2-21-141355/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-141355

Tsiviilasi

M. S. hagi T. S. vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

3 393 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja M. S. (isikukood xxxx)

Hageja seaduslik esindaja H. L. (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Hageja

lepinguline

esindaja

Kardo

Karon

(e-post

kardo.karon@lindeberg.legal)

Kostja T. S. (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Kohtuistung

11.10.2022

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista T. S. elatis M. S. kasuks alates 21.01.2022 kuni M. S. täisealiseks

saamiseni (s.o xxxx) elatis summas 377 eurot.

3. Kohustada T. S. tasuma M. S.le makstavat elatist iga kuu kahekümne viiendaks

kuupäevaks lapse seadusliku esindaja, H. L., arvelduskontole nr xxxx, selgitusega

Elatis M..

4. Jätta hagi rahuldamata nõudes indekseerida väljamõistetud elatis 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonikaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M. S. (hageja) esitas 11.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

elatise saamiseks T. S.ilt (võlgnik, edaspidi kostja) summas 292 eurot kuus. Kohus tegi

13.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 14.12.2021. Võlgnik

esitas 25.12.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati Pärnu Maakohtu

05.01.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus tegi 14.01.2022 määruse, millega nõudis hagejat

esitama oma nõue ja põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis.

2. Hageja esitas 23.01.2022 hagi kostja vastu elatise saamiseks alates 21.02.2022 summas 377

eurot kuus kuni M. S. täisealiseks saamiseni. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 18.03.2022

kohtumäärusega menetlusse.

3. Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad H. L. ja T. S. (kostja). Peale kooselu lõppu, 2018.

aastal, vanemad elatise osas kokkulepet ei teinud, kuid kujunes välja praktika, et kostja tasub

elatist 300 eurot kuus, arvestades lapse keskmisi vajadusi. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja

elatist aastani 2021 ebakorrapäraselt ja sageli vähemas määras, kuid alates 2021. aasta suvest

on kostja jätnud elatise maksmata või tasub seda oluliselt vähem, kui vanemate vahel kujunenud

praktika ette nägi. Hagiavalduse kohaselt põhjendab kostja elatise mittemaksmist

omaalgatuslike väljaminekutega.

Hagiavalduse kohaselt on hageja elanud kogu oma elu ema juures. Hageja selgituste kohaselt

on viimastel kuudel muutunud kostja elatise maksmine veelgi kaootilisemaks ning on selgunud,

et elatis summas 300 eurot ei ole piisav, et katta pool hageja kuludest. Hagejal on diagnoositud

täpsustamata xxxx, xxxx, xxxx ning täpsustamata xxxx. Hageja terviseprobleemide tõttu on

hageja igakuised kulud kasvanud, ning hageja tervis nõuab erirežiime nii õppimise,

vabaajategevuste kui ka toitumise osas. Hagejal on varasemalt olnud kõne arengu hilistumine,

mistõttu käis ta lasteaias tasandusrühmas. Hetkel käib hageja tavaklassis, saab logopeediteenust

koolis, kuid vajab endiselt kõne arendamist läbi lauamängude ning peenmotoorikat toetavate

mängude.

Hagiavalduse kohaselt kestab laste xxxx ravi vähemalt kaks kuni viis aastat ja sellega

kaasnevad teatud tegevusepiirangud ning pideva järelevalve vajadus. Oluline on jälgida ka

hageja toitumist ja tagada, et kehas oleks piisavas koguses vitamiine ja mineraalaineid, mis

tähendab, et ka toidulisandite peale kulub lisaraha. Toidu jälgimist ja toidulisandite võtmist

nõuab ka hageja xxxx, mille täpset diagnoosi ja ravi ei ole arstid siiamaani suutnud tuvastada.

Seetõttu tuleb hagejale osta mahetooteid, mis tähendab, et iga kuu kulub hageja toidule

mõnevõrra rohkem raha.

Hageja on avalduses märkinud, et xxxxga kaasnevad kognitiivsed kahjustused nagu vähenenud

tähelepanu, keskendumisvõime, mälu ning verbaalsed võimed. Hagejal on diagnoositud ka

xxxx ning xxxx, mis mõjutavad hageja igapäevaelu ning tekitab lisakohustusi lapsevanemale.

Hagejaga on vaja igapäevaselt eraldi õppida ning seejuures kulub selleks rohkem aega kui

tavaliselt. Uinumisel vajab hageja abi toidulisanditest ning vitamiinidest. Samuti on vajalik, et

hageja käiks võimaluste piires vastavates laagrites, trennides ja arsti juures, mis paratamatult

toob kaasa rahalisi kohustusi. Seejuures toob hageja välja, et trenn ning korrapäraselt arsti

juures ja uuringutel käimine on näidustatud kõigi kolme tervisehäda puhul. Hageja väsib oma

tervisest tulenevalt kiiresti, on apaatne või tunneb ennast füüsiliselt halvasti, mistõttu on hageja

tervisest tulenevalt vaja arsti juurde või mujale sõita tihti autoga, mitte ühistranspordiga.

Hagiavalduse kohaselt kulub hagejale iga kuu keskmiselt 814 eurot, millest kostja kohustus on

407 eurot. Hagejaga igakuised kulud jagunevad järgmiselt: kodulaen 428 eurot, millest hageja

osa on 214 eurot; kommunaalkulud keskmiselt 172 eurot kuus, milles hageja osa on 86 eurot;

trenn keskmiselt 34 eurot kuus; laagrid keskmiselt 15 eurot kuus; ravimid ja toidulisandid

keskmiselt 50 eurot kuus; toit keskmiselt 200 eurot kuus; riided ja jalanõud keskmiselt 70 eurot

kuus; meelelahutus keskmiselt 40 eurot kuus; transport keskmiselt 40 eurot kuus; igapäevased

hügieenitarbed keskmiselt 20 eurot kuus; lemmikloomad keskmiselt 30 eurot kuus. Hageja

lisab, et kõik kulutused on arvutatud tuginedes keskmiselt ühe aasta kulule ja jagatud 12 kuuga.

Hageja hinnangul on vastavad kulud hagejale vajalikud ja põhjendatud ning nendest tuleb

lähtuda elatise suuruse kindlaks määramisel.

Hageja kinnitas, et hageja seaduslik esindaja saab iga kuu lapsetoetust summas 60 eurot, mis

tähendab, et kostja kohustus väheneb 30 euro võrra, mis teeb kostja elatise suuruseks 377 eurot.

Hageja kinnitusel ei kuulu kohaldamisele PKS § 101 lg 6, sest viimaste aastatega on välja

kujunenud praktika, et laps on heal kuul kaks nädalavahetust reedest pühapäevani (kokku 6

päeva) ning halvematel kuudel vähem. Hageja kinnitusel ei kuulu kohaldamisele ka PKS § 101

lg 7, sest hagejal õdesid-vendi pole.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Hageja esitas 17.04.2022 seisukoha kostja esitatud vastusele, milles hageja jäi hagiavalduse

ja seal toodu juurde. Hageja selgitas, et kuna elatist tuleb tasuda iga kuu ette, siis on kostja ise

esitanud tõendi, millest nähtub, et kostja ei ole elatist korrektselt tasunud. Hageja hinnangul

tuleb arvestada ka sellega, et juba 2021. aastal oli selge, et tekib vajadus senine 300-eurone

kokkulepe üle vaadata, sest hageja tervises olid toimunud negatiivsed muudatused.

Hageja hinnangul ei anna kostja väljavõtted riiete ja jalanõude kuludest sisulist tähendust elatise

vaidluses ega anna alust tulevikku suunatud elatise nõuet vähendada. Hageja tõi välja, et elatise

andmine käib reeglina hagejale igakuise raha maksmise teel. Kuna märkimisväärse ajast on

hageja iga kuu ainult ema ülalpidamisel, siis ei saa igakuist elatist mõjutada see, kui kostja ostab

hagejale aeg-ajalt mõne riideeseme. Kuna riided olid hagejal olemas, on täiendavate riiete

ostmine torenduslik kulu, mis ei anna alust elatise vähendamiseks. Samuti puudus kostjal

vajadus koolikoti ostmiseks ning ka jalgratta hooldus on torenduslik kulu. Hagejal on jalgratas

ka ema juures, mida hageja kasutab sagedalt siis, kui ilm seda võimaldab.

Hageja selgitas, et kostja viidatud kirjalikud kokkulepped alates 2021. aasta maikuust lapse

viibimiseks kostja juures ei ole võrdväärsed suhtluskorraga. Hageja sõnul jäid mõistetamatuks

ka kostja viited suhtluskorra kokkuleppele, mida mõlemad vanemad pole allkirjastanud ja mille

sisu oleks see, et hageja veedaks iga kuu kostjaga maksimaalselt kuus päeva, mis ei mõjutaks

kuidagi elatist. Kostja esitatud kirjad, mis kostja on kirjutanud hageja emale seoses omapoolsete

ettepanekutega, millal hageja võiks kostjaga olla, puudutavad perioodi august kuni detsember

2021. Hageja selgitas, et hageja oli isaga 13.-14., 20.-21. ja 26. augustil; 3.-5., 12. ja 21.

septembril; 1.ja 2. oktoobril; 4.-7. ja 18.-20. novembrini ning 28.-29. detsembrini.

Hageja selgitab, et kostja välja toodud kulu, mida kostja tasus seoses hageja arsti juures

käimisega, on kulutus, mille kostja tegi iseseisvalt ilma otsese vajaduseta. Tegemist oli arsti

juures käimisega, mille otsustas kostja ainuisikuliselt ning mille osas puudus otsene

meditsiiniline vajadus. Selline ühekordne kulutus ei võimalda vähendada tulevikku suunatud

igakuist elatist.

Hageja palub kohtul jätta tähelepanuta kostja esitatud tõend suvalise toidulisandi näidisest,

kuna sellega ei ole hageja hinnangul võimalik midagi tõendada ega käesolevas vaidluses ka

peale hakata.

Hageja jäi igakuiste kulutuste jagunemise osas enda esialgse hinnangu juurde. Hageja

hinnangul ei ole põhjendatud kostja käsitlus, et hageja peab esitama kommunaalkulude arve iga

kuu kohta, kuna on tavapärane, et kommunaalarved on kõrgemad talvel ja suvel madalamad

ning põhjendatud on välja arvutada 12 kuu keskmine kulu. Lisaks märkis hageja, et tegemist

on kuluartikliga, mis praeguses Eesti majandusseisus iga aastaga märgatavalt kasvab, mistõttu

on hageja seisukohal, et kostja kanda jääv 43 eurot on igal juhul põhjendatud. Laagrite osas

leiab hageja, et laps on jõudnud vanusesse, kus laagris käimine on tavaline ja lapsele kasulik.

Asjaolu, et laps ei ole varem laagrites käinud ei ole hageja hinnangul määrav. Hageja esitas

tõendi, et hageja plaanib laagritesse ka minna. Hageja hinnangul on tänaste toiduhindade juures

200 eurot kuus lapse kohta mõistlik ning vanemale ei saa ette heita, kui ta püüab lähtuda sellest,

et lapse toit oleks tervislik ja kvaliteetne. Hageja hinnangul on kostja nõue, et hageja peab

toidukulusid põhjendama koormav ja põhjendamatu. Hageja esitas lisaks ka mõned tõendid,

mis kinnitavad, et hageja ema on ostnud hagejale samuti riideid ja jalanõusid. Lisaks esitas

hageja ka tõendid, et hagiavalduses välja toodud kulutusi kannab hageja ema ka

meelelahutusele. Lemmikloomade osas märkis hageja, et hageja puhul on eriti näidustatud ja

kasuliku mõjuga koduloomade olemasolu kodus. Hageja selgitas, et hageja soovib kulude

hüvitamist ainult nende loomade osas, kes on otseselt hageja lemmikloomad. Hageja

lemmikloomadeks on kass ja merisiga.

Hageja lisas täiendavalt tõendid kulude kohta, mida on kandnud hageja ema. Näiteks on hageja

ema ostnud hagejale mobiiltelefoni ning igal aastal ka koolitarbeid, mida on kooliaasta jooksul

pidevalt juurde vaja osta. Samuti tasub hageja ema igakuist kodust sideteenuste arvet. Lisaks

on hageja ema käinud hagejaga vajaduspõhiselt arsti juures ja tasunud selle eest visiiditasusid.

Hageja lisas, et on kompromissi eesmärgil valmis sõlmima kokkuleppe, millega elatise

igakuiseks suuruseks loetakse 350 eurot.

5. Hageja seaduslik esindaja selgitas 11.10.2022 toimunud kohtuistungil, et on üldteada asjaolu,

et kiirenenud inflatsiooni tõttu on elukulud viimasel ajal kasvanud ning kasvavad tõenäoliselt

lähiajal veelgi.

Istungil lisas hageja lepinguline esindaja, et hagejal avastati D-vitamiini madal tase, mis

ekspertide kogemuse järgi kipub xxxxga lastel olema. Kokku läheb hagejal toidulisanditele 50

eurot kuus. Hagejal on lisaks xxxxle ka xxxx, mis on omavahel seotud ning lisaks on hagejal

diagnoositud xxxx, mida ravitakse toitumisega.

Hageja lepinguline esindaja palus kohtult, et kui kohus mõistab välja PKS § 101 järgi elatise

miinimumi, siis tuleks seda indekseerida vastavalt § 101 lg-le 3 ja 4, kuid kui kohus mõistab

välja suurema summa, siis tuleks seda indekseerida tarbijahinna indeks järgi, sarnaselt, nagu

seda reguleerib § 101 lg 3, kuid mitte § 101 lg-4 järgi.

Kostja seisukoht

6. Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ning palus kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata

osas, mis ületab riiklikku elatismiinimumi. Kostja hinnangul on hagiavalduse selgitused seoses

hageja ülalpidamiskulude suurusega ja hageja vajadustega hageja ema poolt moonutatud.

Kostja lisas, et on hageja kulusid kandnud kokkuvõttes suuremas osas kui hageja ema.

Kostja selgitas, et on perioodil 01.05.2021 kuni 31.12.2021 tasunud hagejale elatist summas

1850 eurot, mis teeb ühes kuus 231,25 eurot. Lisaks on kostja tasunud sel perioodil lapse eriarsti

vastuvõtu maksumusega 100 eurot ning hambaarsti visiiditasu 5 eurot. Täiendavalt on kostja

ostnud hagejale riideid ja jalanõusid summas 331,09 eurot. Seega on kostja eeltoodud perioodil

maksnud hagejale 2286,09 eurot, mis teeb 285,8 eurot kuus.

Kostja sõnul elas hageja osaliselt ka kostjaga ning sel hetkel tegi lapse jaoks tavapäraseid

kulutusi kostja. Kostja leiab, et on hageja ülalpidamise kohustust täitnud täies ulatuses.

Kostja sõnul takistab hageja ema teadlikult ja tahtlikult tal hagejaga kohtumist. Alates

01.01.2022 muutunud perekonnaseaduse ja elatissumma arvutamise metoodikast tulenevalt on

hageja ema hakanud tegema ulatuslikumaid takistusi kostjal hagejaga suhtlemiseks ning hageja

ema jälgib, et kostja ei veedaks lapsega aega rohkem kui 6 päeva kuus. Kostja on igakuiselt

teinud ettepanekuid suhtluskorraks. Alates 2021. aasta maikuust on hageja ema ja kostja

sõlminud lastekaitseametniku vahendusel kirjalikke kokkuleppeid lapse viibimiseks kostja

juures, millest hageja ema sagedasti kinni ei ole pidanud. 2022. aasta jaanuaris alustati

lastekaitse vahendusel 2022. aastat hõlmavat suhtluskokkuleppe sõlmimist, mille kohaselt oleks

hageja pidanud kostja juures viibima vähemalt kaheksal päeval kuus, lisaks eraldi kokkuleppel

tähtpäevad ning pikemad perioodid koolivaheaegadel. Kõne all olev kokkulepe on hageja ema

poolt käesoleva hetkeni allkirjastamata. Hageja ema on nii suuliselt kui ka kirja teel kinnitanud

nõusolekut hageja viibimiseks kostja juures vähemalt kaheksal päeval kuus, kuid lastekaitse

ametnikult saadud info kohaselt keeldub hageja ema kokkuleppe allkirjastamiseks ilma

põhjendamata.

Kostja selgitas, et alates 01.01.2022 on ta tasunud elatist vastavalt perekonnaseaduses

sätestatule ning kasutades elatissumma arvutamiseks riiklikku elatiskalkulaatorit. Täiendavalt

on kostja soetanud hagejale uue koolikoti summas 39,90, helkuri summas 4,50 ning tasunud

hageja rattahoolduse summas 65,80 eurot.

Kostja nõustus, et hagejal on diagnoositud mitu terviseprobleemi, kuid kostja hinnangul ei vasta

tõele, et see kasvatab hagejaga seotud igakuiseid kulusid või nõuab teatud erirežiimi.

Keskmisest tervest lapsest erinevad kulud on hagejal vaid igakuistele retseptiravimitele, mis on

haigekassa soodustusega ning millele kuluv summa on väike. Kostjale teadaolevalt on hageja

kulu retseptiravimitele alla kuue euro kuus. Hageja toidulisandite vajadus on täielikult

tõendamata. Kostja tõdeb, et ka iga terve laps vajab vitamiine, kuid kui võtta aluseks lastele

mõeldud multivitamiinide tarbimine, siis on selle maksumus keskmiselt 10-15 eurot kuus.

Seetõttu leiab kostja, et hageja vitamiinide ja ravimite kulu ühes kuus ei ületa 20 eurot.

Kostja hinnangul on hageja vajadus mahetoitu tarbida ema väljamõeldis, kuna ükski arst ega

meditsiinitöötaja ei ole teinud soovitust hagejal tarbida mahetoitu ning ka hageja esitatud

dokumentides puuduvad viited mahetoidu vajaduse kohta. Seega on hageja toidukulud

võrreldavad keskmise lapse toidukuludega. Kostja hinnangul ei ole usutav, et ema hagejale

kogu aeg mahetoitu pakub, kuna kostja ei ole varasema kooselu jooksul näinud ema seda

kordagi tegevat. Kostja hinnangul tuleb hageja esitatud toidukulust maha arvestada 25%, kuna

mahetoit on tavatoidust keskmiselt 20-30% kallim. Kostja hinnangul võiks hageja toidukulu

olla 150 eurot kuus.

Kostja hinnangul on tõendamata ka hageja elamiskulud. Kodulaenu osas on hageja ema

tõendanud elamispinna kulusid kahe kommunaalkulude arvega, kuid tegelikkuses on Eestis neli

aastaaega, mis kõik mõjutavad oluliselt kommunaalkulude suurust. Samuti ei ole hageja osa

kodulaenus võrdne ema osaga, kuna hagejal puudub elamises oma ruum ning voodi. Lisaks

tuleb arvestada, et hageja elab osaliselt ka isaga, mistõttu tuleb keskmisest ühe kuu

kommunaalarvest ning kodulaenu maksest välja arvutada n-ö päeva tasu ja lahutada sealt kostja

kanda jäävast osast kaheksa päeva, kuivõrd poolte kokkulepe oli, et see on miinimum päevade

arv, mil hageja veedab kostjaga.

Kostja leidis, et tõendamata on ka lapse laagrikulud. Kostja sõnul ei ole hageja mitte kordagi

osalenud üheski laagris ning ei saa kindel olla, kas ta seal ka kunagi osaleb. Kostja väitel on

hageja spordilaagris osalemise võimekus kaheldav, kuna hagiavalduse kohaselt väsib hageja

kiiresti, on apaatne või tunneb end füüsiliselt halvasti. Kui hagejal tekib soov laagrisse minna,

siis on kostja hinnangul tegemist täiendava kuluga, mida kannavad vanemad koos.

Kostja selgitas, et hageja ema ei osta hagejale riideid, ema juurest tulles on hageja riietatud

määrdunud, kulunud, katkistesse ja liiga väikese suurusnumbriga riietesse. Sellest tulenevalt on

kostja soetanud lapsele vajalikud kooliriided, vabaajariided, hooajalised jalanõud ja talvejope,

mis on hageja kasutuses ka ema juures kodus. Lisaks on kostja soetanud kõik vajalikud riided

hagejale ka kostja juurde, kuna hageja ema juurde soetatud korralikud riided ei ole hagejale

kostja juurde tulles kaasa antud. Kostja hinnangul tõendab ainuüksi see, et hagile ei ole lisatud

mitte ühtegi hageja riiete kulutšekki, seda, et hageja ema ei ole hagejale pea aastase perioodi

jooksul riideid ega jalanõusid ostnud, mistõttu on hageja nõue hageja riietele ja jalanõudele

kuluva summa osas põhjendamatu.

Kostja väitel kannab lapse meelelahutuse osas kostja vähemalt sama suuri kulutusi kuu lõikes

kui hageja ema. Kostja kulutuste hulka on kuulunud näiteks spaa, teaduskeskuse, muuseumide,

kino ning mitmepäevaste väljasõitude kulud koos ööbimistega teistesse linnadesse jne. Teiste

laste sünnipäevadel käib hageja maksimaalselt korra kuus ning kulu ei ületa 15 eurot.

Mänguasju on mõlemad vanemad soetanud eraldi hageja mõlemasse elukohta. Kostjale

teadaolevalt ei ole hageja emaga kunagi teatris käinud ning kinos käivad hageja ja ema mõned

korrad aastas, mis teeb alla 10 euro aastas. Kostja on muretsenud hagejale jalgratta ning

maakoju hagejale ATV ning tasub nende hoolduste eest (jalgrattahooldus 45 eurot kord, ATV

hooldus keskmiselt 100 eurot kord ning seda tuleb teostada iga 10 sõidutunni järel). Kostja

hinnangul tuleb arvestada ka asjaoluga, et hageja käib koolis õhtuses vahetuses ning enamus

meelelahutust toimub nädalavahetustel, millest pooled peaks hageja veetma isaga.

Kostja hinnangul puuduvad hagejal ka transpordikulud, kuna hageja käib kooli ja trenni

iseseisvalt mõnesaja meetrise jalutuskäigu kaugusele ema elamisest. Ka arsti juures käib hageja

keskmiselt korra kuus, millest pooltel kordadel viib lapse arsti juurde kostja. Arstid asuvad

hageja ema elukohast paari kilomeetri kaugusel, kuid kostja elukohast 20 kilomeetri kaugusel.

Talveperioodil on kõik hageja sõidukulud katnud kostja, kuna hageja ema autot ei kasuta. Kuna

hageja on kostja ülalpidamisel keskmiselt kahel korral neljal päeval kuus (neljapäevast

pühapäevani), siis juba hageja kooli viimine ja koolist toomine tähendab kostja jaoks 80

kilomeetri läbimist. Kui varasemalt proovisid hageja ema ja kostja transporti kuidagi jagada,

siis viimasel kolmel kuul on hagejat transportinud vaid isa. Kui kostja läheb hagejale

neljapäeviti kooli järgi, viib hageja reedeti kooli ning õhtul toob koju ning pühapäeva õhtul viib

hageja ema juurde, tähendab see ühe nädalavahetuse kohta 160 kilomeetri läbimist. Samamoodi

tähendab lapse arsti juurde viimine kostja jaoks 40 kilomeetri läbimist. Sellest tulenevalt leiab

kostja, et tema kulud hageja transpordile on tunduvalt suuremad kui hageja ema omad.

Kostja tõi oma seisukohas välja, et kostja muretseb igakuiselt hageja hügieenitarbed nii oma

elamisse kui ka maakodusse. Lisaks käib kostja hagejaga regulaarselt juuksuris, mis on 15 eurot

kord, ning kostjale teadaolevalt ei ole ema hagejat juuksurisse viinud ühelgi korral.

Kostja hinnangul on põhjendamatud ka kulud lemmikloomadele, kuna koduloomade võtmine

on hageja ema enda otsus, mida kostjaga arutatud ei ole. Lisaks toob kostja välja, et hageja ema

pakub oma kodus hoiukodu mitmetele kassidele, käesoleval hetkel on kasse kolm. Kui hageja

ema ei suuda koduloomade eest hoolitseda viisil, mis tagaks hagejale puhta ja hügieenilise

kodu, kannab koduloomadega kostja juba niikuinii kaudseid kulusid. Igakordselt on hagejal

kaasas olnud riided kostja elamises puhastatud karvadest ning puhtana tagasi hageja ema juurde

saadetud, mis suurendab kostja jaoks nii ajalist kui ka rahalist kulu. Ühel viimastel kordadel

saabus hageja kostja juurde koolikotiga, millele kass oli peale urineerinud ning kott sisaldas

näriliste väljaheiteid, mistõttu pidi kostja selle ära viskama. Probleemist ning uue koolikoti

muretsemise vajadusest sai teavitatud ka hageja ema, kes keeldus hagejale uut koolikotti

muretsemast. Kostja soetas hagejale uue koolikoti maksumusega 39,90 eurot.

Kostja hinnangul tuleb hageja kulude arvutamisel arvesse võtta kulud ravimitele ja

toidulisanditele summas 20 eurot, toidukulu summas 150 eurot, hageja elamiskulud ema juures

150 eurot (kodulaen 107 eurot ja kommunaalkulud 43 eurot). Seega on hagejaga seotud

igakuised kulud, mis lähevad jagamisele, 320 eurot (10,5 eurot päev), millest pool ehk kostja

osa on 160 eurot, millest tuleb maha arvutada veel kostja juures viibitud aeg (vähemalt 8 päeva

kuus). See teeb kostja kohustuseks kanda igakuiselt hageja kulusid summas 110 eurot.

Kostja hinnangul tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

7. Kostja selgitas 11.10.2022 toimunud kohtuistungil, et käesoleval hetkel on kostjal neli

ülalpeetavat, kelles üks on hageja, üks on hageja kolmekuune poolvend ning kaks kasulast,

kelle isa neile väljamõistetud elatist ei maksa.

Kostja sõnul on tema ametlik netopalk 3000 eurot kuus, kuid kostja kardab, et tööandja

majandusliku seisu tõttu võib see tulevikus langeda. Kostjal on keskharidus. Praegusel

tegevusalal töötab kostja alates 2015. aastast, algul projektijuhina, hiljem kliendihaldurina.

2010. aastast 2013. aasta lõpuni töötas kostja samas ettevõttes juhttöölisena ehitusobjektidel.

Kostja oli seisukohal, et hageja haigus ei too kaasa kulusid, mis ületaksid tavalise lapse

ülalpidamiskulusid. Kostja tõi välja, et hageja on epikriise tõlgendanud valesti ning viidanud,

et arstikülastusel ei olnud meditsiinilist vajadust, millega kostja ei nõustunud. Kostja tõi välja,

et hageja 17.04.2022 esitatud dokumendis on valeväide, mis puudutab hageja oldud aega

kostjaga septembris, novembris ja oktoobris. Kostja sõnul oli hageja kostjaga septembris

üheksa päeva, oktoobris 10 päeva ning novembris seitse päeva.

Kostja hinnangul näitavad minevikus tehtud kulutused lapse vajadusi, millest lähtuvalt peaks

tulevikus elatise välja mõistma.

Kostja selgitas, et kostja peab ülal kahte elukohta. Igapäevaselt elab kostja elukaaslase nimele

kuuluvas ridamajas, kuid kostja nimele on pärandatud talu Lääne-Virumaal.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

9. 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 ja

lg 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta

on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale

lisanud kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohus selgitab, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20

eurot.

10. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja kinnitusel saab hageja ema

lapsetoetust 60 eurot kuus, mis tähendab, et kostja kohustus väheneb sellest poole ehk 30 euro

võrra.

11. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Riigikohus on 22.06.2022 tsiviilasjas nr 2-19-

19160/42 selgitanud, et kohus vähendab PKS § 101 lg 6 alusel elatise suurust proportsionaalselt

vanema koos veedetava ajaga sõltumata poolte väidetest eeldusel, et vanema juures viibimise

aeg, mis jääb vahemikku seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast

kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui

palju veedab hageja aega kostja juures. Hagiavalduse kohaselt veedab hageja kostja juures

maksimaalselt 6 päeva kuus (kahel korral reedest pühapäevani). Kostja väidete kohaselt on

hageja olnud kostja juures ka pikemalt kui 6 päeva kuus, näiteks tõi kostja välja, et hageja oli

kostjaga eelmise aasta septembris üheksa päeva, oktoobris 10 päeva ning novembris seitse

päeva. Kohus tutvus kostja esitatud kirjavahetusega, millest nähtus augustikuu, septembrikuu,

novembrikuu ja detsembrikuu suhtluskorra ettepanekud. Kirjavahetusest nähtub, et suurem osa

välja pakutud aegadest ei hõlmanud endast hageja järjestikku 24 tundi isa juures olemist. Kohus

selgitab, et ööpäevaks tuleks lugeda järjestikust 24 tundi, mil laps viibib kohustatud vanemaga

nii, et ta ei viibi selle aja jooksul teise vanemaga, kuid võib veeta osa ajast ilma kohustatud

vanemata igapäevaseid tegevusi tehes (lasteaias, koolis, huvitegevustega, sõpradega), kui

kohustatud vanem kannab sel ajal lapsega seotud kulud (näiteks transport). Tundide arvestus

lõpeb, kui laps antakse taas üle teisele vanemale. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus järeldada,

et hageja kostja juures viibimise aeg jääks kuus keskmiselt seitsme kuni viieteist ööpäeva

vahemikku. Kohus peab vajalikuks märkiga, et kuna tavapäraselt käsitletakse suhtluskorra ja

elatise küsimusi eraldi menetluses, ning kui kostja leiab, et tema õigusi lapsega suhtlemisel on

rikutud, on kostjal õigus esitada kohtule eraldi sellekohane avaldus.

12. PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Kohus on tuvastanud, et puudub alus PKS § 101 lg 7 kohaldamiseks, kuna hageja

emal ja kostjal on vaid üks ühine laps.

13. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui kohustatud vanem on eelnevalt

nimetatud olukorras, peab ta PKS § 102 lg 2 kohaselt kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise

korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks hagejale

veel üks laps. Kostja ei ole kohtule selgitanud, millised on kostja teise lapse igakuised

kulutused. Kui kostja tugineb elatise nõudes oma majanduslikule olukorrale, peab ta kohtule

tõendama ka vastavaid asjaolusid, sh oma sissetulekuid ja väljaminekuid. Kostja sõnul on tema

sissetulek ühes kuus 3000 eurot netosummas, kuigi sissetulek võib kostja hinnangul

majandusliku seisu tõttu tulevikus langeda. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada hüpoteetilist

olukorda, et tulevikus võib kostja sissetulek väheneda. Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas nr

3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus

teenida sissetulekut, sealhulgas tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel hinnata

ka selle vanema võimalusi sissetulekut saada ning piisava sissetuleku puudumisel peab vanem

täitma lapse ülalpidamise kohustust ka muu vara arvel. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis

annaksid alust arvata, et kostjal ei oleks edaspidi võimalik võrdväärses ulatuses sissetulekut

teenida. Samuti on kostja kohtule kinnitanud, et kostja nimele kuulub talu xxxx. Kuivõrd kostja

igapäevaselt talus ei ela, siis oleks selle arvelt võimalik ülalpidamiskohustust mõlema lapse ees

kanda, kui kostja sissetulekud peaksid oluliselt vähenema.

13.1 Kostjal on lisaks hagejale veel üks laps. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud

konkreetseid kulutusi, mis tal seoses teise lapsega kanda tuleb. Samuti ei ole kostja

kohtumenetluse käigus tuginenud asjaolule, et hageja hagiavalduses nõutud elatisraha

maksmisel ei oleks ta enam suuteline oma teist alaealist last võrdväärselt ülal pidama.

Arvestades kostja sissetuleku suurust, ei ole kohtul põhjust kahelda kostja suutlikkuses

mõlemale lapsele ülalpidamist võimaldada.

13.2 Lisaks on kostja kohtuistungil välja toonud, et kostja peab üleval ka kaht kasulast, kelle

isa neile väljamõistetud elatist ei maksa. Kohus peab vajalikuks märkida, et ülalpidamist lapsele

on kohustatud andma lapse vanemad, mistõttu ei saa võõraslaste ülalpidamine olla seadusega

kostja kohustuseks. PKS § 106 lg 2 kohaselt ka juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist

saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda

kohustatud tegema PKS § 105 kohaselt järgmisena.

14. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal on diagnoositud täpsustamata xxxx, xxxx ning xxxx ning

täpsustamata xxxx.

14.1 Hageja selgituste kohaselt on hageja ravimite ning toidulisandite maksumus umbes 50

eurot kuus. Samuti on hageja xxxxtest tulenevalt vajalik mahetoodangute tarbimine, mille tõttu

on hageja toidukulu kuus keskmiselt 200 eurot. Kohtule esitatud tõendite põhjal on hagejale

xxxx ning xxxxte tõttu kirjutatud välja ravimid. Hageja on esitanud kohtule kulutšeki hagejale

soetatud ravimitest, millest nähtuvalt on välja ostetud eelnevalt nimetatud retseptiravimistest

vaid ravim xxxx. Siiski ei saa kohtu hinnangul tugineda vaid esitatud kulutšekile, vaid ravimite

kulu osas tuleb lähtuda muuhulgas välja kirjutatud kõikidest retseptiravimitest, mida kulutšekk

ei kajasta. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejale välja kirjutatud ka ravim xxxx koodiga xxx,

mida kulutšekil ei kajastu. Samuti on põhjendatud retseptiravimitest erinevate toidulisandite

ning vitamiinide soetamine, kuna hagiavalduse kohaselt vajab hageja neid uinumiseks.

Toidulisandite esitatud kulutšeki alusel ei ole kohtul põhjust analüüsida, kas mõnes apteegis

võib samu toidulisandeid saada odavamalt. Kohus märgib, et kostja esitatud alternatiiv

vitamiinide summa osas on ekslik, kuivõrd hageja kulutšekilt nähtuvalt on ostetud 60 tabletiga

vitamiinipurk, kuid kostja on toonud võrdlused 30 tabletiga vitamiinipurgi. Kohus leiab, et

arvestades hageja tervislikku seisundit, on hageja esitatud arvestus 50 eurot kuus ravimitele

ning toidulisanditele põhjendatud. Kohus märgib, et kuna hageja ravi võib vajada üksikasjades

muutmist, ei ole põhjendatud ravimite ja toidulisandite maksumuse hindamisel arvestada vaid

esitatud kuluridadega.

14.2 Justiitsministeeriumi tellitud ning 2020. aastal valminud lapse vajaduspõhise

miinimumelatise uuringu lõpparuandes on Tervise Arengu Instituudi poolt hinnatud 7-

12aastaste laste keskmiseks energiavajaduseks 2000 kcal, millest tulenevalt on sellise

energiavajaduse korral lapse toidukorvi hind keskmiselt 134,2 eurot kuus (uuring on leitav

aadressilt

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf).

Uuringus on rõhutatud, et ostukorvi hindamine aruande raames on subjektiivne ning ei vasta

täielikult erinevate laste vajadusele. Samuti peab kohus oluliseks märkida, et aastal 2020, mil

lõpparuanne koostati, oli Statistikaameti andmete kohaselt toidukorvi maksumus keskmiselt

104,86 eurot kuus, kuid 2022. aastal tõusis see 106,8 euroni kuus. Arvestades, et hagejal on

diagnoosimata xxxx, võib tavatoidu asendamine mahetoiduga olla lapse tervise huvides oluline

ning seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja esitatud kulutused hageja toidule.

14.3 Riigikohus on 16.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 selgitanud, et „lapse põhivajaduste

hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt

areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust

kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või

vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla

võtnud laenu.“ Asjaolu, et hagejal puudub emaga võrdne osa ema kodulaenus, kuna lapsel

puudub ema juures enda isiklik tuba, ei anna alust hagejale vähemas ulatuses elatise

maksmiseks, kuna laenumaksed on vältimatult vajalikud hageja eluasemevajaduse

rahuldamiseks. Sealhulgas tuleb lapse põhivajaduste hulka arvestada ka eluruumiga kaasnevad

kommunaalkulutused, mis kohtu hinnangul on hageja esitatud määras põhjendatud.

14.4 Arvestades hageja vanust, on hageja esitatud kooli-, laagrite- ja meelelahutuskulud

usutavad ning igasugust huvitegevust võib kohtu hinnangul pidada kasulikuks ja arendavaks,

seda veelgi enam olukorras, kus hagejal on diagnoositud tervisehäired, mis mõjutavad lapse

keskendumist ning suhtlemist. Asjaolu, et hageja ei ole varasemalt üheski laagris käinud ei anna

alust edaspidi hageja huvitegevust piirata. Olukorras, kus hageja väsib tihti, on apaatne ja

tunneb ennast füüsiliselt halvasti, võib hagejale kasuks tulla kohanemisvõime harjutamine läbi

huvitegevuse eakaaslaste seltskonnas.

14.5 Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid hügieeni ning transpordi osas

igakuiselt vajalikud ning kohtule esitatud suuruses mõistlikud. Asjaolu, et kostja elab hagejast

kaugel ning seetõttu on kostja transpordikulud suuremad, ei anna kohtule alust kohustatud

vanema ülalpidamise ulatuse vähendamiseks. Kohus selgitab, et kostja suuremad

transpordikulud ei ole PKS § 102 lg-s 2 märgitud mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse elatise

vähendamist PKS § 101 alusel arvutatud elatise summast. Kohus peab oluliseks märkida, et

sedavõrd tõsiste tervisehädadega laste puhul on mõistetav, et lapsed viiakse arsti juurde isikliku

transpordi, mitte ühistranspordiga.

14.6 PKS § 145 lg 2 kohaselt on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema

nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu asju

ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse

tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Kohus on hageja

lemmikloomade pidamise osas seisukohal, et kuigi lemmikloomade pidamise otsustamine ei

esine üldjuhul sageli, tuleb lemmikloomade pidamist lugeda hageja ema poolt tavaotsuse

tegemiseks. Kuna lemmikloomade pidamise kulud on väga väiksed, tuleks hageja

lemmikloomade pidamist mõista hageja tavapärase elulaadi osana.

15. PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud

summaga võrreldes suuremas summas lisaks § 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt

kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Kohus märgib, et elatise suuruse arvutamisel lähtutakse eeldusest, et mõlemad vanemad

kannavad lapsega seotud ülalpidamiskulutusi võrdselt. Ka hageja on enda esitatud

kuluarvutuste kohaselt jaganud lapse ülalpidamiskulutused võrdselt kahe vanema vahel. Teise

vanema varaline seisund ei ole iseenesest ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseks. Kohtus

peab oluliseks märkida, et juhuslikke ning ebaregulaarseid kulutusi ei saa pidada kohustustatud

vanema lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste osaks. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning kui selleks on mõjuv põhjus, võib

kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja ema ning kostja vahel oleks sõlmitud kokkulepe, et osaliselt tasub kostja

hagejale elatist riietuse, jalanõude või muude tarbeesemete ostmise kaudu.

16. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul kohustada kostjat alates 21.01.2022 tasuma

igakuist elatist 377 eurot kuus. Kohus märgib, et TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi

hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ehk

käesoleval juhul alates 11.12.2021.

17. Hageja lepingule esindaja palus istungil, et kui kohus mõistab kostjalt elatise suuremas

summas kui PKS § 101 järgi arvutatud miinimum, tuleks seda indekseerida tarbijahinnaindeksi

järgi, sarnaselt, nagu seda reguleerib PKS § 101 lg 3.

Kohus jätab hagi rahuldamata nõudes indekseerida väljamõistetud elatis 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Käesolevas tsiviilasjas põhineb elatise suurendamine lapse erivajadustel, mis on seotud

konkreetsete ravi- ja tervishoiukuludega ning millel ei ole ühest seost PKS § 101 lg-s 3

kirjeldatud tarbijahinna indeksiga muutusega. Eelnevalt toodud põhjenduste kohaselt on antud

juhul õige, et kokkuvõtlikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates 21.01.2022

kuni M. S. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) summas 377 eurot.

18. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei

ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises

perekonnaasjas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

Kohtunik