2-21-17093/26 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-17093

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2022, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-17093

Tsiviilasi

Kxxxx Pxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

võlgnik:

KxxxxxPxxx

(pankrotis;

isikukood:

xxxxxxxxxxx;

registrijärgne

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald,

xxxxxxxxxxx

maakond; viibimiskoht: Tartu Vangla, Turu 56, 51005

Tartu linn);

Pankrotihaldur: Einar Vallandi (Õpetaja 9a, 51003

Tartu;

tel

0583,

8670;

e-post

einar.vallandi@haldur.just.ee)

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

raugemine,

pankrotihalduri

tasu

määramine,

pankrotihalduri

kulutuste

kinnitamine,

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlustoimingu aeg

24.10.2022

RESOLUTSIOON:

1. Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku KxxxxxPxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku

pankrotimenetluse kulude katteks.

2. Kxxxx Pxxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses

võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad:

II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Võlausaldaja

Saamata

nõue €

Jaotise

%

Andmed võlausaldajatele

väljamaksete tegemiseks

1. Eesti Töötukassa (74000085)

186,32 2,37%

EE201010220043577014,

Viitenumber 109031803436,

Selgitus: töövõimetoetus

2. ExxxNxxxxx (4xxxxxxxxxx)

41,39 0,53%

EE101010010140543012,

Selgitus: 173/2021/658

3. Aive Kolsar (4xxxxxxxxxx)

481,62 6,12%

EE911010010124098017,

Selgitus: kohtutäituri tasu

4. PlusPlus Capital AS (11919806)

1 779,55 22,60%

EE082200221053320710,

Viitenumber 24585831

5. Jane Rumjantseva (4xxxxxxxxxx)

136,62 1,73%

EE102200221016601227,

Selgitus: 189/2021/25

6. Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) (70000349)

4 793,11 60,87%

EE351010052031000004,

Viitenumber 19437282

7. Otepää Vallavalitsus (75001566)

150,00 1,90%

EE351010202008200001,

Selgitus: 1-18-3661

8. Aktiva Finants OÜ (10746479)

305,17 3,88%

EE147700771000526428,

Selgitus: 2-17-101851

Saaja: Julianus Inkasso OÜ

Kokku:

7 873,78

100,00

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Kxxxx Pxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3,

§ 163 lg 5, § 28 tähenduses.

4. Vabastada Einar Vallandi Kxxxx Pxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

5. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasuks Kxxxx Pxxxx (pankrotis)

pankrotimenetluses 712,80 eurot, sh käibemaks 118,80 eurot, ja mõista tasu büroole,

mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

6. Pankrotihalduri tasu 193,19 eurot, sh käibemaks 32,20 eurot, tasuda pankrotivara

arvel.

7. Anda

Kxxxx

Pxxxxxx

(pankrotis)

hüvitamiskohustuseta

menetlusabi

pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 519,61 eurot, sh

käibemaks 86,60 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri

tasu katteks riigi vahenditest 519,61 eurot, sh käibemaks, OÜ Õigusbüroo

Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskontole nr EE742200221013804535.

9. Algatada KxxxxxPxxxxx(pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest

vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse

algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie

aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 1933 lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest.

10. Jätta KxxxxxPxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja

kohustada KxxxxxPxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku

kohustusi.

11. Vangistuses viibides kehtib Kxxxx Pxxxxxkohustustest vabastamise menetluses

vangistusseadus (VangS), sh § 44. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus

kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete

katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord

aastas,

iga

aasta

1. oktoobril,

väljamakseid

võlausaldajatele

vastavalt

kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. Kxxxx Pxxxxx tuleb selleks esitada Tartu

Vanglale vastav avaldus.

12. Kuni Kxxxx Pxxx viibib vangistuses, tuleb usaldusisikul esitada kohtule pärast

võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta 15. oktoobril aruanne,

kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada

kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto

väljavõte. Esimene aruanne tuleb esitada 15. oktoobril 2023.

13. Pärast

vangistusest

vabanemist

tuleb

usaldusisikul

kanda

võlgniku

igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud

tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning

ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb

väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 1. oktoobril) vastavalt kohtu

kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele.

14. Pärast Kxxxx Pxxxx vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul endal esitada kaks

korda aastas, iga aasta 15. aprillil ning 15. oktoobril kohtule aruanne, mis peab

sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja

vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha

eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada

võlgniku arvelduskontode väljavõtted.

15. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui

see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust

või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12

nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt

avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta.

TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud

peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse

tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja

majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke

tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja

mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline

ravikindlustushüvitis

ravikindlustuse

seaduse

tähenduses,

välja

arvatud

ajutise

töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise

toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav

represseeritu toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle

andma.

16. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus

võlausaldajatele. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

17. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

on

õigus

esitada

määruskaebus

Tartu

Maakohtu

kaudu

Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest. PankrS § 164 lg 2 alusel võib

võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja PankrS § 171 lg 4 alusel

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta

pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise vastu esitas PankrS § 162 lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud

vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kxxxx Pxxx esitas 01.11.2021. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus kuulutas 28.12.2021. a määrusega välja Kxxxx Pxxxi pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.01.2022. a.

06.06.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja.

Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 14.06.2022. a määrusega.

01.09.2022. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada KxxxxxPxxxx

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) vabastada Einar

Vallandi Kxxxx Pxxxx pankrotihalduri kohustustest; 3) kinnitada Kxxxx Pxxxx pankrotivara

arvel kantud kulu 0,16 eurot ja edaspidi kantav kulu 0,38 eurot; 4) määrata Kxxxx Pxxxx

pankrotihalduri tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot OÜ Õigusbüroo

Faktootum

(registrikood

10609096,

KMKR

EE100583320,

arvelduskonto

nr

EE742200221013804535) kasuks; 5) mõista Kxxxx Pxxxx pankrotihalduri töötasu välja

kahest allikast järgnevalt: 193,19 eurot (160,99 eurot + käibemaks 32,20 eurot) Kxxxx Pxxxx

pankrotivarast; 519,61 eurot (433,01 eurot + käibemaks 86,60 eurot) riigi vahenditest; 6)

otsustada KxxxxxPxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses

usaldusisiku nimetamine.

Kxxxx Pxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldab kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis

võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi.

Kohus on avaldanud 01.09.2022. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse

raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1000 eurot hiljemalt 22.09.2022. a.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat

tasunud.

ARUANNE

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)

Võlgnikul ei ole müüdavat vara. Võlgnikule tehakse vanglas oleku ajal makseid, millest riik

eraldab osa võlgniku nõuete fondi. Rahandusministeerium on kandnud nõuete fondi kogutud

rahast võlgniku pankrotivarasse (AS-is SEB Pank võlgniku nimele avatud arvelduskontole nr

EE791010010824859019) kokku 168 eurot. Lisaks sellele on kohtutäitur Aive Kolsar täiteasja

nr 192/2009/224 raames kandnud pankrotivarasse tsiviilasjas nr 2-07-28646 tehtud

kohtulahendi alusel võlgniku isalt UxxxxxPxxxxxx sisse nõutud 23,82 eurot. Koos pankroti

väljakuulutamise hetkel kontol olnud summaga (1,91 eurot) on pankrotivara väärtus kokku

193,73 eurot.

2. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)

2.1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine:

Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.

2.2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud

elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.

2.3. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi.

2.4. Pankrotimenetluse kulu: Võlgniku kolmel kontol olnud positiivse saldo ühele kontole

kokku kandmise eest on tasutud AS-ile SEB Pank teenustasu 0,16 eurot. Muud tekkinud

kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava

pankrotihalduri

töötasu

arvel.

Edaspidi

tasutav

pankrotimenetluse

kulu

koosneb

pankrotihalduri töötasust, sellele lisanduvast käibemaksust ja pangaülekande teenustasust.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Vastavalt FIMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse ses asjas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

sätteid. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS

§ 15 lg 2 ja PankrS § 171 lg 11. Pankrotihaldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute

läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma PankrS § 171

lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub

realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väike. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 65 lg

11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi

selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri

tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri

tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt

on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Menetlusega seotud toimingud nõudsid rohkem aega,

kuid haldur taotleb kohtult 9 töötunni eest 594 euro suuruse töötasu määramist (66 eurot

tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub

tasule käibemaks 118,80 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri

funktsioonide täitmise vahel järgmiselt:

- päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta jms) 1 tund

- kogutud teabega tutvumine, selle töötlemine, analüüs

1 tund

- puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega

0,5 tundi

- pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine

0,5 tundi

- suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega

0,25 tundi

- suhtlemine muude isikutega seoses võlgniku varaliste õiguste ja kohustustega 0,5 tundi

- tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine, vastuväide

1,5 tundi

- võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi

- esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine

0,75 tundi

- pankrotimenetluse lõpparuande ja muude menetlusdokumentide koostamine

2,5 tundi

Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma

pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning

kulumaterjalide maksumuse (mis on varem olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub

käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad

püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku

vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse

maksumus keskmiselt 26 eurot kuus).

Aruande koostamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol

nr EE791010010824859019 AS-is SEB Pank 193,57 eurot. Juhul kui kohus määrab

pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas

oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu

160,99 eurot, tasule lisanduva käibemaksu 32,20 eurot ning panga teenustasu 0,38 eurot.

Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles

kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks.

3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

(PankrS § 162 lg 2 p 3): Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4): Ei tunnustatud

pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS §

162 lg 2 p 5): Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste

isikute vastu.

6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6)

Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks

teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli

pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete

hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste

suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise

võimaluste olemasolu. Lisaks eeltoodule tegin iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult

kaasnevaid toiminguid: 1) viisin läbi koosoleku, koostasin ja esitasin dokumente kohtule ja

muudele isikutele; 2) suhtlesin võlausaldajatega, kontrollisin esitatud nõudeid ning tuvastasin

kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa.

6.1. Haldur vaatas läbi 8 nõudeavaldust summas 7 919,09 eurot. Haldur esitas ühe

võlausaldaja nõudest osale vastuväite, millega võlausaldaja nõustus ja vähendas ise nõude

summat. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete summaks kujunes 7 873,78 eurot.

6.2. Vastavalt 01.07.2022 jõustunud FIMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud

avalduste menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2022. aasta 30. juunini.

Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja kuni 30.06.2022 kehtinud

PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate

üldkoosoleku, mis teeks kohtule usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Teate

koosoleku aja, koha ja päevakorra kohta avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded

14.07.2022. Koosolek pidi toimuma 20.07.2022 algusega kell 10.10, kuid ükski võlausaldaja

ei võtnud koosolekust osa. Haldur arvab, et juhul kui võlausaldajad ei võta osa PankrS § 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on

kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel.

7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha

saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7)

Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2)

Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood

Võlasumma

Jaotis

Andmed võlausaldajale

väljamaksete tegemiseks

Eesti Töötukassa (74000085)

186,32

2,37%

EE201010220043577014,

Viitenumber 109031803436,

Selgitus: töövõimetoetus

Exx Nxxxxr (4xxxxxxxxxx)

41,39

0,53%

EE101010010140543012,

Selgitus: 173/2021/658

Aive Kolsar (4xxxxxxxxxx)

481,62

6,12%

EE911010010124098017,

Selgitus: kohtutäituri tasu

PlusPlus Capital AS (11919806)

1 779,55

22,60%

EE082200221053320710,

Viitenumber 24585831

Jane Rumjantseva (4xxxxxxxxxx)

136,62

1,73%

EE102200221016601227,

Selgitus: 189/2021/25

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) (70000349)

4 793,11

60,87%

EE351010052031000004,

Viitenumber 19437282

Otepää Vallavalitsus (75001566)

150,00

1,90%

EE351010202008200001,

Selgitus: 1-18-3661

Aktiva Finants OÜ (10746479)

305,17

3,88%

EE147700771000526428,

Selgitus: 2-17-101851

Märkus:

1 Aktiva Finants OÜ nõude rahuldamiseks tuleb makse teha Julianus Inkasso OÜ kontole nr

EE147700771000526428.

Võlgnik ei esitanud ühelegi nõudele vastuväiteid.

8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide

kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8): Selles

pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.

9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162

lg 2 p 9): Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktis 4.

10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3)

Kuigi võlgnik lisas pankrotiavaldusse peatüki pealkirjaga „Seletus maksejõuetuse põhjuste

kohta“, ei öelnud ta pankrotiavalduses maksejõuetuse põhjuste kohta halduri arvates sisuliselt

midagi märkimisväärset. Haldur lähtub oma arvamust andes muudest allikatest kogutud

andmetest, peamiselt erinevatest kohtulahenditest. Võlgnik on alates varasest noorusest

harrastanud korratut eluviisi, millega alates 2014. aastast on kaasnenud regulaarne vanglas

viibimine. Pankrotihalduri andmetel viibib võlgnik vangistuses vähemalt kuuendat korda,

vangistuses viibimise ajavahemikud ja süüks pandud kuriteod on järgmised: 1) 24.01.2014 –

13.06.2014 (Kars § 263 p 4); 2) 28.01.2015 – 29.06.2015 (Kars § 121); 3) 23.02.2017 –

23.05.2017 (KarS § 121 lg 2 p 3); 4) 04.01.2018 – 02.09.2019 (KarS § 120 lg 1; § 121 lg 2 p

1 ja 3; § 209 lg 2 p 1; § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8); 5) 25.11.2019 – 24.07.2020 (KarS §

120 lg 1; § 121 lg 2 p 1; § 209 lg 2 p 1; § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 320 lg 1); 6)

Alates 29.01.2021 (KarS § 121 lg 2 p 3; § 200 lg 2 p 7, 8, 9; § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 8, 9;

§ 4231). Vangistusest vabanemise eeldatav aeg on 16.02.2025.

Maksu- ja Tolliameti andmetel teenis võlgnik brutotulu 2018. aastal Viru Vanglalt 26,60

eurot, 2019. aastal Viru Vanglalt ja AS-ilt Eesti Vanglatööstus kokku 216,91 eurot, 2020.

aastal AS-ilt MO-xxxxxxxxxxx 130,31 eurot, 2021. aastal Tartu Vanglalt 4,62 eurot ja 2022.

aastal Tartu Vanglalt 49,06 eurot. Viimane Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse kantud

töösuhe kestis 14.09.2020 – 18.09.2020, tööandjaks oli AS MO-xxxxxxxxxxx.

Pankrotimenetluses esitatud nõuded on tekkinud aastatel 2017 – 2021. Üle 60% võlgniku

pankrotimenetluses esitatud nõuete summast moodustab kriminaalmenetluste kulude

hüvitamise nõue. Selliste nõuete tekkimine oleks õiguskuuleka eluviisi abil välditav.

Võlgnikult on suhteliselt paljude kannatanute kasuks kohtuotsustega välja mõistetud

kuritegudega tekitatud kahju hüvitisi. Pankrotimenetluses esitas kuriteoga tekitatud kahju

hüvitamise nõude vaid Otepää Vallavalitsus, ehkki nõude oleks võinud esitada vähemalt

kümme kannatanut. Kuriteo tõttu kannatanud isikud tihti ei soovi hilisemas elus olla

kurjategijaga seotud ning nende poolt pankrotimenetluses nõude esitamata jätmine on halduri

praktikas olnud pigem reegel kui erand. See ei kaota kannatanute kasuks tehtud

täitedokumendi kehtivust ega võta kannatanutelt õigust soovi korral anda täitedokument

sundtäitmisele pärast pankrotimenetluse lõppemist üldises korras (PankrS § 167 lg 1).

Võlgniku varalised probleemid on halduri arvates lahutamatult seotud nende põhjustega, mis

tingivad võlgniku eluviisi korratuse. Mõningast aimu nende põhjuste kohta võib saada

võlgnikku puudutavatest kohtulahenditest. Näiteks, tsiviilasjas nr 2-07-28646 tehtud Tartu

Maakohtu 14.03.2008 otsusega võeti võlgniku emalt ja isalt vanema õigused nende alaealiste

laste, muuhulgas võlgniku suhtes. Võlgnik oli siis üheksa aastane, ta elas juba enne

vanematelt õiguste äravõtmist lastekodus. Soovimata siin refereerida kohtuotsuse kirjeldavas

osas avaldatud ebameeldivaid asjaolusid piirdub haldur lühikokkuvõttega, et võlgniku isal

puudus oma laste vastu vähimgi huvi, võlgniku ema kohtles oma lapsi viisil, mis nende

normaalset vaimset ja füüsilist arengut ilmselt ei soodustanud. Nähtavasti ei ole ka hilisem

periood suutnud kompenseerida varases lapsepõlves tekkinud olulist puudujääki. Võlgnik

tundub olevat vaimselt tasakaalutu, tema füüsis avaldub enamasti arutu agressiivsusena nii

isikute kui asjade suhtes. Võlgnik pälvis esimese vanglakaristuse 15 aastaselt. Kantud

karistused nähtavasti ei ole parandanud võlgniku ellusuhtumist ega sotsiaalseid oskusi. Haldur

peab võlgniku maksejõuetuse üldiseks eelduseks seda, et kas normaalse arengukeskkonna

puudumise tõttu või muul põhjusel kujunesid tal juba väga noorena hoiakud ja

väärtushinnangud, mis ei soodustanud hariduse omandamist ja edasises elus enesega

toimetulemist. Võlgnik on olnud pahatahtlik teiste isikute vara ja tervise suhtes. Selline

ellusuhtumine ei ole toonud kasu võlgnikule enesele, ammugi mitte teistele. Ei ole kindel, kas

võlgnik on praeguseks teadvustanud, et tema isikliku heaolu suurenemine ei ole võimalik, kui

ta püsivalt ei panusta üldise heaolu suurendamisse (oma teadmiste ja oskuste abil mõne

üldiselt vajaliku või kasuliku eesmärgi saavutamisse).

Võlgniku varalised probleemid on tema harrastatud eluviisiga paratamatult kaasnev nähtus.

Kuigi kuritegusid toime panemata oleks enamik võlgniku varalistest kohustustest olemata,

haldur ei väida, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust

võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud

võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Halduri arvates ei saa omaette

kuriteona käsitada seda, kui isiku poolt omaks võetud eluviis takistab tal elada nii, et ta

suudaks rahuldada oma vajadused ja täita kõik oma tegevusega kaasnevad kohustused. Ei ole

kindel, et võlgnik on kunagi olnud maksejõuline. Arvestades et võlgnikul on seniajani

täitmata 2017. aastal ja hiljem tekkinud kohustusi, võib öelda, et võlgnik on olnud

maksejõuetu hiljemalt 2017. aastast alates.

KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS

Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised

vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole

kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg

3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kuna Kxxxx Pxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3

alusel Einar Vallandi pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et

enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja

võlgade

ümberkujundamise

avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis

kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele

tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad

redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

KxxxxxPxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. Avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis

võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse

lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.01.2022.

PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib

PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest

vabastamisele vastuväite.

Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmisele.

Kohus, kaalunud Kxxxx Pxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg

2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise

menetlus algatamata. Võlgnik kannab karistust kinnipidamisasutuses alates 22.02.2021. a ja

tema prognoositav vabanemise aeg on 16.02.2025. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui

füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise

avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise,

otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel

pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Seega otsustab kohus kohustustest

vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Seega, kui kohus algatab

käesoleva määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, möödub viis aastat

oktoobris 2025 – eelduslikult vabaneb võlgnik kinnipidamisasutusest enne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõppu ja saab asuda vabaduses tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja seeläbi täita võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust lähtudes peab kohus

põhjendatuks algatada Kxxxx Pxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1

otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest.

Kohus rahuldab Kxxxx Pxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema

suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse

kestel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu

ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik

võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva

määra.

PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma.

PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS

§ 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi

täidab.

24.10.2022 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega. Võlausaldajate üldkoosolekule, mille päevakorras oli kohtule ettepaneku

tegemine usaldusisiku nimetamiseks kohustustest vabastamise menetluses ei ilmunud ühtegi

võlausaldajat. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et võlgnik on valmis täitma

usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kxxxx Pxxx kinnitas

ka ärakuulamisel, et ta on nõus täitma ise usaldusisiku kohustusi ja tuleb sellega toime. Kxxxx

xxxx selgitas ärakuulamisel, et praegu on tema suhtes käimas kaks kriminaalmenetlust

(süüdistused kinnipidamiskohas toime pandud tegude eest KarS § 113 ja § 120 järgi). Sel

põhjusel peab võlgnik tõenäoliseks, et ta ei vabane kinnipidamiskohast senise kohtuotsuse

järgi ehk aastal 2025. Kxxxx Pxxx on ennast kurssi viinud kohustustest vabastamise

menetluse sisuga, s.h. selle toimetamisega kinnipidamiskohas karistust kandes. Tal on

igakuiselt väike laekumine oma tuttavalt ja ta loodab vanglas ka veel tööd saada.

KxxxxxPxxx avaldas valmisolekut laekuvast sissetulekust igakuiselt eraldisi teha

võlausaldajate tarbeks. Vabanemisel teavitab kohut oma elukohast ja leiab võimaluse (võtab

Töötukassas arvele) eraldisi ja väljamakseid teha võlausaldajatele.

Kohus leiab, et Kxxxx Pxxx tuleb nimetada KxxxxxPxxxx kohustusest vabastamise

menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid KxxxxxPxxxx

nimetamise usaldusisikuks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused.

Kohus kohustab Kxxxx Pxxxx vangistuses viibimise ajal kord aastas (iga aasta 15. oktoobril)

ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta 15. aprillil ning 15.

oktoobril) kohtule aruandeid. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 15. oktoobril

2023. a. Kxxxx Pxxxx vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks

esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb

kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku

sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes

raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku

arvelduskontode väljavõtet.

Vangistuses

viibides

kehtib

Kxxxx

Pxxxx

kohustustest

vabastamise

menetluses

vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus

kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele

isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti

rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud

summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas

sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50

protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Võlgnikul tuleb teha

vastav avaldus, et temale laekunud rahast tehtaks võlausaldajatele väljamakseid käesoleva

määruse alusel.

Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab

usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu)

võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva

määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud

määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks

ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt

tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 1. oktoobril).

Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei

panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et

võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase

täitmisena. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes

kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise

menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest

teadasaamisest arvates.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Pankrotihalduri tasu ja kulud

PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri

tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja

tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja

pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö

mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks

kulunud aja arvestust.

PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu

pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel

ega pea pidama tööaja arvestust.

Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks

118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le

Õigusbüroo Faktootum. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 9 töötundi

hinnaga 66 eurot tund, s.o 18 pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund.

Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 519,61 eurot, sh käibemaks 86,60 eurot. Pankrothalduri tasust 193,19

eurot, sh käibemaks 32,20 eurot, on võimalik tasuda pankrotivara arvel.

PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11

alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus

halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb

pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66

eurot tunni kohta. Halduri tasu 9 töötunni puhul on: 9 h × 66 eurot ehk kokku 594 eurot,

millele lisandub käibemaks 118,80 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja

kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi

taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 594 eurot, sh käibemaks 118,80 eurot.

Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-

le Õigusbüroo Faktootum.

Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS §

171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi

vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Alates 01.01.2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot,

kahekordne alammäär on 1308 eurot.

Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning KxxxxxPxxxxxx tuleb anda

hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas

519,61 eurot, sh käibemaks 86,60 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Õigusbüroo

Faktootum. Pankrotihalduri tasust 193,19 eurot, sh käibemaks 32,20 eurot, tasuda

pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Ülle Raag