2022 määrusega vastustaja taotluse osaliselt ning

andis loa nõustumuse andmiseks sõlmida riigihanke viitenumbriga 251134 osas nr 1

„Vanasadama koristusteenus“ ajutiselt hankeleping Krausberg Eesti OÜ-ga kuni kohtulahendi

jõustumiseni haldusasjas.

Erandina RHS § 201 lg-s 31 sätestatud reeglist, mis keelab hankelepingu sõlmimise VAKO

otsuse edasikaebamisel, on kohtul HKMS § 280 lg 11 alusel võimalik hankija põhjendatud

taotluse alusel lubada sõlmida hankeleping kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Üldjuhul on esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks kaebuse ilmne perspektiivitus või kolmandate isikute

ja avalikkuse ülekaalukas huvi. Praegu ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kolmanda isiku

kvalifitseerimise õigsust hinnatakse asja sisulisel läbivaatamisel.

Kaebajate huvi hankelepingu sõlmimise vastu ei saa pidada vähetähtsaks. Kolmanda isikuga

hankelepingu sõlmimisel ei ole neil enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki, s.o sõlmida

ise vastustajaga hankeleping (HKMS § 267 lg-d 3–4). Arvestades hankelepingu kestust,

kaotaksid kaebajad võimaluse hankelepingu sõlmimiseks pikaks ajaks. Võimalus nõuda hiljem

kahju hüvitamist ei vähenda kaebajate õigustele antavat kaalu.

Asjas on kaalukas avalik huvi Vanasadama territooriumi nõuetekohase hoolduse ja

laevaliikluse toimimise vastu, mh huvi liiklusohutuse vastu rahvusvahelises piiripunktis.

Talveperioodil on teede ja tänavate puhastuse järele (lumekoristus, libedusetõrje ja ennetamine)

akuutne vajadus. Eluliselt on usutav, et sadama asukoht soodustab libeduse teket. Libeduse

tõrjumata jätmine häirib alal liiklemist, samuti võib osutuda võimatuks sõidukite peale- ja

mahalaadimine. On tõenäoline, et vajadus hanke esemeks oleva teenuse järele tekib varem, kui

jõustub asjas tehtav kohtuotsus. Varasemat lepingut ei ole võimalik enam pikendada (leping

lõppes 30.08.2022) ja vastustajal ei ole sügis-talvise hoolduse vahendeid. Samas on avalikes

huvides ka see, et hankemenetlus viiakse läbi õiguspäraselt. Vastustaja ei ole hanke

planeerimisel arvestanud sellega, et hanke tulemused võidakse vaidlustada. Eelmine leping

lõppes 30.06.2022 (pikendati kuni 30.08.2022), uus riigihange avaldati 24.06.2022 ja

pakkumused tuli esitada 28.07.2022. Vastustaja oleks kogenud hankijana pidanud ette nägema

vaidlustuse esitamise võimalust. Vastustaja ei teinud pingutusi, et kehtivat hankelepingut

vaidluse ajaks pikendada ja seeläbi tagada avaliku huvi järgimine. Enne varasema pikendatud

lepingu lõppemist oli selge, et uut lepingut ei jõuta sõlmida hiljemalt 01.09.2022 ning asjas ei

jõustu kohtuotsus enne talvehoolduse algust 15.10.2022.

Seetõttu on põhjendatud rahuldada vastustaja esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning anda

luba nõustumuse andmiseks kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimiseks ajutiselt kuni asjas

tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Sõltuvalt vaidluse tulemusest saab vastustaja otsustada, kas

jätkata lepingut kolmanda isikuga või sõlmida uus leping kaebajatega. Sellisel viisil esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamine tagab nii kaebajate huvi sõlmida kaebuse rahuldamisel ise

vastustajaga hankeleping kui ka vastustaja huvi tagada Vanasadama territooriumi hooldus

kohtuvaidluse ajal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ paluvad 19.10.2022

määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 17.10.2022 määrus tühistada ning teha uus määrus,

millega jätta vastustaja taotlus anda luba nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks

rahuldamata.

Hankija on oma hooletusega põhjustanud olukorra, kus ei ole õigeaegselt olemas sügis-talvise

teehoolduse tegijat. Halduskohtu määruse põhjendused ja resolutsioon ei ole loogiliselt seotud.

3-22-2012

4(7)

Ühelt poolt leidis halduskohus, et hankelepingu sõlmimisel ei ole kaebuse eesmärk saavutatav

ja avalik huvi ei kaalu üles kaebaja õigusi. Teiselt poolt rahuldas halduskohus vastustaja

taotluse ja andis loa anda nõustumus ajutiselt hankelepingu sõlmimiseks. Halduskohtu

resolutsioon ei ole täidetav. Hankeleping sõlmitakse avatud hankemenetluse tulemusel, mis

tähendab, et lubatud ei ole tingimuste üle läbi rääkida ega algset projekti muuta. Vastupidine

on käsitatav väärteona RHS § 214 tähenduses. Arusaadav ei ole, kuidas on ajutise hankelepingu

sõlmimise järel võimalik sõlmida uus hankeleping. Hankelepingu sõlmimisel ei ole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki.

10. AS Tallinna Sadam märkis 24.10.2022 kirjalikus vastuses, et andis tulenevalt halduskohtu

määrusega antud loast nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks ajutiselt, s.o kuni asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni. Leping sõlmiti 20.10.2022 ning see on HKMS § 267 lg 4 mõistes

kehtiv. Selle aluseks olevat haldusakti ei saa enam tühistada. Määruskaebus on seetõttu

perspektiivitu. Isegi kui määruskaebus pole perspektiivitu, ei ole kaebajatel kaebeõigust.

Lubatav ei ole konkurentide tõkestamine. Kaebajatel ei ole võimalik sõlmida vastustajaga

hankelepingut. Halduskohus kaalus õigesti erinevaid õigusi ja huve. Hankelepingu sõlmimine

pole pöördumatu. Ka VAKO praktikas on rahuldatud hankija taotlus anda nõustumus

hankelepingu sõlmimiseks osaliselt, sh avatud hankemenetluses (VAKO 02.03.2022 otsus

vaidlustusasjas nr 26-22/244117).

11. Krausberg Eesti OÜ palus 23.10.2022 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata. Halduskohtu määrus ei riku kaebajate õigusi. Kaebajatel ei ole võimalik sõlmida

hankelepingut. Avalik huvi on kaalukam kui kaebajate õiguste rikkumine. Halduskohtu

määruse resolutsiooni tuleb muuta või täpsustada selliselt, et ringkonnakohus annab loa sõlmida

hankeleping lõplikult, mitte tingimuslikult.

12. Vastuseks asjaolule, et vastustaja vastusest määruskaebusele nähtus ajutise hankelepingu

sõlmimine kolmanda isikuga, esitasid kaebajad 24.10.2022 taotluse määruskaebuse

tagamiseks ja Tallinna Halduskohtu 17.10.2022 määruse täitmise keelamiseks (täiendatud

25.10.2022). Halduskohtu määrus ei olnud hankelepingu sõlmimise ajaks jõustunud, sest

kaebajad esitasid selle peale määruskaebuse ning see oli vastustajale teada (HKMS § 179 lg 3).

Loa andmise määruse kohene jõustumine muudab edasikaebeõiguse sisutuks. Leping on tühine.

13. AS Tallinna Sadam märkis 24.10.2022 seisukohas vastuseks kaebajate taotlusele, et

halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse määrusena jõustus selle teatavakstegemisel (HKMS §

252 lg 3). Nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks võis anda kohe. Määruskaebuse tagamiseks

ei ole vajadust. Kaebajatel ei oleks võimalik saavutada hankelepingu sõlmimist kohtumenetluse

ajaks, sest hankija riigihankes antud haldusaktid kehtivad. Vastustaja taotluses toodud riskid

(libedus ja jäide) on hakanud realiseeruma. Vastustaja teavitas 25.10.2022 seisukohas, et sõlmis

kolmanda isikuga uue lepingu, arvestades RHS § 201 lg-s 4 sätestatud ooteaja rikkumist.

Vastustaja ja kolmas isik on näinud ette, et kui luba tühistatakse, lõpeb ka hankeleping.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ määruskaebuse võib HKMS § 207

lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS §

203 lg 1, § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 280 lg-d 3 ja 4)

ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel ei tule

tasuda riigilõivu (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

15.

01.06.2022 jõustusid RHS-i muudatused, mille järgi ei või hankija VAKO otsuse

vaidlustamise korral hankelepingut sõlmida (RHS § 201 lg 31). Seda regulatsiooni täiendavad

HKMS § 280 lg-d 11 ja 2. Nimetatud paragrahvi lõige 11 annab kohtule õiguse anda olulise

avaliku huvi korral igas kohtumenetluse staadiumis luba hankelepingu sõlmimiseks

3-22-2012

5(7)

nõustumuse andmiseks eeldusel, et see on kaebaja õigustest kaalukam. Sama paragrahvi lõikes

2 sätestatakse menetlusosalisele õigus nõustumuse andmist lahendava kohtumääruse

edasikaebamiseks ja selle tähtaeg (sama ka lõikes 4). HKMS § 280 lg 3 järgi lahendatakse sama

paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebus HKMS 24. ptk-s sätestatud korras. HKMS § 280 lg-s 3

viidatakse küll üksnes sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebusele, kuid ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse menetluse regulatsioonist tuleb lähtuda ka

HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud taotluse lahendamisel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et

seadusandja oleks soovinud eristada menetlusi sõltuvalt sellest, kas taotluse nõustumuse

andmiseks on lahendanud VAKO või kohus.

16. HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud taotlus ei ole tavapärane esialgse õiguskaitse taotlus, vaid

hankeasja menetluses tuleb HKMS 24. ptk-s sätestatud korda rakendada HKMS §-st 280

tulenevate erisustega. HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud taotluse esitamise õigus on hankijal ja

halduskohus saab hankija taotluse lahendamisel kohaldada üksnes HKMS § 280 lg-s 11

nimetatud meedet, s.o anda hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks,

või keelduda hankijale loa andmisest. Küll kohalduvad sellises menetluses esialgse õiguskaitse

menetluse tähtajad, edasikaebeõiguse põhimõtted ja uurimisprintsiibi ulatus, samuti muud

HKMS 24. ptk sätted, mis ei ole HKMS § 280 regulatsiooniga vastuolus. HKMS § 280 lg-s 11

nimetatud taotluse lahendamine seisneb ennekõike huvide väljaselgitamises ja kaalumises.

Hankijal tuleb taotluses näidata, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse

intensiivselt olulist avalikku huvi. Hinnang kaebuse perspektiivile võib siiski mõjutada

õigustele ja huvidele antavat kaalu. Kohus otsustab perspektiivi hindamise ulatuse konkreetse

juhtumi asjaolude põhjal, mh arvestades, missuguses staadiumis on taotluse lahendamise ajal

põhiasja menetlus. Tuleb ka tähele panna, et nõustumuse andmiseks loa andmist ei õigusta

igasugune avalik huvi, vaid üksnes oluline avalik huvi (HKMS § 280 lg 11). RHS § 201 lg-s 31

sätestatud hankelepingu sõlmimise keeld juba peegeldab avalikku huvi õiguspärase

hankemenetluse vastu.

17. Ringkonnakohus nõustub kaebajate etteheitega, et halduskohtu määruse resolutsioon ei

ole praegusel kujul täidetav. HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud taotlus tähendab taotlust lubada

anda nõustumus riigihanke esemeks oleva hankelepingu sõlmimiseks, sh RHAD-is kajastatud

tingimustel. Halduskohus ei saa anda luba hankelepingu sõlmimiseks muudel tingimustel.

Praegusel juhul ei nähtu RHAD-ist võimalust sõlmida ajutine hankeleping vaide- ja

kohtumenetluse ajaks senikauaks, kuni vaidluse kohta jõustub lõplik lahend. Ringkonnakohus

märgib, et vähemalt 20.10.2022 sõlmitud lepingu puhul on rikutud ka RHS § 201 lg-s 4

nimetatud ooteaja nõuet (vt RHS § 201 lg 5, mille kohaselt on ooteaja piirangutega vastuolus

olev hankeleping tühine). HKMS § 280 lg 3 ja seeläbi sama seadustiku § 252 lg 3 ei anna

vastustajale õigust ooteaja nõude rikkumiseks. Hankija oli kohustatud enne hankelepingu

sõlmimist ära ootama, kas halduskohtu määrus kaevatakse edasi.

18. Vastustaja viide VAKO 02.03.2022 otsusele vaidlustusasjas nr 26-22/244117 ei kinnita

samuti ajutise lepingu sõlmimise võimalikkust. Viidatud VAKO otsusest (sama nt ka VAKO

10.08.2022 otsuse p 4 vaidlustusasjas nr 98-22/248979) nähtub hankelepingu sõlmimiseks

nõustumuse andmise lubamine olukorras, kus hankemenetluses on soovitud sõlmida

raamlepingut mitme pakkujaga ning mõne pakkuja puhul on peetud hankelepingu sõlmimist

olulise avaliku huvi kaalutlustel võimalikuks, sest vaidlustuse esitajale on jäänud endiselt

võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Praegusel juhul ei ole tegemist sarnase olukorraga.

Hanke esemeks oleva hankelepingu sõlmimisel kolmanda isikuga ei ole kaebajatel võimalik ise

hankijaga hankelepingut sõlmida. Ringkonnakohus võtab VAKO 02.03.2022 otsuse

vaidlustusasjas nr 26-22/244117 haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

19. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada ja halduskohtu 17.10.2022 määrus

tühistada. Halduskohtul tuleb uuesti lahendada hankija 03.10.2022 taotlus anda luba

3-22-2012

6(7)

vaidlusaluses riigihankes hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Ringkonnakohus

ei saa praeguses määruskaebemenetluses ise hankija 03.10.2022 taotlust sisuliselt lahendada,

sest see võiks tähendada kaebaja olukorra halvendamist tema määruskaebuse alusel ja seega

määruskaebuse piiridest väljumist. Vastustaja ega kolmas isik ei ole halduskohtu määruse peale

määruskaebust esitanud. Kolmas isik on soovinud muuta halduskohtu 17.10.2022 määruse

resolutsiooni sõnastust selliselt, et määrusega antakse luba hankelepingu sõlmimiseks lõplikult.

Selline eesmärk olnuks saavutatav määruskaebusega, kuid kolmas isik ei ole seda esitanud.

Ringkonnakohus ei tõlgenda kolmanda isiku 23.10.2022 vastust määruskaebusena. Kolmandat

isikut esindab vandeadvokaat, kes on eelduslikult määruskaebuse esitamise regulatsiooniga

tuttav. Kolmanda isiku vastus ei vasta määruskaebusele esitatavatele nõuetele ning see on

esitatud määruskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaega ületades. Taotluse loa saamiseks anda

nõustumus hankelepingu sõlmimiseks võib kohtule esitada hankija.

20. Ringkonnakohus märgib hankija 03.10.2022 taotluse kohta siiski, et vastustaja on

põhjendanud avaliku huvi olulisust ja ohtu selle intensiivseks kahjustamiseks. Liiklusohutus

rahvusvahelises piiripunktis ja ümbritseval alal ning sadama toimimine on oluline avalik huvi,

mis võib üles kaaluda kaebajate õiguste rikkumise hankemenetluse käigus (vrd nt Riigikohtu

15.03.2018 määrus nr 3-17-2226, p 4.3). See huvi võib hankelepingu sõlmimata jätmisel saada

intensiivselt kahjustada. Arvestades seaduses sätestatud menetlustähtaegu (vt HKMS § 275 lg

2) ja menetlusosaliste väiteid, et nad soovivad nende jaoks ebasoodsa halduskohtu otsuse

vaidlustada ringkonnakohtus, ei jõustu asjas tehtav lahend suure tõenäosusega enne 2022. a

lõppu. Eestis hilissügisel ja talvel valitsevad klimaatilised tingimused (jäide, lörts, lumi, vihm)

on üldteada asjaolu, mistõttu on vajadus hankelepinguga ostetava teenuse järele ilmne. Seda

vajadust võimendab sadama asukoht, kus on eelduslikult tugevam tuul ja suurem niiskus.

Olulise avaliku huvi intensiivset riivet ei kummuta asjaolu, et hankija võis olla hankemenetluse

korraldamisel hooletu ega pikendanud varasemat hankelepingut kauemaks kui 30.08.2022,

kuigi oli teadlik vaidlustuse esitamisest. Küll tuleks halduskohtul taotluse lahendamisel hinnata,

kas ja millised võimalused on hankijal korraldada teenuse osutamist ajutiselt väljaspool

vaidlusalust riigihanget; samuti prognoosida, kui tõenäoliselt tuleb lähiajal lund koristada ja

libedust tõrjuda.

21. Kaebuse eduväljavaated ei ole olematud, kuid mitte ka suured. Kaebajad on seisukohal,

et kolmanda isiku hankepassis kajastatud lepingud ei vasta kvalifitseerimistingimusele, mille

järgi pidi riigihanke algatamisele eelnenud 36 jooksul täidetud tänava- ja teehoolduslepingute

maksumus olema vastavalt vähemalt 300 000 ja 100 000 eurot (käibemaksuta). Kaebajad

heidavad ette, et hankija ei selgitanud välja täidetud lepingute alusel osutatud tööde täpset

mahtu ja maksumust. Nende hinnangul olid tellijatelt saadud kinnitused liiga üldised ning ka

vaidlustusmenetluses kogutud tõenditest ei ole võimalik mahu ja maksumuse kohta järeldusi

teha.

22. Tingimustele vastamise tõendamiseks tuli pakkujal esitada hankepassis tänava- ja

teehoolduslepingute nimekiri. Kolmas isik märkis hankepassis teehoolduslepingu referentsina

muu hulgas raamlepingu heakorratööde teostamiseks Kaitseinvesteeringute Keskusega

maksumusega 356 160 eurot (periood 24.04.2020–23.02.2022), kusjuures vastutusala väljal on

märgitud

aastaringsed

hooldustööd

Kaitseinvesteeringute

Keskusele

kuuluvatel

territooriumitel.

Tänavahoolduslepingu

referentsina

on

märgitud

leping

Tallinna

Kommunaalteenused OÜ-ga maksumusega 466 616,60 eurot (periood 01.05.2021–

30.04.2022). Vastutusalana on märgitud Tallinna Lasnamäe ja Nõmme linnaosade aastaringsed

hooldustööd alates 2019. a-st.

23. Hankija palus Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Tallinna Kommunaalteenused OÜ-l

kinnitada, et kolmas isik on sel perioodil täitnud teehooldus- ja tänavahoolduse osutamise

lepingud hankepassis viidatud perioodidel ja ulatuses, ning võimalusel täpsustada teenuse sisu

3-22-2012

7(7)

ja ulatust. Kaitseinvesteeringute Keskus kinnitas, et kolmanda isikuga on sõlmitud hankeleping,

mille raames niidetakse, osutatakse kojameheteenust ning teede ja platside lumekoristust (sh

libedatõrjet); november–aprill arved kajastavad peamiselt lumekoristust, sh libedatõrjet, mille

alusel on tasutud üle 100 000 euro (käibemaksuta). Tallinna Kommunaalteenused OÜ kinnitas,

et kolmas isik on perioodil 01.05.2021–30.04.2022 osutanud tänavahooldusteenust, s.o

kõnni-, jalg- ja jalgrattateede, ühistranspordi peatuste ja teemaa haljasalade aastaringset

hooldust, maksumusega alates 300 000 eurot (käibemaksuta).

24. Põhjalikku kontrolli kinnituste paikapidavuse kohta tehakse põhjendatud kahtluse korral

ning hankijal on kaalutlusruum otsustamaks selle üle, milliste tõendite esitamist ta pakkujatelt

nõuab (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2018 otsus nr 3-18-1011, p 8). Kohtupraktikas on

peetud võimalikuks kvalifitseerimistingimustele vastavust tõendada ka vaidlustus- ja

kohtumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2022 otsus nr 3-21-2664, p 35).

Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on Kaitseinvesteeringute Keskuse kinnitus piisav, et

tõendada kvalifitseerimistingimusele vastavust. Teed ja teehooldust ega tänavat ja

tänavahooldust pole hankedokumentides defineeritud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

sellises olukorras õige lähtuda kitsalt tee või tänava definitsioonist ehitusseadustikus või

liikluseeskirjas, arvestada tuleb ka hankedokumentides sätestatut, sh missuguste tööde tegemist

eeldatakse teenuse osutajalt. Riigihankega otsiti Vanasadama territooriumile koristusteenuse

osutajat, hanke objekti valdkonnana on märgitud tänavapuhastus- ja tänavapühkimisteenused

ja lumekoristusteenused (vt CPV-kood 90610000-6, 90620000-9). Vanasadama territoorium ei

koosne üksnes tänavatest või teedest (vt RHAD lisa 4.1). Tehnilise kirjelduse (lisa 4.1) p 1.3

järgi tuleb töövõtjal tagada muu hulgas Vanasadama territooriumi tänavahooldustööde

osutamine, teostades teede ja platside puhastust, lume- ja libedusetõrjet, lumevedu, kevad- ja

sügiskoristust, tolmutõrjet tolmu lendlemise vältimiseks, haljastusteenust Vanasadamas (muru

niitmine, madalahaljastuse kastmine ja umbrohutõrje) ning muid hanke alusdokumentides

kirjeldatud töid; p-de 6.1 ja 6.2 järgi tehakse tänavahooldustöid (edaspidi koristustööd)

Vanasadama territooriumil põhiliselt masinkoristusena, kus töövõtjal tuleb tagada teede-

platside survepesu, märgharjamine, lumevedu, lumekoristus, libedusetõrje, madalhaljastuse

kastmine, haljasalade hooldusniitmine ja muud tööd; samuti kojameheteenusena.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seega tänava- ja teehoolduse all mõista ka platside

koristamist, samuti niitmist ja kojameheteenust. Kaitseinvesteeringute Keskus kinnitas, et

kolmas isik on hankelepingu alusel neid töid teinud ning lumekoristuse eest maksti perioodil

november–aprill üle 100 000 euro. Hankija ei pidanud eraldi välja selgitama, missuguse osa

moodustasid teehooldusest teed ja missuguse platsid ning missugustel konkreetsetel teedel

teenust osutati. Need on praegusel juhul hõlmatud teehooldusega. Üksiti võib

kvalifitseerimistingimusele vastavust järeldada ka vaidlustusmenetluses esitatud tõenditest.

Piisav on ka Tallinna Kommunaalteenused OÜ kinnitus. Kolmas isik tegi töid alltöövõtu korras.

Tellija vastuses osutatud tööd – kõnni-, jalg- ja jalgrattateede, ühistranspordi peatuste ja teemaa

haljasalade aastaringne hooldus – on seotud tänavahooldusega (vt nt tehnilise kirjelduse p-d

1.3, 6, 7). Hankija ei pidanud eraldi välja selgitama, missugustel tänavatel hooldust tehti.

25. HKMS 24. ptk sätestatud menetluses antav hinnang kaebuse perspektiivile on siiski

esialgne. Asja läbivaatav kohus ei ole esialgse õiguskaitse määruses antud hinnanguga seotud

(vt ka Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 28).

(allkirjastatud digitaalselt)