2-22-11013/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-11013

Tsiviilasi

TREAAL

FINANCE

OÜ

hagi

DerigaProff

OÜ

(õiguseellane West Grupp OÜ) vastu 22 185 euro 83 sendi

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

29 212 eurot 36 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TREAAL FINANCE OÜ; registrikood 11451065;

asukoht Narva mnt 4, Tallinn 10117, Harju maakond.

Hageja esindaja: vandeadvokaadid E.-K.V., E.M.; e-post XXX,

XXX

Kostja: DerigaProff OÜ (õiguseellane West Grupp OÜ),

registrikood 16060139; asukoht Tartu mnt 53, Tallinn 10115,

Harju maakond.

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige H.P.

e-post XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt TREAAL FINANCE OÜ hagi DerigaProff OÜ

(õiguseellane West Grupp OÜ) vastu 22 185 euro 83 sendi ja viivise väljamõistmiseks.

2. Mõista DerigaProff OÜ-lt (õiguseellane West Grupp OÜ) TREAAL FINANCE OÜ kasuks

välja:

2.1. 23 187 eurot 54 senti (sealhulgas põhivõlg 22 185 eurot 83 senti ja viivis alates

4. jaanuarist 2022 kuni 28. juulini 2022 summas 1001 eurot 71 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 22 185 eurolt 83 sendilt alates 29. juulist 2022 kuni

põhivõlgnevuse 22 185 euro 83 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Jätta TREAAL FINANCE OÜ hagi DerigaProff OÜ (õiguseellane West Grupp OÜ) vastu

rahuldamata osas, milles TREAAL FINANCE OÜ palub mõista DerigaProff OÜ-lt

(õiguseellane West Grupp OÜ) TREAAL FINANCE OÜ kasuks välja viivise

28. juuli 2022 seisuga suuremas summas kui 1001 eurot 71 senti.

4. Jätta Tartu Maakohtu 29. juuli 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-11013 kohaldatud hagi

tagamise abinõud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 rahuldatud nõuete täitmise

tagamiseks jõusse.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskuludest 85% DerigaProff OÜ (õiguseellane West Grupp OÜ) ja 15%

TREAAL FINANCE OÜ kanda.

8. Mõista DerigaProff OÜ-lt (õiguseellane West Grupp OÜ) TREAAL FINANCE OÜ kasuks

välja menetluskulu 2505 eurot 80 senti.

9. Mõista DerigaProff OÜ-lt (õiguseellane West Grupp OÜ) TREAAL FINANCE OÜ kasuks

välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. TREAAL FINANCE OÜ (hageja) esitas 28. juulil 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

hagi West Grupp OÜ (kostja) vastu 22 185 euro 83 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Hageja

palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 22 185 eurot 83 senti, hagi esitamise

hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 5251 eurot 66 senti ning viivis põhivõlgnevuselt

22 185 eurolt 83 sendilt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi

tagamise taotluse.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2. augustil 2019 korteriomandi müügi- ja

asjaõiguslepingu (edaspidi müügileping). Hageja müüs ja kostja ostis müügilepingu alusel

korteri. Korteri hinnaks lepiti kokku 166 166 eurot 67 senti, millele lisandus käibemaks

33 233 eurot 33 senti.

Kostja pidi pooltevaheliste nõuete tasaarvestamise tulemusena maksma hagejale korteri

käibemaksuta müügihinnast 111 267 eurot 67 senti. Pooled leppisid kokku, et „Müügihinnalt

käibemaksu arvestamine ja tasumine toimub käibemaksuseaduse §-s 411 sätestatud erikorra

kohaselt. Ostja tasub Müüjale käibemaksuta müügihinna. Müüja väljastab Ostjale tehingu

kohta eraldi arve, millel peab olema märge „pöördmaksustamine”. Ostja kajastab maksustatava

tehingu ja tasumisele kuuluva käibemaksusumma oma käibedeklaratsioonil arve kättesaamise

maksustamisperioodil ja arvab sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha vastavalt

käibemaksuseaduses

sätestatule

samal

maksustamisperioodil,

kui

ta

arvestab

käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna“.

Maksu- ja Tolliamet viis müügilepingu sõlmimise järgselt (edaspidi: MTA) hageja suhtes läbi

kontrolli, mille tulemusena esitas hagejale kontrollakti. MTA selgitas kontrollaktis, et hageja

ei deklareerinud 2019. aasta augusti käibemaksudeklaratsioonil korteri müüki kostjale. MTA

tuvastas, et hagejal on kohustus kajastada oma raamatupidamises ja deklareerida

korteriomandi müügitehing perioodil august 2019. MTA suurendas kontrolli tulemusel hageja

2019. aasta augusti maksustatavat käivet 199 400 euroni ja sellelt arvestatud käibemaksu

33 233 euro 33 sendi võrra. MTA leidis, et korteri käibemaksu tasumise eest vastutas hageja.

Hageja parandas MTA kontrolli teostamise järel enda 2019. aasta augustikuu

käibedeklaratsiooni ning deklareeris korteri eest käibemaksu 33 233 eurot 33 senti.

Pooled väljendasid müügilepingu p-dega 2.1 ja 2.2 selgelt tahet, et käibemaksu tasub kostja.

Siinkohal ei oma tähtsust, kas müügilepingu p 2.2 on maksuõiguslikust seisukohast korrektne.

Oluline on, et müügilepingu p-des 2.1 ja 2.2 avaldasid pooled tahet, et käibemaksu tasub kostja

ja see lisandub müügihinnale. Kostja ei ole hagejale käibemaksu tasunud.

Kostja kohustus tasuda käibemaksu tuleneb ka käibemaksuseadusest (edaspidi KMS).

Käibemaks on kaudne maks, mille tasub lõpptarbija ning mis liidetakse kauba hinnale. Hagejal

on õigus ja kohustus nõuda kostjalt korteri eest sellise hinna tasumist, mida on suurendatud

käibemaksu võrra. Korteri käibemaksustamisele ei kohaldu ükski KMS-s sätestatud erijuhus.

Hageja esitas 3. detsembril 2021 kostjale täitmisnõude, arve ja tasaarvestuse avalduse. Hageja

nõudis kostjalt korteri käibemaksu ja viivise tasumist. Hageja tasaarvestas enda käibemaksu

tagastamise nõude kostja nõudega, mis on seotud tsiviilasja nr 2-19-12490 menetluskuludega.

Kohus mõistis tsiviilasjas nr 2-19-12490 jõustunud kohtulahendiga hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 11 047 eurot 50 senti. Kostja võlgneb hagejale seega 22 185 eurot 83 senti

(33 233,33 - 11 047,5). Kostja ei tasunud tasaarvestuse tulemusena allesjäänud võlga.

Hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist alates 3. augustist 2019, arvestades et hageja andis

korteri kostjale üle 2. augustil 2019. Isegi, kui kostja eeldas, et ta ei pea müügilepingu p-s 2.2

märgitule tuginedes hagejale käibemaksu tasuma, sai kostja enda arusaama ekslikkusest teada

hiljemalt 17. septembril 2019, mil talle toimetati kätte hageja hagi tsiviilasjas nr 2-19-12490,

milles selgitati mh, et pöördmaksustamise kohaldamine kostja soovitud viisil ei ole võimalik.

Kui kohtu hinnangul ei muutunud kohustus sissenõutavaks alates 17. septembrist 2019, muutus

kohustus sissenõutavaks alates 21. septembrist 2019. MTA tuvastas, et kuivõrd hageja andis

korteri valduse üle 2. augustil 2019, tekkis käive 2. augustil 2019. KMS § 38 lg 1 sätestab, et

maksukohustuslane

või

piiratud

maksukohustuslane

tasub

tasumisele

kuuluva

käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma

käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud

seaduses sätestatut eirates. KMS § 27 lg 1 teisest lausest tuleneb, et käibedeklaratsioon ja selle

lisa esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Korteriomandi maksustamisperiood oli 2019. aasta augustis. KMS § 27 lg 1 ning § 38 lg 1

koostoimes tuli hagejal esitada käibedeklaratsioon ja tasuda korteriomandilt käibemaksu

hiljemalt 20. septembril 2019. Kohustus muutus seega alates 21. septembrist 2019

sissenõutavaks, kui käibemaks tuli riigile tasuda.

Hageja väljastas kostjale eraldi arve korteri müügihinna (sh käibemaksu) tasumiseks. See

toimetati kostjale kätte hiljemalt 3. detsembril 2021.

Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt 22 185 euro 83 sendi tasumist, mis muutus

sissenõutavaks alates 3. augustist 2019, või alternatiivselt hilisemal päeval, kuid mitte hiljem

kui 3. detsembril 2021. Hagejal nõuab kosjalt viivist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest 3. augustil 2019 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 5251 eurot 66 senti.

2. Kohus rahuldas 29. juuli 2022 määrusega hageja hagi tagamise avalduse osaliselt. Kohus

arestis kostja pangakontod kõikides Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes

summas 29 212 eurot 36 senti hageja kasuks.

3. Tartu Maakohus võttis 17. augustil 2022 hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja

hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks.

4. Hagimaterjalid toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte 17. augustil 2022.

Hagiavaldusele kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte

22. augustil 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib

kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on

hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

5. Hageja esitas 19. septembril 2022 oma menetluskulude nimekirja.

6. Kohus andis 19. septembril 2022 kostjale tähtaja hageja menetluskulude nimekirja kohta

arvamuse esitamiseks.

7. Kostja esitas 20 septembril 2022 taotluse hagile vastamiseks uue tähtaja määramiseks.

Taotluse kohaselt teostati 8. septembril 2022 kostja osanike otsusega ettevõtte müük ja sellest

tulenevalt määrati kostja uueks juhatuse liikmeks H.P. Äriregistri kannete tähtaegadest

tulenevalt kinnitati kostja juhatuse liige alles 14. septembril 2022. Kostja juhatuse liige ei

saanud kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o 12. septembriks 2022 kasutada oma õigusi ja esitada

palvet vastamistähtaja pikendamiseks, kuna tal puudus B-kaardile kantav kinnitus ja seega ka

dokumentide allkirjastamise õigus. Kostja juhatuse liige ei saanud seega anda advokaadile

volikirja.

8. Tartu Maakohus jättis 22. septembri 2022 määrusega kostja taotluse hagile vastamise tähtaja

pikendamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et kui kostjal on vastuväiteid hageja

menetluskuludele, tuleb vastuväited esitada kohtule kirjalikult hiljemalt 7 päeva jooksul alates

hageja menetluskulude nimekirja kättesaamisest.

9. Tartu Maakohus saatis 22. septembril 2022 ja 6. oktoobril 2022 Tartu Maakohtu

22. septembri 2022 määruse, hageja menetluskulude nimekirja ja hageja menetluskulude

nimekirja kohta arvamuse esitamise nõude kostja e-posti aadressile XXX. Kostja juhatuse liige

H.P. pöördus sellelt aadressilt kohtu poole viimati 20. septembril 2022, mil kostja esitas

taotluse hagile vastamiseks uue tähtaja määramiseks. Kohus hoiatas 6. oktoobri 2022 e-kirjas,

et kohus loeb dokumendid kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, kui saaja

ei kinnita kättesaamist varem. Tartu Maakohtu 22. septembri 2022 määrus, hageja

menetluskulude nimekiri ja hageja menetluskulude nimekirja kohta arvamuse esitamise nõue

toimetati kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte seega 12. oktoobril 2022. Kostja ei esitanud

hageja menetluskulude nimekirja kohta arvamust.

10. Äriregistrist nähtub, et West Grupp OÜ kustutati 30. septembril 2022 äriregistrist, kuna

West Grupp OÜ ühines DerigaProff OÜ-ga. Äriregistri andmetel loetakse ühinemine

toimunuks DerigaProff OÜ registrikaardile ühinemiskande tegemisega. Ühinemiskanne tehti

DerigaProff OÜ registrikaardile 30. septembril 2022. Äriregistri andmetel on DerigaProff OÜ

juhatuse liige H.P. ja e-post worldnetintercon@gmail.com.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

12. West Grupp OÜ kustutati 30. septembril 2022 äriregistrist, kuna West Grupp OÜ ühines

DerigaProff OÜ-ga. Äriühing (ühendatav ühing) võib äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 1 järgi

ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Äriregistri

andmetel loetakse ühinemine toimunuks DerigaProff OÜ registrikaardile ühinemiskande

tegemisega, s.o 30. septembril 2022. Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas

kohustused, ÄS § 391 lg 4 järgi üle ühendavale ühingule. DerigaProff OÜ on TsMS § 209 lg 1

mõttes seega West Grupp OÜ üldõigusjärglane. DerigaProff OÜ-le on TsMS § 209 lõikest 2

tulenevalt kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal

määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud West Grupp OÜ-le.

Hagimaterjalid toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte 17. augustil 2022.

Hagiavaldusele kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte

22. augustil 2022. Kohus hoiatas kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib

kohus lahendada asja tagaseljaotsusega. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohus jättis

22. septembri 2022 määrusega kostja hilisema taotluse hagile vastamiseks uue tähtaja

määramiseks rahuldamata. Kohus jääb 22. septembri 2022 määruses märgitud põhjenduste

juurde ega korda neid siinkohal. Kuna West Grupp OÜ ei vastanud hagile tähtaegselt ja West

Grupp OÜ poolt menetluses tehtud toimingud on tema õigusjärglasele kohustuslikud, lahendab

kohus asja TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Osas, milles hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 järgi

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

13. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2. augustil 2019 korteriomandi

müügilepingu. Hageja müüs ja kostja ostis müügilepingu alusel korteri. Korteri hinnaks lepiti

müügilepingu punktis 2.1. kokku 166 166 eurot 67 senti, millele lisandus käibemaks

33 233 eurot 33 senti. Kostja kohustus pooltevaheliste nõuete tasaarvestamise tulemusena

maksma hagejale korteri käibemaksuta müügihinnast 111 267 eurot 67 senti. Pooled leppisid

müügilepingu punktis 2.2. kokku, et „Müügihinnalt käibemaksu arvestamine ja tasumine

toimub käibemaksuseaduse §-s 411 sätestatud erikorra kohaselt. Ostja tasub Müüjale

käibemaksuta müügihinna. Müüja väljastab Ostjale tehingu kohta eraldi arve, millel peab

olema märge „pöördmaksustamine”. Ostja kajastab maksustatava tehingu ja tasumisele

kuuluva käibemaksusumma oma käibedeklaratsioonil arve kättesaamise maksustamisperioodil

ja arvab sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha vastavalt käibemaksuseaduses

sätestatule samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava

käibemaksuna“. Hageja tõlgendab müügilepingu punkte 2.1. ja 2.2 nii, et kostjal oli sel alusel

kohustus tasuda hagejale müügilepingus kokkulepitud tasuna ka käibemaksu osa 33 233 eurot

33 senti. Kostja ei vaielnud müügilepingu sellisele tõlgendamisele vastu. Kohus lähtub

VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus leiab seega,

et müügilepingu punkte 2.1. ja 2.2 tuleb koostoimes tõlgendada nii, et kostjal oli sel alusel

kohustus tasuda hagejale müügilepingus kokkulepitud tasuna ka käibemaksu osa 33 233 eurot

33 senti. Kostja ei tasunud hagejale müügilepingu p 2.1. ja 2.2 järgi käibemaksu osa ka pärast

seda, kui hageja esitas kostjale täitmisnõude, arve ja tasaarvestusavalduse, millega hageja

tasaarvestas enda käibemaksu nõude kostja nõudega, mis on seotud tsiviilasja nr 2-19-12490

menetluskuludega 11 047 euro 50 sendi ulatuses. Hageja võib müügilepingu p 2.1. ja 2.2 ning

VÕS § 208 lg 1 ja 108 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt põhivõla 22 185 euro 83 sendi maksmist.

14. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole aga kindlaks määratud,

arvestatakse VÕS § 113 lg 2 järgi võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise aeg kindlaks määratud,

arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud ajast.

Hagiavalduses välja toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja oleksid leppinud kokku

müügilepingu punktist 2.1 ja 2.2 tuleneva korteri ostuhinna, s.o tasu maksmise kohustuse

käibemaksu puudutavas osa täitmise ajas. Korteri müügileping on vastastikune leping. Korteri

müügilepingus kokkulepitud tasu käibemaksu puudutavalt osalt saab seega viivist arvestada

VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud ajast arvates, s.o 30 päeva möödumisel arve või muu sellise

makseettepaneku kostja kätte jõudmisest.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale korteri ostuhinna käibemaksu osa tasumiseks arve

3. detsembril 2021. Arve toimetati kostjale kätte 3. detsembril 2021. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 137 lõikest 1 tulenevalt möödus arve kostjani jõudmisest 30 päeva seega

2. jaanuaril 2022 kell 24:00. 2. jaanuar 2022 oli pühapäev. Kui tahteavalduse tegemiseks või

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse

TsÜS § 136 lg 8 järgi tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kostjal

oli seega võimalus arve tasuda hiljemalt 3. jaanuaril 2022 kella 24:00. Hageja saab nõuda

kostjalt 22 185 euro 83 sendi maksmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning

TsMS § 367 alusel seega viivist alates 4. jaanuarist 2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hageja viivise nõue tuleb seega rahuldada perioodi 4. jaanuar 2022 kuni 28. juuli 2022

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 1001 eurot 71 senti. Hageja viivise

nõue perioodi alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni tuleb samuti rahuldada. Hageja

viivisenõue jääb ülejäänud osas rahuldamata.

15. Kohus kohaldas 29. juuli 2022 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus jätab

TsMS § 445 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 29. juuli 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-11013

kohaldatud hagi tagamise abinõud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 rahuldatud

nõuete täitmise tagamiseks jõusse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Hagi rahuldati ligikaudu 85% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda.

17. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud hagiavalduse eest

tasutud riigilõiv 1400 eurot, hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõiv 70 eurot, hagi tagamise

määruse täitmise eest makstud kohtutäituri tasu XXX eurot XX senti ja esindajakulud XXX

eurot XX senti (käibemaksuta), kokku XXX eurot XX senti. Hageja esindajal kulus menetluses

toimingute tegemiseks kokku 18,25 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on XXX eurot

käibemaksuta.

18. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Hageja kohustus riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 1400 eurot.

Hageja kohustus RLS § 59 lg 17 järgi tasuma hagi tagamise taotluse esitamise eest riigilõivu

70 eurot. Riigilõiv 1470 eurot on seega põhjendatud menetluskulu.

19. Kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud on

TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 5 järgi menetluskulud. Hageja pidi kohtutäituri seaduse

(KTS) § 38 lg 1 p 3, lg 4 ja 5 järgi maksma hagi tagamise määruse täitmise eest kohtutäituri

põhitasu XXX eurot. Kohtutäituri tasule lisandub KTS § 32 lg 3 järgi käibemaks. Kohtutäituri

otsusega on tõendatud, et hageja pidi hagi tagamise määruse täitmiseks maksma kohtutäiturile

põhitasu XXX eurot XX senti (s.o XXX eurot + käibemaks). Hageja ei kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel kohtutäituri põhitasult käibemaksu tagasi

arvestada. Hagi tagamise eest kohtutäiturile makstud tasu on seega XXX euro ulatuses

põhjendatud menetluskulud. Kohtutäituri tasult makstud käibemaksu hagejale hüvitamine ei

ole TsMS § 174 lg 10 alusel aga põhjendatud.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas kostja vastu hagi korteri müügilepingust tuleneva tasu saamiseks. Tegemist ei olnud

seega õiguslikult keerulise vaidlusega. Hageja esitas hagiavalduse (4 lk), hagi tagamise

taotluse (3 lk) ning menetluskulude nimekirja (2 lk). Kostja ei vastanud hagile. Tegemist ei

olnud seega ka keskmisest mahukama vaidlusega. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja

esindaja poolt menetluses tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud 8 tunni ulatuses.

Hageja esindaja tunnitasu ei ületa sarnastes tsiviilasjades keskmiselt tasumisele kuuluvat tasu.

Hageja esindajakulud on vajalikud ja põhjendatud seega XXX (8 * XXX) euro ulatuses

(käibemaksuta).

Hageja menetluskulud on seega kokku XXX eurot (XXX + XXX + XXX). Kuna

menetluskulud jäid 85% ulatuses kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu XXX eurot XX senti

(XXX * 0,85) kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kostja osales menetluses oma seadusliku esindaja vahendusel ja tegi menetlustoimingud

hilinenult. Kostjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

21. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik