3-22-1423/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1423

Haldusasi

Xi kaebus kohustada Pärnu linna vastama kaebaja

20.05.2022 selgitustaotlusele

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindajad TK ja TK

Asja läbivaatamine

17.10.2022 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 20.05.2022 Pärnu linnale selgitustaotluse, milles esitas küsimusi seoses Papsaare

külas toimunud kaevetöödega.

2. Pärnu Linnavalitsus vastas Xi selgitustaotlusele 22.06.2022 vastusega nr 9-13/4810-1.

3-22-1423

2(7)

3. X esitas 02.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Pärnu linna

menetlema kaebaja 20.05.2022 selgitustaotlust, kuna kaebaja hinnangul ei sisaldanud Pärnu

Linnavalitsuse 22.06.2022 vastus nr 9-13/4810-1 asjakohaseid ega piisavaid vastuseid kaebaja

20.05.2022 selgitustaotluses esitatud küsimustele.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et Pärnu Linnavalitsus on oma tegevusega, milleks on kaebaja

selgitustaotluses

toodud

küsimustele

sisuliselt

vastamata

jätmine,

rikkunud

kaebaja põhiseadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi, hea halduse tava ning märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) ja

haldusmenetluse seaduse (HMS) põhimõtteid. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Käesoleval ajal on menetluses Ihna kinnistu detailplaneering, millesse on kaasatud ka 2010.

a kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala, kus kogu ehitustegevus on

toimunud seadusi ja kehtestatud detailplaneeringu tingimusi eirates. Ihna detailplaneering on

läbinud avalikustamise menetluse, kuid detailplaneeringualaga seotud küsimustele sisulisi

vastuseid ei õnnestu Pärnu Linnavalitsuselt saada. Kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluses

esitatud küsimustele, mis on seotud Audru valla kaevetööde eeskirjas (edaspidi: kaevetööde

eeskiri) toodud kohustuslike kaevelubadega, jättis Pärnu Linnavalitsus 22.06.2022

vastuskirjaga nr 9-13/4810-1 sisuliselt vastamata, kirjutades küsitust mööda.

2) Vastavalt kaevetööde eeskirja § 3 lg-le 1 peab kaevetöö tegemiseks olema kaeveluba ja

vastavalt eeskirja § 4 lg-le 1 esitatakse kaeveloa taotlus koos lisadega kohalikule

omavalitsusele. Kuna Pärnu Linnavalitsus on varasemalt teatanud, et ühtegi kaeveluba ei ole

Audru vallavanemale kuulunud Jõesuudme ja Päikesemetsa elamurajooni arendusalal

kaevetööde käigus taotletud ega ka väljastatud, siis soovis kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluse

punktides 1.1.-1.4. teada, mis põhjusel ja millisel õiguslikul alusel kaevelube ei ole nõutud ning

soovis andmeid, mis oleks tulnud kajastada kaeveloa taotlusel ja kaevelubadel vastavalt

kaevetööde eeskirjale. Kaebaja selgitustaotluse punktides 1.1., 1.2., 1.4. küsitu kohta vastustaja

vastuseid ei andnud (v.a punkt 1.3.), kirjutades teadlikult küsitust mööda ja rääkis kaevelubade

asemel hoopis ehituslubadest ja projektidest, mille kohta ei olnud küsitud.

3) Selgitustaotluse punktis 2 toodud küsimusele ei antud vastust ega põhjendatud, miks seda ei

saanud teha.

4) Selgitustaotluse punktides 3.1.-3.5. esitatud küsimustele vastuseid ei antud, vaid vastati

küsitust mööda. Ei saanud vastust, kes nimeliselt olid kaevetööde teostajad. Projektide ja

ehituslubade kohta ei olnud küsitud.

5) Selgitustaotluse punktis 4 küsitu kohta, mis kuupäeval algasid ja mis kuupäeval lõpetati

kaevetööd punktides 4.1., 4.2., ja 4.4. toodud kaevetöödel, sisulist vastust ei antud. Pärnu

Linnavalitsus on varasemalt teatanud, et ehituspäevikuid ei eksisteeri, seega kirjutatu, et

selliseid andmeid sisaldab ehituspäevik, on kummaline. Kui andmed on ehituspäevikus, siis

tulnuks need andmed sealt ka edastada. Vastavalt kaevetööde eeskirja §-le 14 alustatakse

kaevetööga seitsme tööpäeva jooksul kaeveloaga määratud kaevetöö alustamise kuupäevast

arvates (kaevelube aga ei eksisteeri).

6) Selgitustaotluse punktide 5.1.-5.4. osas vastas linnavalitsus küsitust mööda. Projektide kohta

(mis küsitule ka vastuseid ei andnud) ei olnud küsitud. Küsitud oli, millised kaevetööde

tingimused, toimingud ja kohustused olid kaevetöö lõppemisel määratud (kaevetööde eeskirja

§ 3 lg 5 p 4 ja 5).

7) Selgitustaotluse punktis 6 ei olnud küsitud, kelle ülesannete hulka kuulub kaevelubade

väljastamine, vaid, kes teostab kaevelubade üle järelevalvet. Kaebaja sai vastuse, et Audru

3-22-1423

3(7)

vallas ei olnudki määratud kaevelubade üle järelevalve teostajat. Küsimusele, kelle kohustuseks

on järelevalve teostamine kaevelubade üle käesoleval ajal Pärnu linnas, jäeti vastamata.

8) Pöördumise punktis 8 vastab linnavalitsus teadlikult küsitust mööda. Küsitud ei ole

omanikujärelevalve teostamise kohta (ehitusseadustiku ‒ EhS ‒ § 20 ja § 98), vaid kaebaja on

viidanud konkreetsele kaevetööde eeskirja sättele, mis käsitleb kaevealade ülevaatust (mitte

omanikujärelevalvet). Kaevetööde eeskirja § 7 lg 1 lg 2 kohaselt kaeveloa taotlemisel kaevetöö

tegemiseks asfaltkattega teel vaatab kaeveloa andja kaeveala üle. Ülevaatuse eesmärgiks on

selgitada kaevetöö mõju kohapealsele elukorraldusele. Seega vaatab kaeveloa andja kaeveala

üle. Kuna aga kaevelube ei ole väljastatud, ongi küsitud kas, kes nimeliselt ja millal

(kuupäevaliselt) on/ei ole teostanud kaevetööde ülevaatust kaevealadel. Seega tulnuks lihtsalt

vastata, kas seda tehti, kui tehti, siis kes oli kaeveloa andja ning kes ja millal kaeveala üle vaatas.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebajale on 22. juunil

2022 vastatud sisuliselt, mistõttu puudub nii vajadus, alus kui ka põhjus kaebuse rahuldamiseks.

1) Kaebaja leiab, et 22. juuni 2022 vastuses selgitustaotlusele on selgitustaotluse punktidele

1.1., 1.2. ja 1.4. jäetud vastamata, st teadlikult on kirjutatud kaevelubade asemel ehituslubadest

ning selle aluseks olevast ehitusprojektist või -projektidest. Vastustaja on vastanud kaebaja

küsimusele sisuliselt punktis 1.4.: „Siia juurde märgime veelkord selgituseks, et iga

omavalitsus oli/on oma haldusterritooriumil tegevuste korraldamisel iseseisev (KOKS § 2).

Varem, 10.05.2022 edastatud vastuses on Teile selgitatud, et Audru Vallavalitsus luges

ehitusloa andmisel selle ehitusega seotud sellised kaevetööd, millised on ehitusloaga lubatud

ja ehitise ehitamisel vältimatult vajalikud (projektis ehitustehniliselt lahendatud), ehitusloa

koosseisus olevaks. EhS § 38 lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis

vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Mis ehitamine on, on EhS § 4 lõikes

1 defineeritud (vt sissejuhatavat selgitust).“ Eelnevast ja vastusest selgitustaotlusele on selgelt

väljaloetav, et punktides 1.1., 1.2. ja 1.4. käsitletud kaevetööd loeti ehitusloa koosseisus olevaks

ja seega selles osas kaeveloa taotlusi ei esitatud ja selleks puudus Audru valla hinnangul ka

vajadus. Seda on selgitanud kaebajale nii kõnealuses selgitustaotluses kui ka varem.

2) Vastustajale tehtud etteheide pöördumise punkti 2 osas on põhjendamatu, kuivõrd

selgitustaotlusele on vastatud, et „[…] Audru vald luges vastava ehitise ehitamisega seotud

kaevetööde loa antuks sellele ehitisele ehitusloa andmisega, sest Teie poolt viidatud ehitiste

ehitamiseks vajalikud kaevetööd sisaldusid ehitusloa saanud projektides kohustusega lähtuda

ja järgida muuhulgas Audru valla kaevetööde eeskirja.“ Vastusest selgitustaotlusele on üheselt

ja selgelt mõistetav, et tehtud kaevetööd loeti ehitusloaga lubatavate tegevuste koosseisu ja

seega eraldi kaeveloa andmine Audru valla hinnangul vajalik ei olnud ja seega seda ka ei

nõutud.

3) Selgitustaotluse punkti 3 osas on vastustaja 22. juuni 2022 vastusest selgelt ja üheselt

mõistetav, et kaevetööde teostamine toimus projektiga kavandatud ehitamise käigus ehitamist

teostanud isikute poolt, kelle andmed on kaebajale ka varem edastatud ehitus- ja kasutuslubade

ning tee ülevaatuse akti kohta teabe ja selgituste andmisel. Seega on teave kaebajale varasemalt

antud ja 22. juunil 2022 vastusega andmete juurde juhendatud (avaliku teabe seaduse § 23 lg 3

p 1).

4) Selgitustaotluse punkti 4 osas on vastustaja 22. juunil 2022 kaebaja selgitustaotlusele

vastanud, et kaevetöid teostati pärast ehitusloa saamist ja tööd lõpetati enne kasutusloa

menetluse alustamist, st tööd teostati nimetatud haldusaktide andmise ja kasutusloa andmise

menetluste alustamiste vahelisel ajavahemikul. Andmed on kaebajale nii 22. juuni 2022

vastuses kui ka varasemalt edastatud. Seega on kaebaja küsimusele ka sisuliselt vastatud.

5) Ka selgitustaotluse p-le 5 on vastatud. Vastustaja on 22. juuni 2022 vastuses kaebaja

selgitustaotluse punktide 5.1.-5.4. osas viidanud ehitusprojektide kaevetöid puudutavale osale

3-22-1423

4(7)

ja märkinud, et nendes sisalduvad viited nõuetele, sh sellele, et kaevetöödel tuleb järgida Audru

valla kaevetööde eeskirja.

6) Selgitustaotluse punkti 6 osas on vastatud, et haldusreformijärgses Pärnu linnas kuulub

kaevelubade väljastamine liikluse spetsialisti TT ametiülesannete hulka. Tuleb tõdeda, et

vastuses on piirdutud üldiselt kaevelubade väljastamise mõistega, kuid seda tuleb mõista

laiendatult ka järelevalve tegemise pädevusena.

7) Selgitustaotluse punkti 8 osas on vastustaja kaebajale vastanud, kes on tööd enda ülesannete

raames üle vaadanud. Selleks on vastavalt majandus- ja taristuministri 02. juuli 2015 määrusele

nr 80 eelkõige objektide omanikujärelevalve. Kaebaja ei ole selgitustaotluses küsinud

kaevetööde eeskirja kohase kaevealade ülevaatuse kohta, vaid küsitud on kaeveloata ehk seega

ehitusloa koosseisus olevate kaevetööde ülevaatamist, mille osas kohaldub vahetult majandus-

ja taristuministri 02. juuli 2015 määruse nr 80 kohane omanikujärelevalve koos asjakohaste

ülesannetega.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. MSVS § 2 lg 2 kohaselt on selgitustaotlus MSVS tähenduses isiku pöördumine, milles isik

1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe teabe analüüsi,

sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist.

MSVS § 3 kohaselt annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema

poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide

ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Käesolevas asjas tuleb hinnata, kas

vastustaja on andnud sisulised vastused kaebaja 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud

küsimustele.

7. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse. Riigikohus on leidnud, et kohustamiskaebuse

rahuldamiseks peavad selle eeldused olema üldjuhul täidetud nii kaebuse esitamise kui ka

kohtuotsuse tegemise aja seisuga – kui vastustajal ei olnud kaebuse esitamise ajal kohustust

taotletav toiming sooritada, ei olnud ta õigusvastaselt tegevusetu; kui aga kohtuotsuse tegemise

ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord vastustajat toimingut sooritama

kohustada, on ka see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks (Riigikohtu Halduskolleegiumi

01.03.2017 otsus nr 3-3-1-79-16, p 20 ja seal viidatud praktika). Selle hindamiseks, kas kaebaja

20.05.2022 selgitustaotlusele on sisuliselt vastatud, tuleb lisaks 22.06.2022 vastusele arvesse

võtta ka vastustaja poolt enne 22.06.2022 erinevate teabepäringute raames antud selgitusi

(vastustaja on neile 22.06.2022 vastuses viidanud), samuti tuleb arvestada käesolevas

kohtumenetluses täiendavalt antud selgitusi. Pole vajalik ega mõistlik kohustada vastustajat

vastama küsimustele, millele vastused on juba antud (sh kohtumenetluses).

8. Kohus märgib, et vastus selgitustaotlusele peab looma selguse haldusorgani otsuse

vastuvõtmise tagamaade kohta, sh millisel alusel konkreetne akt on antud või toiming tehtud

ning millised faktilised asjaolud on olnud haldusorgani tegevuse aluseks. Selgitustaotluse

menetluse eesmärgiks pole selle tuvastamine, kas haldusorgan on konkreetse otsuse langetanud

õiguspäraselt ‒ vastava õigusvaidluse saab algatada isik, kelle õigusi on haldusorgani tegevus

riivanud. Seega ei sõltu vastamiskohustuse korrektne täitmine sellest, kas õiguspäraseks tuleb

lugeda vastustaja praktika, kus kaeveluba loeti hõlmatuks ehitusloaga või kaebaja lähenemine,

et konkreetsetes ehitustöödes tulnuks väljastada eraldiseisev kaeveluba. Vastamiskohustus

tuleb lugeda täidetuks, kui selgitustaotluse esitaja küsimus on saanud sisulise vastuse. Sellest,

kui vastuse saaja selgitusega ei nõustu, ei järeldu veel, et vastamiskohustus on jäetud täitmata.

Kaebaja on läbivalt soovinud, et tema küsimustele vastatakse läbi kaeveloa prisma, st kuigi

kaevelube ei väljastatud, tulnuks kõik toimingud kaebaja arvates teha kaevetööde eeskirja

alusel. Kui vastustaja on võtnud lähte-eelduseks, et ehitustöid reguleerivad ehitusluba ja EhS,

on tegemist kaebajale alternatiivse lähenemisega. Selgituste andmine enda tegevuse kohta ei

3-22-1423

5(7)

tähenda sellisel juhul, et kaebaja küsimustest on vastatud mööda. Seega polegi võimalik anda

konkreetseid vastuseid kaevetööde tingimuste, kaevealade ülevaatuse jms kohta, mis lähtuvad

kaevetööde eeskirja regulatsioonist, vaid vastustaja saab anda selgitusi lähtuvalt EhS-st ja

teistest ehitamist reguleerivatest õigusaktidest. Vastustaja ongi seda teinud. Kohtule nähtuvalt

peab kaebaja vastustaja vastust ebatäielikuks (kaebaja väidab, et vastustaja on vastanud

küsimustest mööda) just seetõttu, et kaebaja ei nõustu vastustaja õigusliku lähtekohaga, et

ehitusprotsessis eraldiseisva kaeveloa väljastamine ei olnud vajalik. Seda õiguslikku küsimust

kohus aga hinnata ei saa, kuna see pole käesoleva vaidluse eset arvestades asjassepuutuv.

9. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on saanud oma 20.05.2022 selgitustaotluses esitatud

küsimustele sisulised vastused.

9.1. Kaebaja on selgitustaotluse punktides 1.1., 1.2. ja 1.4. küsinud, mis põhjusel ja millisel

õiguslikul alusel lubati Jõesuudme ja Päikesemetsa arendusala tarbeks teostada kaevetöid: ilma

kaeveloata Päikesemetsa ja Jõesuudme arendusala sisesel üldkasutataval maal (kanalid, tiigid)

(p 1.1.), ilma kaeveloata (sh ehitusloata) jätkuvalt riigi omandis oleval maal vee-

kanalisatsioonitorude rajamisel (p 1.2.), ilma kaeveloata (sh ehitusloata) munitsipaalmaal, Jõe

puhkealal juurdepääsutee rajamisel (p 1.4.).

Vastustaja on selgitustaotluse p-le 1.1. vastusena selgitanud, et OÜ SLP esitas 29.06.2015

ehitusloa taotluse nr 1511219/14666 kanalite ja tiigi rajamiseks vastavalt Kobras AS koostatud

projektile „Päikesemetsa (15904:003:0968) ja Jõesuudme kinnistu (15904:003:0424) kanalite

rajamise ja tiigi reokonstrueerimise eelprojekt“, Töö nr 2015-061. Projekt on leitav

Ehitisregistri kasutusloa dokumentide juurest. Audru Vallavalitsus andis 06.10.2015 rajatisele

kanalid ja tiik ehitusloa nr 1512219/10694, Ehitusregistri kood 220755986. Selgitustaotluse p-

le 1.2. vastusena on vastustaja selgitanud, et OÜ SLP esitas 27.11.2014 ehitusloa taotluse Audru

vald Papsaare küla Päikesemetsa ja Jõesuudme maaüksusele planeeritud kinnistute

kinnistuväliste vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks (eelporjekt nr 06-2014). Audru

Vallavalitsus andis 11.12.2014 ehitusloa nr 1412219/03468 Vee- ja kanalisatsioonitorustike

projektile, Töö nr 06-2014. Selgitustaotluse p-le 1.4. vastusena on vastustaja selgitanud, et

Audru Vallavalitsus andis 02.11.2017 välja Tee ehitusloa nr 6 põhiprojekti „Audru vald.

Jõesuudme elurajooni siseteed“, töö nr 1-19/2017.06, tellija Makop Invest OÜ, millega

lahendati ka elamukvartali ühendus üldkasutatava Kaubasadama teega vastavalt DP-le üle riigi

vaba maa. Vastustaja on lisaks välja toonud viitega juba 10.05.2022 edastatud vastusele, et

Audru Vallavalitsus luges ehitusloa andmisel selle ehitusega seotud sellised kaevetööd, millised

on ehitusloaga lubatud ja ehitise ehitamisel vältimatult vajalikud (projektis ehitustehniliselt

lahendatud), ehitusloa koosseisus olevaks. Seega peab olema selge, et selgitustaotluse

punktides 1.1., 1.2. ja 1.4. toodud tööde tegemise õiguslikuks aluseks olid ehitusload ning

eraldiseisvaid kaevelubasid ei väljastatud. Vastustaja on viidanud oma tegevuse alusena EhS §

38 lg-le 1 ja EhS § 4 lg-le 1. EhS § 4 lg 1 ls 2 kohaselt on ehitamine ka pinnase või katendi

ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja

funktsionaalne seos ehitisega. Vastustaja on oma seisukohta, et kuna ehitamise mõiste hõlmab

juba ka kaevamistöid, kohtu arvates piisavalt arusaadavalt selgitanud. Nagu öeldud, ei kuulu

selgitustaotluse menetluses hindamisele see, kas väljastatud kujul ehitusluba või väljastamata

jäetud kaeveluba kujutab endast vastustajapoolset õigusvastast tegevust.

9.2. Teisele küsimusele vastamise lähte-eelduseks on, et ainuvõimalik olnuks antud olukorras

kaeveloa väljastamine, mistõttu justkui oleks ainus võimalus kohalikult omavalitsusel saada

teavet kaeveloa taotlusest. Vastustaja on selgitanud asjakohaselt, et ehitiste ehitamiseks

vajalikud kaevetööd sisaldusid ehitusloa saanud projektides kohustusega lähtuda ja järgida

muuhulgas Audru valla kaevetööde eeskirja. Seega on vastustaja kohtu arvates kaebaja

küsimusele sisulise vastuse andnud.

3-22-1423

6(7)

9.3. Kolmandas küsimuses on kaebaja küsinud, kes nimeliselt teostasid kaevetöid. Vastustaja

on vastuses välja toonud, et kaevetööde teostamine toimus projektiga kavandatud ehitamise

käigus ehitamist teostanud isikute poolt. Andmed ehitamist teostanud isikute kohta on

vastustaja väitel kaebajale varem edastatud ehitus- ja kasutuslubade ning tee ülevaatuse akti

kohta teabe ja selgituste andmisel. Kohus leiab, et vastustaja on ka selles osas kaebajale andnud

piisavalt täpse vastuse. Vastustaja on selgitanud, et kaevetööd teostati ehitamist teostanud

isikute poolt. Kuna vastustaja on konkreetselt viidanud ka ehitiste ja ehituslubade andmetele,

on tööde teostajaid võimalik kaebajal ehitisregistrist ka ise üle kontrollida, kui ka vastustaja on

mingis osas küsitud teabe jätnud esitamata. Vastavad andmed on kajastatud ehituslubade ja

kasutuslubade taotlustes.

Näiteks Päikesemetsa ja Jõesuudme arendusala sisesel üldkasutataval maal kanalite ja tiikide

rajamiseks on väljastatud 14.09.2015 ehitusluba nr 1512219/10694. Ehitisregistris on

kajastatud ka ehitamise alustamise teatis 05.06.2017 nr 1711581/04169. Sellel on kajastatud

ehitamist teostava isikuna MK. 19.09.2017 kasutusloa taotluses nr 1711371/15872 on ehitamist

teostava isikuna kajastatud Bioenergia Grupp OÜ. Seega pidi kaebajale olema teada mh

kaevetööde teostajad.

Pöördumise p-s 1.2. nimetatud tööde (jätkuvalt riigi omandis oleval maal vee-

kanalisatsioonitorude rajamine) teostamiseks oli väljastatud 11.12.2014 ehitusluba nr

1412219/03468. Ehitusloa taotlejaks oli OÜ SLP. 10.02.2022 kasutusloa taotluses nr

2111371/32042 on ehitamist teostava isikuna kajastatud KO.

Vastustaja selgituste kohaselt ei ole Jõe puhkeala (katastritunnus 16001:001:0332)

katastriüksusel oleva Jõesuudme tee jaoks eraldi transpordimaa katastriüksust moodustatud.

Jõesuudme tee-ehitusluba on välja antud 02.11.2017 Audru Vallavalitsuse poolt (nr 6).

Vastustaja on haldusasja materjalide juurde esitanud (08.02.2022 vastuse nr 4.3-7/999-1 lisa 1,

vastus kaebusele lisa 2) 31.10.2018 kuupäeva kandva Tee ehitus- või remonditööde

vastuvõtuakti, mis hõlmab ka Jõesuudme puhkeala (tee alune maa 2888,45 m2). Nimetatud aktil

on kajastatud peatöövõtjana Maden Grupp OÜ.

Seega on kaebajale väljastatud või on tal avalikest allikatest olnud võimalik tutvuda kaevetöö

teostajatega. Kohus küsis istungil, kas kaebaja eeldas konkreetsete füüsiliste isikute nimesid

või oleks piisanud ka juriidiliste isikute nimedest. Kaebaja vastuse kohaselt ei soovinud ta

isikute nimesid, kes olid „kopa taga“, vaid kaevetööde teostajaid (istungi helisalvestis 10:28:32

jj). Kohtu arvates on kaebajale olnud tagatud juurdepääs küsitud teabele.

9.4. Järgnevalt on kaebaja küsinud selle kohta, mis kuupäeval algasid ja mis kuupäeval lõpetati

kaevetööd. Vastustaja on selgitanud, et kaevetööd algasid pärast vastava ehitusloa saamist ja

tööd lõpetati enne kasutusloa (ka ülevaatuse) menetluse alustamist. Kaevetööde teostamine on

kajastatud ehituspäevikus. Kohtu arvates on vastustaja kaebajale piisavalt täpselt vastanud.

Kaebajal on olnud võimalik andmed ehitisregistrist ise üle kontrollida.

Näiteks 14.09.2015 ehitusloa nr 1512219/10694 osas on ehitisregistrisse kantud 05.06.2017

ehitamise alustamise teatis nr 1711581/04169. Kasutusluba on väljastatud 19.10.2017.

31.10.2018 tee ehitus- või remonditööde vastuvõtu aktist nähtuvalt on tööde alguse aeg olnud

20.06.2018, tööde täitmise tähtaeg 19.10.2018. Ehitusloa nr 1412219/03468 osas pole

ehitisregistrisse kantud ehitamise alustamise teatist, siiski on olemas 13.06.2022 kasutusluba

2212371/08916. Teada on periood ehitusloa väljastamise ja kasutusloa väljastamise vahel.

Vastustaja on viidanud, et täpsemalt on kaevetööde teostamine kajastatud ehituspäevikus. Kui

kaebajal eksisteerib konkreetsem huvi, tuleb esitada taotlus ehituspäevikute väljastamiseks.

Kaebaja kinnitusel pole talle ehituspäevikuid väljastatud. Kohus märgib, et see küsimus väljub

konkreetse kaebuse vaidluse esemest, kuna ehituspäevikute väljastamist pole kaebaja

3-22-1423

7(7)

20.05.2022 selgitustaotluses küsinud. Midagi õigusvastast pole selles, kui vastus antakse teatud

ajavahemikuna ning kaebajal on soovi korral võimalik täpsemaid andmeid küsida.

9.5. Viiendaks küsib kaebaja, millised kaeveloa tingimused ja toimingud ning kohustused

määrati kaevetööde lõppemisel. Vastustaja on viidanud, et selgitustaotluse punktides 5.1 – 5.3

nimetatud tööde kohta on eelprojekti „Audru vald Papsaare küla Päikesemetsa ja Jõesuudme

maaüksustele planeeritud kinnistute kinnistuvälised vee- ja kanalisatsioonitorustikud“ punktis

8 „Kaevetööde järgsed pinnakatete taastamistööd“ kirjeldatud. Punktis 5.4 nimetatud tööde

kohta on põhiprojekti „Audru vald. Jõesuudme elurajooni siseteed“ punktis 5 „Tööde

teostamine“ kirjeldatud. Eelnimetatud projektid on vastustaja poolt kaebajale ka varem

edastatud. Nimetatud projektidesse on vastustaja selgituste kohaselt sisse kirjutatud, et ühtlasi

tuleb täita Audru valla kaevetööde eeskirju. Samuti on kaevetööde lõpetamise järgsed

tegevused projektidesse sisse kirjutatud. Kohtu arvates on vastustaja kaebajale sisulise vastuse

andnud.

9.6. Kuues küsimus puudutas seda, kes nimeliselt oli Audru vallas ja kes nimeliselt on praegu

Pärnu linnas ametiisik, kes on kohaliku omavalitsuse poolt volitatud teostama järelevalvet

kaevetööde eeskirja täitmise üle. Vastustaja selgitas, et Audru vallas kuulus kaevelubade

andmine, muutmine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine Audru Vallavalitsuse

abivallavanema ülesannete hulka, järelevalve teostaja isik oli määramata. Kuni ühinemiseni oli

Audru Vallavalitsuses abivallavanemaks PA. Vastustaja on ka selgitanud, et haldusreformi

käigus moodustatud Pärnu linnas kuulub kaevelubade väljastamine liikluse spetsialisti

ametiülesannete hulka. Pärnu linna liikluse spetsialist on TT. Vastuses kaebusele on vastustaja

täpsustanud, et TT tegeleb ka järelevalvega. Seega on kaebajale küsitud teave antud.

9.7. Kaheksandas küsimuses küsib kaebaja, kes nimeliselt ja millal (kuupäevaliselt) on

teostanud selgitustaotluse punktides 1.1.-1.4. ilma kaeveloata teostatud kaevetööde ülevaatust

kaevealadel? Vastustaja on vastanud, et selgitustaotluse punktis 1.1. nimetatud ehitamise käigu

üle on teostanud omanikujärelevalvet Aaron Konsult OÜ, punktides 1.2. ja 1.3. nimetatud

ehitamiste käigu üle on teostanud omanikujärelevalvet aktsiaselts Pärnu Vesi ja punktis 1.4.

nimetatud objektil on omanikujärelevalvet teostanud OÜ Teehoiu Partnerid. Selgub, et kaebaja

ei pidanud silmas omanikujärelevalve teostajat. Kohus leiab, et kaebaja esitatud sõnastusest

võis vastustaja saada aru, et küsitakse omanikujärelevalve teostajat. Seega ei saa kohtu arvates

vastustajale ette heita, et oleks vastatud küsimusest mööda. Igal juhul on kaebajal vajalik teave

praegu olemas. Olukorras, kus eraldiseisvat kaeveluba ei väljastatud, ei toimunud ka tööde

ülevaatust vastavalt kaevetööde eeskirjale, vaid järelevalve toimus vastavalt EhS-le, st

omanikujärelevalve, millele lisaks toimus ehitustegevuse kontroll kasutusloa menetluses. Kõik

vastavad dokumendid on kaebajale kas esitatud või leitavad ehitisregistrist. Kohtu arvates pole

ka kaheksanda küsimuse osas jäänud vastamiskohustus täitmata.

10. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja on saanud sisulised vastused enda 20.05.2022

selgitustaotluses esitatud küsimustele ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Eeltoodud põhjendustel tuleb Xi kaebus jätta rahuldamata.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuivõrd vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee