2-19-1906/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-1906

Kohtuasi

Kreditex Liising OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

7. detsembri 2021. a

määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Kreditex Liising OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Kreditex Liising OÜ (registrikood 12291095),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

Kolmas

isik

hageja

poolel

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Inna

Bodagovskaja

Kostja

AB

“Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood

12831829),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. detsembri 2021. a määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-19-1906

2 (7)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Kreditex Liising OÜ (hageja) hagiavaldus AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali (kostja) vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks.

2. Maakohus jättis 11. novembri 2020. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

hageja kanda. Hageja esitas määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis

9. veebruari 2021. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebusega seotud

menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu 9. veebruari 2021. a määrus jõustus 26.

veebruaril 2021.

3. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 1. märtsil 2021. Kostja palus määrata oma

menetluskulude suuruseks 5774,18 eurot ja see summa hagejalt välja mõista. Kostja esitas

taotluse märkida lahendis, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja lepingulise

esindaja toimingute täpne ajakulu ja kulud olid järgmised:

• 22. veebruaril 2019 suhtlus kohtu ja kliendiga 20 min;

• 25. veebruaril 2019 materjalide vastuvõtmine, sorteerimine 13 min;

• 26. veebruaril 2019 materjalide FTP-st allalaadimine, sorteerimine, tutvumine 34 min;

• 26. veebruaril 2019 materjalide print (koopia) 85 eurot;

• 4. märtsil 2019 materjalide analüüs 1 t 23 min;

• 13. märtsil 2019 materjalidega tutvumine 53 min;

• 14. märtsil 2019 hagiavaldusele vastamine 3 t 11 min;

• 17. märtsil 2019 vastus hagiavaldusele 5h 25m;

• 18. märtsil 2019 vastus hagiavaldusele 58 min;

• 18. märtsil 2019 hagile vastamine 2 t 25 min;

• 6. mail 2019 hageja seisukoha analüüs 54 min;

• 10. mail 2019 vastuse koostamine 35 min;

• 17. mail 2019 seisukoha koostamine kohtule 3 t 30 min;

• 20. mail 2019 vastuse koostamine ja esitamine 33 min;

• 20. mail 2019 seisukoha koostamine kohtule 5 t 10 min;

• 27. juunil 2019 hageja seisukoha analüüs 44 min;

• 16. septembril 2019 hageja seisukoha analüüs 15 min;

• 4. mail 2020 X osas taotluse esitamine 15 min;

• 26. juunil 2020 kolmanda isiku seisukoha analüüs 15 min;

• 20. oktoobril 2020 kohtuistungiks ettevalmistumine 1 t 12 min;

• 21. oktoobril 2020 kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine 1 t 3 min;

• 11. novembril 2020 kohtumääruse analüüs, suhtlus kliendiga 20 min;

• 26. novembril 2020 määruskaebuse analüüs 24 min;

• 1. detsembril 2020 määruskaebusele vastamine 2h 4 min;

• 9. veebruaril 2021 kohtumääruse analüüs 21 min;

• 1. märtsil 2021 menetluskulude nimekirja koostamine 42 min,

kokku 33 t 39 min.

2-19-1906

3 (7)

Esindaja tunnitasu on 170 eurot. Kostja hinnangul on tegemist põhjendatud õigusteenuse

tunnitasuga. Seda on kinnitanud ka Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-159-16, milles mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud, arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 170

eurot.

4. Hageja vaidles kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlusele vastu. Hageja

arvates on kostja menetluskulud ülepaisutatud. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuv

õigusabiteenuse ajaline kestus (33,39 t) ei vasta tegelikkusele ning on ebamõistlikult suur.

Vastuse koostamise ajakulu 11,19 t ei saa pidada põhjendatuks, sest enne vastuse koostamist

oli kulutatud ligi 2 t materjalidega tutvumiseks. Ka teiste menetlusdokumentide koostamise

ajakulu ei saa pidada kogu ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks. Ka kostja märgitud ajakulu

muude toimingute eest (materjalide FTP-st allalaaadimine, sorteerimine, tutvumine,

menetluskulude nimekirja koostamine jms) on ilmselgelt ülepaisutatud. Materjalide printimise

(koopia) kuluks on märgitud 85 eurot, kuid ajakulu on 0 t. Arvestades kostja esindaja

menetlusdokumente, nende sisu, menetlustoimingute kestust ja asja keerukust, ei ole kostja

menetluskulud (s.o õigusabikulud) esitatud ulatuses põhjendatud. Hageja hinnangul saab

pidada kostja õigusabi ajakulu põhjendatuks kuni 15 t ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu määr

170 eurot ilma käibemaksuta on põhjendamatult kõrge.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas 7. detsembri 2021. a määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks, et kostja hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus on 5689,18 eurot ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5689,18 eurot.

Maakohus märkis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni seaduses

sätestatud määras viivist.

6. Maakohtu 11. novembri 2020. a määrusega ja ringkonnakohtu 9. veebruari 2021. a

määrusega jäeti kostja menetluskulud hageja kanda.

Kostja esindaja tunnitasu on 170 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-20-

4817 pidanud põhjendatuks tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta. Seega ei ole kostja esindaja

tunnitasu, arvestades praeguse tsiviilasja olemust ja vaidluse keerukust, põhjendamatult kõrge

ning on vastavuses kohtupraktikaga.

Maakohtu hinnangul on põhjendatud 22. veebruaril 2019 kulunud aeg suhtluseks kohtuga ja

kliendiga.

Võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu ning sellele lisatud dokumentide mahtu (18 lisa),

samuti kostja vastuse sisu ja mahtu, on täies ulatuses põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku

14 t 48 min, mis on ajavahemikul 25. veebruar 2019 kuni 18. märts 2019 kulunud materjalide

vastuvõtmiseks, allalaadimiseks ja sorteerimiseks, materjalidega tutvumiseks, analüüsimiseks

ning hagile vastamiseks.

Võttes arvesse hageja 6. mai 2019. a vastuse sisu ja mahtu, pidas kohus kostja esindajal hageja

vastuse analüüsimiseks kulunud 54 min mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks, mistõttu seda ei

tulnud vähendada.

Võttes arvesse kostja 20. mai 2019. a vastuse sisu ja mahtu, pidas kohus mõistlikuks ja

põhjendatuks kostja esindaja ajakulu kokku 9 t 48 min, mis kulus ajavahemikul 10. mai 2019 –

20. mai 2019 vastuse koostamiseks.

2-19-1906

4 (7)

Võttes arvesse hageja 26. juuni 2019. a vastuse sisu ja mahtu, pidas kohus selle analüüsimise

põhjendatud ajakuluks kokku 44 min, mistõttu kohus selle toimingu ajakulu ei vähendanud.

Kostja esindaja edastas 4. mail 2020 kohtule e-kirja, milles palus kohtul teha kolmandale isikule

X-le meeletuletuse kohtu korralduse täitmiseks. Võttes arvesse kõnealuse e-kirja sisu ja mahtu,

pidas kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 15 min.

Võttes arvesse maakohtu 11. novembri 2020. a määruse sisu ja mahtu ning sellele lisatud

dokumentide mahtu, on täies mahus põhjendatud kostja esindaja ajakulu 20 min, mis kulus selle

määruse analüüsimiseks ja kliendiga suhtlemiseks. Võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu 9.

veebruari 2021. a määruse sisu ja mahtu, pidas kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja

ajakulu 21 min, mis kulus kostja esindajal selle määruse analüüsimiseks.

Ka kõik ülejäänud kostja lepingulise esindaja kulud olid maakohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalikud.

Kostja taotles hagejalt hagimaterjalide printimise kulu ehk 85 euro hüvitamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) alusel ei ole printimise kulu hüvitamine võimalik.

Menetlusdokumentide printimisega seotud kulu on käsitatav menetlusosalise esindaja

bürookuludena, kuid lepingulise esindaja bürookulude hüvitamise võimalust TsMS ette ei näe.

Seega jäi kostja taotlus printimise kulude hüvitamiseks 85 euro ulatuses rahuldamata.

Eelnevat arvestades määras kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 5689,18 eurot,

mille mõistis vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vähendada kostja lepingulise esindaja ajakulu

maa- ja ringkonnakohtu menetlustes tehtud toimingute osas vähemalt 15 t-ni ning kostja

esindaja tunnitasu keskmise suuruseni, näiteks 130 euroni.

7.1. Hageja väitel ei ole maakohtu määrus põhjendatud ega õiglane. Kostja menetluskulude

suurus on ülepaisutatud. Kostja lepingulise esindaja ajakulu tuleb maa- ja ringkonnakohtu

menetlustes tehtud toimingute osas vähendada vähemalt 15 t-ni.

7.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu ning sellele lisatud

dokumentide mahtu (18 lisa), samuti kostja vastuse sisu ja mahtu, on kostja esindaja ajakulu

põhjendatud kokku 14 t 48 min ulatuses. Maakohus ei arvestanud, et osa 18-st lisatud

dokumendist on volikiri ja diplom. Samuti ei olnud hagi ega selle lisad mahukad. Kostja vastuse

maht on sisult 6 lk. Arvestades kostja vastuse sisu ja pikkust, ei saa ajakulu kostja märgitud

ning kohtu rahuldatud ulatuses pidada mõistlikuks ja põhjendatuks.

7.3. Põhjendatud ei ole märkimisväärne kulu menetlusdokumentidega tutvumiseks,

analüüsimiseks, sorteerimiseks, allalaadimiseks jms. Üldjuhul analüüsib esindaja tõendeid ja

menetlusdokumente menetlusdokumendi koostamisega samaaegselt. Eraldi toiminguid

menetlusdokumentide analüüsimiseks ei ole põhjendatud.

7.4. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja 20. mai 2019. a vastuse koostamise mõistlik ja

põhjendatud ajakulu on 9 t 48 min. Seda enam, et sellele eelnes ka ajakulu hageja vastuse

analüüsimiseks 54 min. Seega kulus eelnimetatud dokumendi koostamiseks peaaegu 11 t, mis

on ilmselgelt ülepaisutatud.

2-19-1906

5 (7)

7.5. Ka muude toimingute osas ei saa kostja märgitud ja kohtu rahuldatud ajakulu pidada

põhjendatuks ja mõistlikuks.

7.6. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta on põhjendamatult suur.

Tegemist ei olnud ülikeeruka vaidlusega. Hageja palub vähendada kostja esindaja tunnitasu

keskmise suuruseni, näiteks 130 euroni.

8. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele

ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel.

Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang

on ilmselgelt põhjendamatu.

12. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel

juhul on hageja vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt osas, millega rahuldati kostja taotlus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja mõisteti kostja menetluskulud

hagejalt välja. Täpsemalt vaidlustab hageja maakohtu määrust osas, milles maakohus pidas

põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot ja toimingute ajakulu üle 15 t.

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kostja taotlus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks jäeti osaliselt rahuldamata.

13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud osas ei ole maakohus kostja hüvitatavate

menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

14. Arvestades hageja määruskaebuses viidatud kostja menetlusdokumentide mahtu ja sisu, s.o

vastust hagiavaldusele ja 20. mai 2019. a seisukohta hageja vastusele, mh nende esitamiseks

läbitöötamist vajanud hagiavalduse ja selle lisade ning 6. mai 2019. a hageja seisukoha sisu ja

mahtu, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et kostja menetlusdokumentide

koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud aeg ei ole ülepaisutatud. Dokumentide

koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes

vastaspoole arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.

15. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et üldjuhul on hagi vastus üks tähtsamaid

menetlusdokumente, kus kostja peab esitama kõik oma vastuväited hagis esile toodud

asjaoludele ja õiguslikule käsitlusele. Samuti peab kostja hagi vastuse koostamiseks kujundama

2-19-1906

6 (7)

menetlusliku positsiooni. Selleks on esindajal vaja võtta hagimaterjalid vastu, nendega tutvuda,

neid analüüsida ning suhelda ka kliendiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ühtegi kostja

menetluskulude nimekirjas toodud toimingut ajavahemikul 22. veebruar 2019 kuni 18. märts

2019, mis on seotud hagile vastuse koostamisega, pidada ebavajalikuks ja põhjendamatuks.

16. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule asja materjalidest, et kostja esitatud hagi vastus ja

20. mai 2019. a menetlusdokument oleks sisaldanud ülemääraseid kordusi, mis annaks aluse

nende menetlusdokumentide koostamise ajakulu vähendada.

17. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja väitega, et kostja lepingulise esindaja ajakulu

menetlusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks ei ole põhjendatud.

17.1. Hageja ei ole välja toonud, milliste menetlusdokumentide analüüsimist kostja lepingulise

esindaja poolt ta loeb põhjendamatuks või ülemäära ajamahukaks. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole ükski kostja menetluskulude nimekirjas toodud toiming, millest nähtub mõne

menetlusdokumendi (nt hageja või kolmanda isiku seisukoha või kohtu määruse) analüüs, ega

ka selleks kulunud aeg selgelt põhjendamatu või menetluse käiku arvestades ebavajalik.

17.2. Hageja arvates ei ole eraldi toimingud menetlusdokumentide analüüsimiseks

põhjendatud,

kuna

üldjuhul

analüüsib

esindaja

tõendeid

ja

menetlusdokumente

menetlusdokumendi koostamisega samal ajal. Seega möönab hageja ka ise, et

menetlusdokumendi koostamine eeldab tõendite ja menetlusdokumentide analüüsimist.

Analüüsimiseks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik sõltumata sellest, kas see on

menetluskulude nimekirjas eraldi välja toodud või sisaldub menetlusdokumendi koostamiseks

kulunud aja hulgas. Praegusel juhul ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu tervikuna, s.o

analüüsiks ja sellele järgnenud menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg kokku selgelt

ülemäärane.

18. Hageja määruskaebuses esitatud üldine väide, et ka muude toimingute osas ei saa kostja

märgitud ning kohtu poolt rahuldatud ajakulu pidada põhjendatuks ja mõistlikuks, ei anna

ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole

uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust,

vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab

ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles

seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire ka kostja

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel.

19.1. Praeguses asjas oli hageja esitanud kostja vastu hagi kindlustushüvitise väljamõistmiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on kindlustusvaidlused üldjuhul keskmisest keerukamad vaidlused,

kuna eeldavad teadmisi spetsiifilisest õigusvaldkonnast, mida reguleerib ka Euroopa Liidu

õigus. Ka praegune vaidlus oli sisu poolest vähemalt keskmise keerukusega.

19.2. Kostja taotluse kohaselt on temale õigusteenust osutatud tunnihinnaga 170 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et selline lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat ja kohtupraktikas põhjendatuks peetavat tasu. Seega ei ole

praegusel juhul alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.

19.3. Kolleegium märgib, et Riigikohus on pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud

tunnitasu määradeks nt 170 eurot ilma käibemaksuta (27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 3‑2‑1‑159‑16, p 24), 190 eurot ilma käibemaksuta (13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-

17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785,

2-19-1906

7 (7)

p 31.4). Seejuures on Riigikohus 2. juuni 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-5942 pidanud

kindlustusvaidluse puhul põhjendatuks tunnitasu 175 eurot ilma käibemaksuta.

20. Olukorras, kus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 170 eurot ning

põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 33 t 39 min, on menetluskulude hüvitise suurus 5720,50

eurot (170×33,65). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise

5689,18 eurot (tõenäoliselt lähtus maakohus kostja 1. märtsi 2021. menetluskulude nimekirjas

esitatud kogusummast 5774,18 eurot ja lahutas sellest põhjendamatuks peetud printimiskulu 85

eurot). Seega ei ole maakohus mõistnud hagejalt kostja menetluskuludena välja põhjendamatult

suurt summat.

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

22. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

23. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)