2-22-104582/20 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-104582

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi M.A vastu leppetrahvi võlgnevuse ja viivise

nõudes

Hagihind

141,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716, asukoht Turu tn 2,

Tartu linn), seaduslik esindaja Jelena Berežnaja (e-post

menetlused@parkit.ee)

Kostja: M.A

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista M.A-lt PARKIT OÜ kasuks 133,05 eurot, millest leppetrahvide võlgnevus

on 105 eurot, sissenõutavaks muutuv viivis 25,05 eurot ja võla sissenõudmiskulu 3

eurot.

3. Välja mõista M.A-lt PARKIT OÜ kasuks viivis tagastamata põhinõudelt (105 eurot)

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 25.03.2022

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja M.A kanda.

5. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 100 eurot ning mõista

nimetatud summa M.A-lt PARKIT OÜ kasuks välja.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

1. Menetluse käik

PARKIT OÜ esitas 08.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 138,00 euro saamiseks. Kohus tegi 09.02.2022 võlgnikule makseettepaneku.

Võlgnik M.A esitas 15.02.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati

09.03.2022 maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Pärnu Maakohtu 10.03.2022 määrusega tegi kohus PARKIT OÜ-le ettepaneku esitada oma

nõue (hagi) M.A vastu Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja ja põhjendada seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis määratud tähtajaks.

25.03.2022 esitas PARKIT OÜ hagiavalduse M.A vastu leppetrahvi võlgnevuse ja viivise

nõudes. Pärnu Maakohus võttis oma 01.04.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse.

2. Hageja põhiväited

Hageja nõuab: mõista kostjalt M.A-lt hageja PARKIT OÜ kasuks välja põhinõue summas 105,00

eurot; sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,05 eurot; TsMS § 367 kohane viivis 8,40 eurot;

sissenõudekulud summas 3 euro; jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.

Hagiavaldusega taotleb OÜ PARKIT (edaspidi hageja) M.A-lt (edaspidi kostja) võlgnevuse

sissenõudmist, sest kostja on sõiduki M-B A xxx omanik (VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxxx)

numbrimärgiga xxxxxx (edaspidi Sõiduk). Hagiavaldus käsitleb sõidukile nr xxxxxx vormistatud

leppetrahve. Leppetrahvinõuete esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk xxxxxx oli

pargitud antud territooriumil Lasnamäe 18 parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille

kohaselt on parkimine Lasnamäe 18 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa

olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on

paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks

infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale

teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil

xxxxxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt

loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille

kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel.

Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb

parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt

parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot.

Sõiduki xxxxxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale)

koostatud järgmised leppetrahvid: 1) Leppetrahv nr 21290035719, koostamise aeg 28.02.2019,

Lasnamäe 18 KÜ parklas, summa 35 eurot; 2) Leppetrahv nr 21290037869, koostamise aeg

23.03.2019, Lasnamäe 18 KÜ parklas, summa 35 eurot; 3) Leppetrahv nr 00000004964, koostamise

aeg 27.03.2019, Lasnamäe 18 KÜ parklas, summa 35 eurot. Kostja oli teavitatud leppetrahvinõude

esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxxxx kojamehe vahele. Leppetrahvi

maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 105 eurot on kostja poolt jäetud tasumata.

Leppetrahvinõuete jätmine esiklaasile kojamehe alla on TsÜS § 70 mõttes mõistlik leppetrahvi

kättetoimetamise (tahteavalduse väljendamise) viis, mida on jaatanud ka Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi

täiskogu

(2-17-117146,

p

12).

Hageja

on

leppetrahvid

koostanud

parkimistingimuste rikkumise avastamisel ja asetanud leppetrahvide nõuded parkimistingimusi

rikkunud sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Hageja tõendab leppetrahvi asetamist sõiduki xxxxxx

esiklaasile kojamehe alla fotodega ilma kirjaliku loata parkivast sõidukist xxxxxx ja vaade

parkimistingimusi kehtestavale infotahvlitele Lasnamäe 18 KÜ juures. Hageja nõuab kostjalt

leppetrahvi tasumist summas 105 eurot.

Viivisenõue: VÕS 1132 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivise tasumist. Leppetrahvid on rahalised kohustused. Kostja on

leppetrahvide tasumisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist. Vastavalt

esitatud viiviseraportidele on viivise suurus 24.03.2022. a seisuga kokku 25,05 eurot: 8,48 + 8,30 +

8,27 = 25,05.

Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 3 eurot. Hageja peab Transpordiametile

tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada Liiklusregistrist andmeid sõiduki

omaniku või kasutaja kohta (1 euro 1 leppetrahvi kohta). Vastavalt Transpordiametilt saadud

andmetele on sõiduki nr xxxxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud

M.A. Transpordiamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile

väljastama 2019. aastast. Vastavalt parkimistingimuste punktile 1 on operaatoril õigus eeldada, et

sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.

3. Kostja seisukohad

Kostja ei tunnista hagi ja teatas kohtule 05.05.2020 e-kirjaga, et antud auto pole juba aastaid tema

omanduses. Vene kodanik ostis selle auto juba aastaid tagasi. Kostja sõnutsi on vormistatud ostu-

müügi lepingule väidetav ostja andnud valeandmed, mistõttu ei saa ta ka riigiportaalis autot enda

nimelt ära vormistada, kuigi tal puudub aastaid juurdepääs autole ja teadmine selle asukohast.

05.07.2022 edastas kostja skannitud ärakirja sõiduki ostu-müügilepingust, millele ostjana kantud

inimese andmed ei vasta tõele (isikukood vigane).

4. Hageja vastus kostja seisukohtadele

Hageja, olles tutvunud kostja vastuväitega, esitas 27.07.2022 hagist loobumise avalduse, ent

25.08.2022 loobus hagist loobumisest, kuna selgus, et kostja esitatud ostu-müügilepingul olevad

andmed ei vasta tõele.

Hageja esitas 12.10.2022 oma lõpliku seisukoha, kus kinnitas üle oma senised seisukohad.

Kostja parkis temale kuluvat sõidukit registreerimisnumbriga xxxxxx KÜ Lasnamäe 18 parkimisalal

ilma vastava parkimisloata. Kinnisturaamatu alusel Kostjale ei kuulu kinnistu aadressil Lasnamäe

18, Tallinn ning tõestamata on jäänud Kostja parkimisõigus antud territooriumil perioodil

28.02.2019–27.03.2019. Hageja tõendab liiklusregistri kuvatõmmistega igat leppetrahvi

väljastamise kuupäevaga, et sõiduki numbrimärgiga xxxxxx omanik on Kostja. Samuti puudub

vaidlus asjaolus, et sõidukit pargiti hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Lasnamäe 18, Tallinn

asuva korterelamu ühistu juures ning puudub vaidlus õigeaegselt leppetrahvide kättetoimetamise ja

kättesaamise kohta.

VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi

nõuab. Hageja teatas 28.02.2019; 23.03.2019 ja 27.03.2019 leppetrahvi nõudest, pannes vastava

teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest ka fotod. Seega puudub

alus väita, et hageja oleks leppetrahvi nõudnud hilinenult.

Korteriühistu Lasnamäe 18 territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks on KÜ

Lasnamäe 18 sõlminud 16.10.2018.a lepingu PARKIT OÜ-ga. Osundatud lepingu p 1.1. kohaselt

on lepingu objektiks liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll aadressil Lasnamäe 18,

Tallinn. Lepingu p 1.3. kohaselt oli PARKIT OÜ kohustuseks tagada KÜ Lasnamäe 18 kinnistul

kehtestatud parkimiskorra täitmise kontroll, reageerida väljakutsetele või teostada seda sagedusega

vähemalt 2 korda päevas.

Parkimistingimused on toodud välja vahetult parkla iga sissesõidu juures olevatele infotahvlitele,

mistõttu iga parklasse siseneja peab parkimistingimustest mööduma ning sellest tulenevalt on

sisenejal igakordselt võimalus parkimistingimustega tutvuda. Infotahvlil PARKIT OÜ on avaldanud

selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki juht auto PARKIT OÜ paklasse pargib.

Juhul kui sõiduki parkinud isikule sobivad parkimistingimused ja/või tal on parkimisõigust andev

luba ning ta pargib sõiduki parklasse, annab ta nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Lisaks infotahvlile

on parkla sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale

sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal

parkimiseks. Samuti on mõistlikule isikule üheselt arusaadav, et tegemist on tingimustega, mis

reguleerivad parkimiskorraldust, kuna parkla sissepääsude juures olevatel infotahvlitel on selged

viited, et tegemist on parkimisalaga, kus parkimine on lubatud vaid Lasnamäe 18 KÜ lubadega, mis

igale isikule annab teada, et Parklasse parkimisel peab tutvuma seal välja pandud infotahvlil olevate

tingimustega. On välistatud, et ükskõik milline parklas sõidukit parkida sooviv isik võiks

parkimistingimusi mitte märgata.

Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja

hageja (edaspidi: parklakorraldaja) vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht

kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes sätestatud korras. Riigikohus on lahendi nr 3-2-

1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda

tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et

parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik.

Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja kui sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide

tegemise kuupäevadel sõidukit hageja opereeritud parkimisalal parkis.

Hageja parkimistingimuste punkti 3 kohaselt võivad parklat kasutada ainult registreeritud sõidukid.

Punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal –

armatuurlaual. Fotodelt ei nähtu, et armatuurlaual oleks loetav ning aadressil Lasnamäe 18, Tallinn

parkimise õigust andev parkimisluba, mistõttu on rikutud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud

kohustust. Parkimisõigus Lasnamäe 18 parklas on olemas üksnes parkimisloa eksponeerimisel.

Hageja selgitab lisaks, et nõue asetada parkimisluba sõiduki armatuurlaua nähtavale kohale ei ole

pelgalt formaalne ja väheoluline rikkumine, kuna üksnes loetav luba ja territooriumi aadressi

võrdlemine võimaldab hagejal teha järeldusi, kas sõiduk on pargitud õiguspäraselt, kuna sarnase

kujunduse, värvi, suuruse ning tähtedega parkimiskaardid on kasutuses Lasnamäe 18 kõrval asuvatel

territooriumidel. Eristamiseks on territooriumi aadress või KÜ nimi.

Parkimistingimuste p. 6 alusel on parklakorraldajal õigus määrata parkimistingimuste rikkumise eest

leppetrahv. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja saab esitatud parkimistingimuste kohaselt nõuda leppetrahvi tasumist

sõidukijuhilt. Hagejal on õigus eeldada, et sõidukijuhiks on sõidukiomanik (vt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146 p 13.4). Parkimisõigust Lasnamäe 18 parklas ei

anna loa olemasolu iseenesest: parkimiskaart tuleb asetada klaasi alla nii, et kaardi number ja KÜ

nimetus oleksid nähtavad. Kuna kõigile korteriomanikele parkimiskohti ei jätku, siis juriidiliselt ei

ole kellelegi konkreetset parkimiskohta kinnistatud. Parkimiskaartide jaotus toimub printsiibil üks

parkimisluba ühe korteri kohta. Parkimiskaartide jagamisega tegeleb KÜ esindaja. Parkimisluba

tuleb paigutada parkimise alguses sõiduki esiklaasi taha täies ulatuses väljast nähtavana/loetavana.

Iga parkimiskaardi kasutaja/valdaja on teavitatud parkimistingimustest parkimiskaardi väljastamisel

KÜ juhatuse poolt.

PARKIT OÜ jäädvustab lepingurikkumised fotodele. Pildimaterjalil on jäädvustatud sõiduki

reg.number, parkimise aeg ja koht. Leppetrahvid väljastatakse elektroonilise süsteemi abil ning

allkirjastatakse digitaalselt. Digitaalne allkiri sätestab leppetrahvi nõude esitamise aja sekundilise

täpsusega. Fotosid ja digitaalselt allkirjastatud leppetrahvi nõudeid säilitatakse elektroonilises

parkimise infosüsteemis. Leppetrahvi määramise asukoht (aadress) ja parkimise aeg, sõiduki

reg.number on nähtavad leppetrahvi kviitungil nii paberkandjal kui ka elektroonsel kujul. Ka

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-15-3430 leidnud, et kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorra

rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha, siis on olemas

leppetrahvi nõue ja vastupidist peab tõendama sõiduki omanik.

Hageja on seisukohal, et parkimislepingu pooleks on kostja. Eesti kodakondsusega või Eestis

elamisloa või -õiguse saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab

sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud

mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse on Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi sõiduki vastutav

kasutaja. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki

omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72

lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Vastavalt Maanteeametist saadud teabele oli kostja sõiduki

omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi nõuete esitamise ajal, mis tähendab, et üksnes kostjal oli

seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutusse

antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis

hagejale kuuluvale parkimisalale sõiduki omanik/vastutav kasutaja kuni ta ei tõenda vastupidist.

