2-20-11613/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-11613

Tsiviilasi

Vadim Seljugini avaldus Narva linn, XXXXXX

korteriühistu 3. augusti 2020. a kordusüldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

või

kehtetuks

tunnistamiseks

Anna Ryzhikova, Jelena Paršikova, Jelena Jolkina,

Gennadi Igruškini, Niina Vikentjeva, Andrey Sokolovi

ja Liidia Korovkina avaldus Narva linn, XXXXXX

korteriühistu 24. veebruari 2021. a hääletusprotokolli

järgi vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. aprilli 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vadim Seljugini määruskaebus

Narva linn, XXXXXX korteriühistu 24. veebruari 2021. a

otsusega valitud juhatuse liikmete Natalja Grišina, Sergey

Onchurovi, Ivan Patsanovski, Galina Vorobieva, Yury

Kostishchini, Irina Stolfati, Elena Sevastiyanova ja Olga

Godunova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja I) Vadim Seljugin

(isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Marina Suhnjova

Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud) Narva linn,

XXXXXX korteriühistu 24. veebruari 2021. a otsusega

valitud juhatuse liikmed

Natalja Grišina (isikukood XXXXXXXXXXX)

Sergey Onchurov (isikukood XXXXXXXXXXX)

Olga Godunova (isikukood XXXXXXXXXXX)

Ivan Patsanovski (isikukood XXXXXXXXXXX)

Yury Kostishchin (isikukood XXXXXXXXXXX)

Elena Sevastiyanova (isikukood XXXXXXXXXXX)

Irina Stolfat (isikukood XXXXXXXXXXX)

Galina Vorobieva (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vadim Seljugin (isikukood XXXXXXXXXXX)

Lepinguline esindaja Oksana Smirnova

Vastustajad (avaldajad II) Narva linn, XXXXXX

korteriühistu 3. augusti 2020. a üldkoosoleku otsusega

valitud juhatuse liikmed

Anna Ryzhikova (isikukood XXXXXXXXXXX)

Jelena Paršikova (isikukood XXXXXXXXXXX)

Jelena Jolkina (isikukood XXXXXXXXXXX)

Gennadi Igruškin (isikukood XXXXXXXXXXX)

Niina Vikentjeva (isikukood XXXXXXXXXXX)

Andrey Sokolov (isikukood XXXXXXXXXXX)

Liidia Korovkina (isikukood XXXXXXXXXXX)

Lepinguline esindaja Andrei Tšerednik

RESOLUTSIOON

1. Muuta Viru Maakohtu 11. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni p 3, jättes sealt

välja

viite

Narva

linn,

XXXXXX

korteriühistu

3. augusti

2020.

a

kordusüldkoosoleku otsuse p-le 2. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 11. aprilli

2022. a määrus muutmata.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1.

Rahuldada Vadim Seljugini avaldus osaliselt.

2.2.

Tuvastada korteriühistu Narva linn, XXXXXX korteriühistu 3. augusti

2020. a kordusüldkoosoleku otsuse p-de 3, 4, 5 ja 6 tühisus.

2.3.

Jätta rahuldamata Vadim Seljugini nõue Narva linn, XXXXXX

korteriühistu 3. augusti 2020. a kordusüldkoosoleku otsuse p-de 1, 7, 8 ja 9

kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks.

2.4.

Rahuldada Anna Ryzhikova, Jelena Paršikova, Jelena Jolkina, Gennadi

Igruškini, Niina Vikentjeva, Andrey Sokolovi ja Liidia Korovkina avaldus.

2.5.

Tuvastada Narva linn, XXXXXX korteriomanike üldkoosolekut kokku

kutsumata tehtud 24. veebruari 2021. a otsuste tühisus.

2.6.

Jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

3. Jätta nii Vadim Seljugini kui ka Narva linn, XXXXXX korteriühistu 24. veebruari

2021. a otsusega valitud juhatuse liikmete Natalja Grišina, Sergey Onchurovi, Ivan

Patsanovski, Galina Vorobieva, Yury Kostishchini, Irina Stolfati, Elena

Sevastiyanova ja Olga Godunova määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta Vadim Seljugini ja Narva linn, XXXXXX korteriühistu 24. veebruari 2021.

a otsusega valitud juhatuse liikmete Natalja Grišina, Sergey Onchurovi, Ivan

Patsanovski, Galina Vorobieva, Yury Kostishchini, Irina Stolfati, Elena

Sevastiyanova ja Olga Godunova menetluskulud ringkonnakohtus nende enda

kanda.

5. Jätta Narva linn, XXXXXX korteriühistu 3. augusti 2020. a üldkoosoleku otsusega

valitud juhatuse liikmete Anna Ryzhikova, Jelena Paršikova, Jelena Jolkina,

Gennadi Igruškini, Niina Vikentjeva, Andrey Sokolovi, ja Liidia Korovkina

menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades Vadim Seljugini, Natalja

Grišina, Sergey Onchurovi, Ivan Patsanovski, Galina Vorobieva, Yury

Kostishchini, Irina Stolfati, Elena Sevastiyanova ja Olga Godunova kanda.

6. Määrata Narva linn, XXXXXX korteriühistu 3. augusti 2020. a üldkoosoleku

otsusega valitud juhatuse liikmete Anna Ryzhikova, Jelena Paršikova, Jelena

Jolkina, Gennadi Igruškini, Niina Vikentjeva, Andrey Sokolovi, ja Liidia

Korovkina menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes kokku 500 eurot.

7. Mõista Vadim Seljuginilt, Natalja Grišinalt, Sergey Onchurovilt, Ivan

Patsanovskilt, Galina Vorobievalt, Yury Kostishchinilt, Irina Stolfatilt, Elena

Sevastiyanovalt ja Olga Godunovalt igaühelt Narva linn, XXXXXX korteriühistu

kasuks välja 55 eurot 56 senti.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vadim Seljugin (avaldaja I) esitas 11. augustil 2020 Viru Maakohtule avalduse, milles palus

tuvastada, et Narva linn, XXXXXX korteriühistu (korteriühistu) 3. augusti 2020. a

kordusüldkoosoleku otsused on tühised (avaldus I). 24. mail 2021 esitas avaldaja I avalduse

täienduse, milles palus alternatiivselt samad otsused tühistada.

Avalduse kohaselt on avaldaja Narvas, XXXXXX asuva kortermaja korteri nr 247 omanik ja

korteriühistu

liige.

3. augustil

2020

korraldas

initsiatiivgrupp

korteriomanike

kordusüldkoosoleku, kus võeti vastu järgmised otsused:

1. Asutada komisjon maikuus läbiviidud hääletamise sedelite kontrollimiseks. Kontrolli

tulemustest teavitada omanikke. Komisjoni kooseis: Jelena Paršikova, Anna Ryzhikova, Olga

Vanina, Tatjana Toroptseva.

3. Kinnitada juhatuse esimehe brutohüvitiseks 800 eurot kuus.

4. Tühistada MURUKIVI sillutusplaatide ladumise tööde teostamise otsus. Tühistada

territooriumi korrashoiuks muruplatsidega MURUKIVI sihtmakse arvutamine.

5. Remonditööd.

5.1. Kinnitada trepikodade järkjärguline remont.

5.2. Kinnitada trepikodade remondikulud remondifondist.

5.3. Remonditööde teostamiseks korraldada avatud konkurss.

6. Kinnitada korteriühistu 2020. a finantsmajandusplaani paranduste arvestustega:

6.1. Kustutada transpordikulud 140 eurot.

6.2. Analüüsida ja kehtestada juriidiliste teenuste mõistlik tasu, teavitada sellest omanikke.

6.3. Kehtestada juhatuse esimehe asendusliikme puhkuse ajal hüvitise suurus 0,5 esimehe tasust

ehk 400 eurot.

6.4. Juhatuse esimehe hüvitis 800 eurot kuus.

7. Juhatuse liikmete valimine.

7.1. Kutsuda juhatuse eelmine koosseis täies kooseisus tagasi.

7.2. Valida juhatusse Liidia Korovkina, Anna Ryzhikova, Jelena Jolkina, Gennadi Igruškin,

Niina Vikentjeva, Andrey Sokolov ja Jelena Paršikova.

8. Kinnitada revisjonkomisjon järgmises kooseisus: Ivan Litšman, Svetlana Tomashevich ja

Tatjana Semenchenko.

9. Asendada 10. trepikoja volinik Jelena Paršikova Irina Antipovaga 10. trepikojast, ülejäänud

trepikodade volinikud jäävad samaks.

Avaldaja arvates on korteriühistu 3. augusti 2020. a kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel

rikutud oluliselt selleks ettenähtud korda. Nimelt pöördus korteriühistu initsiatiivgrupp 16.

juunil 2020. a üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega juhatuse poole, kuid juhatus ei

rahuldanud seda nõuet, kuna üldkoosolekut ei olnud vaja kokku kutsuda. Initsiatiivgrupp

põhjendas üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet sellega, et korteriomanikud soovivad arutada

korteriühistu majanduskava. 22. juunil 2020 oli korteriühistu majanduskava 133 häälega juba

kinnitatud. Kuna koosolekut ei olnud vaja pidada, siis on koosolekut kokku kutsudes rikutud

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-s 3 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise

korda. Initsiatiivgrupil ei olnud õigust koosolekut kokku kutsuda. Initsiatiivgrupi käitumine oli

pahauskne ja koosolekul vastu võetud otsused on tühised. Üldkoosolekul otsustati mh ka

majanduskava küsimusi (otsused 3, 4, 5, 6), kuid initsiatiivgrupp ei esitanud korteriomanikele

enne koosolekut majanduskava e-postiga ega paberkandjal ega määranud üldkoosoleku teates

kohta, kus on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga. Ka sellega rikuti oluliselt seaduses

sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS)

§ 20 lg-d 3 ja 4).

2. Korteriühistu (22. juuni 2020. a otsusega valitud juhatuse liikme Natalja Grišina kaudu) palus

avalduse I rahuldada.

Korteriühistu juhatus keeldus üldkoosolekut kokku kutsumast põhjusel, et üldkoosoleku

pidamiseks ei olnud ruumi, mis oleks olnud kooskõlas Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kogunemispiirangutega. Samuti oli korteriühistu majanduskava korteriomanike kirjalikul

hääletusel 22. juunil 2020 juba kinnitatud ja majanduskava uus hääletamine ei olnud

korteriühistu huvides. Olemasoleva juhatuse ametiaega pikendati 22. juuni 2020. a otsusega

kuni 2020. a lõpuni. Uue juhatuse valimine pidi toimuma 2020. a detsembris. Seega oli ka uue

juhatuse valimise nõue põhjendamatu. Põhjendamatu oli ka nõue kutsuda kokku komisjon, et

kontrollida maikuus toimunud hääletamistulemusi.

3. 3. augustil 2020 valitud korteriühistu juhatuse liikmed Jelena Paršikova, Anna Ryzhikova,

Jelena Jolkina, Gennadi Igruškin, Niina Vikentjeva, Andrey Sokolov ja Liidia Korovkina

palusid jätta avalduse I rahuldamata.

Korteriomanikel on õigus endal koosolek kokku kutsuda ka siis, kui juhatus seda ei soovi. Kuna

juhatus keeldus üldkoosolekut kokku kutsumast, siis kutsusid korteriomanikud ise koosoleku

kokku. Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise nõuded olid täidetud ja üldkoosolekut võis

pidada. Kuna oli suvi, võis üldkoosolekut pidada ka õues. Lisaks oli avalduse esitamise ajaks

enamus piiranguid juba lõppenud.

Algselt kokku kutsutud 21. juuli 2020. a üldkoosolek ei olnud kvoorumi puudumise tõttu

otsustusvõimeline ja seega kutsuti kokku korduskoosolek. Selleks avaldati uus teade, kus teatati

korteriomanikele, et 3. augustil 2020 toimub korduskoosolek, kus otsused võetakse vastu

sõltumata osalejate arvust. Korduskoosolekul oli esindatud 129 korteriomanikku.

4. Anna Ryzhikova, Jelena Paršikova, Jelena Jolkina, Gennadi Igruškin, Niina Vikentjeva,

Andrey Sokolov ja Liidia Korovkina (3. augustil 2020 valitud korteriühistu juhatuse liikmed;

avaldajad II) esitasid 4. märtsil 2021 Viru Maakohtule avalduse ja 23. aprillil 2021 selle

täpsustused (avaldus II). Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt palusid avaldajad II tuvastada,

et 24. veebruari 2021. a hääletusprotokolli järgi vastu võetud otsused on tühised.

Avalduse kohaselt toimus ajavahemikus 15. veebruarist 2021 kuni 22. veebruarini 2021 kirjalik

hääletamine, kus võeti vastu otsus kutsuda 3. augustil 2020 valitud juhatuse liikmed tagasi ja

valida nende asemel juhatuse liikmeteks Natalja Grišina, Sergey Onchurov, Olga Godunova,

Ivan Patsanovski, Yury Kostishchin, Elena Sevastiyanova, Irina Stolfat, Stanislav Antonov ja

Vadim Seljugin. Selle kirjaliku hääletamise korraldasid isikud, kes alates 3. augustist 2020 ei

ole enam juhatuse liikmed. Tagasikutsutud juhatuse liikmed ei ole oma tagasikutsumise otsust

vaidlustanud. Kuna hääletamise korraldasid isikud, kellel ei olnud selleks õigust, on otsused

tühised.

Avaldajad II selgitasid, et neil on huvitatud isikutena õigus 24. veebruari 2021. a otsuseid

vaidlustada, kuna nad on 3. augusti 2020. a otsusega valitud korteriühistu juhatuse liikmed,

kuid neile tehakse juhatuse liikmetena tegutsemisel takistusi, mh sellega, et 24. veebruaril 2021

on otsuse vastuvõtmise korda rikkudes võetud vastu otsus nad juhatuse liikme kohalt tagasi

kutsuda. Vaja on kindlaks teha, kas korteriühistu juhatuse liikmeteks on 3. augustil 2020 või

24. veebruaril 2021 valitud isikud.

5. Maakohus võttis avalduse II eraldi tsiviilasjana menetlusse (tsiviilasi nr 2-21-3430) ja liitis

selle praeguse asjaga. Tsiviilasjade ühiseks numbriks jäi 2-20-11613.

6. 24. veebruari 2021. a otsusega valitud juhatuse liikmed Natalja Grišina, Sergey Onchurov,

Olga Godunova, Ivan Patsanovski, Yury Kostishchin, Elena Sevastiyanova, Irina Stolfat,

Stanislav Antonov ja Vadim Seljugin vaidlesid avalduse II menetlusse võtmisele vastu.

Eelnimetatud isikud leidsid, et Anna Ryzhikova, Jelena Jolkina, Andrey Sokolov ja Liidia

Korovkina ei ole korteriomanikud ja seega ei saa nad korteriomanike otsuseid vaidlustada.

Nende avaldus oleks tulnud jätta menetlusse võtmata.

Lisaks märkisid nad, et 15.–22. veebruarini 2021 ei toimunud korteriomanike üldkoosolekut,

mille otsuseid saaks vaidlustada. Sel ajal viidi läbi kirjalik hääletamine. Hääletamisest võtsid

osa 185 korteriomanikku 360-st. Kirjaliku hääletamise kvoorum oli KrtS § 21 lg 2 ja põhikirja

p 6.7 järgi olemas. Kirjalikul hääletamisel otsustati kutsuda tagasi kõik 2020. a valitud juhatuse

liikmed, valida järgmiseks kaheks aastaks üheksaliikmeline juhatus ja valida juhatuse

liikmeteks Natalja Grišina, Sergey Onchurov, Olga Godunova, Ivan Patsanovski, Yury

Kostishchin, Elena Sevastiyanova, Irina Stolfat, Stanislav Antonov ja Vadim Seljugin.

Kui kohus avaldajate II avaldust menetleb, tuleb see jätta rahuldamata. Põhjendamatu on

avaldajate II etteheide, et neile ei esitatud 24. veebruari 2021. a hääletusprotokolli. Avaldajad

II on selle protokolli ja hääletamissedeli näidise ise kohtule esitanud. Keegi avaldajatest II ei

esitanud juhatusele protokolliga tutvumise taotlust, seega on nende pretensioonid alusetud. 24.

veebruari 2021. a otsuste vastuvõtmine toimus 1/10 korteriomanike taotluse alusel, millest

avaldajad II pidid olema teadlikud. Juhatus võttis juba 23. novembril 2020 vastu otsuse

korraldada uue juhatuse valimised kirjalikul hääletamisel ja see otsus pandi üles ka trepikodade

infotahvlitele. Kuna vahepeal kehtis avalduse tagamise korras tehtud kohtumäärus, mis keelas

juhatuse liikmeid välja vahetada, siis sai hääletuse korraldada alles 2021. a veebruaris. Selleks

võttis juhatus 4. veebruaril 2021 vastu uue otsuse korraldada kirjalik hääletamine ajavahemikus

15. veebruarist kuni 22 veebruarini 2021. 24. veebruari 2021. a otsuste vastuvõtmise korda ei

ole rikutud.

MAAKOHTU LAHEND

7. Viru Maakohus rahuldas 11. aprilli 2022. a määrusega avalduse I osaliselt ja tuvastas, et

korteriühistu 3. augusti 2020. a kordusüldkoosoleku otsuse p-d 3, 4, 5 ja 6 on tühised. Maakohus

jättis rahuldamata nõude tuvastada otsuse p-de 1, 2, 7, 8 ja 9 tühisus või tunnistada need

kehtetuks. Maakohus rahuldas ka avalduse II ja tuvastas, et kirjalikul hääletamisel vastu võetud

24. veebruari 2021. a hääletusprotokolli kantud otsused on tühised. Menetluskulud jättis

maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Esmalt lahendas maakohus avalduse I. Selles avalduses taotles avaldaja I korteriühistu

3. augusti 2020. a kordusüldkoosoleku kõigi otsuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt

nende kehtetuks tunnistamist.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugineb avaldaja I sellele, et 3. augusti 2020. a korduva

üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel ei olnud õigust koosolekut kokku kutsuda ja seega on

oluliselt rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Korteriühistu põhikirja p 6.2 kohaselt

peab juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma mh siis, kui vähemalt 1/10 ühistu

liikmeid esitab kirjaliku taotluse ja toob selles välja põhjuse, miks on vaja üldkoosolek kokku

kutsuda. Kui juhatus ei kutsu koosolekut liikmete nõudel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku

ise kokku kutsuda. Samuti näeb põhikiri ette, et kui üldkoosolekul hakatakse otsustama

majanduskava kinnitamist, peab juhatus vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist

esitama igale liikmele tutvumiseks majanduskava eelnõu ning möödunud majandusaasta

aruande koos bilansi ja revisjonikomisjoni aktiga. Ühistu liikmetele peab üldkoosoleku

toimumisest ette teatama vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära

näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.

Asjas ei ole vaidlust, et initsiatiivgrupp esitas juhatusele kirjaliku avalduse üldkoosoleku

kokkukutsumiseks 16. juunil 2020. Sel ajal oli korteriühistus 360 liiget, seega oli koosoleku

kokkukutsumise nõude esitamiseks vaja vähemalt 36 liime taotlust. Taotlusele kirjutas alla 85

korteriomanikku ja seega oli seadusest tulenev esindatuse nõue (1/10 liikmetest) täidetud.

Vaidlusalune koosolek oli korduskoosolek. Initsiatiivgrupi kokku kutsutud esimene

üldkoosolek toimus 21. juulil 2020, kuid see ei olnud kvoorumi puudumise tõttu

otsustusvõimeline. Maakohus tuvastas, et korteriomanikke teavitati nii 21. juuli 2020. a kui ka

3. augusti 2020. a üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast. Üldkoosoleku

kokkukutsumisel järgiti seaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud tähtaegasid ja korda.

Kuid vaidlusaluse koosoleku päevakorras oli mh majanduskava kinnitamine ja kohtule ei

esitatud andmeid, millest nähtuks, et enne üldkoosolekut oleks majanduskava korteriomanikele

teatavaks tehtud. Seega ei võimaldatud korteriomanikel enne koosolekut tutvuda majanduskava

eelnõuga ja sellega rikuti KrtS § 20 lg-t 3. Tegu on üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise

rikkumisega ja 3. augusti 2020. a kordusüldkoosolekul vastuvõetud otsuse p-d 3–6 ehk need,

mis puudutasid majanduskava kinnitamist, on tühised. Muid koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisi maakohus ei tuvastanud ja leidis, et ülejäänud otsuseid võis üldkoosolek vastu võtta.

Samuti leidis maakohus, et korteriomanikud ei ole üldkoosolekut kokku kutsudes käitunud hea

usu põhimõtte vastaselt.

Maakohus ei tuvastanud ka seda, et vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p-de 1, 2, 7, 8, 9

vastuvõtmisel oleks rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, et need oleksid vastuolus heade

kommetega, et need rikuksid võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud

seaduse sätet, või et nende vastuvõtmisel oleks rikutud oluliselt selleks ettenähtud korda.

Järgmiseks lahendas maakohus avalduse II, milles sooviti tuvastada korteriühistu 24. veebruari

2021. a hääletusprotokolli järgi vastu võetud otsuste tühisus.

Maakohus leidis, et kuna 24. veebruari 2021. a otsusega kutsuti 3. augustil 2020 valitud juhatuse

liikmed tagasi, siis on selle otsuse vaidlustamise õigus ka kõnealuse otsusega tagasi kutsutud

juhatuse liikmetel, kes ei ole korteriomanikud. Maakohus märkis ka seda, et isegi kui

korteriomanikuks mitteolevatel juhatuse liikmetel ei olnud õigust otsust vaidlustada, on osa

avalduse II esitajatest ka korteriomanikud ja seega tuleb avaldust II igal juhul menetleda.

KrtS § 21 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud võtta otsuseid vastu ka üldkoosolekut kokku

kutsumata. 24. veebruari 2021. a otsused võeti vastu kirjalikul hääletamisel. Hääletamisel

osales 360-st korteriühistu liikmetest 185 ja otsused võeti vastu hääletamisel osalenute

häälteenamusega.

Maakohus oli juba 15. septembri 2020. a määruses asunud seisukohale, et korteriühistu

esindusõiguslikuks juhatuseks, kelle volitused kehtivad praeguse asja menetluse ajal, on 3.

augustil 2020. a valitud juhatus. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et korteriühistu liikmed

oleksid koosoleku või hääletamise korraldamist nõudnud 3. augusti 2020. a otsusega valitud

juhatuselt. See taotlus esitati juhatusele, kelle ametisuhe lõppes 3. augustil 2020. Kirjaliku

hääletuse korraldasid samuti isikud, kelle ametisuhe juhatuse liikmena oli lõppenud. Sellega

rikuti oluliselt MTÜS § 20 lg-s 1 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja seega on

korteriomanike 24. veebruari 2021. a otsused tühised.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Avaldaja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada osas, millega maakohus jättis tema avalduse rahuldamata (määruskaebus I). Avaldaja

I palub teha tühistatud osas uue määruse, millega tuvastada ka ülejäänud 3. augusti 2020. a

üldkoosoleku otsuste tühisus või tunnistada need kehtetuks. Samuti palub avaldaja I eemaldada

maakohtu määruse resolutsioonist viide korteriühistu 3. augusti 2020. a kordusüldkoosoleku

otsuse punktile 2. Avaldaja I palub maakohtu määruse tühistada ka menetluskulude jaotust

puudutavas osas ning jätta avaldaja I menetluskulud Anna Ryzhikova, Jelena Paršikova, Jelena

Jolkina, Gennadi Igruškini, Niina Vikentjeva, Andrey Sokolovi ja Liidia Korovkina kanda.

Avaldaja I määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus välja selgitamata, kas juhatus

keeldus õiguspäraselt initsiatiivgrupi taotlusel üldkoosolekut kokku kutsumast. Maakohus

hindas ainult seda, kas üldkoosoleku kokkukutsumise formaalsed nõuded olid täidetud.

Korteriomanike initsiatiiv taotleda üldkoosoleku kokkukutsumist ei ole piiramatu. Juhatus

keeldus koosolekut kokku kutsumast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kogunemispiirangute

tõttu. Juhatus lähtus sellest, et nende piirangute ajal ei saa füüsilisel üldkoosolekul tagada

inimeste tervise kaitset. Avaldaja I ei osalenud vaidlusalusel üldkoosolekul, kuna kartis oma

tervise pärast. Sellises olukorras koosolekut pidades rikuti korteriomanike üldkoosolekul

osalemise õigust.

Maakohus jättis tähelepanuta, et ajavahemikus 8.-22. juunini 2020 oli korteriühistus viidud läbi

kirjalik hääletamine 2020. a majanduskava kinnitamiseks ja juhatuse liikmete ametiaja

pikendamiseks. Kuigi samal ajal toimus kirjalik hääletamine, soovis initsiatiivgrupp kutsuda

sama päevakorraga kokku üldkoosoleku. Selline käitumine on pahauskne. Juhatus keeldus

õigesti koosolekut kokku kutsumast vähemalt nendes küsimustes, millega sooviti luua komisjon

maikuu valimiste hääletussedelite kontrollimiseks ning juhatuse, revisjonikomisjoni ja

trepikodade volinike valimiseks. Selliste küsimuste üldkoosoleku päevakorda lisamist ei olnud

taotluses millegagi põhjendatud ja need küsimused ei kuulu majanduskava arutamise hulka.

Initsiatiivgrupp rikkus MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud korda. Otsus moodustada komisjon on

vastuolus ka MTÜS § 31 lg-ga 1, kuna sellist organit korteriühistu põhikiri ette ei näe.

Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata avaldaja I taotluse kaasata puudutatud isikutena

kõik korteriomanikud, et selgitada välja korteriomanike seisukohad juhatuse liikmete ja

korteriomanike õigussuhete kohta ning lõpetada tulevased vaidlused.

Maakohus ei andnud pooltele võimalust esitada oma menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja esitamise võimalus tuleb anda ka siis, kui kohus kavatseb jätta

menetluskulud poolte enda kanda.

Maakohus liitis põhjendamatult praeguse asjaga ühte menetlusse teise tsiviilasja. Asjade

liitmise tulemusel on tekkinud absurdne olukord, sest Anna Ryzhikova, Jelena Paršikova,

Jelena Jolkina, Gennadi Igruškin, Niina Vikentjeva, Andrey Sokolov ja Liidia Korovkina on

ühtlasi avaldajad ja puudutatud isikud ja nende lepinguline esindaja esineb nii avaldaja kui ka

puudutatud isiku poolel. Tegemist on huvide konfliktiga.

Maakohtu määrusest tuleb eemaldada 3. augusti 2020. a otsuse p 2 kehtetuks tunnistamise viide,

kuna päevakorrapunktis nr 2 ei võetud koosolekul otsust vastu. Kui otsust ei ole vastu võetud,

siis ei saa seda ka kehtetuks tunnistada.

9. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse ka 24. veebruari 2021. a korteriomanike

otsusega valitud juhatuse liikmed Natalja Grišina, Sergey Onchurov, Ivan Patsanovski, Galina

Vorobieva, Yury Kostishchin, Irina Stolfat, Elena Sevastiyanova ja Olga Godunova

(määruskaebus II).

Eelnimetatud isikud paluvad tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis

avalduse I rahuldamata ja rahuldas avalduse II, samuti osas, millega maakohus jaotas

menetluskulud. Samuti paluvad nad teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada

avaldaja I avaldus, jätta avaldaja II avaldus rahuldamata ning menetluskulud Anna Ryzhikova,

Jelena Paršikova, Jelena Jolkina, Gennadi Igruškini, Niina Vikentjeva, Andrey Sokolovi ja

Liidia Korovkina kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt toetavad määruskaebuse esitajad määruskaebust I.

Maakohtu määrus on vastuoluline ja põhjendamata. Samuti ei olnud maakohus erapooletu, sest

eelistas ühte korteriomanike algatusgruppi teisele.

Määruskaebuse esitajate arvates on maakohus valesti lahendanud ka avaldajate II avalduse.

2021. a veebruaris toimunud kirjaliku hääletamise korraldas õige juhatus. 3. augusti 2020. a

üldkoosoleku otsusega valitud isikud ei ole juhatuse liikmed, sest nende valimise otsus on

tühine. Avaldajad pidid teadma, et 1/10 korteriühistu liikmetest soovib korraldada uute juhatuse

liikmete valimise. Maakohus jättis ülalmainitud asjaolud ja sellekohased tõendeid tähelepanuta

ning rikkus sellega menetlusõiguse norme. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et

korteriühistu juhatuse 17. novembri 2020. a, 23. novembri 2020. a ja 4. veebruari 2020. a

otsuseid ei vaidlustatud ja seega need kehtivad. Korteriühistu 24. veebruari 2021. a otsused on

võetud vastu 1/10 korteriomanike taotlusel ja hääletamine on korraldatud kehtivate juhatuse

otsuste alusel. 24. veebruari 2021. a otsused ei ole tühised, hääletamine toimus kooskõlas

seadusega. Isegi kui lugeda, et nende otsuste hääletamise korraldas isik, kellel ei olnud selleks

õigust, saaksid sellised otsused olla kehtetuks tunnistatavad. Otsuse kehtetuks tunnistamise

nõuet ei ole aga esitatud.

Maakohtu seisukohad selle kohta, kas Anna Ryzhikoval, Jelena Jolkinal, Andrey Sokolovil ja

Liidia Korovkinal oli õigus esitada avaldus 24. veebruari 2021. a otsuste tühisuse

tuvastamiseks, on vastuolulised. Neil isikutel ei ole otsuste vaidlustamise õigust ja nende

avaldus tulnuks jätta rahuldamata.

10. Avaldajad II palusid jätta määruskaebused rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuste

esitajate kanda.

Nende seisukoha järgi ei ole arusaadav, millisel õiguslikul alusel esitavad määruskaebuse

korteriühistu endised juhatuse liikmed. Eelmine juhatus ei ole enda tagasikutsumist

vaidlustanud. See juhatus viis läbi 24. veebruari 2021. a üldkoosoleku, mille raames kutsuti

tagasi 3. augustil 2020 valitud juhatus. MTÜS § 20 lg 3 järgi peab alguses 1/10 liikmetest

kohustama juhatust üldkoosolekut kokku kutsuma ja alles siis saavad nad seda ise teha. Alates

3. augustist 2020 ei olnud tagasikutsutud juhatusel õigust endal üldkoosolekut kokku kutsuda

ega kirjalikku hääletust korraldada.

Väide, et 2020. a suvel ei võinud füüsilist koosolekut piirangute tõttu pidada, ei ole õige. Alates

1. juulist 2020 oli Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt lubatud välitingimustes koguneda

kuni 1000-liikmelisel grupil. Vaidlusalune koosolek toimus õues ja ohutult.

Korteriomanikel on õigus võtta uusi otsuseid vastu ka neis küsimustes, mida varem on juba

otsustatud. Juhatuse tagasikutsumisel olid täidetud kõik üldkoosoleku läbiviimise eeldused.

Eelmine juhatus hoiab võimu jõuga enda käest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määruse resolutsiooni p-st 3 tuleb jätta välja viide korteriühistu 3. augusti 2020. a üldkoosoleku

otsuse p-le 2. Selles osas tuleb maakohtu määrust muuta. Muus osas on maakohtu määrus

seaduslik ja põhjendatud ning kummagi määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada.

Mõlemad määruskaebused jäävad rahuldamata sõltumata eespool märgitud parandusest, mille

ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsioonis teeb, kuna see parandus ei puuduta vaidluse

eset.

12. Ringkonnakohus selgitab esmalt vaidluse ulatust ringkonnakohtus ja menetlusosaliste

ringiga seonduvat (I), seejärel vastab määruskaebuse I väidetele (II) ja määruskaebuse II

väidetele (III). Lõpetuseks teeb ringkonnakohus menetluskuludega seotud otsustused (IV).

I

13. Maakohtu määruse peale on esitatud kaks määruskaebust. Määruskaebuste põhjendustest

nähtuvalt vaidlustatakse maakohtu määrust esiteks osaliselt 3. augusti 2020. a üldkoosoleku

otsuste kehtivuse üle toimuvas vaidluses (avaldus I), nimelt osas, millega maakohus jättis

avalduse rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus avalduse

I rahuldas ja tuvastas, et 3. augusti 2020. a üldkoosoleku otsuse p-d 3, 4, 5 ja 6 on tühised.

Eeltoodust tulenevalt on maakohtu määrus vaidlustamata osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

14. Teiseks vaidlustatakse maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas avalduse II ja

tuvastas korteriomanike 24. veebruari 2021. a otsuste tühisuse. Samuti vaidlustatakse maakohtu

määrust menetluskulude jaotust puudutavas osas.

15. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus menetlusosaliste ringi ja sellest tulenevalt ka

kaebeõigusega seonduvat.

16. TsMS § 614 lg 2 kohaselt kuuluvad korteriühistu organite, sh korteriomanike otsuste

vaidlustamise menetluses menetlusosaliste ringi avaldaja ja korteriühistu.

17. Avaldajaks on isik, kes korteriomanike (üldkoosoleku) otsust vaidlustab. Seejuures ei

reguleeri KrtS § 29 seda, kes võib nõuda korteriomanike otsuse kehtetuks tunnistamist või selle

tühisuse tuvastamist, kuid viidatud paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt kohaldatakse

korteriühistu organi otsuse vaidlustamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku

organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut.

18. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib juriidilise

isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda

huvitatud isik. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt võib ka otsuse tühisusele tugineda

huvitatud isik. Tühisuse tuvastamise nõue on oma olemuselt tuvastushagi ja selle nõude

esitamiseks on TsMS § 368 lg 1 järgi vaja õiguslikku huvi õigussuhte tuvastamise vastu.

Eeltoodu kohaldub ka sellisele tühisuse tuvastamise nõudele, mille kohus vaatab läbi hagita

menetluses.

19. Eelkõige on õiguslik huvi korteriomanike otsuse kehtetuks tunnistamise või selle tühisuse

tuvastamise nõude esitamiseks korteriomanikul. Seega oli avaldajal I õigus otsuseid vaidlustada

ja selle üle ei ole ka vaidlust. Kuid vastavalt asjaoludele võib õiguslikku huvi omavate isikute

ring olla ka laiem.

20. Asjaoludest nähtuvalt esitasid avalduse II isikud, kes väidetavalt valiti 3. augusti 2020. a

korteriomanike üldkoosoleku otsusega korteriühistu juhatuse liikmeteks. Nad vaidlustasid

korteriühistu 24. veebruari 2021. a otsust, millega nad tagasi kutsuti. Vaidlustatav otsus

puudutab nende õiguslikku seisundit ja seega on nad huvitatud isikud TsÜS § 38 lg 1 ja 2 mõttes

ning neil oli õigus esitada kohtule 24. veebruari 2021. a otsuste tühisuse tuvastamise nõue ehk

avaldus II. Seega ei ole õige määruskaebuse II seisukoht, et Anna Ryzhikoval, Jelena Jolkinal,

Andrey Sokolovil ja Liidia Korovkinal ei olnud õigust esitada avaldust 24. veebruari 2021. a

otsuste tühisuse tuvastamiseks. Tähendust ei ole sellel, kas avalduse II esitanud isikud olid

korteriomanikud või mitte – nad olid vaidlustatud otsusega tagasikutsutud juhatuse liikmed ja

selle üle vaidlust ei ole.

21. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kuigi KrtS ei viita otsuste kehtetuse küsimuses otseselt

mittetulundusühingute seadusele, saab õigusliku huvi sisustamisel analoogia alusel lähtuda ka

sellest seadusest. MTÜS § 24 lg 3 esimene lause näeb ette, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamist saab mh nõuda juhatus. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et

juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes

võivad seaduse kohaselt nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-82-15, p

13; RKTKo nr 3-2-1-55-14, p 25; RKTKo nr 3-2-1-65-08, p 16, RKTKo 3-2-1-28-16, p 11).

22. TsMS § 614 lg 2 järgi on puudutatud isikuks eelkõige see juriidiline isik, kelle otsust

vaidlustatakse ja korteriomanike üldkoosoleku otsuste, nagu ka kirjalikul hääletusel tehtud

otsuste vaidlustamisel on seega puudutatud isikuks eelkõige korteriühistu. Samamoodi on

hagimenetluses kõigi teiste eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste vaidlustamisel

kostjaks kõnealune juriidiline isik (TsÜS § 38 lg 4 esimene lause).

23. Siiski ei pruugi hagita menetluses puudutatud isikute ring piirduda korteriühistuga. See

tuleneb TsMS § 198 lg 1 p-st 2, mille kohaselt on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja

ja muud asjast puudutatud isikud. Muude asjast puudutatud isikute kindlakstegemisel tuleb

lähtuda sellest, kas menetluse ese on vahetult seotud isiku õigustega. Eelkõige peab kohus

hagita menetluses menetlusosalisena kaasama kõik isikud, kelle õiguste kitsendamine on

menetluse eset arvestades võimalik. Sellisel juhul on isikul õigustatud huvi asja lahendamise

vastu ja talle peavad olema tagatud seadusega ette nähtud menetlusõigused (vt ka RKTKm nr

3-2-1-25-11, p 26 ja RKTKm nr 2-18-15388/49, p 19).

24. Asjaoludest nähtuvalt on maakohus avalduse I puhul käsitanud puudutatud isikuna esmalt

korteriühistut. Korteriühistu seadusjärgse esindajana on seejuures esinenud Natalja Grišina, kes

on mh ainuesindusõigusega juhatuse liige ka praegu kehtiva registrikande järgi. Kuid nimetatud

isik oli mh isik, kes kuulus juhatusse, kes kutsuti tagasi selle otsusega, mille avaldaja I

vaidlustas (3. augusti 2020. a otsusega). Sel põhjusel võttis N. Grišina korteriühistu nimel

avalduse õigeks ja palus selle rahuldada.

25. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus arvestas menetluses õigesti ka nende isikute

seisukohti (ehk siis sisuliselt käsitas neid puudutatud isikutena), kes vaidlusaluse, 3. augusti

2020. a üldkoosoleku otsusega valiti. Korteriühistu otsuste vaidlustamise asju lahendab kohus

küll hagita menetluses, kuid oma olemuselt on see menetlus sisuline vaidlusmenetlus, mitte

klassikaline vaidluseta hagita asi (vt selle eristamise kohta nt RKTKm nr 3-2-1-42-10, p-d 18-

20, samuti RKTKm nr 3-2-1-25-11, p 26). Sellises olukorras ei saa piirduda sellega, et kaasata

puudutatud isikuna vaid korteriühistu selle juhatuse kaudu, kes vaidlustatud otsusega tagasi

kutsuti, sest niisugusel juhul ei oleks sisulist vaidlust võimalik pidada.

26. Samamoodi on ka avalduse II menetluses puudutatud isikuteks need isikud, kelle õigusi see

vaidlus puudutab. Kuna avalduses II vaidlustatakse korteriomanike 24. veebruari 2021. a

otsuseid ja nende vaidlustajateks on 3. augusti 2020. a üldkoosoleku otsusega tagasi kutsutud

juhatuse liikmed, siis on sõltumata TsMS § 614 lg-st 2 selles vaidluses puudutatud isikuteks

lisaks korteriühistule eelkõige need juhatuse liikmed, kelle valimise otsust vaidlustatakse.

27. Ringkonnakohtu hinnangul on ainult sellise menetlusosaliste ringiga võimalik mõlemad

õigusvaidlused sisuliselt lahendada ja anda nendele isikutele, keda see vaidlus puudutab,

võimalus menetluses osaleda ja oma seisukohti avaldada. Ringkonnakohus märgib lisaks, et

etteheited menetlusosaliste ringi puudustele võiksid anda aluse maakohtu lahend tühistada vaid

siis, kui isikud, kelle õigusi lahend puudutab, oleksid jäänud menetlusse kaasamata. Praegu see

nii ei ole.

28. Ringkonnakohtus on menetlusosalisteks määruskaebuse esitaja(d) ja vastustaja(d). TsMS §

660 lg 3 esimese lause järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses

esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette

nähtud teisiti. Praegusel juhul esitas määruskaebuse esiteks avaldaja I, kelle avalduse maakohus

rahuldamata jättis. Samuti esitasid määruskaebuse korteriomanike 24. veebruari 2021. a

otsusega valitud juhatuse liikmed. Maakohtu määrusega tuvastati eelnimetatud otsuse tühisus,

seega kitsendas maakohtu määrus nende isikute õigusi.

29. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebuse esitajatel õigus maakohtu määruse peale kaevata

ja maakohus on mõlemad määruskaebused õigesti menetlusse võtnud.

II

30. Määruskaebuses I vaidlustatakse maakohtu määrust esiteks põhjusel, et maakohus ei

hinnanud, kas korteriomanikud võivad üldkoosoleku ise kokku kutsuda, kui juhatus leiab, et

seda ei ole vaja.

31. KrtS § 20 lg 1 kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule muu hulgas MTÜS §

20. Viidatud paragrahvi lg 3 näeb ette, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda

nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja

põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

32. Avaldaja I arvates ei pidanud juhatus 3. augusti 2020. a üldkoosolekut kokku kutsuma, kuna

seda ei olnud vaja, sest suuremas osas olid samad küsimused (juhatuse valimine, majanduskava

kinnitamine) juba otsustatud sama aasta mais–juunis toimunud kirjalikul hääletamisel.

33. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga. Kuna nõutav arv korteriomanikke oli palunud

üldkoosoleku kutsuda kokku ja näidanud ära ka selle, mida sellel üldkoosolekul tuleks arutada

ja otsustada, siis olid MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud eeldused täidetud ja juhatusel ei olnud õigust

keelduda üldkoosolekut kokku kutsumast. Üldkoosoleku pidamine ja sellel korteriühistu ning

korteriomanike jaoks oluliste küsimuste otsustamine on otsene ja esmane liikmesusõiguse

väljendus ning juhatusel ei ole õigust otsustada, kas koosolekut on tegelikult vaja või mitte. Kui

see oleks nii, nagu avaldaja I väidab, siis ei saaks korteriomanikud juhatuse vastuseisu korral

ühtegi üldkoosolekut korraldada. Sealhulgas ei oleks näiteks võimalik olemasolevat juhatust

üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda, kuna olemasolev juhatus võiks koosoleku pidamise

blokeerida, väites, et seda pole vaja. Ometi näeb MTÜS § 28 lg 2 esimene lause ette, et juhatuse

liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Samamoodi on

korteriomanikel õigus vajadusel nõuda majanduskava ülevaatamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole

õige see, et kui korteriühistu juhatus keeldub üldkoosolekut kokku kutsumast, siis ei ole

korteriomanikel õigust endal koosolekut kokku kutsuda. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus

ka see, kui korteriomanikud kutsuvad juhatuse vastuseisust hoolimata ise koosoleku kokku ja

hääletavad seal küsimusi, mille kohta on hiljuti juba otsus vastu võetud. Korteriomanikel on

õigus varem tehtud otsuseid muuta.

34. Teise etteheitena on avaldaja I toonud välja asjaolu, et 2020. a augustis ei oleks võinud

korteriomanike üldkoosolekut pidada, kuna sel ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kogunemispiirangud.

35. Asjaoludest nähtuvalt toimus vaidlusalune üldkoosolek välitingimustes. Avaldaja I ei ole

sellele vastu vaielnud. Tolleaegseid kogunemispiiranguid reguleeris Vabariigi Valitsuse 16.

mai 2020. a korralduse nr 172 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud

liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise

piirangud“ 15. juulist 2020 kuni 31. juulini 2020 kehtinud p 12. Viidatud sätte kohaselt olid

alates 1. juulist 2020 lubatud avalikud üritused osalejate arvuga kuni 1000 inimest. Asjaoludest

nähtuvalt oli sel ajal korteriomanikke 360, seega võis üldkoosolekut õues pidada ja koosoleku

kokkukutsumise korda ei ole rikutud.

36. Kolmandaks leiab avaldaja I, et osa küsimusi, mida 3. augusti 2020. a üldkoosolekul

otsustati, ei ole korteriomanike üldkoosoleku pädevuses. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle

väitega. Seadus näeb ette üldkoosoleku miinimumpädevuse ehk küsimuste ringi, mida ainult

üldkoosolek saab otsustada. Muude küsimuste otsustamine korteriomanike üldkoosolekul ei ole

seadusega vastuolus, seega ei saa otsused praegusel juhul olla tühised ega kehtetuks

tunnistatavad põhjusel, et üldkoosolek ei võinud neid otsustada.

37. Neljanda väitena tugineb avaldaja I määruskaebuses sellele, et korteriomanikud ei võinud

vaidlusalusel üldkoosolekul otsustada moodustada komisjoni, mis hakkaks kontrollima varem

toimunud kirjaliku hääletamise sedeleid, kuna sellist organit ei näe põhikiri ette. Seejuures

viitab avaldaja I MTÜS § 31 lg-le 1, mis sätestab, et põhikirjaga võib ette näha, et teatud

tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise

kord nähakse ette põhikirjas. Ringkonnakohus selgitab, et eelviidatud säte reguleerib alalise

pädevusega organi moodustamist, mitte aga konkreetse küsimuse uurimiseks või

lahendamiseks mõeldud komisjoni moodustamist. Eelnimetatud komisjoni moodustamist

seadus ei reguleeri ega ka keela ja see ei ole ka vastuolus põhikirjaga.

38. Lisaks eelnevale on avaldaja I oma määruskaebuses teinud maakohtule ka

menetlusõiguslikke etteheiteid.

39. Esiteks leiab avaldaja I, et menetlusse oleks tulnud kaasata kõik korteriomanikud, sest nii

oleks saanud välja selgitada kõigi korteriomanike seisukohad juhatuse liikmete ja

korteriomanike õigussuhete kohta ning lõpetada tulevased vaidlused. Ringkonnakohus on

eespool juba analüüsinud menetlusosaliste ringiga seonduvat ja leidnud, et praegusel juhul olid

vaidlusesse kaasatud kõik isikud, kelle huve vaidlus vahetult puudutas. Kõigi korteriomanike

kaasamist ei näe ette ka TsMS § 614 lg 2. Selle põhjuseks on menetlusökonoomia, kuna väga

suure arvu korteriomanikest menetlusosaliste korral oleks menetlus oluliselt raskendatud ja

võtaks väga palju aega. Praeguses vaidlusasjas tehtaval lahendil on TsÜS § 38 lg 8 esimese

lause järgi ka laiendatud õigusjõud, mis tähendab seda, et lahend kehtib kõigi korteriomanike

ja selle organite liikmete suhtes sõltumata sellest, kas nad olid käesoleva menetluse osalised või

mitte.

40. Teiseks heidab avaldaja I maakohtule ette, et maakohus liitis avaldused I ja II ühte

menetlusse. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus rikkus avaldusi

ühte menetlusse liites menetlusõiguse norme.

41. Hagide liitmist reguleerib TsMS § 374, mis näeb ette, et kui kohtu menetluses on ühel ajal

mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate

kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte

menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada

ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või

lihtsustab nende menetlemist. Sama põhimõte kohaldub ka hagita menetluse avalduste liitmise

kohta.

42. Eeltoodud sättest nähtub, et tsiviilasjade liitmise otsustamisel on maakohtul

diskretsiooniõigus ja ta võib seda teha alati, kui leiab, et kahes asjas esitatud nõuded on

omavahel seotud ning nende koos menetlemine lihtsustab asjade menetlemist. Ringkonnakohus

märgib lisaks, et praegusel juhul oli maakohtu otsus asjad liita ka igati põhjendatud, kuna

mõlema avalduse asjaolusid kogumis hinnates on keskne vaidlusküsimus see, kas juhatuse

liikmete valimise otsus, mis võeti vastu 3. augustil 2020, on kehtiv või mitte. Vastusest sellele

küsimusele sõltub ka avalduse II lahendus.

43. Kolmanda menetlusõigusliku etteheitena on avaldaja I esile toonud, et maakohus jättis

menetlusosalistele andmata menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja. Iseenesest on õige

see, et TsMS § 176 lg 2 järgi peab kohus kirjalikus menetluses andma enne lõpplahendi tegemist

menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Ringkonnakohus leiab aga,

et see rikkumine ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist, kuna maakohus jättis

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kui maakohus oleks selles olukorras nõudnud

menetlusosalistelt menetluskulude nimekirjade koostamist ja esitamist, oleks see eelduslikult

menetlusosaliste menetluskulusid veelgi suurendanud.

44. Ringkonnakohus nõustub avaldaja I väitega, et maakohus on määruse resolutsioonis

ekslikult viidanud ka 3. augusti 2020. a otsuse p-le 2. Selles osas tuleb maakohtu määruse

resolutsiooni p 3 muuta ja viide 3. augusti 2020. a üldkoosoleku otsuse p-le 2 tuleb sellest

resolutsiooni punktist välja jätta. Tegemist on siiski üksnes tehnilist laadi veaga, kuna määruse

resolutsiooni p-st 3 nähtuvalt on maakohus avaldaja I nõude 3. augusti 2020. a üldkoosoleku

otsuse p 2 tühisuse tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks jätnud rahuldamata. Kuna

üldkoosoleku otsuse p 2 järgi ühtegi otsust vastu ei võetud, siis ei ole sisulist tähendust ka sellel,

et kõnealuse punkti kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõue on jäetud

rahuldamata.

III

45. Enamusele määruskaebus II väidetest on ringkonnakohus eespool juba vastanud, kuna need

kattuvad määruskaebuse I väidetega, seega vastab ringkonnakohus järgnevalt neile

määruskaebuse II väidetele, mida ei ole seni veel käsitletud.

46. Vastuseks määruskaebuse II väitele, et maakohus tuvastas valesti korteriomanike 24.

veebruari 2021. a otsuste on tühisuse, märgib ringkonnakohus järgmist.

47. Asjaoludest nähtuvalt korraldas eelviidatud otsuste kirjaliku hääletamise mitte 3. augustil

2020 valitud juhatus, vaid sellele eelnenud (2020. a juunis valitud) juhatus. Kuna maakohus

leidis õigesti, et 3. augusti 2020. a otsused ei ole juhatuse valimist puudutavas osas tühised ja

neid ei ole põhjust ka kehtetuks tunnistada, siis tekkis selle otsusega valitud isikutel kehtiv

ametisuhe ja nad olid ka 2021. a veebruaris juhatuse liikmed, mistõttu saanuks kirjaliku

hääletamise korraldada nemad, mitte aga need juhatuse liikmed, kelle ametisuhe lõppes 3.

augustil 2020. KrtS § 21 lg 2 mõtte kohaselt peab otsuse eelnõu korteriomanikele saatma see

juhatus, kellel on korteriühistuga ametisuhe. Kui selle saadavad muud isikud, siis on oluliselt

rikutud otsuse vastuvõtmise korda TsÜS § 38 lg 2 mõttes ja selliselt vastu võetud otsused on

tühised. Seega tuvastas maakohus õigesti nende otsuste tühisuse. Seepärast ei nõustu

ringkonnakohus ka määruskaebuse II seisukohaga, et selliselt vastu võetud otsused ei ole mitte

tühised, vaid kehtetuks tunnistatavad. Kirjaliku hääletamise korraldamisel tehtud olulised

protseduurivead toovad kaasa hääletamisel vastu võetud otsuste tühisuse.

48. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige määruskaebuse II esitajate seisukoht, et 24.

veebruari 2021. a otsused ei saa olla tühised seepärast, et selle korraldamiseks vastu võetud

juhatuse otsuseid ei ole vaidlustatud. Nagu maakohus õigesti tuvastas, võttis need otsused vastu

see juhatus, kellel ei olnud korteriühistuga alates 3. augustist 2020 enam kehtivat ametisuhet.

Seega ei ole neil otsustel vaatamata nende formaalsele kehtivusele õiguslikku tähendust.

49. Määruskaebuses II heidetakse maakohtule ette ka erapoolikust, väites, et maakohus on

eelistanud ühte korteriomanike algatusgruppi teisele. Ringkonnakohus ei ole asja läbi vaadates

tuvastanud, et maakohus oleks asja lahendamisel olnud erapoolik. Asjaolust, et määruskaebuste

esitajad ei nõustu maakohtu lahendiga, ei saa järeldada kohtu erapoolikust.

IV

50. Määruskaebuse esitajad on vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude jaotust

puudutavas osas. Maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda, põhjendades seda

õiglusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selline menetluskulude jaotus maakohtus

on õiglane. Kuna maakohtu määrus jääb sisulises osas muutmata, siis ei ole põhjust seda jaotust

ka muuta.

51. Määruskaebemenetluse menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuste

esitajate kanda. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud selliselt jaotada mõlema

määruskaebusega seotud kulud, kuna mõlema määruskaebuse esitajate menetluslik positsioon

on olnud sama.

52. Eeltoodu tähendab, et kummagi määruskaebuse esitaja ringkonnakohtus kantud kulud

jäävad nende enda kanda. Samuti jäävad nende kanda vastustajate menetluskulud. Tulenevalt

TsMS § 165 lg-st 1 tuleb vastustajate menetluskulud jätta võrdsetes osades määruskaebuste

esitajate kanda.

53. Vastustajate esitatud menetluskulude nimekirja järgi on nende menetluskuludeks

ringkonnakohtus olnud 500 euro suurused lepingulise esindaja kulud.

54. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

kohaselt. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 nõuetele vastav esindaja.

55. Vastustajatele on osutatud õigusteenust tunnitasuga 100 eurot. Kohtu hinnangul on see

mõistlik tunnitasu suurus. Õigusteenust on osutatud kokku 5 tunni ulatuses. Lepingulisel

esindajal on kulunud üks tund määruskaebustega tutvumisele ja analüüsile, kolm tundi 45

minutit määruskaebustele vastuse koostamisele ja 15 minutit menetluskulude nimekirja

koostamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega.

56. Kuna ringkonnakohus jättis vastustajate menetluskulud võrdsetes osades määruskaebuste

esitajate kanda ja vastustajad on palunud mõista menetluskulud välja korteriühistu kasuks, siis

tuleb määruskaebuste esitajatelt igaühelt mõista korteriühistu kasuks välja 500 : 9 = 55 eurot

56 senti.

57. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastustajad on

sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb määruskaebuste esitajatel hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt