2-22-3640/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-3640

Kohtuasi

Virbus Unitis OÜ hagi Appoint Invest OÜ (pankrotis)

vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Appoint Invest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. augusti 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Virbus Unitis OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Virbus Unitis OÜ (registrikood 11980332),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Kostja Appoint Invest AS (pankrotis) (registrikood

10491677), üldkoosolekul valitud esindaja vandeadvokaat

Toivo Viilup

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Virbus Unitis OÜ 8. septembri 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

9. augusti 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-3640 Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Virbus Unitis OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-22-3640

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Virbus Unitis OÜ (hageja) esitas 11. märtsil 2022 Harju Maakohtule hagi Appoint Invest OÜ

(pankrotis) (kostja, võlgnik) vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kostja

pankrotimenetluses.

1.1. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kuulutas Harju Maakohus 29. aprilli 2021. a

määrusega välja võlgniku pankroti. 30. novembril 2021 toimus võlgniku võlausaldajate nõuete

kaitsmise koosolek, mille käigus tunnustati hageja nõuet summas 1 200 000 eurot.

Võlgniku võlausaldajad Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ saatsid 23. detsembril

2021 võlgniku pankrotihaldurile taotluse, milles nõudsid, et haldur vaataks uuesti läbi hageja,

Thetis OÜ ja Syndicate OÜ juba tunnustatud nõuded. Taotlejad heitsid pankrotihaldurile ette,

et pankrotihaldur ei olnud neid nõuete kaitsmise koosolekust teavitanud, vaid oli avaldanud

teate üksnes Ametlikes Teadaannetes. Taotlejad lisasid, et vajadusel kaaluvad nad

pankrotihalduri vastu kahjunõude esitamist summas 500 000 eurot. Pankrotihaldur teavitas

taotluse esitanud võlausaldajaid 4. jaanuaril 2022 ja 7. jaanuaril 2022, et ta ei pea võimalikuks

uue koosoleku kokkukutsumist pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 2 alusel. Mutual Properties

OÜ ja Aptitude Invest OÜ ei nõustunud pankrotihalduri selgitustega ja esitasid 21. jaanuaril

2022 täiendava taotluse, nõudes sel korral üksnes hageja nõude teistkordset läbivaatamist

PankrS § 106 lg 2 alusel.

Pankrotihaldur pidas uut taotlust põhjendatuks, ühines sellega ja kutsus PankrS § 106 lg 2 alusel

kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolek toimus 1. märtsil 2022.

Koosoleku päevakorrapunktis 3 vaadati PankrS § 106 lg 2 alusel teistkordselt läbi hageja nõue.

Koosolekul esitasid hageja nõudele terves ulatuses vastuväited pankrotihaldur ning Mutual

Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ.

1.2. Hageja on seisukohal, et kaitstud nõude teistkordselt kaitsmisele panemine ei olnud

õiguspärane ja põhjendatud, kuna ei esinenud PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud aluseid. Seega on

võlgniku võlausaldajate 1. märtsi 2022. a üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 arutamine ja selle

raames vastu võetud otsused – korraldada hageja nõude kaitsmine ja tuvastada pankrotihalduri

ja võlausaldajate poolt hageja nõudele esitatud vastuväited – kehtetud. Praegusel juhul ei ole

esmase nõuete kaitsmise koosolekuga võrreldes ilmnenud mis tahes uusi asjaolusid, samuti

puuduvad viited ja tõendid selle kohta, et nõue põhineks võltsitud andmetel. Asjaolu, et nõude

sisulise põhjendatuse üle võiks teoreetiliselt vaielda, ei anna alust PankrS § 106 lg 2

kohaldamiseks. Argumendid, millega pankrotihaldur võlausaldajate üldkoosoleku protokollist

nähtuvalt põhjendas PankrS § 106 lg 2 kohaldamist ja hageja nõude uuesti kaitsmisele panemist,

ei ole asjakohased.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

2.1. Kostja arvates puudub hagejal kaebeõigus, mistõttu hagi tuleks jätta läbi vaatamata.

Praegusel juhul ei esine PankrS § 83 lg-s 1 toodud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

vaidlustamiseks. Hageja on põhjendanud kaebeõiguse olemasolu sellega, et tema nõude uuesti

läbivaatamiseks puudus PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud õiguslik alus. Samas ei ole hageja nõude

2-22-3640

aluseks olevate asjaolude üle võimalik vaielda praeguses menetluses, vaid seda tuleks teha

nõude tunnustamisele suunatud hagi menetluses.

2.2. PankrS § 106 lg-st 2 ei tulene, et alusetult tunnustatuks osutunud nõude uueks

läbivaatamiseks suunamist õigustaks mingite uute asjaolude ilmnemine, mida ei olnud ega

saanudki olla teada nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajal. Aluseks on üksnes see, et nõude

tunnustamine võltsitud andmetele tuginedes või nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise

või pidamise korra rikkumine saab konkreetsele võlausaldajale või haldurile teatavaks pärast

algse nõuete kaitsmise toimumist. Praeguse menetluse raames ei ole võimalik hakata sisuliselt

hindama hageja nõude olemasolu ega selle aluseks olevate andmete või nõude tõendamiseks

esitatud dokumentide võltsitust. Juhul, kui PankrS § 106 lg 2 alusel on taotletud konkreetse

nõude uuesti läbivaatamist ja haldur on pidanud seda talle esitatud info valguses põhjendatuks,

siis ongi PankrS § 106 lg-s 2 toodud kriteerium nõude korduvaks kaitsmiseks täidetud.

Olukorras, kus uuesti kaitsmisele suunatud nõuet ei tunnustata, peab võlausaldaja taotlema

nõude tunnustamist üldises korras. Üksnes sellise nõude tunnustamisele suunatud hagi

menetlemise raames saab hinnatakse nõude tõendatust, selle aluseks olevate andmete või

dokumentide võltsitust jms.

2.3. Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ poolt 23. detsembril 2021 ja 20. jaanuaril

2022 esitatud taotlustes toodud põhjenduste õigsust eeldades saab pidada usutavaks, et hageja

nõue põhineb võltsitud andmetel.

2.4. Hageja poolt kostja pankrotimenetluses esitatud rahaline nõue tuleneb tegelikult

müügilepingu lisana vormistatud dateerimata kokkuleppest leppetrahvide tasumise kohta.

Kostja saab aru nii, et Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ esitatud seisukohad

seonduvad peamiselt trahvide kokkuleppe ja selle alusel hageja poolt väidetavalt esitatud

leppetrahvinõuete võltsitusega. Trahvide kokkuleppe ja leppetrahvinõuete võltsimise või

tagantjärele vormistamise eesmärk on vältida olukorda, kus hagejal tuleks teha kostja

pankrotipessa makseid 27. juunil 2018 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel.

Viidatud lepingu kohaselt loovutas kostja oma rahalise nõude Mutual Properties OÜ vastu

hagejale ning hageja kohustus omandatud nõude eest kostjale tasuma vastavalt lepingu lisale.

Sellist lisa ei ole vormistatud, kuid kostja seaduslik esindaja AL on 5. veebruaril 2020

tsiviilasjas nr 2-19-4619 tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et hageja on suuliselt sõlmitud

kokkuleppe kohaselt kohustatud tasuma kostjale 50% loovutatud nõude summast.

Müügilepingu, trahvide kokkuleppe ja leppetrahvinõuete võltsimise eesmärk on vabaneda selle

tulevikus tekkida võiva rahalise kohustuse täitmisest, kuna kui hageja saavutaks oma nõude

tunnustamise, oleks tal võimalik täita oma kohustus kostja ees tasaarvestuse teel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus ei rahuldanud kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks, jättis hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus

kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohus selgitas, et PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur

nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele

või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise

õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist

võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

3.2. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes:

2-22-3640

-

29. aprillil 2021 kuulutati tsiviilasjas nr 2-18-7020 välja võlgniku pankrot;

-

30. novembril 2021 toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, mille raames

osutuks tunnustatuks hageja nõue summas 1 200 000 eurot;

-

pankrotihaldur kutsus kokku uue võlausaldajate üldkoosoleku 1. märtsil 2022, mille

raames vaadati PankrS § 106 lg 2 alusel teist korda läbi hageja nõue;

-

hageja nõudele esitasid terves ulatuses vastuväited pankrotihaldur, Mutual Properties

OÜ ja Aptitude Invest OÜ.

3.3. Maakohus märkis, et hageja väitel on võlgniku võlausaldajate 1. märtsi 2022. a

üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 arutamine ja selle raames vastu võetud otsused kehtetud,

kuna ei esinenud PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud aluseid hageja nõude teistkordseks

läbivaatamiseks. Maakohus leidis, et puudub alus võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud

otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuna võlausaldajate üldkoosolek tegutses oma pädevuse

piires. Pankrotimenetluses tuleb PankrS § 55 lg 2 kohaselt arvestada kõigi võlausaldajate

huvidega, kuid lähtudes seaduses sätestatud reeglitest. Üheks nõudeks on see, et nõue võidakse

seaduses sätestatud eelduste esinemisel uuesti läbi vaadata.

3.4. Praeguses asjas kohaldub kuni 31. jaanuarini 2022 kehtinud PankrS redaktsioon. PankrS §

106 lg 2 sätestab, et nõue võidakse uuesti läbi vaadata juhul, kui ilmnevad uued asjaolud ja

ilmnenud asjaoludest nähtuvalt põhineb nõude varasem tunnustamine võltsitud andmetel.

Kohus nõustus kostjaga, et oluline on see, et nõude tunnustamine võltsitud andmetele tuginedes

või nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise või pidamise korra rikkumine saab

konkreetsele võlausaldajale või haldurile teatavaks pärast algse nõuete kaitsmise toimumist.

Selle asjaolu üle vaidlust ei ole.

3.5. Maakohus leidis, et kostja taotlus asja läbi vaatamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise

tõttu tuleb jätta rahuldamata. Hageja on toonud hagiavalduses esile faktilised asjaolud, mida

tuleb hinnata, selgitamaks PankrS § 81 lg 1 sätestatud eelduste täidetust.

3.6. Kohus ei nõustunud hagejaga, et tema nõude uuesti läbivaatamiseks puudus PankrS § 106

lg-s 2 sätestatud õiguslik alus. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldajad Virbus Unitis OÜ,

Syndicate Holding OÜ ja Thetis OÜ esitanud 23. detsembril 2021 pankrotihaldurile taotluse

nõuete uueks läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Taotluse põhjenduste kohaselt

selgitasid võlausaldajad, et hageja nõudeavalduse aluseks olevad leppetrahvinõuded on

võltsimistunnustega, olles koostatud tagantjärele varasema kuupäevaga. Pankrotihalduril oli

kohtu hinnangul piisav alus uue koosoleku kokkukutsumiseks ja sellekohane teade avaldati 13.

veebruaril 2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega ei ole rikutud võlausaldajate õigusi

ega seadust, hagejal oli võimalik valida kohane õiguskaitse viis oma väidetava nõude

tunnustamiseks.

3.7. Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja nõude aluseks olevate asjaolude üle sisulise

vaidluse pidamine ei ole praeguse menetluse esemeks, vaid seda tuleks teha eraldiseisva nõude

tunnustamisele suunatud hagi menetluses. Seega ei ole asjakohased kostja kohtuistungil

esitatud taotlused ekspertiisi korraldamiseks seoses müügilepingu ja trahvide kokkuleppega.

3.8. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi

hageja kanda. Kohus märkis, et praeguses asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas

kindlaks määrata eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

2-22-3640

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ja tunnistada võlgniku võlausaldajate 1. märtsi 2022. a üldkoosoleku

otsus nr 3 kehtetuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud vääralt materiaal- ja

menetlusõiguse norme ning teinud seetõttu ebaõige kohtulahendi. Kohus on tõendeid valesti

hinnanud ning kohus oleks asjas esitatud tõendite korrektse hindamise korral pidanud jõudma

teistsuguse kohtulahendini.

4.2. Maakohus leidis, et hagi rahuldamine ei ole võimalik, kuna võlausaldajatel oli seadusest

tulenev pädevus otsustada nõude teistkordne kaitsmine ning kuna praegusel juhul esinesid

alused nõude teistkordseks läbivaatamiseks PankrS § 106 lg 2 alusel. Mõlemad seisukohad on

väärad.

4.3. Hageja ei ole väitnud, et võlausaldajate üldkoosolekul puuduks pädevus nõude teistkordse

kaitsmise korral nõude tunnustamise üle otsustada. Hageja on seisukohal, et puudus alus selle

pädevuse rakendamiseks. Kuigi võlausaldajatel on õigus nõue teist korda läbi vaadata, saab

seda enne 31. jaanuari 2021. a kehtinud PankrS § 106 lg 2 kohaselt teha juhul, kui ilmnevad

uued asjaolud ja neist nähtuvalt põhineb varasem nõude tunnustamine võltsitud andmetel. Kui

neid aluseid ei esine, ei ole alust panna nõuet teist korda kaitsmisele ning võlausaldajate

üldkoosolekul selle teistkordset tunnustamist arutada ja otsustada. Praegusel juhul ei olnud

nõude teistkordse läbivaatamise eeldused täidetud ja puudus alus panna see küsimus

hääletusele.

4.4. Hageja on seisukohal, et päevakorrapunkti 3 osas ei vasta üldkoosoleku kokkukutsumine

ja otsuse tegemine PankrS § 106 lg-le 2. Seetõttu on võlausaldajal PankrS § 83 lg-st 1 tulenevalt

kaebeõigus. Pankrotihalduril puudus alus panna nõue teist korda kaitsmisele ning

võlausaldajatel selle üle hääletada, kuna PankrS §-s 106 sätestatud eeldused ei olnud täidetud.

Samal põhjusel ei vasta vaidlusalune üldkoosoleku otsus seadusele.

4.5. PankrS § 83 lg 1 alusel esitatava hagi korral peab kohus kontrollima, kas otsus vastab

seadusele ning kas selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda või mitte. Maakohus

seda teinud ei ole. Kohus oleks pidanud hindama, kas esines alus panna nõue teist korda

kaitsmisele.

4.6. Väär on maakohtu järeldus, et üldkoosoleku otsus ei saa võlausaldaja huve kahjustada.

Vaidlusaluse otsusega on võlausaldaja huve kahjustatud, kuna tema tunnustatud nõue pandi

uuesti kaitsmisele, mille käigus see jäi tunnustamata. Tunnustatud nõude muutumine

vaidlustatud nõudeks, mille tunnustamist tuleb eraldi hageda, on võlausaldaja jaoks negatiivne

tagajärg.

4.7. Kohtu tähelepanek, et pankrotimenetluses tuleb arvestada kõigi võlausaldajate huvidega,

on küll korrektne, kuid ei puuduta praegust vaidlust. Hageja ei ole tuginenud üldkoosoleku

otsuse vaidlustamise alusena sellele, et sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Hageja

on tuginenud PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud alustele, mille kohaselt otsus ei vasta seadusele või

selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda.

4.8. Kohus on jõudnud ebaõigele seisukohale, nagu oleks praegusel juhul täidetud PankrS §

106 lg-s 2 sätestatud eeldused nõude uueks läbivaatamiseks. Kohus ei ole oma seisukohta ega

2-22-3640

järelduste kujunemist põhjendanud, samuti ei käsitlenud kohus poolte sellekohaseid väiteid ega

andnud neile hinnanguid. Hageja on seisukohal, et PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud eeldused ei

olnud täidetud. Samuti olid võlausaldajad minetanud õiguse nõuda nõude uut kaitsmist,

mistõttu puudus alus koosoleku kokkukutsumiseks ja päevakorrapunkti 3 üle hääletamiseks.

4.9. Riigikohtu praktika (lahend tsiviilasjas nr 2-18-13386, p 12) kohaselt on PankrS § 106 lg

2 alusel nõude teistkordsele kaitsmisele panek võimalik üksnes juhul, kui asjaolud, mis nõude

võltsitusele viitavad, ei olnud teada ei pankrotihaldurile ega ka koosoleku korraldamist

nõudvatele võlausaldajatele ajal, mil toimus esmakordne nõuete kaitsmise koosolek. Selle

eesmärk on säilitada tunnustatud nõudega kaasnevat õiguskindlust ja vältida PankrS § 106 lg 2

kasutamist pahatahtlikult, sooviga võlausaldajate või halduri meelemuutuse korral vaidlustada

juba tunnustatud nõuet. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kõik Mutual Properties OÜ ja

Aptitude Invest OÜ poolt pankrotihaldurile esitatud asjaolud, mis väidetavalt viitavad nõude

võltsitusele, olid neile teada juba esimese nõuete kaitsmise koosoleku ajal 30. novembril 2021.

Seega, isegi kui need asjaolud oleks olnud uued pankrotihaldurile, millega hageja ei nõustu, ei

olnud alust panna nõuet teist korda kaitsmisele. Olukorras, kus hageja vaidlustas uute asjaolude

ilmnemise, oleks maakohus pidanud kontrollima, kas nõuete kaitsmist nõudnud

võlausaldajatele olid väidetavalt võltsimisele viitavad asjaolud juba varasemast teada või mitte.

Kohus seda ei teinud.

4.10. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, miks koosoleku kokkukutsumise aluseks olnud

asjaolud ei olnud uued ja miks need ei viita võltsitud andmetele. Vaidlusaluse üldkoosoleku

protokollist nähtuvad pankrotihalduri välja toodud asjaolud, mis andsid aluse nõude

teistkordseks kaitsmisele panemiseks, ei viita nõude aluseks olevate dokumentide võltsitusele.

Tegemist on sisuliste vastuväidetega nõudele ja selle mõistlikkusele. Seega on maakohtu otsus

igal juhul sisuliselt väär.

4.11. Maakohus on vaidlustatud lahendi p-s 15 märkinud, et asja materjalidest nähtuvalt on

võlausaldajad Virbus Unitis OÜ, Syndicate Holding OÜ ja Thetis OÜ 23. detsembril 2021

esitanud pankrotihaldurile taotluse nõuete uueks läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosolekul.

See ei vasta tõele, kuna ükski nimetatud võlausaldajatest ei ole viidatud taotlust esitanud.

Taotluse nõuete tunnustamise uueks läbivaatamiseks esitasid Mutual Properties OÜ ja Aptitude

Invest OÜ. Selline eksimus ühes peamises asjaolus viitab hageja hinnangul üheselt, et

maakohus ei ole olnud asja lahendamisel tähelepanelik ning otsus on koostatud läbimõtlematult

ja kiirustades.

4.12. Maakohus on rikkunud ka menetlusõiguse norme, eelkõige kohtulahendi seaduslikkuse

ja põhjendatuse nõuet. Maakohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta poolte kõiki faktiliste

ja õiguslike väidete suhtes ega selgitanud, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel

tähtsust. Samuti ei ole kohus oma järeldusteni jõudmist põhjendanud. Kohus on märkinud, et

antud juhul esines alus PankrS § 106 lg 2 kohaldamiseks, kuid otsusest ei nähtu, millistest

asjaoludest tulenevalt kohus sellise järelduseni jõudis. Samuti ei ole kohus hinnanud kummagi

poole väiteid PankrS § 106 kohaldamise võimalikkuse kohta. Kohus ei ole esitanud oma

seisukohta, kas ja milline uus asjaolu on ilmnenud ning miks see viitab nõude võltsitusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses

2-22-3640

valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel

ülemääraseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab

seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

7. Esitatud hagis taotleb hageja võlgniku võlausaldajate 1. märtsi 2022. a üldkoosoleku

päevakorrapunkti nr 3 raames tehtud otsuste – korraldada hageja nõude kaitsmine ning

tuvastada pankrotihalduri ja võlausaldajate poolt hageja nõudele esitatud vastuväited –

kehtetuks tunnistamist. Hageja tugineb sellele, et 30. novembril 2021 toimunud võlausaldajate

nõuete kaitsmise koosolekul oli tema nõuet tunnustatud summas 1 200 000 eurot, ning leiab, et

kuna PankrS § 106 lg 2 eeldused ei olnud täidetud, ei olnud pankrotihalduril alust panna hageja

nõuet teist korda kaitsmisele ning võlausaldajatel ei olnud alust 1. märtsi 2022. a üldkoosolekul

hageja nõuet teist korda läbi vaatada ja selle üle otsustada. Seetõttu on hageja arvates rikutud

1. märtsi 2022. a üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja tehtud päevakorrapunkti nr 3 kohta

otsus, mis ei vasta seadusele, mistõttu on alus tunnistada see otsus PankrS § 83 lg 1 järgi

kehtetuks.

8. PankrS § 83 lg 1 järgi on mh võlausaldajal õigus nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud

seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Kuna praeguses asjas on pankrotiavaldus võetud menetlusse enne 2021. a 1. veebruari,

kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele PankrS § 193 lg 5 järgi PankrS 5. ptk 2. jao

redaktsiooni (sh § 106), mis kehtis 2021. a 31. jaanuarini. Sel ajal kehtinud PankrS § 106 lg 2

sätestas, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või

kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud

seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja,

võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.

9. Kolleegium leiab, et hageja esile toodud asjaoludel ei oleks võimalik hagi ja seega ka

apellatsioonkaebust rahuldada.

10. Hageja on esile toonud, et võlausaldajad Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ

nõudsid PankrS § 106 lg 2 alusel hageja nõude ülevaatamist ning et haldur pidas nende taotlust

põhjendatuks ja ühines sellega. PankrS § 106 lg 2 võimaldab nõuete kaitsmise koosolekul

vaadata nõude tunnustamise uuesti läbi, kui seda samas sättes nimetatud alustel nõuab

võlausaldaja või haldur. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 106 lg 2 alusel nõuete kaitsmise

koosoleku kokkukutsumise otsustamise pädevus on halduril (vt ka PankrS § 79). Kui

võlausaldaja arvates põhines teise võlausaldaja nõude tunnustamine võltsitud andmetel, tuleb

tal taotleda haldurilt nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist nõude taasläbivaatamiseks

2-22-3640

(Riigikohtu 7. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-07, p-d 11–12). Seega oli

pankrotihalduril praegusel juhul õigus kutsuda kokku võlgniku võlausaldajate 1. märtsi 2022.

a üldkoosolek hageja nõude uuesti läbivaatamiseks. Hageja nõude uuesti läbivaatamiseks

nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumine ei ole võlausaldajate üldkoosoleku otsus, mida

saaks PankrS § 83 lg 1 järgi vaidlustada. Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et

võlausaldajate 1. märtsi 2022. a üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud koosoleku

kokkukutsumise või otsuste tegemise korda puudutavaid nõudeid.

11. Kolleegium märgib, et sisuliselt soovib hageja vaidlustada võlausaldajate 1. märtsi 2022. a

otsust või otsuseid, millega jäeti tema nõue tunnustamata. Riigikohus on selgitanud, et nõuete

kaitsmise kohta ei tehta otsuseid häälteenamusega ning tegemist ei ole võlausaldajate

üldkoosoleku otsusega, mida oleks võimalik vaidlustada PankrS §-s 83 sätestatud korras.

Nõuete kaitsmine pankrotimenetluses toimub PankrS 5. ptk 2. jaos (§-d 100–107) sätestatu

kohaselt ja TsÜS §-s 38 juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatu ei ole kohaldatav

(10. juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-15, p 13). Seega ei saa hageja vaidlustada oma

nõudele vastuväidete esitamist 1. märtsi 2022. a üldkoosolekul PankrS §-s 83 sätestatud korras.

Ringkonnakohus selgitab, et enne 1. veebruari 2021. a kehtinud PankrS § 103 lg 2 esimesest

lausest tulenevalt loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus

tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski

võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise

koosolekul vastuväitest loobub. PankrS § 106 lg-st 1 tulenes, et kui nõuete kaitsmise koosolekul

nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või

pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 103 lg 5 kohaselt ei võeta

pärast nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul

vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta arvesse, välja arvatud sama seaduse § 106 lg-s

2 nimetatud juhul. PankrS §-st 105 tulenes, et nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet

ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud

juhul.

Eelnevast tuleneb, et olukorras, kus hageja nõue jäi selle uuel läbivaatamisel tunnustamata,

tulnuks hagejal enne 1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 106 lg 1 alusel esitada kohtusse hagi

oma nõude tunnustamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja seda ka teinud. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-22-4800 on hageja esitanud 1. aprillil 2022 hagi

Mutual Properties OÜ, Aptitude Invest OÜ ja pankrotihaldur Kristo Tederi vastu oma nõude

tunnustamiseks, mille Harju Maakohus on 20. aprilli 2022. a määrusega menetlusse võtnud.

Viidatud tsiviilasjas on võimalik lahendada ka küsimus sellest, kas PankrS § 106 lg-s 2

sätestatud eeldused hageja nõude uuesti läbivaatamiseks olid täidetud. Juhul, kui need eeldused

täidetud ei olnud, ei tuleks võlausaldajate 1. märtsi 2022. a üldkoosolekul esitatud vastuväiteid

hageja nõude kohta selle tunnustamise üle otsustamisel arvesse võtta.

12. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et praeguses asjas on hageja valinud vale

õiguskaitsevahendi ning hagiga ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Maakohtul

oleks olnud ka alust jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata või § 423 lg 2 p 2

järgi läbi vaatamata.

13. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades hageja kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioon-

kaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

2-22-3640

14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda.

15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

16. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (420 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik, Meeli Kaur, Villem Lapimaa