Hageja tõendab, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Hageja tõendab

leppetrahvide asetamist sõiduki xxxxxx esiklaasile kojamehe vahele piltidega. Ka Riigikohtu 14.

juuni 2017. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13 järgi võib parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise

mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Vaidluse eseme (leppetrahvinõude) tuleb lugeda

kättesaaduks, kuna selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste

asjaoludega. Erandlike asjaolude esinemist nt orkaan, muu looduskatastroof vms, leppetrahvi

määramisel kostja ei ole tõestanud.

Kostja ei tõenda oma seisukohas parkimise õiguse olemasolu, seega hageja pöörab kostja tähelepanu

sellele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

vastuses vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 sätestatule jättis kostja tõendite esitamise

kohustused täitmata.

Kokkuvõttes leiab hageja, et kostja käitumine illustreerib kostja üldist suhtumist talle väljastatud

leppetrahvidesse. Hageja andmebaasi kohaselt on kostjale PARKIT OÜ poolt koostatud 3

leppetrahvi. Kostja on korduvalt eiranud parkimistingimusi ning piiranud oma ebamõistliku

tegevusega KÜ Lasnamäe 18 liikmete õigusi parkida selleks ettenähtud parkimisalal. Eluliselt on

ebausutav, et kostjale jäi märkamata leppetrahvi kviitung lausa 3 korda.

5. Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lõike 2 järgi ei vaja poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS §

436 lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lõike

1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja nimele on registreeritud sõiduk,

registreerimisnumbriga xxxxxx. Samuti ei vaidle pooled selle üle, kas nimetatud sõiduk parkis

hageja osundatud kuupäevadel (28.02.2019; 23.03.2019 ja 27.03.2019) parkimistingimusi rikkudes

hageja opereeritud parkimisalal Tallinnas, Lasnamäe 18 asuvas parklas. Kostja ei ole vaidlustanud

hageja õigust nimetatud parkimisalal parkimistingimuste rikkumisega seonduvaid leppetrahve

nõuda. Kostja ei ole vaidlustanud ka leppetrahvide korrektset (nii aeg kui ka viis) vormistamist ja

edastamist ega esitanud tõendeid parkimisõiguse olemasolu kohta ilma parkimistasu maksmata.

9. Kostja on ainsa küsimusena vaidlustanud sõiduki, registreerimisnumbriga xxxxxx, tegeliku

kuuluvuse, väites, et ta müüs selle tundmatule isikule umbes viis aastat tagasi, aastal 2017. Kostja

esitas kohtule ka väidetavat müügitehingut tõendava lepingu ärakirja, aga seal ostjana näidatud isiku

kohta käivad andmed ei vasta tõele – isikukood ei vasta Eesti isikukoodi nõuetele, mistõttu ei ole

võimalik seda isikut tuvastada. Kostja ei ole kohtule esitanud ka muid tõendeid selle kohta, et tema

ei saanud hageja viidatud kuupäevadel kõnealust sõidukit kasutada ja sellega hageja opereeritaval

parkimisalal parkida, nt mujal viibimise tõttu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et

kõnealuse sõiduki müük ei ole piisavalt tõendatud ja kohus tugineb Transpordiameti peetava

sõidukite registri andmetele, järeldades, et sõiduk kuulub kostjale ja sõidukiga seotud rikkumiste

eest vastutab kostja kui sõiduki omanik. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise

eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole

tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-

68-16,

26.01.2017

lahendis

3-2-1-77-16,

06.12.2017

lahendis

2-15-3430).

Vastavalt

Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik hagiavalduses välja toodud leppetrahvinõuete

esitamise ajal kostja.

10. VÕS § 115 lõike 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

VÕS § 127 lõige 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab otsene

varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS §-s 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg

2 punkti 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu

lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue

on kuni 500 eurot. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud 3 eurot jäävad eeltoodud piiridesse.

11. Menetluskulud

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja on tasunud 08.02.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja

25.03.2022 hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu 35 eurot. Kokku on seega hageja tasunud

riigilõivu 100 eurot. Hageja ei ole taotlenud õigusabikulude välja mõistmist. Hageja palub kostjalt

välja mõista menetluskuludena riigilõivu.

TsMS § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise

taotluse on hageja esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik