1-20-9456/165 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2022, Tartu

Kriminaalasja number

1-20-9456

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Levan Jefremovi süüdistuses KarS § 316 lg 1, § 263 lg 1

p 1, § 212 lg 1 järgi;

MELS GRUPP OÜ süüdistuses KarS § 316 lg 2, § 212

lg 2 järgi üldmenetluses

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuistungi toimumise aeg

23. mai 2022

Kohtuistungil osalesid

süüdistatav Levan Jefremov ning tema ja OÜ MELS

GRUPP kaitsja vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi,

ringkonnaprokurör Aro Siinma

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. detsembri 2021

otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Levan Jefremov ja tema ning OÜ MELS

GRUPP kaitsja vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi

Prokurör

ringkonnaprokurör Aro Siinmaa

Süüdistatavad

Levan Jefremov (isikukood: 38011062717)

asukoht: Tartu Vangla, kriminaalkorras karistatud

OÜ MELS GRUPP (registrikood 11981716; seaduslik

esindaja Levan Jefremov)

asukoht:

Raatuse

83-1,

Tartu,

kriminaalkorras

karistamata

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 16. detsembri 2021 otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Levan Jefremovile on esitatud süüdistus KarS § 316 lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le KarS

§ 316 lg 2 järgi selles, et L. Jefremov ja OÜ Mels Grupp oma juhatuse liikme L. Jefremovi

tegevuse läbi kõrvaldas enda poolt kaasatud isikute tegevuse kaudu, kellele pole käesolevas

asjas kahtlustust esitatud, tõendi, eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu ja

muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, mis seisnes alljärgnevas:

06.09.2019 teisaldati Tartust Tähe tn 118 asuvast remonditöökojast Lõuna prefektuuri (Tartu

Riia 132) aiaga piiratud hoovi Mels Grupp OÜ-le, mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige on

L. Jefremov, kuuluv sõiduk Range Rover, registrimärgiga XXX , kuna sõiduki Eestis

registreerimiseks antud andmed ning Land Roveri andmebaasist leiduvad andmed ei läinud

kokku ning sõidukil esines manipulatsiooni kahtlus. Kirjeldatud asjaolude täpsemaks

tuvastamiseks alustati kriminaalmenetlust KarS § 344 lg 1 tunnustel.

20.09.2019 sõitis L. Jefremov Läti Vabariiki, kus palkas 5000 euro eest eeluurimisel

tuvastamata isikud süütama Lõuna prefektuuri aiaga piiratud hoovis sõiduki Range Rover,

registrimärgiga XXX .

L. Jefremovi tegevuse eesmärgiks oli hävitada kolmandate isikute vahendusel Mels Grupp OÜ-

le kuuluv sõiduk, et ei oleks võimalik tuvastada sõiduki kerel võltsitud VIN-koode ning kuna

uus kriminaalmenetlus võinuks tuua kaasa talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele

pööramise, mille kandmiselt ta oli tingimusi vabastatud (Tartu Maakohtu kohtuotsus 1-17-

6063, mille kohaselt jäi 3 aastat vangistust L. Jefremovi suhtes KarS § 74 alusel kohaldamata

3-aastase katseaajaga, mis kehtis kuni 27.08.2020).

Tagamaks endale sõiduki süütamise ajaks alibi, läks L. Jefremov 22.09.2019 Venemaale, kust

naasis 30.09.2019 Läti Vabariiki ja 01.10.2019 Eestisse.

25.09.2019 kella 20.41 ajal saabusid varastatud dokumendi abil renditud sõidukiga Fiat,

registrimärgiga XXX , Läti Vabariigist Valga kaudu Eestisse L. Jefermovi poolt palgatud ja

tema huvides tegutsevad kaks isikut, kellele ei ole käesolevas asjas kahtlustust esitatud.

26.09.2019 kell 01.10 paiku süütasid nimetatud isikud Tartus Riia 132 asuva Lõuna prefektuuri

aiaga piiratud parklas Mels Grupp OÜ-le kuuluva L. Jefremovi kasutuses olnud sõiduki Range

Rover, registrimärgiga XXX , ja lahkusid kohe Eestist.

Tulekahju tagajärjel hävis Range Rover, registrimärgiga XXX . Lisaks sai kuuma- ja

veekahjustusi Range Roveri kõrval olnud R.U. ile kuuluv mootorsaan Polaris Touring

väärtusega 3000 eurot, mis muutus sõidukõlbmatuks ning välja tuli vahetada ka parklat

ümbritsevad Riia 130 ja 132 OÜ-le kuuluvad kuumakahjustusi saanud aiapaneelid ja

kinnituspoldid ning klambrid, mille kahju oli kokku 480,20 eurot.

2. L. Jefremovile on esitatud süüdistus ka KarS § 212 lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le KarS

§ 212 lg 2 järgi selles, et L. Jefremov ja OÜ Mels Grupp oma juhatuse liikme L. Jefremovi

tegevuse läbi kutsus esile kindlustusjuhtumi, kindlustushüvitise saamise eesmärgil

kindlustusandjalt, mis seisnes selles, et kui 06.09.2019 oli Tartust Tähe tn 118 asuvast

remonditöökojast teisaldatud Lõuna prefektuuri aiaga piiratud hoovi Mels Grupp OÜ-le kuuluv

ja L. Jefremovi kasutuses olev sõiduk Range Rover, registrimärgiga XXX , et viia läbi

manipulatsioonikahtluste tõttu KarS § 344 lg 1 tunnustel alustatud kriminaalmenetlust, sõlmis

L. Jefremov 18.09.2019 Mels Grupp OÜ nimel, mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige ta on,

If

P&C

Insurance

AS-iga

kindlustuslepingu

(superkasko

kindlustuspoliis

nr 3X2012003292297) sõidukile Range Rover, registrimärgiga XXX , eesmärgiga saada pärast

sõiduki hävitamist sõiduki eest hüvitist.

Pärast kindlustuslepingu kehtima hakkamist palkas L. Jefremov Läti Vabariigist isikud, kellele

ei ole käesolevas asjas kahtlustust esitatud, kõnealust sõidukit süütama, viibides ise alibi

loomise eesmärgil ajavahemikul 22.09.2019-30.09.2019 Venemaal.

26.09.2019 kella 01.10 paiku süütasid L. Jefremovi poolt palgatud ja tema huvides tegutsevad

isikud Tartus Riia 132 Lõuna prefektuuri aiaga piiratud parklas Mels Grupp OÜ-le kuuluva ja

L. Jefremovi kasutuses olnud sõiduki Range Rover, registrimärgiga XXX , mille tagajärjel

sõiduk hävis.

16.10.2019 esitas L. Jefremov Mels Grupp OÜ nimel kindlustushüvitise saamise eesmärgil If

P&C Insurance AS-le kahjuteate, mille kohaselt süttis sõiduk politseiparklas.

3. Lisaks on L. Jefremovile esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema, viibides

17.06.2020 kella 13.40 paiku Tallinnas Rävala pst 7 Vita Ilusalongi juures, rikkus vägivallaga

avalikus kohas käitumise üldreegleid (KorS § 55 lg 1 p-d 1, 2 ning KorS § 54) sellega, et võttis

kannatanu V.M. juustest kinni ning viskas kannatanu asfaldile, mille tulemusena lõi V.M.

kukkudes oma pea vastu kõrval seisvat autot. Sellise tegevusega tekitas L. Jefremov

kannatanule füüsilist valu. Lisaks häiris L. Jefremovi kirjeldatud käitumine sündmust pealt

näinud Vita ilusalongi klientide ja töötajate, sealhulgas V.B. rahu ja turvatunnet.

Maakohtu otsus

4. Tartu Maakohtu 16.12.2021 otsusega karistati L. Jefremovit KarS § 316 lg 1 järgi 2 aasta 6

kuu vangistusega; KarS § 212 lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

6 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti L. Jefremovile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel 5 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati L. Jefremovile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.07.2017

otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat

vangistust, võrra ja mõisteti kohtuotsuste kogumis L. Jefremovile liitkaristuseks 8 aastat

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka L. Jefremovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg

17.06.2020 kuni 18.06.2020, s.o 2 päeva. L. Jefremovi ärakandmata karistuse suuruseks lugeda

7 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka ka

L. Jefremovi eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 07.09.2020.

Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

5. Sama kohtuotsusega karistati Mels Grupp OÜ-d KarS § 316 lg 2 järgi rahalise karistusega

6000 eurot ja KarS § 212 lg 2 järgi rahalise karistusega 6000 eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Mels Grupp OÜ-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel rahaline karistus 10 000 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest.

6. Kohtuotsusega jäeti rahuldamata taotlus L. Jefremovile süüteomenetluses tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks ning jäeti läbi vaatamata kaitsja taotlus L. Jefremovile

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et Tartu vangla ei võimaldanud tal

oma kaitsjaga ühendust võtta tema poolt soovitud aegadel.

7. Maakohtu seisukoht jälitustegevuse seaduslikkuse ja sideettevõtjalt saadud andmete

lubatavuse kohta, kuna kaitsja hinnangul on jälitustoimingute loa taotlused ja nende alusel välja

antud load põhjendatud.

7.1. Tõenditena on kohtule esitatud 3 jälitustoimingu protokolli:

- jälitustoimingu protokoll 1 aluseks on Tartu Maakohtu määrus nr KM9662/2020 (taotlus

JT4191/2020);

- jälitustoimingu protokolli 2 aluseks on Tartu Maakohtu määrus nr KM9295/2020 (taotlus

JT4045/2020) ja Tartu Maakohtu määrus nr KM9662/2020 (taotlus nr JT4191/2020);

- 10.12.2020 koostatud jälitustoimingu protokolli aluseks on Tartu Maakohtu määrus

nr KM10239/2020 (jälitusloa pikendamise taotlus nr JT4440/2020).

7.2. Eelviidatud lubadest nähtuvalt on antud luba L. Jefremovi kasutuses oleva telefoni

salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks katkematult ajavahemikul

13.02.2020 kuni 12.10.2020 ja muu teabe pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks

tema asukohas 13.10.2020 kuni 12.12.2020.

7.3. Maakohus tutvus jälitustoimiku nr 2026000014 materjalidega ja ka kohtule esitatud

kohtueelses menetluses V.M. (09.08.2019 kahtlustatava ülekuulamise protokoll kriminaalasjas

nr 19250100002 ja äratundmiseks esitamise protokoll samast päevast ja kriminaalasjast,

30.11.2020 tunnistaja ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 19278001820) ja U. e

(14.05.2020 anonüümse tunnistaja ülekuulamise protokoll) poolt antud ütlustega. Maakohus on

materjalidega tutvumise järgselt veendunud, et jälitustoimingute aluseks olevad load on

põhjendatud ja seaduslikud. Kriminaalasjas kogutud informatsioon ning jälitustoimikus

sisalduv teave kinnitasid kahtlust, et L. Jefremov on KrMS § 1262 lg 3 p-s 4 täheldatud isikuks,

kelle puhul oli alust arvata, et ta paneb ning võib edaspidi toime panna KarS § 212, § 316, § 183

ja § 184 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Eelviidatud kuriteokoosseisud kuuluvad KrMS

§ 1262 lg-s 2 loetletud kuritegude hulka, mille puhul on lubatud KrMS § 1262 lg 1 p 4 kohaselt

teostada jälitustoiminguid. Seega oli jälitustoimingute teostamine lubatud ka L. Jefremovi

suhtes. Samuti on jälitustoiminguid lubavates määrustes piisavalt põhjendatud ka ultima ratio

põhimõtet.

7.4. Kuna jälituslubade ja nende alusel tehtud kohtumääruste põhjendused on sisult sarnased,

siis käsitles maakohus neid tervikuna.

Jälitustoimingute teostamist lubavad kohtumäärused sisaldavad viiteid sellele, milliseid

menetlustoiminguid on kriminaalmenetluse raames tehtud. Kohtud on jälituslube andes

lähtunud sellest, et peitkuritegude tõendamiseseme asjaoludest ja kriminoloogilisest eripärast

lähtuvalt on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kriminaalmenetluse asjaolusid

arvestades oluliselt raskendatud või võimatu. Kriminaalmenetluse jaoks olulisi asjaolusid

(kuritegudega seotud isikute ring, ulatus, narkootilise aine peidukohad jne) ja kriminoloogilisi

teadmisi arvestades on selline kohtute järeldus igati õigustatud. Lisaks on kohtud põhjendatult

leidnud, et avalike menetlustoimingute tegemisega (sh ülekuulamised) võidakse kahjustada

juba käimasolevat menetlust. Siinkohal on oluline, et ka menetluse kestel kogutud

informatsioon kinnitas, et kuigi L. Jefremov on seotud eriliigiliste kuritegudega, on talle omane

kasutada kuritegude toimepanemisel teisi isikuid ja jääda ise varju. Konspiratiivne tegevus

koosmõjus uuritud kuritegude olemusega ei anna põhjust olla veendunud, et avalike

menetlustoimingute tegemisega on võimalik saada kriminaalmenetluse jaoks olulisi

informatsiooni. Seega oli salajane teabe kogumine õigustatud.

7.5. Kaitsja väitis 01.10.2021 kohtuistungil, et tema hinnangul on prokurör esitanud

jälituslubade taotlustes hulgaliselt valeväiteid. Selle hindamiseks tutvus maakohus V.M.

kohtueelses menetluses antud ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolli ning anonüümse

tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Lisaks on kohtule esitatud tõenditena väärteoasjaga

nr 2315,20,003023 seotud materjal. Maakohus leiab, et jälituslubade taotlustes ja kohtumääruse

põhjendustes esitatud väited on tuginenud menetlustes kogutud reaalsele informatsioonile ning

tegemist ei ole olnud prokuröri fantaasiaga. Eelviidatud kohtupraktika kinnitab, et jälituslube

andes saab kohus lähtuda sellest tõendusteabest, mis loa andmise ajaks on olemas. Sealjuures

ei saa ega pea jälituslubades toodud väited olema tõendatud sellisel määral nagu see on nõutav

isiku suhtes süüküsimust lahendades. Samuti puudub alus arvata, et lubades toodud väited olid

valed ainuüksi põhjusel, et osa teabest või asjaoludest ei ole edasises menetluses kinnitust

leidnud.

7.6. V.M. ütlused kinnitavad, et nad on E.I. ga ostnud vähemalt ühel korral narkootilist ainet

kokaiin. Samuti leiab maakohus, et loa andmise määruses on kohtud viidanud allikatele

(erinevad kaastööteated), millest nähtuvalt on L. Jefremovil seotus eriliigiliste kuritegude

toimepanemisega. Seega ei ole argument L. Jefremovi kriminaalse mineviku osas käsitletav

valeväitena. Tegemist ei saaks olla valeväitega ainuüksi põhjusel, et L. Jefremovit on

varasemalt kriminaalkorras karistatud. Lisaks ei ole väär informatsioon selle kohta, et

L. Jefremov on palganud sõiduki süütajad Lätist ja 2 Läti kodanikku tellimuse ka täitsid. Seda

kinnitab menetluse raames laekunud informatsioon, mida täpsemalt ei ole võimalik salastatuse

tõttu käsitleda, aga ka 14.05.2020 anonüümse tunnistaja ülekuulamise protokoll. Samuti on

menetluses kogutud teabele tuginev informatsioon, mis puudutab E.I. t. Maakohtu hinnangul ei

saa ebaõigetena käsitleda ka Rävala pst 7, Tallinnas toimunud sündmuse ja narkootilise aine

tarvitamisega kohta märgitud väiteid. Seda põhjusel, et kannatanu on politseipoolsest

survestamisest rääkinud alles kohtumenetluses. Narkootilise ainega seotud väiteid kinnitavad

kriminaalasja materjalid.

Prokurör on kohtule esitatud taotlustes viidanud Mels Grupp OÜ pangakontode analüüsile,

mille pinnalt kahtlustati, et pangakontodel olevate rahaliste vahendite näol võib olla

ebaseaduslikust tegevusest saadava tuluga või rahapesu ilmingutega. Sealjuures ei ole väidetud

jälituslubade taotlustes ega ka jälitustoiminguid lubavates kohtumäärustes justkui L. Jefremovit

või Mels Grupp OÜ-d oleks põhjendatud kahtlustada rahapesus. Sellele ei ole viidatud ka

kohtumäärustes.

8. Maakohus leidis, et sideettevõtjatelt saadud andmed on lubatav tõend.

8.1. 26.09.2019 anti luba nõuda sideettevõtjatelt andmeid L. Jefremovi numbri xxxxxxxxxx ja

sellega seotud IMEI-koodide suhtes sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi, edastaja ja

vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta ajavahemikul 26.09.2018 kuni 26.09.2019 (päringule

vastamise aja seisuga), A.S. numbri xxxxxxxxx ja sellega seotud IMEI-koodide suhtes

sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi, edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ja asukoha

kohta ajavahemikul 26.09.2018 kuni 26.09.2019 (päringule vastamise aja seisuga).

15.06.2020 anti luba L. Jefremovi abonentnumbri xxxxxxxxxx ja sellega seotud IMEI-koodide

suhtes sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi ajavahemikul 27.09.2019 kuni

15.07.2020, lisaks J.B. i abonentnumbri +xxxxxxxxx ja sellega seotud IMEI-koodide suhtes

sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi ajavahemikul 15.06.2019 kuni 15.07.2020,

Natalja Aleksejeva abonentnumbri 56271909 suhtes ajavahemikul 01.08.2019 kuni 30.09.2019.

Eelnimetatud lubade alusel on kriminaalasjas koostatud 2 protokolli: 21.07.2020 sideettevõtjalt

saadud andmete protokoll ja 01.12.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll - täiendav.

Kokkuvõtlikult on kasutatud protokollides andmeid L. Jefremovi kohta ajavahemikul

26.09.2018 kuni 26.09.2019 ja 26.09.2019 kuni 17.06.2020, A.S. kohta ajavahemikul

26.09.2018 kuni 26.09.2019, J.B. i kohta ajavahemikul 15.06.2019 kuni 17.06.2020,

N. Aleksejeva kohta ajavahemikul 01.08.2019 kuni 30.09.2019.

8.2. Maakohus kaitsja seisukohaga ei nõustunud, et kuna sideettevõtjalt saadud andmeid

kajastavad protokollid ei ole lubatavad tõendid ainuüksi põhjusel, et need on tõendina kogutud

enne EK otsust asjas La Quadrature du Net (s.o enne 07.10.2020).

Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-16-6179 (p 107) tehtud otsuses leidnud, et sideettevõtjalt

saadud andmete kui tõendi absoluutne lubamatus on ühemõtteliselt sõltuvuses sellest, millal

prokuratuur nendele juurdepääsuks oma loa andis, mitte aga näiteks sellest, millal menetleja

need andmed reaalselt sai, millal vormistati andmeid kajastav protokoll või millal see esitati

kohtule. Sellest tulenevalt ei ole sideettevõtjalt saadud andmete protokollid käesoleval juhul

automaatselt lubamatud, vaid oluline on kontrollida, kas prokuratuuri pädevuse puudumisest

tingitud menetlusviga on käsitatav olulise menetlusõiguse rikkumisena (s.o kas tõendi

kogumise korda on rikutud oluliselt). Seega tuleb kontrollida nimetatud tõendite kogumisega

kaasnenud õigusnormide rikkumise laadi ja ulatust, võttes sh arvesse kuriteo raskust,

kannatanute või avalikkuse huvi ning seda, kas sama sisuga tõendi võinuks koguda muul viisil,

kui rikkumist poleks toimunud. Lisaks tuleb arvestada sideettevõtjalt saadud andmeid

kajastavate protokollide kui tõendusteabe tähtsust käesolevas asjas, samuti seda, kas nende

tõendite saamiseks antud loas on nõuetele vastavalt põhistatud sideandmete päringuga eraellu

sekkumise vältimatut vajalikkust ja mil määral riivaks tõendi kasutamine kohtumenetluse

võistlevuse põhimõtet ning süüdistatava kaitseõigust. Ühtlasi tuleb analüüsida, kas õigusvastase

eraellu sekkumisega tekitatud kahju peab mingil viisil heastama.

8.3. Vaatamata sellele, et kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on olnud teise astme

kuritegu, on tegemist maakohtu hinnangul raske kuriteoga. Nimelt on KarS § 316 eesmärgiks

tagada õigusemõistmine, s.o riiklik tegevus, mille ülesanne on läbi menetluse tuvastada tõde ja

kohaldada õigust. Olukorras, kus riiklikku tegevust takistavad menetlusväliste isikute

sekkumised ja esineb nende poolne tõendite kõrvaldamine, ei saa õigusemõistmine

korrakohaselt toimida. Seega on kahjustatud õigushüve olulisust arvestades ilmselgelt tegemist

raske kuriteoga. Sellele, et tegemist on teise astme kuritegude hulgast ühe raskemaga, viitab ka

KarS § 316 lg 1 sanktsioon, mis näeb vangistusele ette alammäära (1 aasta vangistust) ja mille

ülemmääraks on 5 aastat vangistust. Lisaks kuulub KarS § 316 kuritegude kataloogi, mille

puhul on võimalik teha isegi KrMS ptk-s 31 ette nähtud jälitustoiminguid.

Kuigi kriminaalmenetluses konkreetsed kannatanud puuduvad, on samas märkimisväärne, et

kõrvaliste isikute vara sai süüteo läbi kahjustatud. Samuti on ilmselge avalikkuse huvi ainuüksi

koosseisu (tõendi kõrvaldamine) kaitse-eesmärgist tulenevalt.

8.4. Maakohtu hinnangul ei oleks saanud andmeid koguda ka muul viisil. Sideettevõtjalt saadud

andmed on kriminaalmenetluse jaoks olulised, kuna käesoleval juhul oli vajalik kindlaks teha

isikute (sh süüdistatava) suhtlus, liikumine, viibimiskohad ja omavaheline seotus. Saadud

andmetest koostatud protokollid on olulise tähtsusega ka käesolevas kriminaalasjas.

Alternatiivseid võimalusi eelviidatud andmete saamiseks ei olnud. Osa andmeid oleks olnud

võimalik saada jälitustegevuse raames, kuid jälitustoimingute kaudu saadav informatsioon on

valdavalt tulevikku suunatud. Käesoleval juhul oli tõendeid vaja koguda eelkõige juba

toimunud asjaolude kohta.

8.5. Maakohus leiab, et sideettevõtjalt andmete nõudmiseks antud lubades on piisavalt

põhjendatud eraellu sekkumise vältimatut vajadust. Esimese loa puhul on olnud vältimatult

vajalik olnud kindlaks teha auto omanike viibimiskoht, kuna politseiparklas põlenud sõiduk oli

omanikelt ära võetud. Teise loa puhul on peetud andmete saamist vältimatult vajalikuks, kuna

kõrge organiseerituse tasemega kurjategijad kalkuleerivad hoolikalt riske ja kuritegude

tõendamise võimalusi ning väldivad neid identifitseerida võimaldava tõendusmaterjali

kättesaadavust Lubades toodud põhjendused (arvestades nende välja andmise aega) on igati

adekvaatsed ja õigustatud. Vahetult pärast sündmust oligi oluline kindlaks teha, kus viibisid

süütamise ajal põlenud sõidukiga seotud isikud (s.o L. Jefremov kui omanik ja A.S. kui

varasem omanik). Hilisemas menetluses olid juba mitmed olulised asjaolud selgunud ja seega

oli igati alust arvata, et konspiratiivsete meetmete rakendamine ei võimalda muul viisil olulisi

andmeid tuvastada.

8.6. Maakohtu hinnangul ei riiva tõendi kasutamine võistlevuse põhimõtet ja süüdistatava

kaitseõigust. Nii süüdistatavatel kui ka kaitsjal on olnud võimalik kohtumenetluse käigus

esitada vastuväiteid või tõendeid selle kohta, et kogutud andmed ei ole nendega seostatavad.

9. Maakohtu seisukoht L. Jefremovile esitatud süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

9.1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 17.06.2020 tekkis V.M. ja L. Jefremovi vahel

erimeelsus seoses L. Jefremovi tuttavale osutatud autopesuteenuse pärast, mida kinnitavad

üldjoontes kannatanu ja süüdistatava ütlused, tunnistaja V.S. i ütlused ning jälitustoimingu

protokoll. Kogutud tõenditest järeldub, et erimeelsust sõnalisel teel lahendada ei suudetud.

Vastupidi, V.M. väljendas L. Jefremovi suunal jämedusi (sh ebatsensuurseid väljendeid), mis

solvasid L. Jefremovit ja mille tõttu läks viimane endast välja. Selle tulemusena võttis L.

Jefremov ühendust V.M. toonase elukaaslase V.S. iga ning nõudis ärritunult ja sõnu valimata,

et V.M. vabandaks L. Jefremovi ees. V.S. püüdis L. Jefremovit maha rahustada, kuid

ebaõnnestunult. Pärast seda (umbes kella 13.38-13.39 paiku) saatis V.M. L. Jefremovile

sõnumi, kuna ei olnud rahul sellega, et L. Jefremov sõitis pesula juurde ja hakkas pretensioone

esitama. Ühtlasi kirjutas V.M. , et ta ei karda L. Jefremovit, vaid et vabandama hakkab hoopis

L. Jefremov.

9.2. Tunnistajate N.J. u (endine B. ) ja V.B. ning kannatanu V.M. ütlused on kooskõlas selles,

et pärast seda ilmus ärritunud L. Jefremov V.M. töökohta, s.o Tallinnas Rävala pst 7 asuvasse

Vita ilusalongi. V.M. ja L. Jefremov läksid salongi ette tänavale rääkima.

Tunnistaja N.J. u ütlustest nähtub, et pärast seda, kui ta oli kliendile juuksevärvi peale pannud,

läks ta kööki kohvi jooma. Ta nägi, kuidas ruumi sisenes meesterahvas, kes küsis

emotsionaalselt ja ärritunult, et kus salongi perenaine on. N.J. d ütles mehele, et ärge karjuge

siin, minge välja ja ta kutsub V. . Seejärel mees läks välja. N.J. d kutsus V. ja V. läks mehe

juurde õue. Ka V.B. ütluste kohaselt tuli L. Jefremov salongi sisse ja hakkas ebatsensuursete

sõnadega karjuma, et kus V. on. Ta tahtis, et V.M. tuleks välja ja vabandaks nende sõnade

pärast, mida oli tema suhtes kasutanud. Seepeale läksid V.M. ja L. Jefremov välja ja rääkisid

seal. Kannatanu V.M. ütlused omakorda kinnitavad eelnevat. Kannatanu selgitas maakohtus,

kuidas üks töötaja helistas talle ja palus saali tulla, kuna L. Jefremov rääkis seal kõva häälega.

Kui V.M. kohale jõudis, oli L. Jefremov juba õues ja V.M. läks õue tema juurde.

Kannatanu V.M. ütluste kohaselt soovis L. Jefremov, et V.M. vabandaks tema ees oma sõnade

pärast kui viimane õue läks. V.M. keeldus. V.M. sõnul käis vestlus kõrgendatud toonil. V.M.

ei mäleta, mis täpselt juhtus, aga L. Jefremov vist äkki solvas teda. Selle peale lõi V.M. L.

Jefremovit käega, tabades teda vastu nokkmütsi. Nad tülitsesid edasi, ka V.M. solvas L.

Jefremovit pidevalt. Kuidagi juhtus nii, et L. Jefremov tõukas V.M. ning V.M. kukkus, vist

vasakule küljele.

Ka V.B. ütlustest nähtub, et alguses V.M. ja L. Jefremov rääkisid. Seejärel lõi V.M. L.

Jefremovit vastu nokamütsi, mille tulemusena see kukkus maha. Pärast seda lõi L. Jefremov

V.M. , võttis tema juustest kinni.

9.3. Eelkirjeldatuga on kooskõlas Häirekeskuse kõnesalvestis ja selle vaatlusprotokoll, millest

nähtub, et 17.06.2020 kella 13.42 ajal helistati Häirekeskusesse ja paluti kiiresti saata politsei,

kuna Tallinnas Rävala pst 7 asuvasse Vita ilusalongi tungis üks meesterahvas – salongi

perenaise endine elukaaslane – ja hakkas ebatsensuursete sõnadega solvama. Helistaja selgitas,

et mees peksab salongi perenaist ja tõmbas tollel juukseid peast.

9.4. L. Jefremov enda ütlustes põhimõtteliselt ei eita V.M. ga toimunud konflikti ja intsidenti.

L. Jefremovi ütluste kohaselt sõitis ta salongi pärast seda, kui sai V.M. lt solvava sõnumi. L.

Jefremov sisenes salongi, oli emotsioonide kütkes ja palus valjul häälel kutsuda perenaine. L.

Jefremov rääkis kõva häälega, sest tema üks kõrv ei kuule ja kui ta on närvis, siis ei suuda ta

kontrollida ka oma hääle tugevust. Kui üks salongi töötajatest ütles, et kohe kutsub V.M. , L.

Jefremov väljus salongist ja ootas naist auto juures. Kui V.M. väljus, siis L. Jefremov ei

karjunud, vaid püüdis selgitada, miks siis nii. Sealjuures nimetas L. Jefremov V.M. le, mida

kõike ta tema heaks on teinud. V.M. ei tahtnud sellest rääkida ja lõi L. Jefremovit pea piirkonda.

L. Jefremovi pea põrkus tagasi ja tema müts lendas peast, kuid valu ta ei tundnud. L. Jefremov

võttis mütsi maast üles, pani pähe ja nad jätkasid jutuajamist. Seejärel püüdis V.M. uuesti L.

Jefremovit lüüa, kuid L. Jefremovil õnnestus kõrvale põigelda. Kolmas löök tabas seda

piirkonda, kus L. Jefremovil olid peas õmblused. See oli küllaltki valulik ja pärast seda oli tema

esimene tunne, et ta peab ründe peatama. L. Jefremov ei löönud vastu, kuid võttis V.M. peast

kinni ja heitis ta vastu asfalti. L. Jefremovi arvates oli see valu mittepõhjustav tegevus

agressiooni peatamiseks, mis ka õnnestus, kuna V.M. agressioon oli sellega lõppenud.

9.5. Maakohus leidis, et L. Jefremovi eelkirjeldatud ütlused on usaldusväärsed üksnes osas,

milles need on kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Seega L. Jefremovi ütlused

konfliktsituatsiooni kohta, mis toimus õues tema ja V.M. vahel, ei ole usaldusväärsed. L.

Jefremovi eelviidatud ütluste sisu arvestades on ta ilmselgelt asunud enda käitumist õigustama,

sh pisendama agressiivset käitumist oluliselt pisendanud. Samal ajal süüstab L. Jefremov V.M.

käitumist oluliselt, omistades naisele ka selliseid käitumisakte, milleks reaalselt põhjendatud

alust ei ole. Maakohtu hinnangul ei kinnita kogutud tõendid, et V.M. oli konfliktis füüsiliselt

agressiivsem ja ründavam pool (lõi L. Jefremovit kolm korda) ja seda lausa sellisel määral, et

L. Jefremovil ei jäänud üle muud, kui kasutada naise kallal enesekaitsevõtet ja ta asfaldile maha

heita.

9.6. Kriminaalasjas on tõendina esitatud ka videosalvestis, mis annab objektiivse ülevaate

17.06.2020 kella 13.40 paiku Tallinnas Rävala pst 7 Vita ilusalongi juures toimunust. Nimelt

V.B. salvestas salongi ees täinaval toimuvat oma mobiiltelefoniga. Videosalvestiselt ja selle

alusel koostatud vaatlusprotokollist nähtub muuhulgas järgnev. Ilusalongi välisukse juurde

astub meesterahvas, kes vastab oma välimuselt L. Jefremovile. L. Jefremovi kehakeelest ja

video taustal kostuvast kõnest saab järeldada, et mees on vihane. Samuti on kuulda, kuidas

L. Jefremov tahab, et ukse peal olev naine, kes välimuse järgi on tuvastatav kui V.M. , tema ees

vabandaks. L. Jefremovi kõnest käib sealjuures läbi ka ebatsensuurne solvav väljend V.M.

suunas. L. Jefremov ja V.M. lähevad välja, kõnnivad sõidutee suunas ja jäävad selle ääres,

näod vastakuti, üksteise lähedusse seisma. Seejuures seisab L. Jefremov V.M. le nii lähedale,

samas ka justkui kummardudes tema kohale, et tema peas oleva mütsi nokk on vastu V.M.

nägu. Mõlema kehakeelest on tajuda ärritust. Mõne sekundilise suhtluse järel lööb V.M. L.

Jefremovi suunas nii, et mehe müts lendab maha. Selle peale teeb L. Jefremov oma parema

käega löömisliigutuse V.M. suunas, kuid ei löö, vaid pöördub ja läheb võtab maast oma mütsi.

Seejärel tuleb ta V.M. juurde tagasi ning teeb enda parema käega äkilise jõulise liigutuse naise

näo suunas, mille tagajärjel paiskub V.M. pea taha kuklasse ja naine ise teeb järsu sammu

tahapoole L. Jefremovist eemale. L. Jefremov paneb mütsi pähe tagasi ja hakkab naist oma

parema käe nimetissõrmega vastu nägu toksama, tehes seda korduvalt. V.M. astub selg ees

sammu või kaks tagasi, kuid pärast järjekordset L. Jefremovi poolt näpuga toksamist, lööb ta

lahtise parema käega vastu L. Jefremovi vasakut näopoolt. Selle peale võtab L. Jefremov V.M.

l parema käega kuklast kinni ja heidab ta äkilise jõulise liigutusega vastu maad. V.M. kukub

külili (parem pool all) vastu asfalti. Pärast seda tõuseb V.M. koheselt püsti, tõmbab vasaku

käega läbi oma juuste, mille järel on tema käes näha juuksesalku. Selle peale astub V.M. paar

sammu L. Jefremovist eemale, kuid siis läheneb viimasele uuesti ja jääb temast umbes poole

meetri kaugusele seisma. Mingit muud füüsilist kontakti nende vahel pärastiselt enam ei ole.

Eelkirjeldatud videosalvestiselt nähtuv ei ole kooskõlas L. Jefremovi ütlustega. Ilmselgelt on

tuvastatud, et V.M. oli sündmuse ajal samuti ärritunud ja sõjakas, kuid kindlasti mitte rohkem

kui L. Jefremov. Samuti on selgelt tuvastatud, et V.M. lõi L. Jefremovit. Samas nähtub

videosalvestiselt, et V.M. lõi L. Jefremovit kahel korral, mitte kolmel korral, nagu on väitnud

L. Jefremov. Esimene löök tabas L. Jefremovi mütsi. Videosalvestiselt järeldub, et viidatud

löök oli põgus ja väheintensiivne. Seega, kui löök olekski olnud suunatud L. Jefremovile näkku,

siis ei oleks selle löögijõud olnud piisav mütsi maha kukutamiseks ja seda veel nii kaugele, kui

nähtub videost. Sellest järelduvalt pidi löök tabama mütsi ennast, täpsemalt selle nokka. V.M.

teine löök oli tehtud enesekaitseks vahetult pärast seda, kui L. Jefremov oli teda oma

nimetissõrmega korduvalt ja samas ka jõuliselt vastu nägu toksanud.

9.7. Videosalvestis ja selle vaatlusprotokoll ning V.M. ja V.B. ütlused kinnitavad, et

asetleidnud konflikti käigus oli L. Jefremov agressiivsem ja ründavam (sh verbaalses mõttes)

pool, aga ka füüsiliselt tugevam pool. Sealjuures oli V.M. pigem kaitsepositsioonil ja isegi

taganes L. Jefremovist samm-sammu haaval. Samuti kinnitavad tõendid, et L. Jefremovi jõulise

tegevuse tulemusena heitis V.M. juustest kinni võttes asfaldile pikali. Sealjuures ei olnud

ilmselgelt tegu nn enesekaitsevõttega, nagu on selgitanud L. Jefremov, vaid ülekaaluka

füüsilise jõu kasutamisega, mis oli tingitud võimetusest ohjeldada V.M. vastu suunatud viha

jms negatiivseid emotsioone. V.M. käitumist arvestades oleks väidetavaks enesekaitseks

piisanud, kui L. Jefremov oleks lihtsalt V.M. st eemaldunud või tema kätest kinni võtnud ja

need fikseerinud.

Seega on tõendatud, et L. Jefremov võttis 17.06.2020 kella 13.40 paiku Tallinnas Rävala pst 7

Vita ilusalongi juures V.M. juustest kinni ja viskas ta asfaldile.

9.8. Süüdistuses on L. Jefremovile ette heidetud sedagi, et V.M. lõi L. Jefremovi poolse ründe

tulemusena kukkudes oma pea ära vastu kõrval seisnud autot, mida ei ole võimalik

L. Jefremovile omistada. Sellist olukorda videosalvestiselt ei nähtu, sellele ei ole kohtus

viidanud ka ükski üle kuulatud isik ega ole selle kohta kohtule esitatud ka ühtki muud tõendit.

9.9. V.M. läbivaatuse protokoll koos fototabeliga kinnitab, et kannatanul puudusid pärast L.

Jefremoviga toimunud intsidenti silmnähtavad tervisekahjustused. V.M. ütluste kohaselt ei

tundnud ta juustest tõmbamisest ja asfaldile viskamisest ka valu. Ta selgitas, et sel ajal olid tal

juuksepikendused ja pärast kukkumist tulid („kukkusid“) lihtsalt mõned juuksesalgud ära.

Seevastu ei ole eelnimetatud ütlused samalaadsed kohtueelses menetluses antud ütlustega ega

lähisuhtevägivalla infolehes kirjeldatuga, mille kohaselt V.M. tundis valu. V.M. põhjendas

erinevatel aegadel ütlustes olnud vastuolu politsei survega.

Maakohtu hinnangul ei ole V.M. põhjendus esinevate vastuolude kohta usutav ega selgita

tegelikke põhjusi. Kui ka politsei oleks veennud V.M. avaldust tegema ja ütlusi andma, siis

seda ei saa käsitleda valeütluste andmisele õhutamise või survestamisega. Asjaolu, et

videosalvestis kajastab toimunut kõige objektiivsemalt, ei ole iseenesest kahtluse all. Järelikult

ei saa väita, et politseinike poolt oleks toimunud V.M. valeütluste andmisele mõjutamine.

Pigem on püüdnud V.M. kohtus ütlusi andes õigustada ja pisendada L. Jefremovi käitumist.

See võib olla tingitud varasemast lähedasest sidemest kannatanu ja süüdistatava vahel või

sellest, et V.M. tajub iseenda käitumise mõju enda ja L. Jefremovi vahelise konfliktsituatsiooni

tekkimisel. Soovi varem antud ütlusi muuta võis mõjutada seegi, et L. Jefremovi sõbrad käisid

pärast V.M. juures ja palusid tal politseisse tehtud avalduse tagasi võtta (V.B. ütlused). V.M.

kohtus antud ütlused valuaistingu mittetundmise kohta ei ole usaldusväärsed ja järelikult ei saa

otsuse tegemisel nendele tugineda.

Ka esitatud kaudsed tõendid võimaldavad järeldada, et L. Jefremov siiski tekitas V.M. le valu.

Nimelt nähtub videosalvestiselt, et liigutus, millega L. Jefremov V.M. juustest kinni haarab ja

ta asfaldile maha heidab, on järsk ja intensiivne. Maakohtu hinnangul on usutav ja tavapärase

elukogemusega kooskõlas see, et jõuliselt juustest haaramine ja vastu kõva asfaltpinda maha

viskamine tekitab inimesele füüsilise valu aistingu nii juuste haardepiirkonnas kui ka keha

vastavas piirkonnas, mis puutub kokku maapinnaga. Lisaks tuleneb V.B. ütlustest, et pärast,

kui nad V.M. pead vaatasid, oli näha, et lisaks juuksepikendustele oli tal natuke ka oma

juukseid ära tulnud. Samuti on V.B. ja N.J. u ütlustega tuvastatud, et V.M. nuttis, kui ta pärast

L. Jefremoviga toimunud konflikti salongi tuli. Ka videosalvestise taustahelist on kuulda,

kuidas naisterahva hääl lohutab V.M. ja ütleb, et ta ei nutaks. Situatsiooni ja sündmuste

kulgemist ning V.M. enda käitumist arvestades oli maakohtul igati alust olla veendunud, et

naise pisarad ei olnud tingitud hirmust, solvumisest, alandusest või muust taolisest vaimsest

tegurist ning kindlasti ka mitte soovist tekitada L. Jefremovile rohkem probleeme (nagu väitis

V.B. ), vaid nende põhjuseks oli kehaline valuaisting, mis omakorda tekitas kehalise

reageeringu nutmise näol.

Maakohus leidis, et L. Jefremovi tegevus põhjustas V.M. le füüsilist valu KarS § 121 lg 1

mõttes.

9.10. Vaidlust ei ole, et Tallinnas Rävala pst 7 asuv tänav on avalik koht KorS § 54 järgi,

kuivõrd tegu on rajatisega, mis on mõeldud kasutamiseks määratlemata isikute ringile. Lisaks

avanevad sinna mitmete tänavaäärsete majade ja neis asuvate ettevõtete, sh Vita ilusalongi

aknad, millest tänaval aset leidev on hästi vaadeldav. Seega rikkus L. Jefremov KorS § 55 lg 1

p-s 1 toodud avalikus kohas käitumise üldnõuet.

Samuti on tuvastatud, et L. Jefremovi tegevus häiris sündmust pealt näinud Vita ilusalongi

klientide ja töötajate (sealhulgas V.B. ) rahu ja turvatunnet. Seda on kinnitanud tunnistaja V.B.

enda ütlustes, mis on ka eluliselt usutav, kuna nii tunnistaja V.B. kui ka teised salongi kliendid

olid naisterahvad, keda agressiivne meesterahvas hirmutab oluliselt enam kui näiteks teist

meesterahvast. Seda kinnitab ka asjaolu, et salongist tehti kõne Häirekeskusele, kus teavitati

agressiivsest meesisikust ja paluti politsei väljasaatmist sündmuskohale. Tunnistaja V.B.

ütluste usaldusväärsust kinnitab kohtule esitatud videosalvestis. Videosalvestis on tehtud läbi

Vita ilusalongi akna ja sellest nähtub, kui hästi oli salongis olevatele inimestele tänaval toimuv

näha. Lisaks on videosalvestise taustal (alates sellest, kui L. Jefremov hakkab vastu V.M. nägu

torkele sarnaseid liigutusi tegema) kuulda, kuidas naishääled vene keeles kommenteerivad

toimuvat, muuhulgas käib jutust korduvalt läbi seegi, et tuleks politsei kutsuda. Sel hetkel aga,

kui L. Jefremov viskab kannatanu V.M. asfaldile, on kuulda, kuidas video taustal naisehääl

ohhetab ja teine naishääl ütleb vene keeles mitmel korral ärevalt, et kutsuge ruttu politsei.

L. Jefremovi tegevuses on tuvastatud kõik KarS § 263 lg 1 p-s 1 sätestatud objektiivse

süüteokoosseisu tunnused.

9.11. Maakohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani L. Jefremov oma teo toime

tahtlikult. On üldteada, et juustest jõuga järsult tõmbamine ja inimese kõvale asfaltpinnale maha

heitmine on valu tekitav tegevus ning seda teadis kahtlematult ka L. Jefremov. L. Jefremov

teadis sedagi, et ta viibib avalikus kohas, s.o tänaval, kus on liikumas ja kuhu on nägemas palju

asjasse mittepuutuvaid inimesi. Samuti pidi L. Jefremov võimalikuks pidama, et tema tegevus

on muu hulgas jälgitav ilusalongi akendest sealsete klientide poolt ning et see võib neid häirida.

L. Jefremov pidi ka möönma, et ta ei riku üksnes V.M. isiklikke õigusi (kehalist heaolu), vaid

ka tema tegevust pealt nägevate asjassepuutumatute isikute õigusrahu KarS 16. ptk tähenduses.

9.12. Maakohus ei tuvastanud L. Jefremovi käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid

asjaolusid.

10. Maakohtu seisukoht L. Jefremovile esitatud süüdistuses KarS § 316 lg 1 järgi ja Mels

Grupp OÜ-le esitatud süüdistuses KarS § 316 lg 2 järgi.

10.1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 06.09.2019 teisaldati Tartust Tähe tn 118 asuvast

remonditöökojast Mels Grupp OÜ-le kuuluv sõiduk Land Rover Range Rover,

registreerimismärgiga XXX , Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri (Tartu Riia 132)

aiaga piiratud hoovi. Samuti ei ole vaidlust selleski, et sõiduki teisaldamise põhjuseks oli

asjaolu, et Eestis registreerimiseks antud andmed ja Land Roveri andmebaasist nähtuvad

andmed ei kattunud ning sõiduki suhtes tekkis manipulatsiooni kahtlus. Selle tõttu alustati ka

kriminaalmenetlus. Lisaks ei ole vaidlust, et 26.09.2019 kell 01.10 sõiduk süüdati

politseiparklas. Eeltoodu on tõendatud tunnistaja H.T. i ütluste, mootori väntvõlli asendi anduri

vahetamise osa kirjaliku kokkuleppe, L. Jefremovi ütluste, Maanteeameti andmetega.

10.2. Manipulatsioonikahtluse täpsemaks tuvastamiseks alustas Politsei- ja Piirivalveamet

kriminaalmenetlust KarS § 344 lg 1 tunnustel. Sellest tulenevalt oli politseiparklasse teisaldatud

sõiduki Land Rover Range Rover puhul tegemist tõendiga KarS § 316 lg 1 mõttes. Tunnistaja

S.K. u ütluste kohaselt anti kriminaalasi 26.09.2019 varavastaste grupi juhi poolt temale

lahendamiseks samal päeval kui toimus põleng. Kriminaalmenetluse raames selgitati sõiduki

kohta välja, et Maanteeameti andmete järgi on sõiduki Land Rover Range Rover, VIN-koodiga

XXXXXX, päritoluriigiks Austria Vabariik ja esmane registreerimise aasta 2016.

Registreerimiseelse

tehnonõuetele

vastavuse

kontrolli

akti

kohaselt

oli

sõiduki

läbisõidunäiduks 62 289. Seda, et eelviidatud sõiduki esmane registreerimise aeg on 2016,

nähtub ka EUCARIS andmebaasi väljatrükist.

10.3. Alustatud kriminaalmenetluse raames määrati 27.09.2019 liiklustrassoloogia ekspertiisi

läbiviimine. Ajaks, kui ekspert sõidukit üle vaatama asus (s.o 04.10.2019), oli Land Rover juba

põlenud. Ekspertiisiakti nr 19E-LT0078, Vene Föderatsiooni ametivõimudelt saadud

informatsiooni, ekspertiisiakti nr 20E-DM0019, Leedu Vabariigi ametivõimudelt saadud

informatsiooni, Gibraltari ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt on veenvalt

tõendatud, et Tähe 118, Tartu linnas asuvasse remonditöökotta viidud ja hiljem

politseiparklasse toimetatud Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX, ei ole selliste

andmetega sõiduk, millena on püütud seda registrisse kantud andmete järgi näidata – sõidukil

on tehasetähis peale kantud tehaseväliselt, sõiduki registreerimiseks Maanteeametis on esitatud

võltsitud Austria registreerimistunnistus. Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX,

on kasutusel hoopis Leedu Vabariigis.

Kaitsja on leidnud, et eelviidatud Leedu ja Gibraltari ametivõimudelt saadud informatsiooni

edastus ei ole käsitletavad lubatavate tõenditena, kuna kohtule ei ole esitatud originaalvastuseid,

mis välisriikidest on saabunud. Kohus kaitsja vastuväiteid põhjendatuks ei pidanud, kuna

vastavasisulist taotlust originaalvastuse väljanõudmiseks või infoedastuse koostanud isikute

väljakutsumiseks kohtule ei esitatud. Sealhulgas ei ole seda pidanud vajalikuks ka kaitsja ise.

Sealjuures ei ole esitatud väiteid, et kohtule esitatud kirjades olev informatsioon oleks ebaõige

või ebaadekvaatne.

Ka 07.01.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (milles on vaadeldud Maksu- ja

Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi väljavõtteid) järelduvalt on fikseeritud sama

registreerimisnumbriga, kuid välimuselt erinevat Land Rover Range Roverit. Kusjuures teine

sama registreerimismärki kandev Land Rover on liikunud 2019 valdavalt Leedu, Läti ja

Venemaa vahel. Politseiparklas põlenud Land Rover Range Roveri tegelik VIN-kood on

XXXXXX, milline sõiduk on Vene Föderatsioonis politsei poolt tagaotsitav alates juulist 2018.

Seega on tegemist Venemaalt varastatud sõidukiga, mis on ebaseadusliku päritolu varjamiseks

varustatud ebaõigete tehasetähistega.

Maakohtu hinnangul on tähelepanuväärne seegi, et ekspertiisiakti nr 20E-DM0019 arvamuses

viidatud kriminaalmenetluse nr 19250100002 raames on samuti tuvastatud võltsitud Austria

Vabariigi sõidukite registreerimistunnistused, sh sõidukile Land Rover, VIN-koodiga

XXXXXX

(s.o

samade

tunnustega

sõiduk,

mis

06.09.2019

politseiparklasse

manipulatsioonikahtluse tõttu toimetati). Seega on leitud hiljem Mels Grupp OÜ-le kuuluva

sõiduki Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX, registreerimistunnistus E.I.

valdusest juulis 2019 (ümbrikust, mille peal on viide Riiale ja M.S. ele), s.o rohkem kui kuu

aega enne seda, kui sõiduk esitatakse A.S. poolt Eestis registreerimiseelsesse tehnonõuetele

vastavuse kontrolli Maanteeameti Rakvere teenindusbüroosse. Sõiduk esitati kontrolli

21.08.2019, alusdokumendiks esitati Austria Vabariigi registreerimistunnistus seerianumbriga

31963949. See tähendab, et Maanteeametile esitatud võltsitud Austria Vabariigi

registreerimistunnistuse seerianumber samale sõidukile (s.o Land Rover Range Rover, VIN-

koodiga XXXXXX) erineb üksnes ühe numbri võrra, s.o 31963948. Lisaks saab ekspertiisiaktis

nr 20E-DM0019 toodud arvamuse pinnalt järeldada, et mõlemad Land Rover Range Rover,

VIN-koodiga XXXXXX, Austria Vabariigi registreerimistunnistused (nii E.I. valdusest leitud,

kui ka Maanteeametile esitatud) on samade võltsimistunnustega. Kriminaalasjas kogutud

tõendid kinnitavad, et L. Jefremov ja E.I. omavad seoseid, st nad on tuttavad. Sellest järelduvalt

on juba varasemalt olnud soov Land Rover Range Rover Eestis arvele võtta, kuid politsei

sekkumise tõttu ei olnud võimalik seda teha.

10.4. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, s.o 23.11.2020 vaatlusprotokoll, tunnistaja

L.K. ja A.J. i ütlused, et 06.09.2019 politseiparklasse teisaldatud Land Rover Range Rover,

registreerimismärgiga XXX , süüdati.

Nii sündmuskoha vaatlusprotokollist kui ka tunnistajate L.K. ja A.J. i ütlustest nähtuvalt on

politseiparkla piiratud juurdepääsuga territoorium (paarimeetrine rauast piirdeaed), kuhu

pääseb üksnes läbi väravate ja mille jaoks on vajalik omada vastavat kaarti (töötõendit).

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on Land Rover (mis oli pargitud 1,5m kaugusele

piirdeaiast), tulekahju tagajärjel saanud ulatuslikke kahjustusi – täielikult hävinenud on sõiduki

esiosa. Kahjustusi on aga ka teistes sõiduki osades. Kuumakahjustusi said ka sõiduki kõrval

olnud mootorsaan ja sõiduauto Fiat. Lisaks nähtub, et Land Rover kõrval on piirdeaias auk,

mõõtudega 60cm x 70cm. Piirdeaeda on lõigatud lõiketangidega ja lahti lõigatud osa on

painutatud väljapoole. Sõiduki parempoolse esiistme põrandalt on leitud zippo tüüpi tulemasin

ja osaliselt sulanud plastikust pudel.

Ekspertiisiakti nr 19E-PT0012 kohaselt paiknes tulekahjukolle Land Rover salongis,

tõenäoliselt parempoolse esiistme või esiukse piirkonnas. Tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks

on lahtise tule allika termiline toime. Ekspertiisiakti kirjeldavas osas märgitu järgi võis

süüteallikas olla ka väikese võimsusega. Ekspertiisiakti nr 19E-AP0027 kohaselt sisaldavad

sõiduki salongist parempoolselt esiistmelt ja esiistme põrandalt kogutud põlemisjäägid väikese

tõenäosusega autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki.

Eelnevast järelduvalt on ilmselge, et piirdeaias olnud auku on kasutatud selleks, et saada

ligipääs politseiparklasse ja territooriumile pääsedes on sõiduk Land Rover süüdatud, kasutades

selleks lahtist tuld ja põlevvedelikku.

10.5. Maakohtu hinnangul kinnitab sõiduki suhtes läbiviidud ekspertiis seda, et põlengu

tagajärjel on hävinenud sõidukil esinevad tunnused, mille kindlakstegemiseks sõiduki suhtes

kriminaalmenetlust alustati. Nimelt nähtub ekspertiisiaktist nr 19E-LT0078, et parempoolse

esiukse avas katuse keskpostile paigaldatav tehaselipik (identifitseerimiskleebis) ja

armatuurlaua vasakpoolse nurga juures olev VIN-plaat (millel on täiendavalt dubleeritud

tehasetähis), on põlengu käigus täielikult hävinenud. Ekspertiisis oli võimalik uurida

parempoolsele esiamorditoele kantud tehasetähist, mille lähedases piirkonnas oli värvkate ära

põlenud. Seega on Land Rover süütamine on käsitletav tõendi kõrvaldamisena KarS § 316 lg 1

mõttes.

10.6. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad asjaolu, et süütajateks olid kaks isikut, kes

kasutasid Läti Vabariigist renditud sõidukit Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX (andmed

nähtuvad EUCARIS andmebaasi väljatrükist). Samuti järeldub tõenditest, et nimetatud sõiduk

saabus Eestisse Valga kaudu 25.09.2019 kella 20.41 ajal ja lahkus Eestist pärast süütamist.

Nimetatud asjaolu kinnitavad ennekõike asitõendi vaatlusprotokoll ja asitõendi täiendav

vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud erinevaid turvakaamerate salvestisi ning nende põhjal

märgitud sõiduki ja isikute liikumine Maa-ameti kaardi väljatrükkidel. Maakohtu hinnangul on

usutav, et välja toodud turvakaamerate salvestistel on tegemist sama sõidukiga, s.o Fiat Punto,

ning seda ennekõike arvestades sõiduki poolt läbitud vahemaid ja aega, aga ka erinevate

turvakaamerate salvestistelt tajutavat sõiduki välimust ja eritunnuseid (nt registreerimismärk,

värvus, tagumiste tulede paiknemine alumise akna joonega samal kõrgusel). Järelduste

tegemisel lähtus maakohus ka vahetult turvakaamerate salvestiste vaatlemisel tajutust (mida

vaadeldi ka vahetult kohtuistungil), mitte üksnes vaatlusprotokollides toodud fotodest.

Eelnimetatud tõendikogumist järeldub veenvalt, et 25.09.2019 kell 20.44.01 Valga linnas Eesti-

Läti riigipiiri ületanud sõiduk Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX , liigub Tartu linnas Riia

maanteel Tartu politseijaoskonna lähistel 26.09.2019 kell 00.58.28. Sõiduk liigub suunaga Riia

ringristmiku poole. Riia tn liikuva sõiduki näol on tegemist sama sõidukiga, kuna salvestiselt

on selgelt nähtav nii sõiduki välimus kui ka registreerimismärk. Seega ei nõustunud maakohus

kaitsja seisukohaga, justkui ei ole aru saada, kas Tartus Riia tänaval liikuva sõiduki puhul on

tegemist ikkagi sõidukiga XXX .

Eelviidatud vaatlusprotokollidest nähtub, et 26.09.2019 kell 01.00.27 (s.o kõigest paar minutit

hiljem) möödub punast värvi sõiduk (mille tagumiste tulede alumine osa on ukse klaasi alumise

osaga samal joonel) Tartu Aardla tn 99 asuvast autoteenindusest ja Tevo Ehituskaup kaupluse

lähistelt (asukohaga Riia 140, Tartu). Turvakaamera salvestistelt nähtub, et sõiduk pargib Riia

136A, Tartus asuva MV Spordiklubi ette parklasse. Sõidukist väljub kell 01.07.23 vähemalt

üks isik ja kell 01.07.49 suunduvad kaks isikut MV Spordiklubi hoone sissepääsu poole.

Sisehoovis liiguvad kaks isikut Tartu politseijaoskonna parkla poole, möödudes Tools 24

kauplusest.

23.11.2020 vaatlusprotokolli kohaselt süttib 26.09.2019 kell 01.10.20 politseiparklas Land

Rover, s.o 3 minutit hiljem, kui kahte isikut on nähtud liikumas politseijaoskonna parkla poole.

08.12.2020 asitõendi täiendavast vaatlusprotokollist järelduvalt on 26.09.2019 kell 01.13.06

sõiduk liikunud Riia mnt ringristmiku poole, s.o 3 minutit pärast seda, kui Land Rover põleb

suure leegiga ja ringristmikult Valga linna poole viivale maanteele. 26.09.2019 kell 01.53.32

ületab Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX , taaskord Eesti-Läti riigipiiri Valgas.

Eeltoodust järeldub, et sõiduk Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX , on viibinud Eestis

lühikest aega ja tõenäoliselt üksnes politseiparklas asuva sõiduki Land Rover süütamisega

seoses. Mõnda aega enne süütamist on sõiduk Eestisse saabunud ja vahetult pärast süütamist

on sõiduk Eestist lahkunud.

10.7. SIA „Lirent“ omaniku L.P.N. ütluste, rendilepinguga nr 2019/09-25/1, dokumentidest

E.K. sõidu kohta koos A.V. e ja P.K. ga 24.09.2019 Vilniusest Antalyasse tagasitulekust

01.10.2019, sõiduki rentimiseks esitatud E.K. nimele väljastatud kehtetust 15.12.2017

varastatud isikutunnistusest tulenevaga on leidnud kinnitust, et 25.09.2019 rendilepingut

sõlmides on kasutatud küll E.K. isikuandmeid ja temale väljastatud dokumente, kuid ilmselgelt

ei sõlminud lepingut E.K. isiklikult. Seda, kes reaalselt rendilepingu E.K. nimelt sõlmis,

kriminaalmenetluses tuvastatud ei ole. Küll on oluline asjaolu, et renditud sõidukiga ei olnud

lepingu kohaselt õigust riigipiiri ületada, mida on aga keelule vaatamata tehtud.

10.8. Käesolevas kriminaalasjas ei ole õnnestunud tuvastada ka isikuid, kes võisid sõiduki

süüdata. Ekspertiisiakti nr 19E-GE1129 kohaselt territooriumi aia väljalõigatud ja kõveraks

painutatud aia osalt võetud proovi, ekspertiisiakti nr 19E-GE1272 järgi sõidukist leitud

tulemasina proovi, ekspertiisiakti nr 19E-SS0061 kohaselt tulemasinalt naha papilaarkurrustiku

jälgede kohaselt ei tuvastatud konkreetseid isikuid.

Kuna

kriminaalasjad

eraldati,

jätkub

kriminaalmenetlus

Land

Rover

süütajate

kindlakstegemiseks eraldi menetluses. Samuti jätkub kriminaalmenetlus Land Roveri kohta

esitatud andmete võltsimise osas.

10.9. Maakohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad veenvalt,

et politseiparklas olnud sõiduki süütamise tellis L. Jefremov isikutelt, keda ei ole senini

õnnestunud kindlaks teha.

Maakohus leidis, et kaitsja esitatud kõiki küsimusi ei olnud võimalik anonüümselt tunnistajalt

küsida, kuna tunnistaja suhtes rakendati 14.05.2020 määrusega kriminaalasjas 1-20-3110

anonüümsust ja talle anti leppenimeks U. , pidi tunnistaja anonüümsus olema tagatud ka tema

ülekuulamise käigus kohtumenetluses. Seega tuli kohtunikul jätta küsimata kõik küsimused,

millele antavate vastuste alusel oleks võimalik kindlaks teha anonüümse tunnistaja isikut.

Lisaks ei ole põhjust küsida üheltki tunnistajalt (sh anonüümselt tunnistajalt) asjakohatuid

küsimusi.

Leppenimega tunnistaja U. e ütluste kohaselt tellis sõiduki süütamise L. Jefremov ja sellega

olid ka seotud J.B. ja M.S. Äratundmiseks esitamise protokolli järgi on U. fotodelt ära tundnud

M.S. e ja J.B. i. Seda on kinnitanud tunnistaja ka maakohtus antud ütlustes.

Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohtadega, et kuivõrd tunnistaja on kirjeldanud kohtus

antud ütlustes isikuid teistmoodi, on ütlused ebausaldusväärsed. Äratundmiseks esitamise

toiming viiakse läbi fotode alusel, kust nähtuvad isikute näod. Kohtunik on kaitsja soovil

palunud kohtus U. el kirjeldada J.B. ja M.S. välimust, sh hinnata seda, kui vanad võiksid isikud

olla. Seega on igati õigustatud see, et tunnistaja kirjeldab isikute välimust üldiselt (kasv, kaal,

juuste värv, vanus, kehaehitus jne) ja sealjuures mitte keskendudes näo piirkonnale. Kaitsja ei

soovinud, et kohtunik paluks tunnistajal kirjeldada isikute nägusid või kirjeldada tunnuseid,

mille alusel U. kohtueelses menetluses isikud ära tundis. Samuti ei ole võimalik pidada U. e

ütlusi ebausaldusväärseks seetõttu, et äratundmiseks esitamise protokollis olevalt fotolt ja

digitaalse isikutunnistuse taotlusel olevalt fotolt nähtub, et J.B. on tumedamate juustega, aga

tunnistaja sõnul on tal heledad juuksed. Tegemist on samade fotodega, mille puhul ei ole teada

nende tegemise aega. Samuti ei ole teada, millega võrdluses on U. leidnud, et J.B. i juuksed on

heledad.

Kriminaalasjas kogutud tõendid osundavad, et U. e ütlused selle kohta, et M.S. ja J.B. on L.

Jefremovi äripartnerid Lätist ning nad olnud seotud sõiduki süütamisega, on usaldusväärsed.

Seda põhjusel, et nimetatud asjaolusid kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid ja

need on tõendeid kogumis hinnates ka eluliselt usutavad.

10.10. Seda, et L. Jefremovi äripartnerid on M.S. ja J.B. , kinnitavad ka L. Jefremovi ja J.B. i

ütlused. Seoseid ja suhtlemist J.B. iga kinnitab ka vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on L.

Jefremovi kasutuses olnud mobiiltelefonis J.B. i telefoni number ja nad on suhelnud ka läbi

suhtlusrakenduse WhatsApp (18.02.2020). Kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis viitavad

sellele, et just J.B. i vahendusel on L. Jefremov tutvunud inimestega, kes on aidanud Land

Roveri süütamist toime panna. Seoseid ja suhtlemist M.S. ega kinnitab lisaks L. Jefremovi ja

J.B. i ütlustele ka asjaolu, et M.S. on olnud seotud sõiduki registreerimisega.

10.11. Lisaks anonüümse tunnistaja ütlustele on kriminaalasjas hulgaliselt kaudseid tõendeid,

mis omakorda kogumis viitavad sellele, et politseiparklas olnud Land Rover Range Roveri

süütamise tellis justnimelt L. Jefremov ise. Selleks, et toimuvat või toimunut ei oleks võimalik

seostada L. Jefremoviga, lahkus viimane Eesti Vabariigist 22.09.2019 Vene Föderatsiooni ja

tuli Eestisse tagasi alles 01.10.2019.

Maakohtu hinnangul viitavad Land Rover Range Roveri Eestis registreerimist puudutavad

asjaolud sellele, et tegelikkuses oli L. Jefremov kursis ja teadlik, et sõiduki identifitseerimist

võimaldavad tunnused on ebaõiged. Kohtu veendumus tugineb L. Jefremovi ja tunnistaja A.S.

ütlustele.

10.12. Esitatud kirjalikud tõendid ei kattu täiel määral süüdistatava ja tunnistaja A.S. ütlustega.

Nimelt nähtub, et 22.08.2019 on A.S. ja Mels Grupp OÜ (esindaja L. Jefremov) sõlminud

müügilepingu sõiduki Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX, müümiseks hinnaga

45 000 eurot. Maanteeameti andmetel on A.S. esitanud aga sõiduki registreerimiseelsesse

tehnonõuetele vastavuse kontrolli Rakvere teenindusbüroosse 21.08.2019, s.o päev enne

müügilepingu sõlmimist. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on L. Jefremovile

kuuluv number asunud 21.08.2019 ajavahemikul 09.12 kuni 13.31 Rakvere linna erinevates

mobiilsidemastide levialas. Sellest järelduvalt oli L. Jefremov Rakveres, sh Maanteeameti

Rakvere teenindusbüroo lähistel kui Land Rover registreerimiseelsesse tehnonõuetele

vastavuse kontrolli esitati.

Lisaks ei teostatud Maanteeameti Rakvere teenindusbüroos sõiduki registreerimist, nagu

tunnistaja A.S. on selgitanud, vaid sõiduki registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse

kontroll, mis erineb sõiduki registreerimise toimingust. Land Rover Range Roveri

registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli Rakvere teenindusbüroos on läbi viinud

tunnistaja T.T. , kellel kahjuks kohtus ütlusi andes ei ole meenunud konkreetne sõiduk ja sellega

seotud asjaolud. Maanteeameti andmetel registreeris sõiduki Mels Grupp OÜ nimele L.

Jefremov 04.09.2019. Sõiduki registreerimine 04.09.2019 (ja selle tulemusena sõidukile Eesti

numbrimärkide saamine) on kooskõlas ka teiste tõenditega, millest nähtuvalt vahetas

L. Jefremov sõidukil olnud Leedu Vabariigi numbrimärgid ära ajal, kui sõiduk oli

remonditöökojas ja seda remonditi 05.09.2019.

10.13. L. Jefremovi ütluste kohaselt ei olnud tema kursis sõiduki ebaseadusliku päritoluga.

Maakohtu hinnangul ei kinnita seda kriminaalasjas kogutud tõendid. Samuti ei ole see eluliselt

usutav.

Tunnistaja S.K. u ütluste kohaselt avaldas talle L. Jefremov, et sõidukile kontrolli (VIN-koodide

ja sõiduki ajaloo ülevaatamisel) tehes avastas ta, et spidomeetri näitu on tagasi keritud 30 000

km võrra. Sellest järelduvalt pidi L. Jefremov avastama ka ülejäänud mitte kattuvused sõiduki

registreerimise ajas, riigis jne (mida avastas samade andmete võrdlemisel ka tunnistaja H.T. i).

See omakorda pidanuks L. Jefremovi puhul kui pikaajaliselt sõidukite äriga tegelenud inimeses

tekitama põhjendatud kahtluse sõiduki päritolu ja legaalsuse osas. L. Jefremov on aga ise

kinnitanud, et teda sõiduki ümber vormistamisega seotud asjaolud ja põhjused ei huvitanud.

07.01.2020 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt on Land Rover Range Rover,

registreerimismärgiga JCV007, ületanud Eesti piiri juba 08.02.2019. Eestis on sõiduki liikumist

tuvastatud automaatse numbrituvastuse valvekaamerate salvestistelt 05.04.2019, 16.06.2019,

29.06.2019, 03.07.2019, 21.07.2019 ja 21.08.2019. Mitmel korral on tuvastatav, et sõiduki

roolis on L. Jefremov. Kriminaalhooldusametniku ütluste kohaselt nägi ta juba Tallinnas

elukoha kontrolli tehes sõidukit, mis hiljem ära põles (14.02.2019). Sellest tulenevalt kasutas

L. Jefremov sõidukit juba oluliselt varem kui ta selle Mels Grupp OÜ-le omandas. Maakohus

ei lugenud usutavaks L. Jefremovi väiteid selle kohta, et ta täpselt ei mäleta Leedu firmat,

kellele sõiduk kuulus ja Läti firmat, kelle volikiri oli tal sõiduki kasutamiseks. Samuti puudub

igasugune mõistlik põhjus või loogiline selgitus, miks pidanuks L. Jefremov olema ükskõikne

tema kasutuses oleva sõiduki omandamise ja päritolu tõendavate dokumentide osas, aga ka

selles, et miks omandas sõiduki eelnevalt A.S. , kes sõiduki faktiline omanik ei ole kunagi

olnud. Lisaks ei ole usutav, et L. Jefremov, olles ise juba mõnda aega sõiduki faktiline valdaja

ja seega sõiduki eest vastutaja, ei olnud kaasatud sõiduki registreerimise protsessi algusest

peale. Nimelt on L. Jefremov esitanud pärast sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele

vastavuse kontrolli andmed Maksu- ja Tolliametile ning seejärel ise tegelenud ka sõiduki

registreerimisega. Seda, et tegelikkuses oli L. Jefremov seotud ka sõiduki registreerimiseelsesse

tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamisega, kinnitavad lisaks muule ka sideettevõtjalt

saadud andmed.

L. Jefremovi teadmisele ja seotusele viitab kohtu arvates seegi, et L. Jefremov tellis sõiduki

süütamise. Samuti osundavad kriminaalasjas kogutud teised tõendid, et manipuleerimist

võimaldavate vahenditega oli L. Jefremovil kokkupuuteid teisigi. Samuti järeldub

jälitustoimingu protokollist 2, et L. Jefremov on suhelnud sõidukite doonorite teemal.

Ka viitab L. Jefremovi seotusele ja teadmisele sõiduki ebaseaduslikust päritolust tema suhtlus

tunnistaja Veronika Romanenkovaga (kriminaalhooldusametnik), et rääkida sõidukiga

toimunud intsidendist ja avaldas arvamust, et ta võetakse vahi alla. Seda kinnitab ka

kriminaalhooldusametniku poolt koostatud päevikukanne. S.K. u ütluste kohaselt arvas

L. Jefremov, et teda võidakse kinni pidada ka siis, kui ta läks politseisse ülekuulamisele seoses

sõiduki põlenguga 08.10.2019. Olukorras, kus L. Jefremovil ei olnud mingisugust seotust ega

teadmist sõiduki ebaseaduslikust päritolust, on arusaamatu tema kartus vahistamise või

kinnipidamise ees.

10.14. L. Jefremovi ütluste kohaselt ei ole tal olnud vestlust sõiduki põlema panemisest ja tema

ei ole kelleltki sõiduki süütamist tellinud. Maakohtu hinnangul ei ole need ütlused kooskõlas

teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja eluliselt usutavad.

Tunnistaja J.B. i ütluste kohaselt on L. Jefremov talle kohtumisel 2019 suvel Tallinnas nii

muuseas rääkinud, naljatades, et Land Roveri müük ei edene ja äkki paneks sõiduki põlema. L.

Jefremov soovis autot müüa, et raha saada. Järgmisel korral kohtusid nad L. Jefremoviga Riias

(L. Jefremov tuli BMW-ga, 5nda mudeliga). Sellel korral tulid J.B. i juurde lõbusad sellid, kes

võisid müüa ebaseadusliku päritoluga autode varuosi ja tõid talle müügiks auto veljed. L.

Jefremov nii tutvuski nendega – pealik oli Arvild. J.B. ütles, et tegemist on julgete sellidega ja

L. Jefremov oli huvitatud, et kui nad kuskilt midagi saavad, siis need ettepanekud läbi vaadata.

L. Jefremov ja Arvild vestlesid omavahel nii, et J.B. it juures ei olnud. L. Jefremovil ja J.B. il

oli ka juttu sellest, et L. Jefremov peaks saama sõidukiga seoses ka kindlustusraha.

10.15. Kogutud tõendid osundavad sellele, et L. Jefremov on enne Läti Vabariiki minemist

20.09.2019 viibinud öisel ajal Tartu politseijaoskonna lähistel, kus asus sõiduk Land Rover

Range Rover. Seejuures on L. Jefremov liikunud BMW-ga registreerimismärgiga XXX .

Sõiduk on tagasi Eestisse tulnud Ikla kaudu 20.09.2019 kell 21.41.25 ning Eestis sõitnud

suunaga

Tallinna

poole.

L. Jefremovi

abonentnumbri

kui

ka

BMW

520D,

registreerimismärgiga XXX liikumine kattub. Sellest järelduvalt käis L. Jefremov 19.09.2019

Tartus ning suundus sealt edasi Valga kaudu 20.09.2019 Läti Vabariiki. Samal kuupäeval tuli

L. Jefremov Eestisse tagasi juba Ikla piiripunkti kaudu.

Eeltoodud tõendeid kogumis arvestades järeldub, et ühel varasemal kohtumisel suve alguses on

tunnistaja J.B. i ja L. Jefremovi vahel olnud vestlus, kus L. Jefremov mainib või naljatleb Land

Roveri põlema panemisest. 20.09.2019 on L. Jefremov kohtunud Riias J.B. iga ja tema

vahendusel või juuresolekul on ta sel ajal tutvunud ka „lõbusate ja julgete sellidega“, kes võivad

äritseda ebaseaduslike autode varuosadega, ning vestelnud nende pealikuga ilma J.B. i

juuresolekuta. Tunnistaja teada mingile kokkuleppele saadi, aga täpselt ei tea, mida L. Jefremov

ostis. Küll on aga tunnistajale L. Jefremov rääkinud sõidukist saadavast kindlustusrahast.

Ka on L. Jefremov kriminaalhooldusametnikule avaldnud pärast sõiduki põlemist

registreerimisel, et nii julgeid inimesi, kes võiksid politseiparklas kaamerate all asuva sõiduki

põlema panna, Eestis ei ole.

10.16. J.B. i ütluste kohaselt käis ta septembris 2019 Eestis autot vastu võtmas (sõber tõi auto

Peterburist). Ta oli koos autojuhiga ja käis siis hotellis Kambja.

Läti ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt on ajavahemikul 08.01.2018 kuni

18.10.2019 J.B. il olnud sõiduk BMW X5. Seda, et 22.09.2019 kuni 23.09.2019 on J.B.

kasutanud sõidukit BMW X5, registreerimismärgiga XXX kinnitab 13.07.2020 koostatud

vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on BMW X5 sisenenud Eestisse Valga piiripunkti kaudu

22.09.2019 kell 19.45.42 ja lahkunud sama piiripunkti kaudu 23.09.2019 kell 05.22.37. Samuti

kinnitab J.B. i liikumisi Eestis sõidukiga BMW X5, registreerimismärgiga XXX , sideettevõtjalt

saadud andmete protokoll, mille järgi viibis J.B. 22.09.2019 kell 22.33 kuni 23.09.2019 kell

04.16 Eesti erinevate piirkondade mobiilsidemastide levialas, sh mobiilsidemasti levialas, kus

asub Kambja hotell. Viimane on L. Jefremovi ütlustest järelduvalt seotud L. Jefremoviga.

Ajal, kui J.B. Eestis viibib (alates 22.09.2019 õhtust), on L. Jefremov kogutud tõendite kohaselt

juba Eestist lahkunud ja viibib välisriigis. Nimelt nähtub, et 22.09.2019 varahommikul on L.

Jefremov lahkunud Eestist Lätti (sealt Venemaale, Gruusiasse, tagasi Venemaale ja Lätti) ja

tagasi tulnud 01.10.2019.

17.07.2020 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on Eesti teede automaatse numbrituvastuse

valvekaamerate väljavõttete järgi BMW X5, registreerimismärgiga XXX , sõitnud 21.09.2019

kell 21.57.44 Tallinnas, Järvevana teel. 22.09.2019 kell 03.55.06 liigub sõiduk Märjamaal,

22.09.2019 kell 05.06.00 Ares. Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi

väljavõtete järgi on sõiduk ületanud 22.09.2019 kell 05.42.40 Eesti-Läti piiri Ikla kaudu.

22.09.2019 kell 12.40.27 on sõiduk ületanud Läti-Vene piiri ja taaskord 30.09.2019 kell

19.29.35. 01.10.2019 kell 14.04.10 on sõiduk ületanud Eesti-Läti piiri Valga kaudu. Vaidlust

ei ole selles, et eelkirjeldatud aegadel on sõiduki BMW X5, registreerimismärgiga XXX ,

kasutajaks olnud L. Jefremov. Seda kinnitavad ka kirjalikud tõendid.

Europoli andmetest nähtuvalt on L. Jefremov ja A.K. ületanud 26.09.2019 kell 00.20 Vene-

Gruusia piiri, sõidukiga BMW X5, registreerimismärgiga XXX , ning on lahkunud Gruusiast

Venemaale 28.09.2019 kell 19.02.

10.17. Maakohus leiab, et usaldusväärseteks ei saa pidada L. Jefremovi poolt avaldatud

asjaolusid välismaal viibimise kohta sellel ajal, kui Land Rover Range Rover politseiparklas

süüdati, kuna need ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ega eluliselt

usutavad.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et L. Jefremov ise viibis välismaal ajal, kui politseiparklas

sõiduk süüdati. Samas on L. Jefremov erinevatel aegadel väljendanud erinevaid asjaolusid selle

kohta, millises riigis ta parasjagu viibis ja millistel põhjustel. Kuna L. Jefremov oli alates

märtsist 2018 kuni juulini 2020 kriminaalhooldusalune (seoses Tartu Maakohtu 28.07.2017

otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063 mõistetud karistusega), tuli tal Eestist lahkumiseks igal

korral

taotleda

kriminaalhooldusametniku

luba.

Maakohus

analüüsis

kriminaalhooldusametnikule esitatud taotlusi riigist lahekumiseks, menetleja S.K. uga

süüdistatava kirjavahetust, L. Jefremovi maakohtus antud ütlusi, tunnistaja Tamara Jefremova

ütlusi ning järeldas eelnevast, et L. Jefremovi selgitused välisriikides viibimise asjaolude kohta

on erinevatel aegadel olnud erinevad. See omakorda annab põhjust olla veendunud, et

L. Jefremovi selgitused on kujunenud vastavalt sellele, kuidas on L. Jefremovi jaoks olnud

kasulikum ja vajalikum. Ilmselgelt on L. Jefremov soovinud varjata välisriike, kus ta viibinud

on ja nendes viibimise tegelikke põhjuseid. Sealjuures on eluliselt usutav, et L. Jefremovil oli

tekkinud vajadus viibida välisriigis kauem kui kriminaalhooldusametnik oli talle vastava loa

andnud (s.o kauem kui 23.09.2019), põhjusel, et Land Rover süütamine ei olnud veel toimunud.

Samas vajas L. Jefremov süütamise ajaks kindlat alibit, mis välistaks tema kahtlustamise

süütamises osalemisest ja sellest teadmisest. Kindel võimalus selleks oli jätta mulje keerulisest

operatsioonist, mis vajas pikemat taastumisaega. Siiski ei saanud L. Jefremov selle versiooni

juurde jääda, kuna tema elukoha läbiotsimisel ära võetud sülearvutist leiti 28.09.2019 Gruusias

tehtud fotod, s.o ajal, kui L. Jefremov pidi tegelikkuses olema Eestis või Venemaal taastusravil.

10.18. Maakohtu hinnangul viitavad ka kindlustuslepingu sõlmimisega seotud asjaolud

(ennekõike kindlustuslepingu sõlmimise aeg ja liik) sellele, et L. Jefremov oli kursis ja teadlik

sõiduki süütamisest, st ise tellis selle.

Kriminaalasjas koostatud õiendi kohaselt ei olnud sõiduki suhtes sõlmitud kohustuslikku

liikluskindlustuse poliisi, seega maanteeameti andmetel ei olnud sõiduk liiklusesse lubatud.

09.07.2020 koostatud vaatlusprotokollist (kus on vaadeldud L. Jefremovi ja erinevate

kindlustusandjate töötajate vahelisi telefonikõnesid ning L. Jefremovi poolt saadetud e-kirja)

järelduvalt on L. Jefremovi eesmärgiks olnud sõlmida kindlustusleping võimalikult odavalt.

Kohustuslik liikluskindlustus on sõidukile olnud kallis, kuna sõiduk on osalenud avariis

kevadel 2019. Selleks, et saada kindlustust odavama hinnaga, ei ole L. Jefremov soovinud

ärandamise vastu kindlustuskaitset, kuna ta on ka kindel, et tema sõidukeid ei ärandata.

Kaskokindlustus on Land Rover Range Roverile sõlmitud 18.09.2019, s.o mõned päevad enne

sõiduki süütamist ja L. Jefremovi Eestist lahkumist. Kui L. Jefremovi eesmärgiks oleks olnud

sõlmida sõidukile kindlustus tõepoolest eesmärgiga tagada, et politseiparklas sõidukiga midagi

ei juhtuks, pidanuks L. Jefremov sõlmima kindlustuslepingu juba oluliselt varem.

Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et informatsioon selle kohta, et sõiduk on

teisaldatud politseiparklasse jõudis L. Jefremovini juba 06.09.2019. Eesti numbrimärgid sai

L. Jefremov sõidukile 04.09.2019, kui sõiduk Maanteeametis registreeriti. Seega oleks saanud

L. Jefremov sõidukile kindlustuslepingut sõlmida vähemasti alates 04.09.2019, kuid mingil

põhjusel tegi ta seda alles 18.09.2019.

L. Jefremovi enda ütlustest nähtuvalt tegi ta erinevatesse kindlustusfirmadesse päringud

kindlustuste kohta juba mitu nädalat tagasi. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et siis

jõuti lepingu sõlmimiseni kindlustusettevõtete tegevuse tõttu alles 18.09.2019. Samas jääb

arusaamatuks, mil viisil pidanuks 12 päeva hiljem sõlmitud kindlustusleping kaitsema sõidukit

võimalike politsei poolsete kuritarvituste eest. Esiteks puudus Levan Jefremovil ülevaade,

millises seisukorras oli sõiduk kindlustuslepingut sõlmides. Teiseks ei kohaldu

kindlustusleping tagasiulatuvalt kahjustustele, mis on tekkinud enne kindlustuslepingu

sõlmimist. Seega poleks kindlustusleping täitnud L. Jefremovi eesmärki.

Kohtule on esitatud mitmeid teisi If P&C Insurance AS-iga sõlmitud kaskokindlustuse poliise,

mis siiski erinevad kindlustuslepingust, mis Mels Grupp OÜ on sõlminud Land Rover Range

Roveri suhtes. Nimelt nähtub, et Land Rover kindlustuspoliisis on sõidukil kindlustuskaitse

varguse ja röövimise vastu olemas.

Eelnevast järeldas maakohus, et kindlustuslepingu sõlmimise eesmärgiks oli sõiduki põlemise

tulemusena rahalise kasu saamine. Seda, et sõiduki hävimise tulemusena soovib L. Jefremov

saada kindlustushüvitist, kinnitavad ka J.B. i ja tunnistaja U. e ütlused, aga ka asjaolu, et L.

Jefremov on pöördunud kahjuteatega kindlustuse poole.

10.19. Maakohtu hinnangul kinnitab L. Jefremovi seotust ebaseadusliku päritolu sõidukiga

(Land Rover Range Rover) ka kriminaalmenetluse raames kogutud kaudsed tõendid. Näiteks

L. Jefremovi elukoha läbiotsimisel on leitud ja kaasa võetud 3 sõiduki VIN-koodi kleepsu, s.o

Porsche Ag XXXXXX, mis on süüdistatava sõnul informatiivsed koopiad, kuid milline selgitus

ei ühti jälitustoimingu protokollis 2 kajastatud telefonikõne sisuga L. Jefremovi ja tundmatu

isiku vahel, milles räägitakse, kuidas valmistatavad kleebised peaksid olema „maksimaalselt

originaalilähedased“ ja on vaja teha nii, et „peale kleepides jääks nii, et poleks näha olnud, et

selle all oli veel midagi kleebitud“. Samas on leitud kleebistel märgitud sõiduk ja VIN-koodi

number, mis on olnud juba varasemalt politsei poolt kontrollitud ning manipulatsioonitunnuseid

ekspertiisiakti nr 20E-LT0020 kohaselt ei tuvastatud, sõiduk on registeeritud, kuid on viitavad

tõendid sellele, et ettevalmistavaid tegevusi on L. Jefremov teinud ja selleks vajalikke esemeid

on L. Jefremovi valdusest leitud.

Lisaks on L. Jefremovi kasutuses olnud sõiduki BMW X5, registreerimismärgiga XXX ,

läbiotsimisel leitud ja ära võetud OBD- seade, kiibid, BMW logoga võtmed ja sõiduki võti.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja raames teostatud ka sõiduki BMW

X5, registreerimismärgiga XXX , suhtes ekspertiis, kuna Maanteeametile esitatud dokumentide

järgi on sõiduk pärit Itaaliast, kuid registreerimisandmete kohaselt on sõiduki kohta andmed

üksnes Saksamaal. Ekspertiisiakti nr 20E-LT0054 kohaselt ei tuvastatud aga eelnimetatud

sõidukil tehasetähise muutmisele viitavaid tunnuseid ega remonditunnuseid, samuti ei esinenud

võltsimistunnuseid sõiduauto mootoril.

Kuigi tegemist on tõepoolest seadusliku seadmega, on oluline, et seadeldis võimaldab

programmeerida sõidukite võtmeid ka ebaseaduslikel eesmärkidel. Seda, et L. Jefremov plaanis

seadet ise ka reaalsete võtmete valmistamiseks kasutada, kinnitavad tema ütlused. Samuti on

tähelepanuväärne, et L. Jefremov on varasemalt süüdi tunnistatud sõidukite vargustes,

sõidukiga seotud kelmuses ja sõiduki müügilepingu võltsimises (Tartu Maakohtu 28.07.2017

otsus kriminaalasjas nr 1-17-6063).

Maakohtu hinnangul kinnitavad kaudsed tõendid ka seda, et L. Jefremov on seotud pettuslike

tegudega ja sõidukitega, mille puhul on alust kahtlustada, et tegemist on ebaseaduslikel

eesmärkidel kasutatavate sõidukitega.

04.11.2020 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on L. Jefremovi kinnipidamisel ära võetud

mobiiltelefonist leitud fotofailid kohtumäärusest, mida reaalselt ei eksisteeri. L. Jefremovi

ütluste kohaselt saadeti talle see kohtumäärus anonüümse kirjana tema elukoha aadressile. Ta

tegi dokumendist fotod, kuna politsei võttis temalt selle auto ära 2 kuud tagasi ja ta viskas

originaaldokumendi ära. L. Jefremovi hinnangul oli tegemist provokatsiooniga tema vastu.

Maakohtu hinnangul ei ole L. Jefremovi ütlused selles osas eluliselt usutavad. Kuigi

L. Jefremov on leidnud, et tegemist on provokatsiooniga tema vastu, ei ole ta kohtus ütlusi

andes suutnud selgitada, mis täpsemalt selles kohtumääruses tema jaoks provokatiivset oli. Ei

ole usutav, et L. Jefremov võttis saadud kohtumäärust sedavõrd tõsiselt ja isiklikult, et hakkas

kohtumäärust hävitama ning omal algatusel nn uurimist läbi viima. Selle asemel, et pöörduda

õiguskaitseasutuste poole, sh väidetava kohtumääruse teinud kohtu poole, või advokaadi poole

rääkis L. Jefremov enda sõnul sellest olukorrast kõikidele oma tuttavatele ja läks Lätti asja

uurima. Selline L. Jefremovi tegevus on täiesti arusaamatu. Samuti on L. Jefremov andnud

erinevaid selgitusi selle kohta, kuidas on kohtumäärus tema mobiiltelefoni saanud.

10.20. Maakohtu hinnangul on kogutud tõenditega veenvalt tuvastatud, et L. Jefremov on toime

pannud tõendi kõrvaldamise, s.o tellinud politseiparklas asunud Land Rover süütamise, mis

reaalselt ka täide viidi, eesmärgiga takistada kriminaalmenetluse raames tõendamiseseme

asjaolude tuvastamist, s.o seda, kas sõidukil esinevad manipuleerimistunnused või mitte.

L. Jefremovi tegevuse eesmärgiks oli hävitada kuriteojälgedele viitav sõiduk ja motiiviks

asjaolu, et uus kriminaalmenetlus ning võimalik süüditunnistamine oleks võinud kaasa tuua

varasemalt mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Nimelt on L. Jefremov süüdi tunnistatud

Tartu Maakohtu 28.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063 ja talle on mõistetud

karistuseks vangistus, mis jäeti osaliselt KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 3-aastase

katseajaga. Seega ajal, kui Land Rover politseiparklasse teisaldati, oli L. Jefremovil

kohtuotsusega määratud katseaeg, mille tõttu tuli tal alluda ka kriminaalhooldusele.

11. Maakohus on seisukohal, et L. Jefremov on kuriteo toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2

mõttes. Politsei- ja Piirivalveameti valduses olnud sõiduki süütamise tellimisega seadis

L. Jefremov eesmärgiks kõrvaldada oluline tõend kriminaalmenetluses, mille esemeks oli

manipuleerimiskahtlusega Land Rover päritolu kindlakstegemine. L. Jefremov oli täielikult

teadlik, et sõiduki hävimisel ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada, et sõidukil on võltsitud

tehasetähised. Seda, et nimetatud eesmärk oli realistlik, kinnitab ka ekspertiisiakt. Sõiduki

hävitamine (ennekõike sõiduki identifitseerimist võimaldavate tunnuste kahjustamine või

hävitamine) oli vajalik selleks, et vältida võimalust, et L. Jefremovile mõistetud karistus

pööratakse täitmisele.

12. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

13. L. Jefremovi eelkirjeldatud tegevust on võimalik omistada Mels Grupp OÜ-le KarS § 14

lg 1 alusel.

Äriregistri väljatrüki kohaselt on alates 31.08.2011 Mels Grupp OÜ juhatuse liikmeks

L. Jefremov. L. Jefremovi ütluste kohaselt tegeleb Mels Grupp OÜ alates 2018 üksnes autode

ostu ja müügiga. Land Rover kuulus Mels Grupp OÜ-le. Vaidlust ei ole ka selles, et

L. Jefremovil Mels Grupp OÜ juhatuse liikmena oli pädevus ja võimalus J.B. idilise isiku

huvides tehtavaid otsustusi mõjutada. L. Jefremovi enda ütluste kohaselt ei ole ta eristanud enda

või J.B. idilise isikute poolt tehtavat. Sellest tulenevalt on kuritegu toime pandud Mels Grupp

OÜ juhatuse liikme poolt ja J.B. idilise isiku huvides. Seega on tuvastatud, et Mels Grupp OÜ

on toime pannud KarS § 316 lg-s 2 sätestatud kuriteo.

14. Maakohtu seisukoht L. Jefremovile esitatud süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi ja Mels

Grupp OÜ-le esitatud süüdistuses KarS § 212 lg 2 järgi.

14.1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et L. Jefremov sõlmis 18.09.2019 Mels Grupp OÜ

nimelt kindlustuslepingu If P&C Insurance AS-iga sõidukile Land Rover Range Rover,

registreerimismärgiga XXX .

09.07.2020 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on L. Jefremov võtnud 16.09.2019 ühendust

mitmete kindlustust pakkuvate äriühingutega – BTA, If – ja küsinud pakkumisi nii

liikluskindlustuse, kui ka kaskokindlustuste kohta. Liikluskindlustuse pakkumised sõidukile on

olnud kallid, kuna sõiduk on osalenud aprillis 2019 avariis. Selleks, et kaskokindlustust saada

odavamalt, on palunud L. Jefremov pakkumist ilma ärandamise kindlustuskaitseta.

Kindlustuspoliisi

nr

3X2012003292297

kohaselt

on

Land

Rover

suhtes

kehtiv

superkaskokindlustus perioodiks 18.09.2019 kuni 17.09.2020. Kindlustuskaitse alla kuulus ka

tulekahju. Esimese osamakse kohta on esitatud arve nr 7201901175333.

Maakohus on tuvastanud, et sõiduki Land Rover Range Rover süütamise on tellinud L.

Jefremov ja L. Jefremov on oma tegevusega esile kutsunud kindlustusjuhtumi, st rikkunud

kindlustusandjaga sõlmitud lepingut.

14.2. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 16.10.2019 esitas L. Jefremov Mels Grupp OÜ

nimel If P&C Insurance AS-ile kahjuteate. L. Jefremovi ütluste kohaselt pöördus ta kindlustuse

poole pärast seda, kui ta oli käinud politseis ülekuulamisel. Kahjuteate kohaselt on Levan

Jefremov pöördunud kindlustuse poole 16.10.2019 kell 15.29 ja teatanud, et politseiparklas läks

sõiduk põlema. Sõiduk oli politseiparklasse teisaldatud anonüümse kõne peale. Muud infot tal

ei ole. L. Jefremovi ütlustest nähtuvalt sai ta kindlustuselt vastuseks, et kuna sündmus juhtus

politseiparklas, siis vastutust selle eest kannab ka politsei. Seega reaalselt L. Jefremovile

sõiduki põlemise eest kindlustushüvitist välja makstud ei ole.

14.3. L. Jefremovi tegevuse eesmärgiks oli kindlustushüvitise saamine. Seda kinnitab

ennekõike asjaolu, et L. Jefremov sõlmis Mels Grupp OÜ nimel just kaskokindlustuse ja seda

politseiparklas (s.o kasutusest väljas oleva) asuva sõiduki suhtes. Kogutud tõendid ei kinnita,

et L. Jefremov oleks kindlustusandjat teavitanud sõiduki asukohast ja põhjustest, miks sõiduk

politseiparklas asus. 09.07.2019 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on L. Jefremov selgitanud

kindlustusandjale, et ta on just sõiduki arvele võtnud ja sõiduk seisab veel parklas. Pärast seda

kui kindlustusleping on sõlmitud ja kindlustusandja soovib sõidukist fotosid, kirjutab

L. Jefremov e-kirja, millest nähtub, et tema ise viibib Tallinnas ja sõiduk on Tartus parklas ning

ta proovib teha fotosid, kuid saadab kindlustusandjale hetkel need fotod sõidukist, mis tal

telefonis olemas olid. Fotode failinimesid arvestades on need tehtud märtsis, juunis ja augustis

2019. Kusjuures fotodel puudub sõiduki registreerimismärk. Ka hiljem ei ole L. Jefremov

kindlustusandjale uuemaid fotosid sõidukist saatnud. On arusaamatu, miks L. Jefremov

kindlustusandjale seda ei avaldanud, vaid jättis mulje, et sõiduk on teises linnas parklas ja tal

puudub lihtsalt võimalus fotode tegemiseks, kuna ta ise viibib teises linnas.

14.4. Maakohtu arvates on oluline seegi, et sõiduki suhtes ei olnud sõlmitud kohustuslikku

liikluskindlustuse poliisi. Maanteeameti andmetel ei olnud sõiduk liiklusesse lubatud. Sellest

järelduvalt ei olnud L. Jefremovil plaanis sõidukiga liikluses osaleda (mida ta ei oleks saanud

teha ainuüksi seetõttu, et sõiduk asub politsei valduses).

L. Jefremovi jaoks oli oluline, et sõiduki suhtes saaks kindlustusleping sõlmitud ning varjas ta

andmeid, mis oleksid võinud kindlustusandja valmidust lepingu sõlmimiseks mõjutada, s.o

seda, et tegemist on sõidukiga, mis on politseiparklas. Kuna L. Jefremov tellis politseiparklas

asuva kindlustatud sõiduki hävitamise (s.o süütamise), oli tema kindlaks eesmärgiks ka

kindlustushüvitise saamine.

Seega on veenvalt tuvastatud, et L. Jefremov kutsus esile kindlustusjuhtumi, s.o sõiduki

kahjustamise

tulekahju

tulemusena,

eesmärgiga

saada

kindlustusjuhtumi

tõttu

kindlustushüvitist.

14.5. L. Jefremov on kuriteo toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Politsei- ja

Piirivalveameti valduses olnud sõiduki süütamise tellimisega seadis L. Jefremov eesmärgiks

kindlustusandjalt hüvitise saamise. Sealjuures oli L. Jefremov teadlik, et kindlustusandjal tuleb

hüvitada üksnes selline kahju, mis on tekkinud lepingus kokku lepitud riskide realiseerumisel

(nt tulekahju). L. Jefremov teadis, et süütamise tellimisega kutsub ta esile kindlustusjuhtumi,

mis hüvitamisele ei kuulu ja seda ta ka tahtis. Ebaõigete andmete esitamise eesmärgiks oli

kindlustusandjalt kahju hüvitise saamine sõiduki põlemise eest, mille oli korraldanud

L. Jefremov ise.

15. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

16. L. Jefremovi eelkirjeldatud tegevust on võimalik omistada Mels Grupp OÜ-le KarS § 14

lg 1 alusel ja seda põhjendustel, mida maakohus käsitles osaühingu süüküsimuse puhul KarS

§ 316 lg 2 järgi. Seega on tuvastatud, et Mels Grupp OÜ on toime pannud KarS § 212 lg-s 2

sätestatud kuriteo.

17. Maakohtu seisukoht karistuste osas.

17.1. L. Jefremovi süü suuruse hindamisel KarS § 263 lg 1 p 1 järgse kuriteo puhul tuleb

arvestada, et L. Jefremov kasutas V.M. suhtes vägivalda sellise intensiivsusega, mis ei

tekitanud viimasele tervisekahjustust, vaid põhjustas üksnes füüsilist valu. Oluline on seegi, et

konfliktsituatsiooni tekkimisel omas käivitavat rolli ka kannatanu enda ebakohane käitumine.

Käesolevaks ajaks on L. Jefremov ja V.M. erimeelsused selgeks rääkinud ning ära leppinud.

Samas kasutas L. Jefremov vägivalda sellisel ajal ja kohas, mis tõi endaga kaasa mitte üksnes

ühe-kahe, vaid enamate asjassepuutumatute isikute häirimise.

17.2. L. Jefremovi ja Mels Grupp OÜ süü suuruse määratlemisel KarS § 316 ja § 212 järgi

arvestas maakohus, et kuritegude toimepanemise aega, kohta ja viisi. Manipuleerimiskahtluse

tõttu oli Land Rover toimetatud politseiparklasse, kus toimus ka sõiduki süütamine. Sõiduk on

L. Jefremovi tellimusel süüdatud öisel ajal, süütamiseks tuli politseiparklasse ligipääs saada,

mida tehti piirdeaias oleva augu kaudu. On oluline, et sõiduki süütamise tulemusena ei

realiseerunud eesmärk, mida saavutada taheti, kuid seda politsei õigeaegse sekkumise tõttu, st

sõiduki õigeaegse kustutamise tulemusena oli kriminaalmenetluse raames siiski võimalik

menetluse jaoks olulisi asjaolusid kindlaks teha (tuvastati, et sõidukil on ebaõige tehasetähis).

Reaalselt sai kahjustatud üksnes vara – Land Rover ja selle kõrval olnud mootorsaan ning aed.

Kellegi tervis õigeaegse sekkumise tõttu ohustatud ei olnud. Samuti ei realiseerunud eesmärk

saada kindlustushüvitist, kuna kindlustusandja keeldus hüvitise maksmisest.

17.3. Maakohus karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohtus

väljendas L. Jefremov toimepandu pärast küll kahetsust, kuid üksnes sellest küljest, et aset

leidnud situatsioon on pöördunud temavastaseks süüdistuseks, mida maakohus puhtsüdamliku

kahetsusena ei arvestanud

17.4. Mels Grupp OÜ on varem kriminaalkorras karistamata, L. Jefremovil on 1 kehtiv

kriminaalkaristus. Tartu Maakohtu 28.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063 tunnistati

teiste hulgas L. Jefremov süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 4, 5, § 344 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja

§ 184 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Mõistetud karistusest

määrati kohesele ärakandmisele 1 aasta vangistust ja ülejäänud karistus jäeti KarS § 74 alusel

tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Seega on etteheidetavad kuriteod

toime pandud katseajal. Samuti rikkus L. Jefremov katseajal määratud kohustust saada

kriminaalhooldusametniku eelnev luba Eestist lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi

viibimiseks. Seega on L. Jefremov isik, kes kaldub ükskõikselt ja hoolimatult suhtuma talle

varasemalt mõistetud karistustesse, aga ka õiguskorda ja kaasinimeste õigustesse üldiselt.

L. Jefremov on omaks võtnud kuritegelikud käitumis- ja mõtteviisid ning õigusvastane

käitumine on tema jaoks saanud tavapäraseks.

Reegleid on L. Jefremov jätkuvalt eiranud ka kinnipidamisasutuses, kui ta on lisapiirangute

kohaldamisele vaatamata leidnud võimalusi, et suhelda D.M. iga, s.o isikuga, kellel L.

Jefremovil tegelikult puudus õigus suhelda.

L. Jefremovi suhtumine oma teosse ebausaldusväärseid ja ennastõigustavaid ütlusi arvestades

näitab, et ta ei ole senini täielikult aru saanud toimepandust ega mõistnud selle tagajärgi. Selline

suhtumine tõstab aga oluliselt riski, et L. Jefremov jääb jätkuvalt samasuguseid

käitumismustreid kordama. Jälitustoiminguprotokolliga on leidnud kinnitust, et süüdistatav on

on ettearvamatu ja kergesti ärrituv inimene. Küll maakohtule esitatud andmetest järelduvalt ei

ole L. Jefremovi tervislik seisund hea.

17.5. L. Jefremovi puhul on põhjendatud mõista vangistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi sanktsiooni

alammäära lähedasena, s.o 6 kuud vangistust, KarS § 316 lg 1 ja § 212 lg 1 järgi sanktsiooni

keskmises määras, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust. Sellises määras karistused täidavad käesoleval

juhul ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Lisaks tuleb mõista liitkaristused KarS § 64 lg 1

ja § 65 lg 2 alusel. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda ka L. Jefremovi

eelvangistuses viibitud aeg alates 07.09.2020. Tõkend vahistamine tühistakse kohtuotsuse

jõustumisel.

17.6. Mels Grupp OÜ-le on eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatud mõista KarS § 316

lg 2 ja § 212 lg 2 järgi rahaline karistus alammäära lähedasena, s.o 6000 eurot. KarS § 64 lg 1

alusel tuleb mõista Mels Grupp OÜ-le mõista liitkaristus.

18. Maakohtu seisukoht kaitsja taotluse osas L. Jefremovile süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamiseks.

18.1. Kaitsja esitas enne kohtuliku uurimise lõppu kohtule taotluse L. Jefremovile

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 4, § 5 lg 1 p 1 ja 2, § 7 lg 1, § 9, § 11

lg-te 1-4, § 18 lg 1 järgi alusetu kinnipidamise eest, alusetult seatud vahistatu suhtluspiirangute

eest, õigusvastaste suhtluspiirangute eest kaitsjaga ning kaitsja kõnede ebaseadusliku

pealtkuulamise ja lindistamise eest.

18.2. L. Jefremovi kaitsja on kohtule esitanud taotlused seega õigeaegselt, kuid taotlused

alusetu kinnipidamise, alusetult seatud suhtluspiirangute ning väidetava sõnumisaladuse

rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kuna L. Jefremovi suhtes tuleb teha süüdimõistev otsus, ei esine SKHS § 5 lg 1 p-s 1 ja 2

toodud aluseid vahistamise ja kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

L. Jefremov on käesolevas kriminaalmenetluses kinni peetud ja vahistatud kooskõlas KrMS

§ 217 ja § 130-1311. Lisaks on kohus järginud KrMS § 275 lg 2 ning kontrollinud omal algatusel

vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul L. Jefremovi vahistuse põhjendatust. Samuti puudub ka

SKHS § 5 lg 4 toodud kahju hüvitamise alus, kuna käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus

L. Jefremovile karistuse, mis ületab tema senist vahi all viibitud aega oluliselt.

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et L. Jefremovi suhtes kohaldatud lisapiirangutest

tingituna või selle tõttu oleks samuti esinenud SKHS § 7 lg 1 nimetatud kahju hüvitamise alus

– menetleja poolt menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitamine. Lisapiiranguid

on kohaldatud seaduses sätestatut järgides, põhjendatust on kontrollinud nii maa- kui ka

ringkonnakohus ning maakohus tühistas L. Jefremovile kohaldatud lisapiirangud viivitamatult,

kui olid üle kuulatud kõik isikulised tõendiallikad ja oli ära langenud vajadus lisapiirangute

edasise rakendamise järele.

Kriminaalasja materjalid kaitsja kõnede pealtkuulamist ei kinnita. Seega ei saa selles osas

mingil juhul esineda SKHS § 7 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise alust. Kriminaalasjas esitatud

jälitusprotokolli kohaselt on salaja pealt kuulatud ja salvestatud üksnes L. Jefremovi kambris

toimuvat, mitte L. Jefremovi telefonivestlusi kaitsjaga. Oluline on, et teostatud jälitustoimingu

käigus on pealt kuulatud ja salvestatud üksnes L. Jefremovi poolt räägitut – seda, mida rääkis

kaitsja, pealt ei kuulatud ega salvestatud.

18.3. Maakohus leiab, et kaitsja taotlus L. Jefremovil tekkinud kahju osas seoses sellega, et

Tartu Vangla ei võimaldanud tal oma kaitsjaga ühendust võtta tema poolt soovitud aegadel,

tuleb jätta läbi vaatamata.

Vaidlust ei ole selles, et Tartu Halduskohtu 15.10.2021 otsusega haldusasjas nr 3-21-553 on

tunnistatud õigusvastaseks Tartu Vangla tegevusetus, mille tulemusena ei tagatud

L. Jefremovile võimalust helistada oma kaitsjale, kuid see tegevus on omistatav vanglale ning

lähtudes RVastS-s sätestatust tuleb taotlus või kaebus esitada vastavalt kahju tekitanud

haldusorganile või halduskohtule.

Apellatsioonid

19. Tartu Maakohtu 16.12.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistavate L. Jefremovi ja

Mels Grupp OÜ kaitsja vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi, kes taotleb:

- kuulata kohtuistungil üle tunnistajana M.S. ;

- nõuda välja jälitustoimik ja kontrollida jälitusloa taotluste JT4191/2020, JT4045/2020 ja

jälitusloa pikendamise taotluse nr JT4440/2020 põhjendusi ja nende alusel välja antud Tartu

Maakohtu määruste nr KM9662/2020, KM9295/2020 ja KM10239/2020 põhjendatust ja

seaduslikkust;

- kontrollida 26.09.2019 ja 15.06.2020 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri välja antud

sideettevõtjalt andmete nõudmise lubade põhjendatust ja seaduslikkust;

- arvestada kohtuotsuse tegemisel kannatanu V.M. , tunnistajate T.J. , J.B. i, A.S. , A.K. i, D.B.

i ja süüdistatav L. Jefremovi kohtus antud ütlustega täies ulatuses;

- jätta tõendikogumist välja CD plaat, millel on videosalvestis 17.06.2020 Tallinnas Rävala

pst 7 V.M. ja L. Jefremovi vahel juhtunust ning selle kohta koostatud 17.06.2020

vaatlusprotokoll;

- jätta tõendikogumist välja 17.06.2020 häirekeskusse tehtud kõned ja nende kohta koostatud

23.06.2020 vaatlusprotokoll;

- jätta tõendikogumist välja DVD plaat 03.03.2020 vaatlusprotokolli juurde, millel on Valga

politseijaoskonna turvakaamera salvestis 22.02.2020 ajavahemikul kell 14-16;

- jätta tõendikogumist välja CD plaat ekspertiisiakti nr 20E-IA0008 juurde;

- jätta tõendikogumist välja õiend väidetavalt Leedu Vabariigi ametivõimudelt saadud info

kohta ning Gibraltari ametivõimudelt saadud info kohta;

- tühistada maakohtu otsus L. Jefremovi süüditunnistamises KarS § 263 lg 1 p 1, § 316 lg 1 ja

§ 212 lg 1 ning Mels Grupp OÜ süüditunnistamises KarS § 316 lg 2 ja § 212 lg 2 alusel, samuti

menetluskulude süüdistatavate kanda jätmises;

- mõista L. Jefremov ja Mels Grupp OÜ neile esitatud süüdistustes õigeks ja jätta kõik

menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning samuti rahuldada kaitsja taotlus L. Jefremovile

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsus ja mõista L. Jefremov õigeks KarS § 263

lg 1 p 1 järgi ning L. Jefremov ja Mels Grupp OÜ õigeks neile esitatud süüdistuses KarS § 316

lg 1 ja 2 järgi ning kvalifitseerida L. Jefremovile esitatud süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi ümber

KarS § 212 lg 1- Kars § 26 lg 1 järgi ning Mels Grupp OÜ-le esitatud süüdistus KarS § 212 lg

2 järgi kvalifitseerida ümber KarS § 212 lg 2- KarS § 26 lg 1 järgi või kergendada oluliselt

L. Jefremovile ja Mels Grupp OÜ-le mõistetud karistusi.

Olenemata kohtuotsuse resolutsioonist süüdistuse osas, tagastada L. Jefremovile tema elukohas

XXX toimunud läbiotsimisel leitud ja ära võetud piip ja grinder ning kolm sõiduki Porshe Ag

XXXXXX kleepsu ning OÜ-le Mels Grupp Land Rover Range Rover registreerimismärgiga

XXX , mis asub politseiparklas.

Juhul, kui apellatsioonimenetluses ei ole maakohtu rikkumisi võimalik kõrvaldada, siis saata

kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

19.1. Vaidlustatav kohtuotsus on ebaseaduslik, sest maakohus on selle tegemisel oluliselt

rikkunud kriminaalmenetlusnorme. Nii on kohtuotsuses tõendite käsitlus tegelikkusele

mittevastav ja sisaldab moonutusi, sh on arvestatud lubamatute tõenditega. Kaitsjal on kahtlus,

et ka jälitusload ei ole piisava põhjendatuse astmega ja nende alusel saadud tõendid ei pruugi

olla seaduslikud ja seetõttu lubatavad. Lisaks on otsuses käsitletud prokuröri poolt esitatud ja

nn modus operandit tõendavaid tõendeid, mil puudub süüdistusega vähimgi seos. Kaitsja

hinnangul ei ole põhjendatud kõigi ekspertiisikulude väljamõistmine süüdistatavalt. Ka ei vasta

süüdistusakt nõuetele, käsitledes kuriteokvalifikatsioonidega seostamatut.

Maakohus rikkus oluliselt ka kriminaalmenetlusõigust anonüümsete tunnistajate küsitlemisel,

piirates küsitluse eseme üksnes väga kitsalt tõendamiseseme asjaoludega ning tunnistaja

usaldusväärsust ei ole kontrollitud. Maakohtu otsuse pinnalt ei ole võimalik veenduda, milline

mõju oli anonüümsete tunnistajate ütlustel võrrelduna muude kriminaalasjas kogutud

tõenditega. Maakohtu otsuse pinnalt on pigem tuvastatav, et anonüümse tunnistaja ütlustel oli

esitatud süüdistuse seisukohalt oluline ja määrav roll.

Kohtutoimikusse prokuröri poolt esitatuna võõrkeelseid dokumentide ja tõendite vastuvõtmisel

rikkus kohus ka KrMS § 10 lg 3.

19.2. Jälituslubade andmine ja nende alusel tõendite kogumine ei ole andnud selles menetluses

sellist teavet, mille alusel saaks L. Jefremovit süüdi mõista süüdistusaktis märgitud süütegudes.

Kaitsja arvates ei pruugi aga loataotlustes märgitud põhjendused antud asjas olla piisavad, kuna

viidatud on V.M. 09.08.2019 kahtlustatavana ülekuulamise protokollile, kus isik on andnud

selles ütlusi hoopis kolmanda isiku kohta ja kahtlustuse kohta, mida L. Jefremovile esitatud

pole (KarS § 183 lg 1). Lisaks puudutab V.M. 09.08.2019 kahtlustatavana ülekuulamisel

räägitu üldse 2019 aprillikuud, kuid jälitusluba V.M. ütlustest tulenenud info alusel, küsiti

kohtult alles 12.02.2020 ehk ca 9 kuu pärast väidetavat kuriteosündmust. Kohtul palutakse

kontrollida, kas on menetlust süüdistatava suhtes alustatud. KarS § 183, § 184 või siis edaspidi

sinnajuurde ka rahapesukuriteo kahtlusele viited on olnud vajalikud üksnes seetõttu, et

kindlustuskelmuse uurimine oli ummikuse jooksnud ning jälitustoiminguid oli vaja uute

niidiotsade jaoks.

Ehkki jälitusluba on taotletud vaid L. Jefremovi varjatud jälgimiseks, on loataotlustes (nt

12.02.2020 nr JT3924/2020) lk 3 põhjendatud selle vajalikkust „kahtlustatavate“ osas. Kuivõrd

kahtlustatavaid oli üks, mitte mitu, siis on selline põhjendus 12.02.2020 ebaõige.

Kaitsja hinnangul mitte ühtegi süüdistusaktis etteheidetud kuritegu ei ole pandud toime

jälituslubade taotluste väljaandmise aja vahetus läheduses ning järjestikku loataotluste ja nende

alusel väljaantud jälituslubadega alusel kogutud tõenditest ei ole ühelgi juhul saadud infot

L. Jefremovi sedavõrd olulise seadust rikkuva käitumise kohta, mis andnuks aluse sedavõrd

pika jälitustegevuse teostamiseks. Kaastööteated, on jälituslubades märgituna pigem

kontrollimatud ja jälituslubade küsimisel tõendite kogumiseks on tegemist olnud pigem nn

õngitsemisega, mis hälbib seaduses sätestatud jälitustegevuse eesmärgist.

On täiesti arusaamatu, millise tõendi alusel sai kohus jälituslubasid väljastades olla

veendumusel, et uuritakse nn peitkuritegusid, mille puhul saab rääkida kuriteo kõrgest

organiseeritusastmest, konspiratiivsusest, variisikute kasutamisest, ütluste andmiseks valmis

olevate tunnistajate puudumisest Maakohus tugineb oma väidetes ex post järeldustele. Kui

uskuda anonüümse tunnistaja ülekuulamise kuupäeva, siis seisuga 08.04.2020 ei saanud isegi

anonüümse tunnistaja U. ütlusi olemas olla. Oluline on, et jälituslubade andmise ajaks ja ka

hilisemal ajal ei olnud uurimisorgan rahapesukahtlusega seotud kriminaalmenetlust alustanudki

ning ka see seab antud jälitusload ja nende alusel kogutud tõendite seaduslikkuse kahtluse alla.

Ka Ford Kuga osas välja toodud kahtlustus jäi tagajärjetuks.

19.3. Juhul, kui kohus tuvastab, et jälitusload ja nende alusel väljastatud loamäärused ei ole

piisavalt põhjendatud, siis tuleks ainuüksi sel põhjusel tõendikogumist KrMS § 3051 lg 3 alusel

välja arvata jälitustoimingu protokollid nr 1 ja nr 2. Samuti on tegemist üksnes tõlkija

kokkuvõttega.

19.4. Lisaks on kaitsjal eraldiseisev huvi tuvastada 12.10.2020 jälitustoimingu pikendamise

taotluse nr JT4440/2020 ning selle alusel välja antud 12.10.2020 kohtumääruse

nr KM10239/2020 vastuolu seadusega, kuna selle alusel on antud luba juba kinnipeetud ning

suhtluspiirangutega L. Jefremovi kambri salajaseks jälgimiseks perioodil 13.12.2020-

12.12.2020, mis tähendas seda, et selle alusel lubati kuulata-, vaadata ning salvestada vestlusi

L. Jefremovi asukohas Tartu Vanglas kolmandate isikute- sh kaitsjaga, mis on aga absoluutne

rikkumine ja millisel alusel on L. Jefremov taotlenud ka temale tekkinud kahju hüvitamist.

20. Sideandmete lubade puhul leiab kaitsja, et antud lubadest aga ühelgi ei ole sideandmete

küsimise vältimatut vajalikkust viisipäraselt põhjendanud. Ebaõigelt on ka märgitud, et Land

Roveri omanik on L. Jefremov. Kõigis lubades on sisuliselt kirjutatud ümber seaduse sõnastus

sideandmete nõudmise vältimatu vajalikkuse kohta. Ülemääraselt on sekkutud lubasid

puudutavate isikute eraellu ning jäetud sekkumise vältimatu vajalikkus nõutaval moel

põhjendamata. Seega on tegemist menetlusveaga, mis on käsitletav menetlusõiguse olulise

rikkumisena.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb L. Jefremovi süüdistuses märgitud teise astme

kuritegusid erinevalt seadusandja poolt sätestatust pidada rasketeks. Mille tõttu on õigustatud

üldse L. Jefremovi osas võimaliku kahtlustuse esitamine KarS § 316 lg 1 ja 2 järgi, prokuröri

poolt välja antud lubadest ei selgu. Lubatavad tõendid ei ole 26.09.2019 ja 15.06.2020

prokuröride poolt antud loa alusel kogutud 21.07.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll

ega 26.09.2019 ja 15.06.2020 prokuröride poolt antud loa alusel 01.12.2020 sideettevõtjalt

saadud andmete protokoll. Kaitsja toob välja tõendite alusel kogutud infot ning leiab, et sellel

alusel kahtlustatavat ei ole 26.09.2020 kella 01.22 paiku, mil toimus Range Roveri süütamine,

Tartu linna mastipiirkondades tuvastatud liikumas. Veel leiab kaitsja, et 01.12.2020

sideettevõtjalt saadud andmete protokoll vaatlusprotokolli on kogutud toimikusse peale

07.10.2020, s.o ajal milisest alates tuleb sideandmete kogumine sellisel moel ja tõendina

kasutamine tunnistada lubamatuks tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 1-16-6179. Praegusel juhul

väidet sellest, et L. Jefremovi asukoha kohta oleks saanud koguda ka muul moel või on see

isegi kogutud, kohtule prokurör esitanud ei ole.

21. Kaitsja seisukoht avaliku korra rikkumise osas on kokkuvõtlikult järgmine.

21.1. Kolmandate isikute häirimist ei tõenda V.B. ja N.B. (V.J. ) ütlused. Ainus, mis ütlustega

kinnitatud sai oli see, et L. Jefremov ilmus Vita Ilusalongi uksele ärritunud olekus ja et

kannatanu läks teda kartmata välja rääkima ning et jutuajamine toimus nn kõrgendatud toonidel,

kuid filmida palus kogu sündmust juba enne intsidendi algust kannatanu ise, kes kogu selle

olukorra tunnistajate sõnul ka provotseeris oma näitlejameisterlikkust kasutades. Seejuures on

kannatanu öelnud, et ta solvas pidevalt süüdistatavat.

21.2. Maakohtu teokirjeldus kannatanu ja tunnistajate ütlustega, sh videoga, ei haaku, sest ei

kannatanu ega ka tunnistajad, sh ka L. Jefremov ei ole öelnud, et peale L. Jefremovile vastu

pead (nokamütsi) löömist lõi L. Jefremov kannatanut ja võttis tema juustest kinni ning viskas

või heitis ta asfaldile. L. Jefremov on rääkinud kannatanu poolt kolmest löögist, millest viimane

tabas teda opereeritud näo piirkonda ja tekitas valureaktsiooni, mille järel oli tunne, et ta peab

ründe peatama, milleks surus kannatanu vastu asfalti.

21.3. Kohtuotsuses on leitud, et L. Jefremovi ütlused ei ole selle tõttu tõendina usaldusväärsed,

et videolt nähtub V.M. poolt enne L. Jefremovi poolt füüsilist kokkupuudet mitte kolm vaid

kaks lööki. Kaitsja hinnnagul siin vastuolu ei ole, sest esiteks on video halvasti nähtav

(L. Jefremov seisab seljaga filmija poole ning kuna ta on kasvult suurem kui kannatanu, siis

varjab osaliselt ka kannatanu tegevust) ja teisalt on kannatanu ka ise öelnud, et lõi esmalt vastu

L. Jefremovi nokkmütsi ning järgmisel korral vastu L. Jefremovi vasakut näopoolt. Sealjuures

erinevalt süüdistusest ja kannatanu ütlustest, on maakohus leidnud, et V.M. löök vastu L.

Jefremovi nägu oli tehtud enesekaitseks vastamaks L. Jefremovi poolt näpuga kannatanu näo

katsumisele. Nimetatu näol arutades kannatanu näo puudutamist, on maakohus väljunud

süüdistusest.

21.4. V.M. on kohtus rahulikult ja väga veenvalt rääkinud sellest, kuidas temalt kohtueelselt

ütlused, millele alla kirjutas, saadi ja et need ei vasta tegelikkusele, kuna politsei on teda

survestanud. Kogu intsidendid n-ö teravaks ajamine oli kannatanu poolt kavandatud nign seda

kinnitavad ka V.B. ütlused.

21.5. Väidetava hirmu tundmise kohta on aga V.B. ütlused vastuolulised, sest ta on öelnud, et

alguses kui L. Jefremov saabus, ta mingit hirmu ei tundnud, kuid hiljem öelnud, et tekkinud

olukorra tõttu oli hirmul ja kartis et Levan võib sisse tulla. Märgiline on siin seegi tunnistaja

ütlus, et kannatanu oli lubanud avalduse tagasi võtta, kui saab L. Jefremovi Porche endale.

Kuivõrd V.B. oli tellitud n-ö videot tegema, ja ta ise on maakohtus öelnud, et arvab see intsident

oli algusest peale kannatanu provotseeritud ning tegemist ka nutu näol on kannatanu näitjela

meisterlikkusega, siis ei saanud see intsident temas ka mingit hirmutunnet sel hetkel tekitada ja

seda tagantjärgi tuletada on suhteliselt võimatu. Videost endast, mis on tehtud läbi ilusalongi

akna, ei saa järeldada et seda intsidenti nägid pealt sealviibinud kliendid.

21.6. Kaitsja leiab, et V.B. filmitud video ei ole lubatav tõend, kuna selleks on sisuliselt

kohustatud välja andma kannatanut ehkki viimane seda ei tahtnud vabatahtlikult teha.

21.7. Eraldi käsitlemist pole kohtuotsuses leidnud asitõendi vaatlusprotokoll, s.o milles on

vaadeldud on kuriteosündmuse ajal häirekeskusse tehtud kõnet, millest nähtuvad sündmuse

aeg, koht ja viis ning mis võimaldab toimunu olustikku vahetult hinnata. Kuna vaatlusprotokoll

on n-ö mugandus kõnest, mis ei ole tõlgitud kujul menetlusse esitatud, st sõna-sõnalt tõendit

tõlgitud ei ole, siis tuleb ka see tõend siiski tõendikogumist välja arvata KrMS § 3051 lg 3 alusel.

Lisaks on selgunud N.J. di ütlustest, et helistati salongist häirekeskusele läbisegi ja et

tegelikkuses kõne tegija N.J. d konkreetset vägivallategu ei näinudki vaid andis edasi teiste

sõnu, sh andis telefoni edasi ka maniküüri teinud V. le, kelle isikut ei ole kohtueelses menetluses

kindlaks tehtud ja üle kuulatud.

21.8. Juhul, kui 17.06.2020 videosalvestis koos vaatlusprotokolliga ning 17.06.2020 kõne

häirekeskusele koos 23.06.2020 vaatlusprotokolliga välja arvata, jäävad tõenditeks kannatanu,

tunnistajate V.B. ja N.J. d ning süüdistatava ütlused ning kaitsja poolt esitatud tõendid

(instagrammi vestlus, kus kannatanu solvab Levani). Maakohus ei tohtinud vastupidiselt

kannatanu ütlustele temale omistada füüsilist valu ja sisemisi tundmusi nagu kohtuotsuses

kirjapandud on. Kolmandate isikute tajumine sündmusest on olnud pigem selline, et V.B. teadis

algusest peale, et tegemist on kannatanu provokatsiooniga ning V.J. ei ole üldse sündmusi pealt

näinud. Ähvardust antud juhul väidetud ei ole ja vägivallategu ei ole tõendatud. Kaitsja leiab,

et L. Jefremov tuleb talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista, sest ka juhul kui saaks

rääkida mingist rikkumisest, siis on tegemist KorS § 54 ja § 55 lg 1 p 1 (st isegi mitte p 2)

rikkumisega, mis tähendab, et toime on pandud Kar § 212 sätestatud väärtegu. Lisaks oli

kannatanu selleks isikuks, kes alustas avalikus kohas L. Jefremovi verbaalset ja füüsilist

ründamist.

Kannatanu provotseerimine, solvamine ja löömine viis füüsilise kontaktini ka L. Jefremovi

poolt, kuivõrd kannatanu tekitas oma nn kõrvakiiluga L. Jefremovile valu. V.M. provokatsioon

ja füüsiline rünne lõpetati alles siis, kui L. Jefremov V.M. maha istuma surus. Isegi kui ründele

reageerimine moel, mida tegi L. Jefremov oleks käsitletav vägivallana, siis on tõendatud

õigusvastasust välistavate asjaolude esinemine ehk kas KarS § 28 lg 1 ja 3 või § 29 sätestatud

süüd välistavate asjaolude olemasolu, s.o L. Jefremovi parema näopoole operatsioon 2019 suvel

ja ka sügisel. Seega pani vägivallateo toime kannatanu ning tõendatud on ka kannatanu

provotseeriv käitumine. See välistab L. Jefremovi kaudse tahtluse.

Kui kohus leiab siiski, et L. Jefremov on süüdi, siis palub kaitsja arvestada süüdistatava

kahetsusega, et ta üldse sellise solvamise intsidendiga sinna ilusalongi juurde läks.

22. L. Jefremovi süüdistuse KarS § 316 lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le esitatud süüdistuse KarS

§ 316 lg 2 järgi osas leiab kaitsja, et need ei ole tõendatud.

22.1. Võttes politsei poolt Land Roveri Tähe 118 töökojast, võeti sisuliselt sõiduki omanikult

Mels Grupp OÜ-lt õigus vallata ja käsutada temale kuuluvat omandit. Selle äravõtmise ajaolude

kohta ei ole ainsatki tõendit Mels Grupp OÜ-le ega L. Jefremovile esitatud. Mistahes

menetluslikud sammud, mis õigustanuks sellist tegevust, ei ole tõendatud isegi telefonikõne

näol, mis tehti L. Jefremoviga kui sõiduki omaniku seadusliku esindajaga. Full Drive Servise

OÜ nimel ütlusi andnud H.T. i ei tea täpselt seda kuna sõiduk ära viidi. Sisuliselt panid

politseiametnikud selliselt vargsi käitudes toime omastamise, mis ei anna konkreetsele

vallasasjale seaduslikult ja selle kogumisel põhiõigusi mitterikkuva tõendi staatust. Seega

kaitsja hinnangul on vaja kontrollida, kas sõidukil on tõendi staatus.

22.2. Kaitsja hinnangul on võimalik tuvastada, et sõiduki andmetega on manipuleeritud peale

põlengut maanteeameti andmete, Eucaris andmebaasi väljatrüki, liiklusstrassoloogia ekspertiisi

alusel, seega ei ole põlengu läbi olulist tõendit kõrvaldatud. VIN-koodi tuvastamine peale

põlengut oli võimalik ja seda veel lisaks Vene Föderatsioonilt, Leedu ametivõimudelt ja

Gibraltari ametivõimudelt saadud info alusel.

Samas, palub kaitsja kohtuotsuse tegemisel arvestada Leedu ja Gibraltari ametivõimudelt

saadud infot vaid juhul, kui kohus leiab, et tõend on põhjendatult kriminaalasja materjalide

hulka arvatud. Maakohus oleks pidanud tõendid kõrvale jätma.

Ekspertiisiaktist nr 19E-LT0078 nähtub, et parempoolse esiukse avas katuse keskpostile

paigaldatav tehaselipik (identifitseerimiskleebis) ja armatuurlaua vasakpoolse nurga juures olev

VIN-plaat (millel on täiendavalt dubleeritud tehasetähis), on põlengu käigus täielikult

hävinenud. Ekspertiisis oli võimalik uurida parempoolsele esiamorditoele kantud tehasetähist,

mille lähedases piirkonnas oli värvkate ära põlenud. Seega on võimalik tõendada, et sõidukil

olev tehasetähis oli võltsing. KarS § 316 lg 1 järgi on põhiküsimus, kas sõiduki Land Rover

süütamisel hävitati tõend, mis takistab vastavate asjaolude tuvastamist. Kaitsja leiab, et tõendit

mis takistaks tõe tuvastamist, hävitatud ei ole ehk kuritegu antud juhul toime pandud ei ole.

22.3. Kui teokoosseis oleks täidetud, siis võib olla tegemist maksimaalselt kõlbmatu katsega

KarS § 26 lg 1 mõistes ja sel juhul vastavate asjaolude tuvastamisel koosseisu täitumine

(kuritegu jäi toime panemata või selle eesmärk täitmata teo toimepanijast sõltumatutel

asjaoludel). Kui kogutud tõendite alusel saab rääkida KarS § 316 lg-d 1 ja 2 - 26 lg 1 sätestatud

kõlbmatust kuriteokatsest, (s.o koosseis millega kaitsja ka mingil juhul ei saa nõustuda), siis on

L. Jefremovi ja OÜ Mels Grupp OÜ süüdistust puudutavalt oluline, tõendada ära süüdistatavate

teadmine sellest, et kõnealuse Range Roveri näol oli tegemist manipulatsioonitunnustega

sõidukiga. Tuleks analüüsida sedagi, kas kõlbmatu katse taga oli L. Jefremov ja/või juriidilise

isikuna Mels Grupp OÜ.

22.4. Puuduvad tõendeid selle kohta, et L. Jefremov oli hiljemalt 22.08.2019 sõidukit ostes

teadlik, et soetatava sõiduki näol on tegemist manipualtsioonitunnustega sõidukiga.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kui juba L. Jefremov avastas sõidukile kontrolli tehes, et

spidomeetrit on 30 000 km võrra tagasi keritud, siis sellest järelduvalt pidi L. Jefremov

avastama ka ülejäänud mittekattuvuse sõiduki registreerimise ajas, riigis jne. Seda, et sõidukiga

on ilmselt kõik korras sai L. Jefremov uskuda juba ka ainuüksi sellepärast, et sõiduk oli

proovisõidu aegadel olnud tema kasutuses, sh toodi Eestisse maad mööda, enne soetamist oli

sõidukile tehtud esmane tehnonõuetele vastavuse kontroll. Konkreetse sõiduki puhul teostas

Maanteeameti töötaja T.T. kõik ametlikud päringud, sh andmebaasi Eucaris ja mingeid

anomaaliaid ei tuvastanud. Mels Grupp OÜ poolt läbi A.S. sõiduki soetamisel makstud summa

põhjal saab järeldada, et soetatud sõiduki eest maksti turuhinda, sest ka kindlustusselts on selle

ära hinnanud samasse suurusjärku. Juhul kui L. Jefremov teadnuks, et tegemist on varastatud

või selle osadest kokku ehitatud sõidukiga, siis ilmselgelt ei oleks ta sellist hinda tasuma

soostunud, sest oli tegev sõidukite ostu- ja müügiga ning sel põhjusel ilmselt teadlik ka sarnaste

sõidukite väärtusest ja turuhindadest. Teiseks, juhul kui tegemist olnuks kohe teadaolevalt

manipuleeritud andmetega sõidukiga, olnuks L. Jefremovi kui kriminaalhooldusel viibiva isiku

poolt eriliselt rumal selline sõiduk endaga seotud äriühingu nimele osta ja vormistada selleks,

et teda siis kasutama hakata, sest Leedu registreerimisnumbritega sõiduki kasutamisel Eesti

Vabariigis takistusi ei ole. Tõendatud ei ole, et L. Jefremov oleks soovinud seda sõidukit müüa

(näiteks pannud üles müügikuulutused vms), ehk milline tegevus oleks olnud üks võimalik

näide sellest, et L. Jefremov oli manipuleeritud sõiduki vahelüliks ja/või soovis selle müügist

saada ebaseaduslikku tulu.

Lisaks et ekspertiisiakti nr 20E-DM0019 arvamuses on viidatud kriminaalmenetluse nr

19250100002 raames kogutud tõendile ehk ümbrikule nimega M.S. , mille sees oli Austria

Vabariigi võltsitud registreerimistunnistus (mitte aga registreerimistunnistused), ei saa

tõendada seda, et L. Jefremov oli sõiduki Range Rover manipulatsiooniga seotud või sellest

teadlik, sh et ta teadis või pidi teadma selle taga olnud isikute tegevusest mis puudutas seda

konkreetset sõidukit. Ka ei kinnitanud seda L. Jefremovi tutvus E.I. ga. Kuna ka A.S. ei ole

kohtus kinnitanud, et oli teadlik manipulatsioonist ja muud tunnistajad seda ka väitnud pole,

siis puuduvad tõendid tõendamaks L. Jerfemovi teadlikkusest vastava(te)st asjaolu(de)st.

Kaitsja arvates on maakohtu järeldus sellest, et kui L. Jefremov kasutas sõidukit juba enne tema

soetamist, siis pidanuks talle meenuma ka sõiduki omaniku ehk siis Leedu firma nimi, ei ole

asjakohane. Sõiduki puhul on oluline tema tehniline seisund, läbisõit ja see, et tema registrisse

vormistamine oleks võimalik mitte aga see, kuipalju omanikke on sõidukil enne viimast

omanikku olnud. Praegusel juhul on L. Jefremov selgitanud, et talle sõiduki seisukord ja hind

sobisid. L. Jefremovit ei heidutanud spidomeetri 30 000 km tagasikerimine (teatavasti ongi see

üsna tavapärane), vaid tema huviks oli, et sõiduki saaks osta seaduslikult ilma probleemideta

temale. Erinevalt kohtu poolt märgitust, ei kinnita sideettevõtjatelt saadud andmed L. Jefremovi

seotust sõiduki Rakveres registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamisel,

sest ainuüksi Rakveres või selle lähistel viibimise fakt seda seotust ei saa tõendada. Teisalt ei

ole kohtutoimikusse esitatud ainsatki tõendit milline masti aadress oli Rakvere registrikeskuse

lähistel ja millest tulenevalt saaks kinnitust prokuröri väide, et L. Jefremov oli sõiduki esmasele

registreerimisele näitamise juures.

Täiesti asjakohatu ja süüdistusest väljuv on maakohtu järeldus, mille kohaselt oli L. Jefremovil

tahe sõiduk juba varem kui 22.08.2019 Eestis arvele võtta, kuid mis jäi politsei sekkumise ehk

dokumentide äravõtmise tõttu ära. Süüdistuses ei ole midagi sellist väidetud.

Kahtlus sõiduki andmetes võis L. Jefremovil tekkida alates sellest hetkest, mil sai teada sõiduki

teisaldamisest seoses manipulatsioonikahtlusega Tartus Riia tn politseiparklasse. Sellele viitab

ka suhtlus kriminaalhooldusametnikuga. Kuna L. Jefremovil oli pooleli kriminaalhooldus, siis

on loomulik, et vähimagi kuriteokahtluse puhul võiski L. Jefremovit kui varasema kriminaalse

taustaga isikut vallata hirm võimaliku kinnipidamise ees ja ka sellest ei saa tuletada teadmist

või osalust sõiduki andmetega manipulatsioonis. Sideandmete järgi ei ole L. Jefremov pärast

sõiduki teisaldamist millegi ebatavapärasega tegelenud.

22.5. Ei ole veenvalt tõendatud, et politseiparklas olnud sõiduki süütamise tellis L. Jefremov,

sh isikutelt, keda ei ole senini õnnestunud kindlaks teha. Ükski tõend otseselt ei tõenda seda

mitu isikut süütamise toime pani. Ka Fiat Puntot puudutav ei tõenda seda, sh L.K. ega A.J. i

ütlused ei tõenda seda. Seda, et Läti Vabariigist renditud sõiduk liikus Tartu linnas võib lugeda

tõendatuks, kuid et selle sõidukiga käis(id) politseiparkla vahetus läheduses just Range Roveri

süütaja(d), ühestki tõendist ei nähtu.

Kohtujäreldusi ei tõenda kaudsed tõendid: anonüümse tunnistaja U. kohtuistungil antud

ütlused, J.B. i ütlused ning teave L. Jefremovi käigust 20.09.2019 Läti Vabariigis.

22.6. Otsuses väidetu, mille kohaselt tellis sõiduki süütamise L. Jefremov ning et sellega olid

seotud ka J.B. ja M.S. ei saa olla tõenditeks, mis kuriteo toimepanemist tõendaksid pelgalt

seetõttu, et kohtueelses menetluses on U. ära tundnud J.B. ja M.S. nimelised isikud fotodelt.

Nii J.B. kui M.S. kirjeldamisel on anonüümne tunnistaja eksinud. Kui U. fotodel olevaid

isikuid on näinud ja teda kohtueelsete ütluste andmisel ei suunatud, siis jääb arusaamatuks,

miks U. siis J.B. ja M.S. välimust sootuks teistsugusena kirjeldas kohtus antud ütlustes. Kaitsja

ei nõustu maakohtu põhjendustega esinevates erinevustes. Kaitsja hinnangul olukorras, kus U.

ütles juba J.B. juustevärvi valesti, ei tohtinuks maakohus hakkama tunnistaja ütluse tausta

mõistatama ja seda siis kaitsja tegemata tööks omistama.

Kaitsja oli ja jääb seisukohale, et U. on andnud väga üldiseid ütlusi ehkki ta on loonud mulje,

justkui tunneb/teab L. Jefremovit. Kuna tunnistaja ei ole täpsustanud, kust tema poolt kohtus

tunnistajana antud teave pärineb- on ta selle saanud otse allikast (sõiduki süütajatelt või

L. Jefremovilt) või räägib ta mingitel kuuldustel põhinevat ja/või subjektiivseid hinnanguid

sisaldavat, siis ei saa tema ütluste näol olla tegemist objektiivse ega ka usaldusväärse tõendiga.

Kokkuvõtvalt lisaks sellele, et tunnistaja on J.B. i välimust kirjeldanud tegelikkusest

teistsugusena, on tunnistaja väide sellest, et J.B. ja M.S. on seotud Range Roveri süütamisega,

kontrollimatu (seda ei ole pidanud õigeks ka kohus, sest vaatamata U. e ütlustele, on kohus

leidnud et isikuid kes süütamisega seotud ei ole võimalik tuvastada), kuna ei seostu ühegi

viitega tõendile/teabeallikale. Seega on U. e ütluste näol tegemist kontrollimatu ja

ebausaldusväärse teabega ja tunnistaja ütlused tulnuks KrMS § 3051 lg 3 alusel tõendikogumist

välja arvata.

22.7. Puuduvad tõendid, et L. Jefremov on J.B. i vahendusel tutvunud inimestega, kes aitasid

Land Roveri süütamist toime panna. Tõendatud ei ole maakohtu väidetu, mille kohaselt lahkus

L. Jefremov 22.09.2019 Vene Föderatsiooni ja tuli Eestisse tagasi alles 01.10.2019 selleks, et

põlengut ei oleks võimalik temaga seostada. Vastupidiselt on just kohtus leidnud tunnistajate

T.J. , A.K. i ja süüdistatav L. Jefremovi ütlustega tõendamist see, et L. Jefremov läks Peterburi

näoga seotud protseduurile, kus viibis 22.09.2019-23.09.2019 ja sealt edasi Gruusiasse, kust

jõudis Eestisse tagasi 01.10.2019.

22.8. Kaitsja hinnangul on maakohus arvestanud valikuliselt J.B. i ütlustega tema Eestis käimise

ja L. Jefremoviga tutvumise kohta.

MTA andmesüsteemi järgi on J.B. BMW-ga X5 numbrimärk XXX Eestis käinud 2019 sügisel.

22.09.2019 kell 19:35:42 Eestisse sisenedes Valga 2-Raja tn piiripunkti kaudu ja väljunud sama

piiripunkti kaudu 23.09.2019 kell 05:22:37. Kuna J.B. on öelnud et kohtus uuesti peale suvist

kokkusaamist Eestis L. Jefremoviga Lätis 3-4 kuu pärast ja pigem pärast Eestis käiku, siis

ilmselgelt ei saanud J.B. i poolt mainitud kohtumine Arvidsiga nn julgetel teemadel toimuda

enne 23.09.2019. Samas ka 23.09.2019 taoline kohtumine aset leida ei saanud, sest sel päeval

oli L. Jefremov juba Venemaal. J.B. on tunnistanud kohtus, et käis tõepoolest 22.09.2019-

23.09.2019 Eestis ja Tartus seoses sellega, et talle pidi Venemaalt toodama mingi auto, kuid

see jäi ära ning et vahetult enne seda ta L. Jefremoviga (kes muuhulgas käis 20.09.2019.Lätis)

kohtunud ei ole. Väidetav kohtumine Arvidsiga toimus peale süütamist.

Ehkki maakohus on pühendanud L. Jefremovi Venemaal ja Gruusias käigule ja selle kohta

tehtud avaldustele, siis vaatamata sellele, et ka kaitsjal on selle käigu kohta tõendeid (tunnistaja

T.J. , A.K. i ütlused, L. Jefremovi ütlused), ei oma Venemaal ja Gruusias käik laias plaanis

süüdistusega seoses mingit tähendust. Nimelt ei süüdistata L. Jefremovit süütamises või selle

juures viibimises ning sel põhjusel pole kaitsja arvates olulinegi see, kas isik läks välisriiki

operatsioonile, marjule või shoppama ja siin ei saa rääkida isegi KrMS § 75 lg 1 p 6 rikkumisest,

sest luba Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks L. Jefremovil oli olemas.

23. Tõendatud ei ole ka L. Jefremovi ja Mels Grupp OÜ süüdistused kindlustuskelmuses.

23.1. Maakohtu poolt kahtluse alla seatud elulise usutavuse kriteeriumi kindlustusseltsidele

enne poliisi sõlmimist kirjalike päringute tegemisest lükkab ümber fakt, et kindlustusselts,

kellega lepinguni jõuti, helistas ise L. Jefremovile, mitte aga vastupidi. Seda, kas ja millised

kahjustused sõidukil võisid olla, L. Jefremov ei teadnud ega pidanudki teadma ja see asjaolu ei

ole iseenesest ei takistuseks ka lepingu sõlmimisel nagu näha tõenditest, sest kindlustusselts oli

nõus sõiduki fotode edastamisega oluliselt varasemast ajast.

23.2. L. Jefremov sõlmis 18.09.2019 telefoni teel sõidukile Land Rover kaskokindlustuse

lepingu If P & C Insurance AS-ga ja soovis tingimusi, mis ei erinenud kuidagi nendest

kindlustuslepingutest, mida ta oli ettevõtete nimel olevatele sõidukitele sõlminud, s.o ilma

ärandamise ja varguse riskita. Ülejäänud osas on kohus tuginenud justkui KarS § 316 lg 1 ja

lg 2 osas tuvastatule ning leidnud, et kuivõrd tuvastatud on L. Jefremovi poolt Range Roveri

süütamine, siis on ta oma tegevusega esile kutsunud ka kindlustusjuhtumi. Seega on läbi

kriminaalmenetlusõiguse rikkumise siin ka materiaalõigust ebaõigesti kohaldatud.

23.3. L. Jefremov on selgitanud, miks sõlmis ta kaskokindlustuse – sest ta kindlustas kõik oma

ettevõtte sõidukid, sh oli varasemalt juba saanud osaliseks politseipoolsele sõidukite

lõhkumisele – ja miks ei sõlminud ta samal ajal liikluskindlustust – sest ajal, mil katkes eelmine

poliis omanikuvahetusega ehk kui omanikuks sai registri järgi Mels Grupp OÜ, oli sõiduk

esmalt remonditöökojas ja hilisemal ajal oli sõiduk teisaldatud politsei parklasse ning ei

osalenud liikluses. Seda, et politseiparklas peale teisaldamist võib sõidukitega n-ö ühtteist

juhtuda kasvõi ekspertiisideks sõidukite polstrite jms lahtilõikamise näol, millise puhul võib

kasuks tulla kindlustuse olemasolu, on kaitsja tõendanud Ford Kuga kohta olemasolevate ja

juba esitatud fotode näol.

23.4. Puudub vaidlus selles, et kindlustusettevõtja pidas L. Jefremovi edastatud fotosid

piisavateks, sest muul juhul poleks kindlustuslepingut sõlmitud. Sealjuures ei ole süüdistuses

märgitud ega ka tõendatud, et kindlustuslepingu sõlmimisel oleks mingi vahe

kindlustustingimustes või selle hinnas sellel, kas sõiduk asub kindlustamise hetkel valveta või

valvega parklas. Teadaolevalt ei pea kaskokindlustuse jaoks auto olema isegi liikumisvõimeline

ja piisab sellest, kui ta on registrisse kantud.

23.5. Seda, et tegemist ei ole kindlustushüvitise taotlusega, vaid üksnes teatega kahju

tekkimisest, nähtub nii pealkirjast kui tõendi sisust. Kuivõrd põlenud sõiduki omanik oli Mels

Grupp OÜ, siis on selge, et ettevõtte nimel sai sellise teatise esitada vaid selle juhatuse liige,

kelleks antud juhul oli ka L. Jefremov. Tõendatud ei ole, et kindlustuslepingu sõlmimisel oleks

kindlustatava vara seisukorra kohta antud ebaõigeid andmeid. Ehkki tõendatud ei ole

objektiivne koosseis, vajab välja toomist, et ka subjektiivselt ei ole tõendatud L. Jefremovi

tegutsemine kas eraldiseisvalt või J.B. idilise isiku nimel vähemalt kaudse tahtlusega

kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Tõendatud on, et isik tegutses vara säilimise ehk siis

võimaliku kahjujuhtumi puhul selle rahalise väärtuse hüvitamise nimel, s.o L. Jefremov täitis

temale ÄS § 180 tulenevaid kohustusi.

23.6. Oluline õiguskirjanduse kohaselt on, et juhul, kui tegevus kindlustusjuhtumi

esilekutsumisel või selle kohta ebaõige ettekujutuse loomisel on kantud muust eesmärgist kui

kindlustushüvitise saamine, ei ole kindlustuskelmuse koosseis täidetud. Seega võttes aluseks

süüdistusaktis ja ka kohtuotsuses märgitu, saab asuda seisukohale, et kuna L. Jefremovile

heidetakse ette peamiselt just Range Roveri kui olulise tõendi või asitõendi süütamise

organiseerimist, mis oli kantud eesmärgist vabaneda vastutusest ja vältida tingimuslikku

vanglakaristust, siis juhul kui kohus leiab, et see süüdistuse osa on põhjendatud, siis ei peaks

saama L. Jefremovit karistada enam KarS § 216 teo eest. Lähtudes J.B. i ütlustes sellest, et L.

Jerfemov lubas tasuda talle võlgu oleva summa peale kindlustusrahade saamist ja et suvel korra

oli naljajutuks ka sõiduki süütamine, ehki muus osas süütamise tellimist puudutavalt on

süüdistus tõendamata, saab rääkida vaid kaudsetest tõenditest KarS § 212 lg 1 ja 2 läbi § 26 lg

1. 24. Muud vaidlusalused asjaolud ja kaitsja põhjendused taotlustele tõendite osas ja

kriminaalmenetluses tekitatud kahjude ja kulude kohta.

24.1. Kaitsja hinnangul ei puuduta esitatud süüdistusi Porche Panameral puuduvate

manipuleerimistunnuste kohta määratud ekspertiis, OBD seadelise ekspertiis, BMW X5

puudutav ekspertiis, mistõttu on põhjendamatult jäetud nendega seotud ekspertiisikulud

süüdistatava kanda ja need tuleb jätta riigi kanda.

24.2. Osas, mis puudutab fotot kohtuotsusest nr 1-19-9601, siis antud osas ei ole L. Jefremovile

kahtlustust esitatud ning ka selle foto kui tõendina asja juurde lisamine on sama tarbetu kui seda

oleks mistahes muu L. Jefremovi telefonis olnud foto asja juurde lisamine. Ka kõik sõidukiga

Ford Kuga seotud tõendid on asjassepuutumatud ning ka need tulnuks tõendikogumist välja

jätta, mitte aga hakata neid analüüsima. Ka bitcoinide ost ja sellega seotud ühenduse pidamine

D.B. iga ei tõenda seda, et L. Jefremov oleks A.K. ile narkootilist ainet ostnud ja isegi kui see

nii olnuks, siis ei ole see seotud kuidagi süüdistusega.

24.3. L. Jefremov on andnud 01.11.2021 ja 02.11.2021 kohtus süüdistuse ja tõendite, sh ka

süüdistusega

mittehaakuvate

ehkki

modus

operandi-le

tuginevate

tõendite

kohta

kõikehõlmavaid ütlusi, mis on kooskõlas kannatanu ja teiste tunnistajate ütlustega ning sel

põhjusel tulnuks kohtuotsuse tegemisel arvestada täies mahus V.M. , J.B. i, T.J. , A.S. ja A.K.

i kui ka L. Jefremovi ütlustega. Juhul, kui kohus leiab, et ka muud modus operandi tõendid on

asjas olulised ja neid tuleb hinnata (s.o millega kaitsja aga ei nõustu), siis taotleb kaitsja ka D.B.

i antud ütluste kogu ulatuses tõendikogumisse arvamist ja nendega arvestamist.

24.4. Seoses õigeksmõistva kohtuotsuse taotlemisega taotleb kaitsja ka kõikide

süüteomenetluses tekitatud kahjude hüvitamist.

24.5. Olenemata apellatsioonimenetluse tulemusest, taotleb kaitsja tagastada L. Jefremovile

tema elukohas XXX toimunud läbiotsimisel leitud ja ära võetud piip ja grinder ning kolm

sõiduki Porshe Ag XXXXXX kleepsu, kuivõrd need ei seostu kuidagi kuriteo asjaolude ega ka

süüdistusega. Lisaks taotleb kaitsja Mels Grupp OÜ-le Land Rover tagastamist, kuniks selgub

tema õigus asja vallata ja omada (tegemist on siiski heauskse omanikuga).

25. Tartu Maakohtu 16.12.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav L. Jefremov,

kes palub võtta oma apellatsioon kaitsja apellatsiooni kõrvale. Alternatiivselt taotleb

süüdistatav, et vähendataks karistust § 263 lg 1 p 1, § 316 lg 1, § 212 lg 1 ümberkvalifitseerimise

teel, Mels Grupp OÜ süüdistuses § 316 lg 1, § 212 lg 2 vähendada karistust, lugedes kõik teised

karistused kaetuks karmima karistusega, vähendada nõude summat, jättes välja täiesti

legaalsete esemete osas tehtud ekspertiisid, anda 1 aasta ajapikendust hagide maksmiseks,

tagastada äravõetud piip, purustaja (veski) ja 3 kleepsu, saata asi järeluurimisele, saata asi

ülevaatamiseks maakohtusse. Kuna apellatsioonis korratakse üle peaasjalikult juba kaitsja

apellatsioonis toodut, märgitakse siinkohal kokkuvõtlikult ära üksnes järgnev.

26. Süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ei ole tõendatud. Maakohtu jättis tõenditest välja

kirjavahetuse Instagramis V.M. ga 17.06.2020, millest nähtub, kuidas algas konflikt ja et

konflikti agressiivseks pooleks oli V.M. . Süüdistatav soovis viisakalt, et autopesula

ebakvaliteetne teenus saaks parandatud. Vastuseks sai ta solvanguid. Süüdistatav vastas

nendele solvangutele. Kannatanust ei olnud võimalik süüdistataval kaugemale astuda, sest

V.M. korduvalt hüppas tema juurde. Kui oleks kätest hoidnud, oleks ta jalgadega löönud. Kui

süüdistatav oleks tahtnud kannatanu suhtes füüsilist jõudu kasutada, siis ta ei oleks rääkinud

V.M. ga vahetult salongi juures ega kannataks korduvaid lööke vastu nägu.

L. Jefremov selgitab, et tema ei ole kannatanu juustest kinni võtnud, vaid kuklast. Vastasel juhul

oleksid juuksed jäänud süüdistatava pihku ning kannatanul puudusid igasugused vigastused,

põrutused või kriimud. Ka torkamisel oleksid kannatanu näole jäänud jäljed. L. Jefremov

heidab maakohtule ette, et kohus tugineb üksnes oletustele. Jääb arusaamatuks, miks V.M. le

ei esitatud süüdistust valeütluste andmises.

L. Jefremovi sõprade poolt V.M. juures käimise ja avalduse tagasivõtmise palumise osas leiab

süüdistatav, et avalduse tagasivõtmise praktika puudub juba palju kümnendeid. Avaldust tagasi

võtta ei olnud sisuliselt vaja, kuna L. Jefremov vabastati juba 18.06.2020. Süüdistatav kahetseb,

et tüli läks sellisele tasemele, kus nende emotsioone kasutati ära sellises formaadis.

27. L. Jefremov leiab, et ka KarS § 316 koosseis ei ole täidetud.

L. Jefremov seab kahtluse alla H.T. i ütluste usaldusväärsuse, kuna süüdistatavale jääb

arusaamatuks, kust võttis H.T. info, mida ükski allikas ei kinnita (Gibraltarilt saadud vastus).

Maanteeameti töötaja T.T. ütlustest, kes registreeris Range Rover Rakveres, kinnitas, et tema

mingeid anomaaliaid ja mittevastavusi ei avastanud.

Lisaks palub süüdistatav hinnata anonüümse tunnistaja U. e ütlusi, samuti anonüümsuse

kohaldamise põhjendatust II astme asjas (kerged kuriteod). Tekib põhjendatud arvamus, et

anonüümsust kohaldati samuti, et advokaat ei saaks võimalust tunnistajat üle kuulata ja välja

selgitada tema valet. L. Jefremov leiab, et kohtuniku arvamus ei ole tõendatud ja rajaneb ainult

oma siseveendumusele, et kõik L. Jefremovi täiesti seaduslikud tegevused on kindlasti kuriteod.

Süüdistatava hinnangul on maakohus lükanud kõrvale süüdistatava ja tunnistajate ütlused, mis

kinnitavad süüdistatava sõnu ja annab tegevustele oma täiesit subjektiivse ainult oletustele

rajaneva selgituse.

Mitte ühtegi tõendit, et J.B. on Land Roveri süütamise organisaator, kaasosaline või vahendaja,

ei ole ja ei eksisteeri. On tähtis ja imestamapanev, kuidas maakohus manipuleerib sõnadega

siseveendumuse loomisel süüdi olemises. Ei ole õiguspärane täita tõendite puudujääki lähtudes

oletustest. Juttu kindlustusraha väljamaksest Land Roveri osas ei saanud olla, sest väljamakset

ei olnud.

Süüdistatav ei ole rahul ka maakohtu käsitlusega seoses tema liiklemisega. Samuti ei ole

süüdistatav väitnud, et auto müüja oli M.S. ja seda kinnitas oma ütlustes A.S. . L. Jefremovi

sõnu tõendavad objektiivselt videokaamerate salvestused 16.06.2019, 29.06.2019, 21.07.2019,

et rooli taga ei ole tema. Range Roveri numbrimärki ei suutnud meenutada, kuna sel ajal oli tal

palju teisi transpordivahendeid, mida kasutas.

Ka leiab süüdistatav, et eraisikul ei ole võimalik kontrollida detaile, kui auto soetas.

Dokumentide järgi langes kõik kokku ja peremeheks oli A.S. ning ainult temaga süüdistatav

sõlmis seadusliku ostu-müügi tehingu, seejuures ei ole tähtis, milline kuupäev seisab lepingus.

L. Jefremovi ei ole rahul sideettevõtjatelt saadud andmetega ning märgib, et 21.08.2019 ei ole

ta Maanteeameti Rakvere teenindusbüroo lähistel ei peatunud ega teenindusbüroosse

sisenenud. Maanteeameti kontroll ja MTA täiendav kontrollimine samuti mingeid anomaaliaid

ega mittevastavusi auto minevikus ei leidnud. L. Jefremov leiab, et antud olukorras on

kannatajaks pooleks tema, kuna kelmuse ja dokumentide võltsimise teel peteti teda 45 000

euroga.

Vestlus, mis on märgitud, kui tõend (väidetav kokkupuude manipuleerimise võimaldavate

vahenditega) toimus süüdistatava ja teenenduskeskuse A-Drive esindaja A.T. vahel. Vestlus

käib sõiduauto Lexus RX450 kohta, mis oli remondis A.T. töökojas (A-Drive). Ta palus aidata

saada varuosa (pesa/pistikuga) parkimisanduri jaoks. A.T. l on analoogne sõiduauto Lexus RX.

Süüdistatav ütles, et ta võib võtta süüdistatava läbipõlenud juhtme küljest. Kui see on

kriminaalne vestlus, siis miks ei ole esitatud süüdistust. Kolm Porsche AG kleebiste osas

märgib süüdistatav, et tellis kleebised informatiivseteks koopiateks. Ühtegi tõendit OBD-

seadme kasutamisest ebaseaduslikel eesmärkidel või kuriteo sooritamiseks pole ja ei saagi olla.

Seadet ei saa kasutada sõiduauto ärandamiseks, see ei ava uksi ja ei võta autol signalisatsiooni

maha. See saab ainult programmeerida võtmeid, kui auto signalisatsioon on välja lülitatud ja

uksed on lahti. Kohtumäärus, fotod, mis avastati süüdistatava telefonis, ei puutu üldse L.

Jefremovisse. See on kunstlikult loodud provokatsioon, mida on ta korduvalt rääkinud. L.

Jefremov annab ülevaate Ford Kugaga juhtunust ning märgib taaskord, et kellelegi ei ole

süüdistust esitatud.

Süüdistatav ei ole rahul maakohtu tõlgendusega, mida süüdistatav suitsetas või sellega, kuid

kriminaalhooldusametniku ütlustest tuleneb, et ta mainis narkootiliste ainete tarvitamist seoses

terviseprobleemidega. L. Jefremov rääkis marihuaanast, mida müüakse legaalselt Tallinna

kauplustes ja internetis. See on marihuaana CBD.

28. Kindlustuse süüdistuse osas märgib L. Jefremov, et kindlustus oli vajalik, mida tõendavad

faktid, kuidas politsei kohtles äravõetud sõidukeid (nagu näiteks Ford Kuga 660 VTL

kahjustamine ja lõhkumine). Kindlustust ei sõlmitud mitu päeva enne süütamist ja kohus

moonutab informatsiooni, vaid kindlustus sõlmiti natuke enam kui nädal enne süütamist. Järgiti

kõiki kokkuleppeid kindlustusandjaga. L. Jefremov ei pöördunud kahjuhüvitise saamiseks, vaid

teatas intsidendist. Maakohus meelevaldselt tõlgendab vestlust kindlustusega.

29. Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2022 määrusega määrati asja läbivaatamine kohtuistungile,

mille toimumise ajaks määrati 11.04.2022. Istung lükkus edasi 23.05.2022.

30. Tartu Ringkonnakohtu 26.08.2022 määrusega pikendati lahendi valmimise kuupäeva ning

määrati lahendi valmimise ajaks hiljemalt 31.10.2022.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

31. Ringkonnakohtu istungil jäeti süüdistatava pärast apellatsioonitähtaega esitatud täiendav

apellatsioon koos lisadega läbi vaatamata ja tagastati esitajale. Samuti tagastati kaitsjale

tõendid, mida kaitsja soovis esitada, et tõendada Fordi laialilammutamisega prokuratuurile

esitatud kahjunõuet. Apellandid jäid esitatud apellatsioonide juurde ning süüdistatav toetas

kaitsja apellatsiooni. Prokurör leidis, et apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata.

32. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja toimikuga, sh jälitustoiminguks antud lubade ja

sideettevõtjatelt andmete väljanõudmise lubadega, maakohtu otsuse, apellatsioonide ning

ringkonnakohtu istungi protokolliga, nõustub prokuratuuriga, et maakohtu otsus tuleb jätta

muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Siinkohal märgib ringkonnakohus vastuseks paljudele süüdistatava argumentidele, et maakohus

on ise asju välja mõelnud, tuginenud üksnes siseveendumusele ja miks kõigile, kelle ütlusi

arvestatud ei ole, ei ole süüdistust esitatud, et kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks, miks nii

maakohus, prokuratuur kui ka kriminaalhooldusametnik peaksid justkui olema seadnud endale

eesmärgiks süüdistatava süüdimõistmise ükskõik millises süüteos. Maakohus mõistis

süüdistatava süüdi kogutud tõendite alusel, maakohus analüüsis tõendeid kogumis ning otsust

ei ole rajatud üksnes siseveendumusele. Kohus kellelegi süüdistusi ei esita ning kui L. Jefremov

leiab, et keegi on tema suhtes toime pannud kuriteo, siis tuleb tal selle teatega pöörduda vastava

asutuse poole. Lükata kõiki maakohtu tõendite analüüse ümber lausega, et tegemist on üksnes

maakohtu siseveendumusel tugineva arvamusega, on asjakohatu. Samuti puuduvad igasugused

arusaadavad põhjendused selle kohta, miks oleks alust uskuda, et prokuratuur või politsei on

tunnistajaid või kannatanut survestanud süüdistatava suhtes valetama. Enamgi veel, kaitsja viib

ringkonnakohtu istungil väite uuele tasemele ning toob välja, et selles menetluses on uurijate

poolt mõjutamist olnud ja see on tõendatud. Kohtutele selliseid tõendeid esitatud ei ole.

Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et tegemist on üksnes kaitsetaktikaga, mis jääb edutuks.

Esmalt kujundab ringkonnakohus seisukoha seoses jälitustoimingu lubade seaduslikkuse ja

põhjendatusega (I), seejärel võtab seisukoha sideandmete kogumisega seoses (II), L. Jefremovi

süüdistuse osas KarS § 263 lg 1 p 1 järgi (III), süüdistustes KarS § 316 järgi (IV), süüdistustes

KarS § 212 järgi (V), lahendab muud apellatsioonides esitatud taotlused (VI) ning võtab kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse (VII).

Ka siin tuleb ringkonnakohtul märkida, et kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei

ole esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka

KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2, mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi

ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida,

menetletava kohtuasja eripärast (RKKKo nr 3-1-1-76-16). Seega ei pea ringkonnakohus oma

otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on

ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-

1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11).

I

Jälitustoiminguks antud lubade seaduslikkus ja põhjendatus

33. Apellatsioonides leitakse, et jälituslubade andmine ja nende alusel tõendite kogumine ei ole

andnud selles menetluses sellist teavet, mille alusel saaks L. Jefremovit süüdi mõista

süüdistusaktis märgitud süütegudes. Kaitsja arvates ei pruugi aga loataotlustes märgitud

põhjendused antud asjas olla piisavad.

34. Jälitustoimiguks loa andmisel kontrollibki kohus, kas loataotluses toodud asjaolude alusel

on põhjendatud jälitustoimingute läbiviimine. Seega eraldi n-ö taotluse põhjendatust ei

kontrollita, vaid selle põhjendatus n-ö selgub maakohtu loa andmise määrusest. Kaitsja

seisukoht, kohati ebalev, ei anna alust asuda seisukohale, et jälitustoiminguks loa andmine ei

oleks olnud seaduslik või oleks põhjendamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

põhjalikult nõuetekohaselt kontrollinud lubade õiguspärasust ning põhjendatust. Apellandi

esitatud väited ei anna alust vastupidiseks seisukohaks. Samad seisukohad on kaitsja sisuliselt

esitanud ka maakohtule, millele maakohus on põhjendatult ka vastanud.

Kuigi kaitsja rõhutab, et asjaolusid lubade andmisel tuleb arvestada ex ante, mitte ex post, asub

ta ise põhjendades vastupidisele seisukohale. Olemasoleva info alusel antava loa puhul ei saa

kunagi väita 100%, et loa alusel saab infot, mida on vaja. Vastasel juhul ei oleks

jälitustoiminguid vaja. Sellel juhul nagu ka vahistamisaluse uute kuritegude toimepanemise

riski puhul on tegemist tõenäosuse hindamisega. Jälitustoimingute lubades on käsitletud, miks

on alust arvatada, et just jälitustoimingutega on võimalik koguda vajalikku infot. Lisaks pärineb

kogu info lubade andmise aja seisuga ning mis hilisemas menetluses selgub, ei saa kuidagi

mõjutada lubade seaduslikkust.

Siinkohal on paslik ka meelde tuletada, et KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt. Seega on oluline, et tõendeid hinnatakse kogumis. See, et kaitsja hinnangul ei ole

jälituslubade andmine ja nende alusel tõendite kogumine andnud selles menetluses sellist

teavet, mille alusel saaks L. Jefremovit süüdi mõista süüdistusaktis märgitud süütegudes, ei ole

eelnevalt viidatud põhimõtte kohaselt määrav. Ühe tõendi alusel isiku süüdimõistmine oleks

nagunii pigem erand, kuid käesolevalt jälitustoiminguga saadud infoga koostoimes teiste

tõenditega on L. Jefremovi ja Mels Grupp OÜ süüdimõistmine olnud põhjendatud. Maakohus

on arvestanud toimingute alusel saadud infot (jälitustoimingute protokollid) koostoimes teiste

tõenditega. Lisaks tuleb arvestada, et jälitustoiminguks loa andmine ning selle alusel toimingu

tegemine on üks esmaseid menetlustoiminguid, mistõttu ei saagi eeldada, et sellel ajal

olemasolev info viiks identselt samasuguse süüdistuse või süüdimõisteni. Ka ei ole võimalik

asuda seisukohale, et üksnes jälitustoiminguteks loa saamiseks oleks kohaldatud anonüümse

tunnistaja kaitset või süüdistatavale suhtluspiiranguid.

35. Nagu ülal märgitud, siis tuleb loa taotlemisel prokuratuuri esitatud ja loa andmise

põhjendamisel toodud argumente hinnata ex ante, mitte ex post. Seega ei oma tähtsust ka kaitsja

väide, et kuigi V.M. kahtlustatavana ülekuulamine toimus 9 kuud varem kui loa taotlemine

ning et kuigi taotluses oli juttu L. Jefremovi suhtes võimalikust kahtlustusest KarS § 183 järgi

ei ole kaitsjale teada menetluse alustamine. Materjalide juures olevas süüdistatavale tutvustatud

jälitustoimingu pikendamise loas (näiteks 12.10.2020 kohtumäärus nr KM10239/2020) on

toodud, et esineb põhjendatud kahtlustus L. Jefremovi puhul KarS § 183 lg 1 järgi ning avatud

on kahtlustuse sisu. See informatsioon, et menetlust ei alustatud, on käesolevaks ajaks teada,

mida loa andmisel arvestada ei saanud. Samuti ei näe ringkonnakohus probleemi selles, et V.M.

ütlustele viidati mitte kohe ülekuulamise järgselt, vaid hiljem. Kriminaalmenetlusega kohtusse

mitte jõudmine KarS § 183 järgi esitatud süüdistusega või eraldi menetlemine või

mittemenetlemine ei mõjuta samuti muud kogutud informatsiooni.

Kaitsja on istungil välja toonud, et andmed, mis olid olemas jälitusloa andmisel, selles osas on

kaitsja põhjalikult I astme kohtuotsuse eel oma seisukoha avaldanud ja juhtinud lubade puhul

kohtu tähelepanu, et jälitusloa taotlustes on asju, mida tõendina asjas kajastatud ei ole. Loa

andmise seisuga oli tegemist kohtueelse menetlusega, kus ei ole välistatud, et osad tõendid ei

jõua kohtusse ja ei ole süüdistuse osa. Selles ei ole midagi kummalist. Kuidas seda peaks ette

nägema kohtueelses menetluses, et need ei saa põhiasja osaks, jääb arusaamatuks. Samuti esitab

oma tõendibaasi süüdistuse kinnituseks prokuratuur ning kaitsjal on võimalik esitada

omapoolne baas.

36. Kaitsja leiab, et jälitustegevus oli vajalik selleks, et kindlustuskelmuse uurimine oli

jooksnud ummikusse. Süüdistatav aga toob välja, et need load anti KarS § 183 faktide alusel,

mille kohta prokurör juba teadis, et see episood reaalselt ei toimunud, aga seda kasutati kohtu

jaoks, et saada seda luba.

Ka nende argumentidega nõustumiseks ei ole põhjust. Tutvudes jälitustoimingute tegemiseks

antud lubadega nähtub, et läbivalt on käsitletud esialgseid kahtlusi KarS § 344, § 136 lg 1 ja

§ 183 lg 1 järgi. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa määrustega tutvudes asuda seisukohale, et

load on antud ühe süüteo kahtluse alusel teisel alusel info saamiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul on lubamatu kaitsja argument ringkonnakohtu istungil, mille kohaselt L. Jefremovi

laiaulatuslikku narkootikumide müügi kahtluse alusel sai lahedalt võtta jälituslube ning kui

inimene tegeleb suuremahulise narkokaubandusega, siis milline kohtunik hakkab väristama

kätt, et ma ei anna jälitusluba. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu, et jälituslube antakse

välja seaduses toodud korra alusel ning sellisteks tõsisteks süüdistuseks alust ei ole. Seejuures

peavad loa andmise määrused olema põhjendatud. Jälitustoiminguteks loa andmise määrustest

ei nähtu, et lube oleks välja antud „kätt väristades“.

37. Ehkki jälitusluba on taotletud vaid L. Jefremovi varjatud jälgimiseks, on kaitsja välja

toonud, et loataotlustes (12.02.2020 nr JT3924/2020 lk 3) on muuhulgas selgitatud, et

„Kahtlustatavate näol on tegemist mitmekesise kriminaalse minevikuga isikutega, kes tunnevad

hästi õigussüsteemi, tõendamisvõtteid ja menetlusasutuste võimalusi. Sõiduki süütamise

sündmustiku põhjal võib järeldada, et nimetatud kogemustepagasist tulenevalt ei kardeta

käituda ka väga väljakutsuvalt ega kalkuleeritud riske võtta, sest eeldatakse, et kuritegu on

sooritatud nii konspiratiivselt, et isegi ilmselgeid kahtluseid ei ole võimalik tõenditega

kinnitada. /…/“ Kuivõrd kahtlustatavaid oli üks, mitte mitu, siis on selline põhjendus kaitsja

hinnangul 12.02.2020 taotluses ebaõige.

Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaitsja ei ole palunud 12.02.2020 maakohtu

määruse seaduslikkuse täiendavat kontrolli ringkonnakohtus ning seega ei ole asjakohane ka

taotluses toodud teksti analüüs. Küll ringkonnakohus kontrollis selle maakohtu määruse ja

taotluse tekste ning leidis, et nimetatud viide on põhjendatud, kuid tulenevalt prokuratuuri

17.05.2021 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loast ei ole

võimalik kohtul siinkohal ära näidata seisukoha põhjendatust.

38. Kaitsja leiab, et jälitustegevus on olnud pikk.

Kaitsja vaidlustas 3 luba (prokuratuuri taotluste osas on eelnevalt seisukoht juba võetud):

- Tartu Maakohtu 08.04.2020 nr KM9295/2020, jälitustoimingute periood 13.04.2020-

12.06.2020;

- Tartu Maakohtu 11.06.2020 nr KM9662/2020, jälitustoimingute periood 13.06.2020-

12.08.2020;

- Tartu Maakohtu 12.10.2020 nr KM10239/2020, jälitustoimingute periood 13.10.2020-

12.12.2020.

KrMS § 1264 lg 6 kohaselt KrMS § 1262 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud alusel tehtud

jälitustoimingute kestus konkreetse isiku suhtes samas menetluses ei tohi ületada ühte aastat.

Erandjuhul võib riigi peaprokurör anda loa või taotleda kohtult luba jälitustoimingu tegemiseks

isiku suhtes kestusega üle ühe aasta. Kogumis ei ole alust arvata, et jälitustegevus oleks olnud

pikk. Lisaks on prokuratuur taotlenud ja kohus rahuldanud jälitustoimingute lube sisuliselt 2

kuu pikkuste blokkidena, et takistada liigne menetlustoimingu venimine ning vältida selle läbi

ka põhjendamatut õiguste riivet. Vajadusel on saanud prokuratuur taotleda menetlustoimingu

tegemise aja pikendamist.

Seega, et jälitustegevus on toimunud isiku suhtes pikka aega, on kaitsja subjektiivne seisukoht.

39. Apellatsioonis märgitu kohaselt on täiesti arusaamatu, millise tõendi alusel sai kohus

jälituslubasid

väljastades

olla

veendumusel,

et

uuritakse

nn

peitkuritegusid.

Kriminaalmenetlust on alustatud siiski ainult teise astme kuriteo osas.

Tutvudes jälitustoimingu lubadega nähtub üheselt, et maakohus on analüüsinud ka nimetatud

kaitseväidet ning kokkuvõtlikult on välja toodud, et kohtud on jälituslube andes lähtunud

sellest, et peitkuritegude tõendamiseseme asjaoludest ja kriminoloogilisest eripärast lähtuvalt

on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kriminaalmenetluse asjaolusid arvestades

oluliselt raskendatud või võimatu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arutluskäiguga sellest,

et kriminaalmenetluse jaoks olulisi asjaolusid (kuritegudega seotud isikute ring, ulatus,

narkootilise aine peidukohad jne) ja kriminoloogilisi teadmisi arvestades on selline kohtute

järeldus igati õigustatud.

40. Apellatsioonis leitakse, et maakohus tugines lubade õiguspärasust hinnates ex post infole,

sest L. Jefremovi poolt sõiduki süütajate palkamise kohta Lätist ei ole ei kohtueelselt ega ka

kohtumenetluses mitte ainsatki tõendit kogutud.

Ka sellega ringkonnakohus ei nõustu. Näiteks maakohtu 08.04.2020 määrusest

nr KM9295/2020, mis on tõendina esitatud leheküljelt nr 4 lõpust nähtub, et „Tartu

politseijaoskonna hoovis süüdatud sõiduki Range Roveri osas on laekunud täiendavalt teavet,

et selle töö tellis Levan Jefremov, /kinnikaetud osa/. Auto süütamiseks oli Levan Jefremov

leidnud kaks Läti kodanikku, kes käisid Eestis rendiautoga ja täitsidki tellimuse /kinnikaetud

osa/. Kõnealune info kattub sündmuse objektiivsete asjaoludega.“ Seega nähtub sellest, et

järelduse aluseks on olnud informatsioon, mida avaldada siinkohal võimalik ei ole. See, et

sellest süüdimõistva otsuse jaoks mingeid konkreetseid järeldusi tehtud ei ole või süütajaid ei

ole tuvastatud, ei oma ex ante hindamise puhul tähtsust. Jätkuvalt – jälitustoimingu

õiguspärasust hinnatake ex ante, loa andmise aja seisuga.

41. Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu, et loataotlused sisaldavad tolleks ajaks ja ka hilisemal

ajal kahtlustuseta jäänud hüpoteese. Oluline on, et jälituslubade andmise ajaks ja ka hilisemal

ajal ei olnud uurimisorgan rahapesukahtlusega seotud kriminaalmenetlust alustanudki ning ka

see seab antud jälitusload ja nende alusel kogutud tõendite seaduslikkuse kahtluse alla.

Nagu ringkonnakohus ka varasemalt on märkinud, siis praeguseks hetkeks on see ex post

hinnang ega mõjuta lubade andmise aja seisu, kus selline olukord võis info puhul võimalikuks

osutuda, mida oligi vaja kontrollida. Samale seisukohale tuleb asuda ka kaitsja argumentide

osas seoses Ford Kugaga. Üldse toob kaitsja välja asjaolusid, mida on käsitletud

jälitustoiminguks loa saamisel (taotlustes), kuid on jätnud tähelepanuta selle, et loa

seaduslikkus tuleb siiski maakohtu määruse põhistustest. Prokuratuur esitab oma argumendid

ning loa andnud kohus nõustub nendega või lükkab need ümber.

42. Kaitsjal on jätkuvalt huvi selle vastu, et tuvastada 12.10.2020 jälitustoimingu pikendamise

taotluse nr JT4440/2020 ning selle alusel välja antud 12.10.2020 kohtumääruse

nr KM10239/2020 vastuolu seadusega, kuna selle alusel on antud luba juba kinnipeetud ning

suhtluspiirangutega L. Jefremovi kambri salajaseks jälgimiseks perioodil 13.10.2020-

12.12.2020, mis tähendas seda, et selle alusel lubati kuulata-, vaadata ning salvestada vestlusi

L. Jefremovi asukohas Tartu Vanglas kolmandate isikute, sh kaitsjaga, mis on aga absoluutne

rikkumine ja millisel alusel on L. Jefremov taotlenud ka temale tekkinud kahju hüvitamist.

Kohus kontrollib jälitustoimingute aluseks olevate lubade kooskõla seadusega ega tunnista

õigusvastaseks prokuratuuri taotlusi, sest määrused peavad käsitlema ka taotluses toodut. Seega

eraldiseisev huvi selles osas on põhjendamatu. Lisaks on maakohus antud vastuväidet piisava

põhjalikkuse käsitlenud ning on välja toonud, et puudub alus arvata, et suhtluse osas kaitsjaga

oleks korda rikutud. Lisaks suhtluspiirangud tähendavadki seda, et isikul ei ole õigust suhelda

kolmandate isikute, va kaitsja.

43. Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõtlikult, et puudub alus asuda seisukohale, et maakohtu

poolt

väljaantud

jälitustoimingu

tegemise

load

KM9662/2020,

KM9295/2020

ja

KM10239/2020 ei oleks seaduslikud või oleksid põhjendamata. Kaitse-argumendid jäävad

edutuks.

II

Sideandmete kogumise lubade seaduslikkus ja põhjendatus

44. Kaitsja ei ole rahul, et L. Jefremovi osas on antud välja luba sideandmete väljanõudmiseks

ning neid on kasutatud tõendamisel. Kaitsja hinnangul on tegemist lubamatu tõendiga, kuna

lubades ei ole käsitletud nende andmete saamise vältimatut vajalikkust, miks teise astme

kuritegu on raske kuritegu ning 01.12.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll

vaatlusprotokollina ei ole tõendina lubatav, kuna see konkreetne tõend on kogutud toimikusse

peale 07.10.2020, s.o ajal millisest alates tuleb sideandmete kogumine sellisel moel ja tõendina

kasutamine tunnistada lubamatuks tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 1-16-6179.

Süüdistatav eraldiseisvalt lubade seaduslikkuse osas midagi välja ei too.

45. Ringkonnakohtul ei ole ka selles osas maakohtule etteheiteid. Nii on maakohus tutvunud

sideandmete väljanõudmise lubadega, mida tegi ka ringkonnakohus, on tuvastanud kuritegude

raskuse ja toimingu vältimatu vajalikkuse. Samuti on maakohus põhjendatult selgitanud, et

Riigikohtu praktikas ei räägita mitte saadud tõendi ajast, vaid loa taotluse esitamise ajast. Seega

see asjaolu, et andmete protokoll jõudis toimikusse peale 07.10.2020 ei ole määrav, sest

sideandmete kogumise load olid väljastatud 26.09.2020 ja 15.06.2020 ning see on kooskõlas

Riigikohtu praktikas asjas nr 1-16-6179 toodud käsitlusega. Samale seisukohale on asunud

ringkonnakohtus toimunud istungil ka prokurör.

Täiesti arusaamatuks jääb kaitsja argumentatsioon ringkonnakohtus istungil teemal, et kaitsja

on apellatsiooni lk 9 välja toonud selle, mida sideandmetega on tõendatud ja kui isegi need

sideandmed on lubatavad, siis midagi, mis tõendaks L. Jefremovi seotust, nendest tõenditest ei

tulene. Kui need kaitsja hinnangul mitte midagi ei näita, siis milleks neid vaidlustada. Lisaks

toimub tõendite hindamine tõendite kogumis.

46. Maakohus on käsitlenud, kas load on põhjendatud, tuvastades põhjendatuse, miks on

tegemist raske kuriteoga, kuigi faktiliselt on tegemist teise astme kuriteoga ning miks ei olnud

võimalik andmeid koguda muul viisil. Samuti on piisavalt põhjendatud lubades eraellu

sekkumise vajadust.

47. Kokkuvõtlikult, esitatud argumendid ei annud alust ringkonnakohtul kahelda maakohtu

järeldustes ega asuda seisukohale, et load ei olnud põhjendatud ega seaduslikud. Puudub alus

sideandmetest saadud protokollide või CD-plaadi tõendikogumist väljaarvamiseks.

III

L. Jefremovi süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

48. Süüdistuse osas KarS § 263 lg 1 p 1 järgi leiab kaitsja kokkuvõtlikult, et kannatanu

provotseeriv käitumine viis füüsilise kontaktini L. Jefremoviga ja isegi kui süüdistatava tegevus

täidaks objektiivse koosseisu, siis esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud KarS § 28 lg 1

või lg 3 või § 29 alusel.

48.1. Esmalt toob kaitsja välja avaliku korra raskes rikkumises kolmandate isikute häirimise,

leides, et kolmandate isikute häirimist ei ole ja see ei ole tõendatud ka salongi töötaja, tunnistaja

N.J. u (endine N.B. ) ütlustega. Kaitsja väidab, et süüdistatav on langenud kannatanu ohvriks,

keda ta on siis provotseerinud, löönud ilusalongi ees ning käskinud toimuvat juba etteruttavalt

filmida.

Maakohus on seda põhjalikult käistlenud, leides, et on tuvastatud, et L. Jefremovi tegevus häiris

sündmust pealt näinud Vita ilusalongi klientide ja töötajate rahu ja turvatunnet, mida on

kinnitanud tunnistaja V.B. enda ütlustes (salongis olnud inimesed jälgisid toimunut läbi suurte

vitriinakende ja tema isiklikult oli L. Jefremovi käitumisest hirmul – mees oli agressiivne ja

tunnistaja kartis, et ta võib ka sisse tulla). Lisaks salongist tehti kõne Häirekeskusele, kus

teavitati agressiivsest meesisikust (st L. Jefremovist) ja paluti politsei väljasaatmist

sündmuskohale (köide 3, lk 30; köide 6, lk 45-46). Samuti kinnitab tunnistaja V.B. ütluste

usaldusväärsust kohtule esitatud videosalvestis. Videosalvestis on tehtud läbi Vita ilusalongi

akna ja sellest nähtub, kui hästi oli salongis olevatele inimestele tänaval toimuv näha. Lisaks

on videosalvestise taustal kuulda, kuidas naishääled vene keeles kommenteerivad toimuvat,

muuhulgas käib jutust korduvalt läbi seegi, et tuleks politsei kutsuda. Sel hetkel, kui L.

Jefremov viskab kannatanu V.M. asfaldile, on kuulda, kuidas video taustal naisehääl ohhetab

ja teine naishääl ütleb vene keeles mitmel korral ärevalt, et kutsuge ruttu politsei.

48.2. Ringkonnakohus nagu maakohuski tõdeb, et kannatanu käitumine ei ole olnud passiivne,

kuid see veel ei anna õigust vägivalla kasutamiseks. Küll jääb ringkonnakohtule arusaamatuks,

miks nii prokuratuur kui ka kohus peaks olema süüdistatava suhtes meelestatud selliselt, et

nende eesmärk on isik süüdi tunnistada kõigis erinevates süüdistuses. See on illusioon, mida

üritab kaitsja luua. Tegelikkuses kinnitavad süüdistatava süüd asjas kogutud tõendid.

Kaitsja üritab väita, et kannatanu ise on öelnud, et pidevalt solvas süüdistatavat ja lükkamise

tulemusena valu ei tundnud. Selleks on kaitsja teinud väljavõtteid kannatanu kohtuistungil

antud ütlustest.

Ringkonnakohus tutvus kannatanu maakohtus antud ütlustega ning leiab, et maakohus on

põhjendatult leidnud, et kannatanu ütlused valu tekkimise osas on ebausaldusväärsed.

Kohtuistungil antud ütlused ei lange kokku kohtueelses menetluses antud ütlustega. Sama

sündmuse kohta koostatud lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et V.M. tundis valu. Kui

süüdistatav leiab läbivalt, et kõik suhtuvad temasse negatiivselt ning teevad otsustusi üksnes

siseveendumusele tuginedes, siis V.M. põhjendas kõike, mis süüstab L. Jefremovit ja langeb

kokku teiste süüstavate tõenditega. Selles osas, et politsei on kannatanut survestanud

süüdistatava suhtes ütlusi andma ning kästud on video edastada ja avaldust tagasi võtta justkui

ei saa, on maakohtu põhjendus põhjalik ja asjakohane. Nimelt ei saa politseile ette heita

olukorda, kui nad on veennud kannatanut ütlusi andma. Kahjuks on lähisuhtevägivalla puhul,

sh ka endiste elukaaslaste puhul, tavaline, et kuigi kuriteosündmus on toimunud, mõtleb

kannatanu teatud hetkel hilisemalt ümber ja ei soovi uut täiendavat konflikti asja menetlemisega

jätkamisega. On õige, et asja kõige objektiivsemalt kirjeldab videosalvestis.

48.3. Siinkohal tuleb kohtul lahendada ka küsimus sellest, kas videosalvestis on tõendina

lubatav. Apellatsiooni taotlus on jätta tõendikogumist välja CD-plaat, millel on videosalvestis

17.06.2020 Tallinnas Rävala pst 7 V.M. ja L. Jefremovi vahel juhtunust ning selle kohta

koostatud 17.06.2020 vaatlusprotokoll. Põhjendusena toob kaitsja välja selle, et ilma

seaduslikku alust omamata on sunniähvardusel kannatanult ära võetud 17.06.2020 videofail ja

selle alusel on koostatud vaatlusprotokoll. Ringkonnakohus mõistab, et tegemist on

kaitsetaktikaga, mille eesmärk on kõrvaldada oluline tõend, kuid tõendi tõendikogumist

väljajätmiseks puudub igasugune põhjendus. Nagu eelnevalt märgitud, kannatanu suunamine

ütluste andmisele ei ole isiku sundimine valeütluste andmisele. Sunniähvardusel videofaili

äravõtmine ei ole samuti eluliselt usutav. Kannatanu on siiski ise videofaili politseile üle

andnud. Kummastav on seejuures, et apellatsioon avaliku korra raske rikkumise osas on üles

ehitatud siiski videofaili detailsele analüüsile, mis muuhulgas justkui peaks tõendama ka

L. Jefremovi süütust.

Videofaili ja sellest koostatud vaatlusprotokoll on lubatavad tõendeid ning kaitsja taotlust edu

ka ringkonnakohtus ei saada.

48.4. Apellatsiooni järgmine keskne seisukoht on, et kogu selle intsidendi n-ö teravaks ajamine

oli kannatanu poolt kavandatud ja seda väidet kinnitavad väidetavalt V.B. kohtus antud ütlused,

mille kohaselt on tunnistaja väitnud küsimusele vastates, et miks ta filmis sündmust „V.M.

palus seda videot teha. Ma arvan, et V.M. provotseeris seda, et temal ja Levanil oleksid

probleemid.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tunnistaja ütlustest,

kes „arvab“.

48.5. Kaitsja ei ole ka rahul, et asja juurde on võetud asitõendi protokoll kõnest Häirekeskusele.

Tegemist on lubamatu tõendiga, kuna kõne ise on venekeelne, protokoll tõlkega ei ole

stenogramm, vaid kokkuvõte. Vaatlusprotokoll on mugandus kõnest.

Analoogselt on kohaldatav Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-110-04 leitu, et jälituse erandtoimingu

puhul on tõendina (ja mitte toimingu protokolli lisana) käsitletav just selle toimingu tulemina

saadud tehniline teabesalvestus. Teabesalvestus on esmane tõend, kirjaliku fikseerimise

protokollile saab omistada vaid sekundaarse tähenduse (vt RKKK otsused nr 3-1-1-69-00 ja 3-

1-1-25-03). Protokoll ei saa olla tõendist endast tehtud järelduste ümberhindamise aluseks.

Seega määrava tähtsusega on siiski Häirekeskusesse tehtud kõne salvestis.

Kaitsja väidab veel, et salongist helistati Häirekeskusesse läbisegi ning kõne tegija vägivalda ei

näinud (N.J. d) ning telefon oli üle antud kellelegi V. le. Maakohtu otsusest nähtub, et

Häirekeskusesse tehti kõne, et salongi tungis meesterahvas, kes on salongi perenaise endine

elukaaslane ja hakkas ebatsensuursete väljenditega solvama ning helistaja selgitas, et mees

peksab salongi perenaist ja tõmbab tolle juukseid peast. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt,

mis käsitleb 17.06.2020 tehtud kõnet nähtub, et helistaja on V.B. . Seejuures on tehtud 2 kõnet

ja teine veel teabe saamiseks, millal tuleb politsei, et mees ründab. Ringkonnakohus kuulas

samuti Häirekeskuse kõnet ning kaitsja väited nagu kõne oleks tulnud sündmust mitte- näinud

isikult, jääb tagajärjetuks. Tunnistajana ütlusi andes N.J. d ütleb, et tema helistas politseisse

teistelt saadud info kohaselt. Seejuures on tunnistaja andnud arusaamatuid selgitusi ning

lõpetuseks märkinud, et ta andis telefoni V. le ja ei kuulanud edasi. Samas ei näe

ringkonnakohus ka põhjust, kuidas peaks asjaolu, kes helistas, muutma sündmuse olematuks.

Info edasi andmine ei ole välistatud ka teise isiku poolt. Samas on sündmuse toimumine

fikseeritud ka lähisuhtevägivalla infolehega (köide 7, lk 136), mis haakub kõne sisuga.

48.6. Kaitsja leiab, et maakohus ei oleks tohtinud omistada vastupidiselt kannatanu ütlustele

kannatanule füüsilist valu ja sisemisi tundmusi, põhjusel et asja arutatakse süüdistusakti alusel

ning kohtul saavad hinnangute andmise aluseks olla vaid menetlusse esitatud tõendid.

Arvestades kohtupraktikat ja ka maakohtu poolt väljatoodud valu tekkimist kinnitavaid

tõendeid, leiab ringkonnakohus, et kaitsja argumentatsioon jääb edutuks.

Süüdistuse kohaselt muuhulgas võttis L. Jefremov kannatanu V.M. juustest kinni ning viskas

kannatanu asfaldile, mille tulemusena lõi V.M. kukkudes oma pea vastu kõrval seisvat autot.

Sellise tegevusega tekitas L. Jefremov kannatanule füüsilist valu. Maakohus on kirjeldanud

juuksepikenduste koos oma juustega ära tulemist ning kannatanu asfaldile heitmist. Kannatanu

eitab füüsilist valu kohtuistungil, kuid tema ütlused luges maakohus põhjendatult

ebausaldusväärseks, kuna V.M. ei ole osanud selgitada vastuolusid kohtueelses menetluses

antud ütlustega ning vastuolu on ka teiste asjas kogutud tõenditega.

Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga (lg 1 p 1), kui selle käigus pannakse

toime mõni 9. ptk 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (§-d 120–121)

vastav tegu (RKKK 3-1-1-25-07; 3-1-1-10-08).

Riigikohus on oma lahendis asjas nr 3-1-1-29-15 märkinud järgmist. KarS § 121 sätestab

karistatava teona ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Seetõttu ei eelda süüdlase

vastutuselevõtmine KarS § 121 järgi vältimatult tervisekahjustuse tuvastamist. Valu organismi

kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või

ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on

motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk

vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas

pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu

ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb

üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on

tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse

tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. Nimetatud üldreeglist tuleb erandina pidada

võimalikuks kannatanul valu põhjustamise tuvastamist ka ilma, et kannatanu oleks seda ütlustes

kinnitanud. Nii on olukord teistsugune näiteks siis, kui eraldi on tõendatud kannatanu

patoloogiliselt kõrge valulävi või valutundetus või kui kannatanu ei saa mingil põhjusel ütlusi

anda. Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule

valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo

tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse

koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine

kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele

füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust. Ehk

käesolevalt läbi objektiivse kõrvalvaataja ja muude kogutud tõendite ei ole alust seisukohaks,

et kannatanu ei tundnud valu. Samuti kinnitavad seda muud kogutud tõendid.

48.7. Nii süüdistatav ja kaitsja leiavad, et L. Jefremov täitis küll KorS § 54 ja § 55 lg 1 p 1

tunnused, kuid see oleks KarS § 212 mõttes väärtegu.

KarS § 212 ei ole väärtegu, aga eelduslikult konteksti arvestades peab kaitsja silmas KarS

§ 262. Ringkonnakohus, nagu eelnev arutluskäik välja toob, sellega ei nõustu ning leiab, et

süüdistatav on kannatanu suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, mis tekitas isikule valu ning

maakohus on L. Jefremovi teo õigesti kvalifitseerinud KarS § 263 lg 1 p 1 alusel.

Süüdistatav ja kaitsja lähevad sellest veel edasi ja leiavad, et esinevad õigusvastasust välistavad

asjaolud KarS § 28 lg-te 1 ja 3 või § 29 alusel. Esmalt on siin kummaline kaitsja väide, et V.M.

provokatsioon ja füüsiline rünne lõpetati alles siis, kui L. Jefremov V.M. maha istuma surus.

Videosalvestiselt ei nähtu küll kuidagi, et kannatanu oleks „maas istunud“.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane viide KarS §-le 29 ehk hädaseisundile.

Hädaseisundit võib määratleda kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigushüvele, mida saab

kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega. Erinevalt hädakaitsest on

hädaseisundi korral tegemist ohuga, mis ei seisne õigusvastases ründes. Milles oleks pidanud

seisnema kannatanust tulenev muu oht kui rünne, jääb ringkonnakohtule teadmata.

Ka ei esine käesoleval ajal õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitset KarS § 28 lg-te 1 ega

3 alusel. Seda on oma süüdistuskõnes maakohtus põhjalikult käsitlenud ka prokurör.

Kohtuistungiprotokollist nähtub ka kirjeldus, miks ei ole tegemist hädakaitsega – L. Jefremov

tormab V.M. töökohta, käitub tema suhtes ründavalt, lõpuks paiskab kannatanu maha. See, et

kannatanu lööb süüdistatavat enda kaitseks ja üritab olukorda lõpetada, näitab juba seda, et

käesoleval juhul ei ole tegemist hädakaitsega.

Süüdistatav on üritanud oma sõnas olukorda veel dramaatilisemaks muuta, tuues välja, et

kannatanust ei olnud võimalik süüdistataval kaugemale astuda, sest V.M. korduvalt hüppas

tema juurde ning kui ta oleks kätest hoidnud, oleks ta jalgadega löönud. Kui süüdistatav oleks

tahtnud kannatanu suhtes füüsilist jõudu kasutada, siis ta ei oleks rääkinud V.M. ga vahetult

salongi juures ega kannataks korduvaid lööke vastu nägu. Kannatanu on ka ise tunnistanud, et

ta solvas süüdistatavat ja suhtlus oli sõnas intensiivne, kuid ei nähtu, et kannatanu oleks asunud

süüdistatavat ründama nii, et oleks olnud põhjendatud tema juustes haaramine ja asfaldile maha

surumine. Seega on tegemist üksnes süüdistatava kaitsetaktikalise väitega.

48.8. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti kvaliftiseerinud

L. Jefremovi tegevuse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Apellatsioonides üritatakse iga sõna maakohtu

otsusest küll kahtluse alla seada, kuid see kaitsetaktika jääb edutuks.

IV

L. Jefremovi süüdistus KarS § 316 lg 1 ja Mels Grupp OÜ süüdistus KarS § 316 lg 2

järgi

49. Apellatsioonis leitakse kokkuvõtlikult, et L. Jefremov ei olnud teadlik, et sõidukil esinesid

manipuleerimistunnused ja ta ei ole kõrvaldanud tõendit. Lisaks ei pruugi Land Rover olla üldse

tõend.

49.1. Kaitsja toob välja, et autoremonditöökojast sõiduki politseisse viimisega võeti sõiduki

omanikult Mels Grupp OÜ-lt õigus asja vallata ja käsutada. Seejuures ei ole ainsatki tõendit

Mels Grupp OÜ-le ega L. Jefremovile sõiduki äravõtmise asjaolude kohta esitatud.

Prokurör esitas tõendina sõiduki teisaldamise, politsei poolt hoiule võtmise protokolli.

Protokolli kohaselt (köide 3, lk 39 ja 39p) on 06.09.20219 vormistatud vallasasja hoiule võtmise

protokoll Tartu politseijaoskonna patrulltalituse välijuhi T.N. i poolt, meetme kohaldamise

alguseks 06.09.2019 kell 12.10 Tähe 118, Tartu remonditöökoda. Vallasasi Range Rover reg.nr

XXX allutati meetmele KorS § 52 lg 1 p 5 alusel ning vallasasja hoiule võtmise kohaks Riia

132, Tartu. Meetme kohaldamise juures viibis U.L. , politseiametnik.

Täiesti alusetu on kaitsja väide, et politseiametnikud panid toime vargsi käitudes omastamise

ja omandi põhiõigusi rikkuvalt on kogutud tõend. Maakohtule vastates on süüdistatav välja

toonud, et „Minule keegi ei teatanud, millisel põhjusel auto politseile anti - ei autosalongi

töötajad ega politseinikud. Küsisin seda, aga mulle ei vastatud.“ Kohtu küsimusele, kas tegite

ühte või teise asutusse mingi kirjaliku päringu, et palun anda kohe teada, et mis on juhtunud

sõidukiga, miks sõiduk on äravõetud, vastas L. Jefremov, et „6. kuupäeval helistasin politseisse

ja see jutuajamine peab olema lindistatud.“ Kui kohus uurib, kas süüdistatav kirjalikku päringut

ei teinud, et „Jah, kirjalikku päringut ma ei teinud, sest telefoni teel mulle juba öeldi, et mis

mõte oli pärast teha veel kirjalikku päringut.“ Seega ei ole eluliselt usutav, et süüdistatavale

tema sõiduki kohta midagi ei öeldud ja süüdistatav lihtsalt info puudumisega leppis.

Vallasasja hoiule võtmist kohaldati KorS § 52 lg 1 p 5 alusel, s.o politseil või seaduses

sätestatud juhul muul korrakaitseorganil on õigus võtta vallasasi hoiule, kui vallasasja on

lubatud KorS § 49 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta

proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi.

Seega kokkuvõtlikult ei jaga ringkonnakohus kaitsja seisukohta ning leiab, et ei ole välistatud

sõiduki kriminaalmenetluses tõendina kasutamine. Land Rover on käsitatav tõendina.

Lisaks tuleneb apellatsiooni punktist 46, et võimalik kahtlus sellest, et tegemist võib olla siiski

varastatud sõidukiga või selle osadest kokku pandud sõidukiga, võis L. Jefremovil tekkida

alates sellest hetkest, mil sai teada sõiduki teisaldamisest seoses manipulatsioonikahtlusega

Tartus Riia tn politseiparklasse, s.o 06.09.2019, kuigi veel 2 päeva enne seda ehk 04.09.2019

oli sõidukile välja antud Eesti registritunnistus ja sõiduk arvele võetud Mels Grupp OÜ nimel.

Seega sai süüdistatav auto teisaldamisest teada vahetult ja see tuleb juba apellatsiooni enda

teksist.

49.2. Kaitsja toob välja, et läbi ekspertiisi oli võimalik tuvastada, et sõiduki andmetega oli

manipuleeritud, mistõttu põlengu läbi olulise tõendi kõrvaldamisest, mille tõttu on takistatud

kriminaalmenetluses tõe tuvastamine, rääkida ei saa, sest VIN-koodi tuvastamine peale

põlengut oli võimalik.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaitsja poolt välja toodud arvukad nimekirjad alust asuda

võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale. Nii on selle väite osas maakohus juba

seisukoha kujundanud. Nimelt on maakohus leidnud, et L. Jefremov oli täielikult teadlik, et

sõiduki hävimisel ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada, et sõidukil on võltsitud tehasetähised.

Seda, et nimetatud eesmärk oli realistlik, kinnitab ka ekspertiisiakt. Sõiduki hävitamine oli

vajalik selleks, et vältida võimalust, et L. Jefremovile mõistetud karistus pööratakse täitmisele.

Tõendi kõrvaldamine võib seisneda kriminaalmenetluses olulist faktilist asjaolu kajastava

objekti või teabekandja (nt asitõend, dokument) hävitamises (nt tunnistajana ülekuulamise

protokolli katkirebimine, turvakaamera salvestise kustutamine) või hõivamises (asitõendina

hoiule võetud sõiduki äraviimine), kriminaaltoimikust eemaldamises, kriminaaltoimikusse

lisamata jätmises või asjakohase teabe vormistamata jätmises tõendina KrMS § 63 lg 1 mõttes.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi objektiivsete asjaolude suhtes.

Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega (§ 16 lg 4). Lisaks tahtlusele

eeldab koosseis täiendavalt kavatsetust (§ 16 lg 2) tõendi või tõendite kogumi olemuse

muutmise suhtes. Sel viisil loodab toimepanija, et see viib tõendi valele hindamisele ja loob

väära ettekujutuse tõendamiseseme asjaoludest. Koosseisuline eesmärk ei pea olema ainus,

mida isik tõendit kõrvaldades saavutada soovib ning mitme eesmärgi poole püüdlemine ei

välista kavatsetust, isegi kui koosseisuline eesmärk ei ole peamine, nt kui isiku käitumise

peamiseks motivaatoriks on soov saada tagasi tema valdusest välja läinud ese (põhieesmärk),

millega kaasneb ka soov valduse tagasivõitmise kaudu kahjustada käimasolevat

kriminaalmenetlust (kõrvaleesmärk). Samuti ei pea isik olema tõsikindlalt veendunud, et tema

tegevus eesmärgini viib, ega omama üksikasjalikku ettekujutust, millise konkreetse

tõendamiseseme asjaolu tuvastamist võib tõendi kõrvaldamine takistada (RKKK 1-18-4372/82

p 26).

49.3. Kaitsja leiab, et asjaolu, et sõidukil olev tehasetähis oli võltsing, oli võimalik tõendada

maakohtu järgnevalt väljatooduga: Kohtu hinnangul kinnitab sõiduki suhtes läbiviidud

ekspertiis seda, et põlengu tagajärjel on hävinenud sõidukil esinevad tunnused, mille

kindlakstegemiseks sõiduki suhtes kriminaalmenetlust alustati.

Nimelt nähtub ekspertiisiaktist nr 19E-LT0078, et parempoolse esiukse avas katuse keskpostile

paigaldatav tehaselipik (identifitseerimiskleebis) ja armatuurlaua vasakpoolse nurga juures olev

VIN-plaat (millel on täiendavalt dubleeritud tehasetähis) on põlengu käigus täielikult

hävinenud. Ekspertiisis oli võimalik uurida parempoolsele esiamorditoele kantud tehasetähist,

mille lähedases piirkonnas oli värvkate ära põlenud. Kuidas sellest järeldada, et ka pärast

põlemist oli võimalik tuvastada võltsing ning tegemist ei ole tõendi hävitamisega, jääb

ringkonnakohtule arusaamatuks.

Süüdistatav leiab, et H.T. i ütlused ei olnud usaldusväärsed, kuna ükski allikas ei kinnita tema

kahtluste aluseks olevat infot. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud tunnistaja ütlusi ning

ringkonnakohtul sellele etteheiteid ei ole. Nii on tunnistaja loogiliselt seletanud, kuidas tal

tekkis kahtlus, et Land Roveri andmetega on manipuleeritud. H.T. on selgitanud, kuidas sõiduk

toodi töökotta, see ei kävitunud ja põhjus oli vaja välja selgitada. Tuvastati rike mootori

väntvõlli asendi anduril. Tunnistaja H.T. i ütlustest järeldub, et kui ta kontrollis remonditöökotta

toodud sõiduki andmeid Land Roveri andmebaasist, tuvastas ta ka sõiduki spidomeetri näidus

erinevuse – seda oli keritud vähemaks 33 000 kilomeetrit. H.T. kontrollis sõiduki andmeid

Eesti andmebaasist ja võrdles neid Land Roveri andmebaasis olevate andmetega. Andmed olid

erinevad – lisaks spidomeetri näidule oli erinevus sõiduki esmases registreerimise ajas ja kohas.

Tunnistajas äratas kahtlust seegi, et sõiduk oli juba osaliselt lahti võetud – keskkonsool avatud

– ja tellija suhtumine sellesse, et autot korda ei saadud.

49.4. Kaitsja hinnangul on keskseks küsimuseks, kas sõiduki Land Rover süütamisel hävitati

tõend, mis takistab vastavate asjaolude tuvastamist. Apellatsioonis leitakse, et koosseisupärast

tegu ei ole toime pandud – tõendit, mis takistaks tõe tuvastamist, hävitatud ei ole.

Maakohus on selles osas põhjaliku seisukoha kujundanud ning leidnud, et Land Rover Eestis

registreerimist puudutavad asjaolud viitavad sellele, et tegelikkuses oli L. Jefremov kursis ja

teadlik, et sõiduki identifitseerimist võimaldavad tunnused on ebaõiged. Nimetatud asjaoludele

viitavad L. Jefremovi ja A.S. ütlused, saadud sideandmed, maanteeametilt saadud andmed,

tunnitaja S.K. u ütlused, vaatlusprotokoll kui ka jälitustoimingu protokollist nähtuv.

Nii on maakohus ka välja toonud, et ekspertiis kinnitab, et põlemise tagajärjel on hävinenud

sõidukil esinenud tunnused, mille kindlaks tegemiseks kriminaalmenetlust alustati.

Ringkonnakohus tutvus ka ekspertiisiaktiga nr 19E-LT0078 (köide 3, lk 67-72) ning on õige,

et põlengu käigus on sõiduk sisuliselt hävinenud ning osad identifitseerimise tunnused on

hävinenud.

49.5. Apellandi hinnangul kui üldse, saaks rääkida antud süüteo puhul kõlbmatust katsest.

Kaitsja leiab, et kuritegu jäi toime panemata või selle eesmärk täitmata teo toimepanijast

sõltumatutel asjaoludel. Kõlbmatu kuriteokatse puhul on L. Jefremovi ja OÜ Mels Grupp OÜ

süüdistust puudutavalt oluline tõendada ära süüdistatavate teadmine sellest, et kõnealuse Land

Roveri näol oli tegemist manipulatsioonitunnustega sõidukiga ning analüüsida, kas kõlbmatu

katse taga oli L. Jefremov ja/või juriidilise isikuna Mels Grupp OÜ ehk milline oli nimetatud

isikute tahe ja ettekujutus (soov) toimepandava teo tagajärje suhtes.

Ringkonnakohus ei tuvastanud süüdistatavate tegevuses katse tunnuseid ega kõlbmatu katse

tunnuseid. Selles ei veena ringkonnakohut ka esitatud apellatsioon. Seega tuleb rääkida

lõpuleviidud süüteost.

49.6. Apellandi argument on, et süüdistataval puudusid võimalused sõiduki kontrolliks.

Väide, et süüdistataval puudus võimalus kontrollida sõiduki päritolu, on pigem otsitud.

Süüdistatava teopilti iseloomustab ka tema varasem käitumine. Nimel on ta varasemalt süüdi

tunnistatud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063. Tegemist on kokkuleppemenetluses

tehtud otsusega ja selle otsuse süüdistuse sisust nähtub, et L. Jefremov on ka varasemalt VIN-

koodidega sahkerdanud. Nii on asendatud manipuleeritud sõidukil VIN-koodi kleebised

L. Jefremovi poolt organiseeritud VIN-koodi kleebistega. Samuti on süüdistatav varasemalt

süüdi mõistetud dokumendi võltsimises, mis seisnes selles, et L. Jefremov võltsis dokumendi,

eesmärgiga müüa kelmuse teel saadud sõiduk ning mitte seostada ennast selle tehinguga, s.o

eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.

Kaitsja argument on, et T.T. tehtud välisel vaatlusel kõik sõiduki puhul klappis.

Ringkonnakohtu hinnangul on tunnistaja küll välja toonud, et välisel vaatlusel ja dokumentide

võrdlus auto välise vaatlusega omavahel kõik klappis, kuid kaitsja on asunud tunnistaja sõnu

endale kasulikus suunas tõlgendama. Apellatsioonis tuuakse välja, et konkreetse sõiduki puhul

teostas sealne töötaja T.T. kõik ametlikud päringud, sh andmebaasi Eucaris ja mingeid

anomaaliaid ei tuvastanud. Kohtukolleegium tutvus T.T. ütlustega maakohtus ning sellest ei

nähtu, et tema oleks teinud kõik ametlikud päringud, sh andmebaasi Eucaris. Näiteks on T.T.

selgitanud, et tema tööülesannete juurde ei kuulunud mootori numbri kontrollimine kusagilt ja

selle jaoks oleks vaja täiendavat päringut. Sõidukile kontrolli tegemise sisu kirjeldamisel on

tunnistaja välja toonud, et „Sõiduki kirjeldus on dokumentatsioonis välja toodud. Kõik võimalik,

mis on visuaalselt hinnata, on võimalik ka kontrollida.“ Ka selgitab tunnistaja vastates kaitsjale

seoses Eucarise andmebaasiga järgmist. Kui kaitsja küsib, et kas see Eucaris raport, kui see akti

juurde on pandud, siis selle raporti on tunnistaja mingisuguse programmi või päringu abil ise

teinud, et „See on automaatselt genereeritud raport. /…/ Meie sisestame selleks sõiduki ja

omaniku andmed, see raport sellisel juhul tekib sinna automaatselt juurde, kui on programmis

vajalikud andmed sisestatud ja edasi mindud.“ Täiendavale küsimusele, et ehk siis Eucaris

raporti võite olla teinud ka teie ise, on T.T. vastanud, et „Ei, seda raportit mina ise ei tee, see

on automaatselt genereeritud.“ Seega, tuginedes üksnes T.T. antud ütlustele, ei ole võimalik

asuda seisukohale, et L. Jefremov ei teadnud midagi sõidukiga manipuleerimisest.

Õige on ka maakohtu seisukoht, et T.T. le ei ole kahjuks kohtus ütlusi andes meenunud

konkreetne sõiduk ja sellega seotud asjaolud. Antud ütlused olid üksnes üldteoreetilised seoses

tööga.

Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata ka tunnistajana maakohtus ütlusi andnud S.K. u poolt

väljatoodule. Nii on tunnistaja selgitanud, et „Küsisin selle sõiduki kohta. Sõiduki oli toonud

talle Tallinnasse näitamiseks tema sõber M.S. Kuna sõiduk talle meeldis, oli ta sõiduki eest

tasunud algselt 10 000 eurot käsiraha. Kogu sõiduki maksumuseks oli 45 000 eurot. Ülejäänud

summa pidi tasuma siis, kui M.S. oli sõidukiga seonduva dokumentatsiooni korda ajanud.

Levan tegi ise ka sõidukile kontrolli, vaatas VIN-koodid üle ning sõiduki ajaloo, sealt vist

märkas, et sõiduki läbisõit on tagasi keritud 30 000 km võrra.“ Vastates kaitsjale ütles S.K. , et

L. Jefremov ise ütles, et sõiduki spidomeetri näitu on keritud. Lisaks kaitsja küsimusele, et kas

juttu oli sellest, kas see kontroll toimus enne seda sõiduki arvele võtmist Eestis või peale seda,

vastas tunnistaja, et „Enne arvele võtmist“.

49.7. Kaitsja toob välja, et juhul kui L. Jefremov teadnuks, et tegemist on varastatud või selle

osadest kokku ehitatud sõidukiga, siis ilmselgelt ei oleks ta sellist hinda tasuma soostunud, sest

oli tegev sõidukite ostu- ja müügiga ning sel põhjusel ilmselt teadlik ka sarnaste sõidukite

väärtusest ja turuhindadest. Olles tegev autode ostu ja müügiga, siis on kummaline kaitsja

argumentatsioon selle kohta, et väliselt tundus autoga kõik korras olevat. Ka autode müügi ja

ostuga mitte tegelevad inimesed teavad, et välismaalt ostetud või Eestisse toodud autodel võib

esineda spidomeetri kerimist ning seda esineb üsna sageli. Tegemist on ebaseadusliku

tegevusega ning eksitusse viimisega.

49.8. Kaitsja ei ole rahul, et maakohus on asjakohatult ja süüdistusest väljuvalt asunud

seisukohale, et L. Jefremovil oli tahe sõiduk juba varem kui 22.08.2019 Eestis arvele võtta.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üksnes kaitsja emotsionaalse väitega ning nimetatu

kirjeldab sõidukiga toimuvat. Kui tutvuda maakohtu otsusega, siis on maakohus analüüsinud

sõiduki arvele võtmist ning on märkinud, et „ /…/ Sellest järelduvalt on juba varasemalt olnud

soov Land Rover Range Rover Eestis arvele võtta (s.o ajal, millal sõiduk juba Levan Jefremovi

kasutuses oli), kuid politsei sekkumise tõttu ei olnud võimalik seda teha (võltsitud dokumendid

võeti politsei poolt ära).“ Küll ei nähtu sellest, et maakohus heidaks seda ette just

süüdistatavale, vaid pigem käib jutt E.I. st.

50. Kaitsja hinnangul ei ole kogutud veenvaid tõendeid selle kohta, et politseiparklas olnud

sõiduki süütamise tellis L. Jefremov isikutelt, keda ei ole senini õnnestunud kindlaks teha.

Asjaolu, et isikuid, kellelt süütamine telliti, ei ole suudetud kindlaks teha, ei ole käesolevalt

enam vaidluse all. Ometigi vaatamata ka sellele, on maakohus tõendeid kogumis hinnates

jõudnud põhjendatud seisukohani, et sõiduki süütamise tellis L. Jefremov ja sellele viitavad ka

kindlustuslepingu sõlmimise aeg ja liik ning anonüümse tunnistaja ütlused.

50.1. Kaitsja ei ole jätkuvalt rahul, et tõendikogumisse on arvatud anonüümse tunnistaja U. e

ütlused, kuna teda ei olnud võimalik üle kuulata kõigi kaitsja küsimuste osas.

Ringkonnakohtu hinnangul on kõik need samad argumendid kaitsja poolt juba maakohtus

esitatud ning nendele argumentidele on maakohus ka põhjalikult vastanud. Kaitsja väide, et

tunnistaja ütlused on väljamõeldud, on üksnes kaitsetaktikaline argument.

Juba maakohtu istungil on maakohus kaitsjale selgitanud, et igasuguste küsimuste küsimine

anonüümselt tunnistajalt ei ole võimalik, sest tunnistaja anonüümsus tuleb tagada. Täiesti

arusaamatuks jääb kaitsja argumentatsioon selle kohta, milliseid küsimusi võib tunnistajalt

küsida. Kaitsja toob välja, et maakohus piiras anonüümsele tunnistajale küsimuste esitamise

ringi üksnes tõendamiseseme asjaoludega ja selleski kärpeid tehes ning see on vastuolus KrMS

§ 288 lõikes 8 sätestatuga, millest tulenevalt ei ole ristküsitluse ese piiratud vaid

tõendamiseseme asjaoludega (vrd KrMS § 68 lõikeid 3, 4 ja 6 – ristküsitluses kohaldatakse vaid

lõikeid 3 ja 4).

KrMS § 288 käsitleb ristküsitlemist ning lõike 8 kohaselt järgitakse ristküsitlemisel KrMS § 66

ning § 68 lõikeid 3 ja 6 (seejuures viitab kaitsja lisaks valedele lõigetele). Seega ei nähtu, et

KrMS § 288 kohaselt ei tuleks küsida küsimusi üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. KrMS

§ 68 lg-d 3 ja 6 käsitlevad vastavalt seda, et tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete

ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente

ja tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste

omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu

tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega. Seega kaitsja arutluskäik on

ebaõige. Kohtus tunnistajate ülekuulamise eesmärk on saada infot toimunud sündmuse kohta,

mitte kuulda laialivalguvat teavet maast ja ilmast. Seda käsitleb ka teine KrMS § 288 lg-s 8

viidatud säte – KrMS § 66, mille lõike 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada

tõendamiseseme asjaolusid. Kui lubada küsida anonüümselt tunnistajalt absoluutselt

igasuguseid küsimusi, siis kaotab anonüümse tunnistaja instituut oma mõtte.

Ringkonnakohtu istungil on kaitsja märkinud, et anonüümse tunnistaja ütlused peaks olema

detailselt esitatud, sest me ei saa tema ütlusi muul moel kahtluse alla seada kui läbi selle, mida

ta vastab. Seejuures anonüümse tunnistaja isik kaitsjat ei huvita. Ringkonnakohus märgib, et

anonüümse tunnistaja vastused sõltuvad kaitsja ja ka prokuröri küsimustest. Kui kaitsja oma

küsimust konkreetselt pole esitanud, siis ta ei saa ka eeldada, et tunnistaja vastaks talle kõike

seda, mida kaitsja võib-olla eeldab ja tahab teada, aga ei küsi.

50.2. Kaitsja leiab, et U. e ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta kirjeldab ebaõigesti M.S. t

ning J.B. it. Kaitsja tõstatab taas väite, nagu oleks U. t ütluste andmisel suunatud.

Kuigi kaitsja ei pea aktsepteeritavaks maakohtu vastust seoses tunnistaja ütluste väidetavate

ebakõlade kohta, ei leia ringkonnakohus, et apellatsioonis oleks kuidagi ümber lükatud

maakohtu järeldused. Maakohtu põhjendused selle kohta, miks tunnistaja ütlused on

usaldusväärsed on igati loogilised. Nii on maakohus välja toonud, et lähtuvalt kaitsja

küsimusest on saanud ta ka vastava vastuse. On igati õigustatud see, et tunnistaja kirjeldab

isikute välimust üldiselt (kasv, kaal, juuste värv, vanus, kehaehitus jne) ja sealjuures mitte

keskendudes näo piirkonnale. Kaitsja ei soovinud, et kohtunik paluks tunnistajal kirjeldada

isikute nägusid või kirjeldada tunnuseid, mille alusel U. kohtueelses menetluses isikud ära

tundis. Samuti ei ole võimalik pidada U. e ütlusi ebausaldusväärseks seetõttu, et äratundmiseks

esitamise protokollis olevalt fotolt ja digitaalse isikutunnistuse taotlusel olevalt fotolt nähtub,

et J.B. on tumedamate juustega, aga tunnistaja sõnul on tal heledad juuksed. Tegemist on

samade fotodega, mille puhul ei ole teada nende tegemise aega. Samuti ei ole teada, millega

võrdluses on U. leidnud, et J.B. i juuksed on heledad. Arvestades, et anonüümse tunnistaja

küsitlemine on eripärane, oleks tulnud kaitsjal ka vastavad küsimused formuleerida lähtuvalt

oodatavast vastusest. Seejuures tuli kaitsjal arvestada, et küsimust täpsustada ei ole võimalik.

Kaitsja tõstatatud väide taaskordsest politseipoolsest mõjutamisest ei vääri käesolevalt enam

tähelepanu, sest ringkonnakohus on sellele varasemalt juba vastanud. Jääb arusaamatuks, miks

peaksid politsei ja prokuratuur olema süüdistatava vastu negatiivselt meelestatud, fabritseerides

tõendeid.

50.3. Maakohus on leidnud, et U. e ütlused selle kohta, et M.S. ja J.B. on L. Jefremovi

äripartnerid Lätist ning nad olnud seotud sõiduki süütamisega, on usaldusväärsed, kuna

nimetatud asjaolusid kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid ja need on tõendeid

kogumis hinnates ka eluliselt usutavad. Kaitsja aga leiab põhjendamatult, et iga tõend

eraldiseisvalt peaks justkui tõendama ära kogu süüdistatava süü. Nii see ei ole ja maakohus on

ka välja toonud, et tõendeid tuleb hinnata kogumis.

Miks oleks pidanud U. olema L. Jefremovi lähedane tuttav, jääb kohtule teadmata.

50.4. Kaitsja ei ole rahul maakohtu otsuse punktis 11.2 märgituga, mille kohaselt L. Jefremov

on J.B. i vahendusel tutvunud inimestega, kes aitasid Land Roveri süütamist toime panna.

Seejuures ei ole selles osas apellatsioonis põhjendusi toodud. Milliste tõenditega kaitsja

hinnangul esineb vastuolu, jääb teadmata. Nii on ka maakohus käsitlenud tunnistaja J.B. i ütlusi,

mille kohaselt on L. Jefremov talle kohtumisel 2019 suvel Tallinnas nii muuseas rääkinud,

naljatades, et Land Roveri müük ei edene ja äkki paneks sõiduki põlema. L. Jefremov soovis

autot müüa, et raha saada.

Lisaks leiab kaitsja, et maakohus on valikuliselt arvestanud J.B. i ütlusi otsuse punktis 11.2.

Selle tõendamiseks on teinud pika osalise väljavõtte kohtuistungi protokollist. Mida kaitsja

sellega näidata üritab, jääb arusaamatuks.

50.5. Kaitsja leiab, et ei ole tõendatud maakohtu poolt otsuses väljatoodu, et L. Jefremov lahkus

22.09.2019 Vene Föderatsiooni ja tuli Eestisse tagasi alles 01.10.2019 selleks, et põlengut ei

oleks võimalik temaga seostada. Tunnistajate T.J. , A.K. i ja süüdistatav L. Jefremovi ütlustega

on vastupidi tõendamist leidnud see, et L. Jefremov läks näoga seotud protseduurile Peterburi,

kus viibis 22.09.2019-23.09.2019 ja sealt edasi Gruusiasse, kust jõudis Eestisse tagasi

01.10.2019.

Ringkonnakohus nõustub siin maakohtu analüüsiga, miks ei ole usaldusväärne L. Jefremovi

poolt avaldatud välismaal viibimise põhjus.

L. Jefremovi ütlused selle kohta, kus ta on viibinud, on olnud erinevad. Nii on ta kord läinud

Venemaale ülevaatusele, siis operatsioonile. Kord on operatsioon 23.09.2019, siis jälle justkui

01.10.2019, siis tunneb ennast jälle protsessi järgselt 01.10.2019 halvasti. Maakohtus antud

ütluste järgi tehti talle jälle septembris kerge operatsioon ja edasine tema olekut ei mõjutanud.

T.J. sõnul käis L. Jefremov kosmeetilisel operatsioonil ja peale seda 3-4 päeva pärast läks/tuli

Gruusiasse. Ütlused ei lange kokku ka 12.11.2020 vaatlusprotokolliga, millest nähtuvad

mobiiltelefoni kasutamine kõnedeks vaatamata sellele, et isik ei saanud väidetavalt rääkida. Ka

viitab maakohus põhjendatult fotodele, mis on tehtud 18.09.2019, millest ei nähtu keerulise

operatsiooni jälgi.

Seega on kõike arvestades tema ütlused ebausaldusväärsed ja eluliselt mitte usutavad.

Vastuolulised

on

ka

süüdistatava

selgitused

Gruusiasse

minemise

ning

kriminaalhooldusametnikult loa saamise osas Eestis mitteviibimiseks. Ringkonnakohus

nõustus, et L. Jefremovi ütlused on kujunenud läbi selle, kuidas on talle endale olnud

kaitseversiooni kohaldamisel vajalik või kasulik.

50.6. Ringkonnakohus ei nõustu, et väidetud kohtumine, kus osalesid ka Arvidsi inimesed

seoses soodsate pakkumistega, leidis aset peale sõiduki süütamist, mitte enne.

Nii on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et varasemalt oli tunnistaja J.B. il kohtumine

L. Jefremoviga seoses „naljatlemisega“ ja 20.09.2019 on L. Jefremov kohtunud Riias J.B. iga

ja tema vahendusel või juuresolekul on ta sel ajal tutvunud ka „lõbusate ja julgete sellidega“,

kes võivad äritseda ebaseaduslike autode varuosadega, ning vestelnud nende pealikuga ilma

J.B. i juuresolekuta. Kaitsja läbivalt räägib kohtumisest Eestis, mida maakohus väitnud pole.

Kohtumisel Eesti tehti „nalja“ sõiduki põlema panemise osas.

50.7. Kokkuvõtlikult puuduvad apellatsioonides väited, mille alusel oleks põhjendatud

L. Jefremovi või Mels Grupp OÜ õigeksmõistmine.

V

L. Jefremovi süüdistus KarS § 212 lg 1 ja Mels Grupp OÜ süüdistus KarS § 212 lg 2

järgi

51. Apellatsiooni kohaselt maakohtu poolt kahtluse alla seatud elulise usutavuse kriteeriumi

kindlustusseltsidele enne poliisi sõlmimist kirjalike päringute tegemise lükkab ümber fakt, et

kindlustusselts, kellega lepinguni jõuti, helistas ise L. Jefremovile, mitte aga vastupidi.

51.1. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu otsusest, et maakohus oleks kahtluse alla

seadnud suhtluse toimumist enne kindlustuspoliisi sõlmimist. Nii nähtub maakohtu otsusest, et

maakohus on käsitlenud 09.07.2020 koostatud vaatlusprotokolli ja sellest tuleneb, et L.

Jefremov on võtnud 16.09.2019 ühendust mitmete kindlustust pakkuvate äriühingutega – BTA,

IF – ja küsinud pakkumisi nii liikluskindlustuse kui ka kaskokindlustuste kohta.

51.2. Kaitsja argument on, et seda, kas ja millised kahjustused sõidukil võisid olla, L. Jefremov

ei teadnud ega pidanudki teadma ja see asjaolu ei ole iseenesest takistuseks ka lepingu

sõlmimisel nagu näha tõenditest, sest kindlustusselts oli nõus sõiduki fotode edastamisega

oluliselt varasemast ajast. Kaitsja on tõlgendanud eelnimetatud asjaolusid omasoodu. Tutvudes

09.07.2020 vaatlusprotokollide aluseks olevate kindlustusseltside ja L. Jefremovi vahel

toimunud telefonikõnedega, siis nähtub, et sõiduki seisukord lepingu sõlmimisel siiski oli

oluline liikluskindlustuse sõlmimisel. Samuti jääb kaitsja argumentidest mulje justkui sõiduki

kaasaegsed fotod ei ole olulised. Tutvudes näiteks L. Jefremovi ja IF P & C Insurance AS

kindlustuse töötaja vestlustega 17.09.2019 ja 18.09.2019 L. Jefremovi kirjast IF kindlustuse

töötajale nähtub pigem, et süüdistatav püüab koguaeg selgitada, et tal on ainult need fotod ja

annab mõista, et hiljem teeb ta nõuetekohased fotod („kolme päeva jooksul“). Seega, saab

järeldada, et need fotod on siiski olulised.

51.3. Kaitsja kirjeldab pikalt, kuidas L. Jefremov soovis sõlmida võimalikult odavalt

kaskokindlustust, kuid ringkonnakohtule jääb see argumentatsioon arusaamatuks, sest seda ei

ole ka maakohus kahtluse alla seadnud.

51.4. Kaitsja selgitas, et miks L. Jefremov sõlmis kaskokindlustuse (kõigil ta autodel on ja on

varasemad halvad kogemused politseipoolse sõiduki lõhkumisega) ja miks ei sõlminud

liikluskindlustust (sõiduk oli remonditöökojas, politseiparklas ja ei osalenud liikluses). See

selgitus ei lähe omakorda kokku aga kindlustuste töötajatega läbirääkimisel.

09.07.2020 vaatlusprotokollist tuleneb, et süüdistataval on märkimisväärne kiirus

kaskokindlustuse sõlmimisel. Näiteks 16.09.2019 vestluses BTA kindlustuse töötajaga,

vastates küsimusele, millal on tal poliisi vaja, on L. Jefremov vastanud, et auto seisab praegu

veel parklas, aga lähimal ajal saab ta selle kätte, seepärast tahaks sõitma hakata ja tahaks kohe.

Seejuures avaldades veelkord soovi kiiremini lihtsalt ära teha. Kiirustamise soov tuleneb ka

16.09.2019 kõnest IF kindlustuse töötajaga ja seda ka kindlustuse sõlmimisel. Süüdistatav ei

olnud teadlik, kui kauaks sõiduk politsei parklasse jääb ning kuna süüdistataval oli huvi

asitõendi hävitamiseks, ei ole usustav L. Jefremovi selgitus selle kohta, miks sõidukil ei ole

liikluskindlustust. Õige on maakohtu järeldus, et kui süüdistatav on soovinud nii kiiruga asuda

sõidukiga sõitma, siis liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada

kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või

automaatset liikluskindlustust. Sama kinnitab ka tol hetkel maanteeametist tehtud õiend

06.05.2020 – Range Rover reg.nr-ga XXX , on registreeritud, kuid liiklusesse lubatud ei ole

(köide 3, lk 184) – liikluskindlustuse poliisi sõlmitud teadaolevalt ei ole.

51.5. Kaitsja toob välja, et kindlustusmakse oli tasutud ja et L. Jefremovil oli lepingujärgne

kohustus teatada tekkinud kindlustusjuhtumist, mille alusel on koostatud 16.10.2019

kahjuteade ning lisaks, et tegemist ei ole kindlustushüvitise taotlusega vaid üksnes teatega kahju

tekkimisest, mis nähtub nii pealkirjast kui tõendi sisust. Eelduslikult peab kaitsja silmas

16.10.2019 kahju teadet, mis on saabunud IF-i 16.10.2019 kell 15.29 (köide 4, lk 3). Selle

kohaselt on osalenud sündmuses Range Rover reg.märgiga XXX , sõidukijuhiks L. Jefremov.

Juhtum toimus 26.09.2019 kell 12.00 – sõiduk läks põlema politsei parklas. Kellaaega ei ole

politsei kliendile teavitanud. Sõiduk oli teisaldatud politsei parklasse anonüümse telefonikõne

peale. Muud infot kliendil ei ole. Sündmuskoha aadress Riia tänav 132, Tartu. Koos selle

kahjuteatena pealkirjastatud dokumendiga on asja juures ka J.T. i vastus päringule (J.T. @if.ee),

millest nähtub, kuidas vanemuurija S.P. on esitanud päringu J.T. ile, et kas on L. Jefremov

kuidagi väljamaksest keeldumise dokumenti vaidlustanud. J.T. i vastuse kohaselt sai L.

Jefremov keeldumise kätte 25.10 ning sellele reageerinud ei ole. Seega on vormistatud ka

väljamaksest keeldumine, millest saab järeldada, et tegemist ei ole üksnes kahjust teatamisega.

Samas, kindlustuse sõlmimise üldine eesmärk on siiski see, et kui kahju tekib, siis see tekkinud

kahju ka hüvitatakse. Miks peaks olema kahju tekkimise korral kahju kandnud isiku puhul

üksnes eesmärgiks kahjust teavitada, on arusaamatu ning selline käitumine ei ole ka eluliselt

usutav.

51.6. Kaitsja leiab, et objektiivne koosseis ja ka subjektiivne koosseis ei ole täidetud.

Arvestades eeltoodut ning maakohtu põhjalikku analüüsi, selliseks väiteks alust ei ole.

Nii on maakohus leidnud, et L. Jefremov on muuhulgas sõiduki kahjustamise tulemusena esile

kutsunud kindlustusjuhtumi, eesmärgiga saada kindlustusjuhtumi tõttu kindlustushüvitist ning

subjektiivse külje poole pealt on tegu toime pandud kavatsetult. L. Jefremov teadis, et süütamise

tellimisega kutsub ta esile kindlustusjuhtumi, mis hüvitamisele ei kuulu. Ebaõigete andmete

esitamise eesmärgiks oli kindlustusandjalt kahju hüvitise saamine sõiduki põlemise eest, mille

oli korraldanud L. Jefremov ise.

51.7. Ringkonnakohtu hinnangul, kuigi ei ole võimalik aru saada kaitsja arutluskäigust seoses

osaühingu vastutusega, on siiski mõistetav, et kaitsja üritab seada kahtluse alla, kas üldse saab

vastusele võtta Mels Grupp OÜ-le omistatava osas L. Jefremovit.

Juriidilise isiku ja füüsilise isiku vastutuse on asjakohaselt kokku võtnud oma kõnes prokurör.

L. Jefremov näeb ennast ja oma OÜ-d kui ühtset keha, ta ei erista end sellest firmast, see on

tema firma. Sõiduk vormistati ettevõtte nimele, liikluskindlustuspoliis sõlmiti ettevõtte nimele

ja ettevõtte nimelt on esitanud L. Jefremov kahjuteatise. Selles mõttes on ta tegutsenud selle

ettevõtte huvides, selle kahju väljamõistmise, kindlustushüvitise väljamõistmise korral, selle

kahjuteatise rahuldamise korral, oleks väljamakse tehtud ettevõttele, mitte L. Jefremovile kui

füüsilisele isikule. Seega tegutsemine koos juriidilise isikuga ühiselt on samuti tõendamist

leidnud.

51.8. Kaitsja esitas süüdistuse osas KarS § 212 järgi ka alternatiivse taotluse, nimelt

kvalifitseerida L. Jefremovi süüditunnistamine KarS § 212 lg 1 järgi ringi KarS § 212 lg 1-

KarS § 26 lg 1 järgi ning Mels Grupp OÜ-le esitatud süüdistus KarS § 212 lg 2 järgi

kvalifitseerida ümber KarS § 212 lg 2- KarS § 26 lg 1 järgi.

Ringkonnakohus ei näe selliseks ümberkvalifitseerimiseks võimalust. KarS § 26 lg 1 all

mõeldakse kõlbmatut süüteokatset – kõlbmatu on süüteokatse, mida ei saa süüteo eseme või

subjekti, samuti süüteo toimepanemise vahendi või viisi kõlbmatuse tõttu lõpule viia.

Kaitsja leiab, et kuritegu jäi toime panemata või selle eesmärk täitmata teo toimepanijast

sõltumatutel asjaoludel. Kõlbmatu kuriteokatse puhul on L. Jefremovi ja OÜ Mels Grupp OÜ

süüdistust puudutavalt oluline tõendada ära süüdistatavate teadmine sellest, et kõnealuse Range

Roveri näol oli tegemist manipulatsioonitunnustega sõidukiga ning analüüsida, kas kõlbmatu

katse taga oli L. Jefremov ja/või juridilise isikuna Mels Grupp OÜ ehk milline oli nimetatud

isikute tahe ja ettekujutus (soov) toimepandava teo tagajärje suhtes.

Ringkonnakohus ei tuvastanud süüdistatavate tegevuses katse tunnuseid ega kõlbmatu katse

tunnuseid. KarS § 212 koosseisu täidetuseks ei ole oluline, kas see hüvitis ka välja maksti, vaid

koosseisu täidab kindlustusjuhtumi esilekutsumine või kindlustusjuhtumi toimumise kohta

ebaõige ettekujutuse loomine, kui selle eesmärgiks on kindlustusandjalt kindlustushüvitise

saamine. Käesolevalt siis kindlustusjuhtumi esilekutsumine.

VI

Muud apellatsioonis esitatud taotlused

52. Kaitsja esitas alternatiivse taotluse kergendada nii L. Jefremovile kui ka Mels Grupp OÜ-

le mõistetud karistusi. KarS § 263 lg 1 p 1 puhul pidas kaitsja karistust kergendavaks asjaoluks

kannatanu provokatsiooni.

Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale ja nõustunud maakohtuga, et süüdistatav

L. Jefremov on süüteo toime pannud, see on õigesti kvalifitseeritud ning käesolevalt puuduvad

ka argumendid, mille alusel süüdistatava karistust kergendada. Lisaks KarS § 263 lg 1 järgi

mõistetud karistuse puhul on süüdistatavale mõistetud karistus niigi oluliselt alla sanktsiooni

keskmist määra ehk pigem alammäära lähedane karistus.

53. Kaitsja leiab jätkuvalt ka apellatsioonis, et maakohus on lubamatu tõendina tuginenud

võõrkeelsetele

dokumentidele

(kõned,

mille

tõlge

puudub

stenogrammina)

ning

vaatlusprotokollidele sellistest tõenditest, milliste aluseks olevaid tõendeid ei ole kohtule

esitatud (päringud teiste riikide ametivõimudele).

Ringkonnakohus tutvus kohtuistungi protokolliga ja tuvastas, et vaidlus kõnede üle toimus juba

maakohtus. Prokurör esitas täiendava tõendina ühe meilivahetuse selle tõlkega. Kaitsjal sellega

probleeme ei olnud. Kuna kaitsja ei täpsusta, milliste kõnede vastuvõtmisega ta rahul ei ole, siis

ei ole võimalik sellele väitele ka vastata.

Mis puududutab aga teiste riikide ametivõimudelt saadud päringuid, siis ka selles osas on

maakohtus juba vaidlus toimunud. Prokurör esitas EUCARIS-e väljatrüki ning kuna seal oli

kaitsja hinnanguliselt ka hulgaliselt muukeelset informatsiooni, siis palus kaitsja jätta selle

vastu võtmata. Prokurör leidis, et tegemist on hindamise küsimusega, kuid tegemist on

tavapärase töövahendiga, mis on eesti keelsele käitlejale arusaadav ja eesti keelses

tööversioonis, seal on ka valdavas enamuses dokument eesti keeles. See, et seal on mõni

ingliskeelne nimetus, ei muuda dokumenti lubamatuks. Maakohus leidis, et dokumendid tuleb

vastu võtta. Dokumenti ei saa pidada võõrkeelseks, sest suures osas on ikkagi dokument

eestikeelne, üksikud väljendid on, aga need ei ole nii olulised, et peaks olema dokument

kindlasti tõlgitud. Dokumendist on võimalik aru saada. Kuna apellatsioonis sisulisi argumente

maakohtu järelduse ümberlükkamiseks ei ole esitatud, siis ka ringkonnakohus ei näe põhjust

asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.

54. Kaitsja taotles apellatsioonis menetluskulude riigi kanda jätmist. Ringkonnakohtu

menetluses ei ole kaitsja menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu ei ole võimalik

ringkonnakohtul ka selles osas seisukohta kujundada.

Süüdistatav soovib tasuda hagisid 1 aasta jooksul. Kuna tsiviilhagi välja mõistetud ei ole, peab

süüdistatav ilmselt silmas menetluskulusid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid

määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi

kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seejuures ei ole L. Jefremov esitanud ühtegi tõendit

ega argumenti selles osas, miks tuleks pikendada menetluskulude tasumise tähtaega.

55. Apellatsiooni sisulisest osast on aru saada, et süüdistatav ei ole rahul ka ekspertiisikuludega.

Kaitsja hinnangul ei olnud menetluskulusid puudutavalt mingil juhul asjakohane

liiklustrassoloogiline ekspertiis BMW reg.nr XXX manipualtsioonikahtluses, millega tekkis

menetluskulu summas 413 eurot; infotehniline ekspertiis OBD kohta, millega tekkis

menetluskulu summas 1608 eurot; infotehnoloogiline ekspertiis GPS seadme kohta, millega

tekkis menetluskulu summas 1608 eurot; niisamut sõiduki Ford Kuga ekspertiisikulud ja

mõlema sõiduki (BMW ja Ford Kuga) teisalduskulude väljamõistmine süüdistatavalt. Kaitsja

leiab, et süüdistusega mittepuutumuses olevate kulude jätmine süüdistatavale on täielikult

seadusevastane ning palub sel põhjusel konkreetsete ekspertiisiaktide kulud jätta Eesti

Vabariigi kanda mistahes otsustuses süüdistuse enda sisu kohta.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on selles osas ka seisukoha võtnud ning kaitsja

ei ole apellatsioonis neid seisukohti ümber lükanud. Nii on maakohus välja toonud, et kõik

ekspertiisikulud tuleb lugeda menetluskulude hulka ning ekspertiisikulud saab jätta välja

mõistmata üksnes erandlikel juhtumitel. Hinnates kriminaalasja tehiolusid ja menetluse

esemeks olevaid sündmusi, on kõik eelviidatud ekspertiisid kaasa aidanud kriminaalasja

lahendamisele ja on olnud seega vajalikud. Samuti ei ole ekspertiise tehes rikutud

menetlusõigust.

56. Kaitsja taotleb apellatsioonis ka jätkuvalt:

- L. Jefremovile süüteomenetlues tekitatud kahju hüvitamist alusetu kinnipidamise eest kuni

02.11.2021 summas 21 584,67 euro ning alates 03.11.2021 kuni L. Jefremovi vabastamiseni

iga kalendripäeva eest hüvitist päevamääras 51,27 eurot;

- vahi all viibimise ajal ning kuni kohtuvaidlusteni kehtestatud suhtluspiirangute eest hüvitist

summas 30 000 eurot;

- kinnipidamise ajal kaitsjaga suhtlemise mittevõimaldamise eest hüvitist summas 10 000 eurot;

- perioodil 09.09.2020 kuni 01.01.2021 asukoha pealtkuulamisel kaitsjaga telefonikõnedes

räägitu pealtkuulamise eest hüvitis summas 25 000 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et ka selles osas ei ole asjaolud võrreldes maakohtu otsusega muutunud

ning süüdistatava taotlused hüvitisteks jäävad edutuks. Kuna ringkonnakohus ei muuda

maakohtu otsust ja süüdistatavat süüdistustes õigeks ei mõista, siis ei ole hüvitise

väljamõistmine põhjendatud. Maakohus on välja toonud, et süüdistatava varasem vahi all

pidamine ei ole olnud ebaseaduslik või põhjendamatu ja see ei ole seda ka käesoleval ajal.

Jätkuvalt ei esine kahju hüvitamise alusena ka lisapiirangute kohaldamist. Lisapiirangute

jätkuvat õiguspärasust kontrolliti, mida pidasid lisaks maakohtule põhjendatuks ka

ringkonnakohus ning Riigikohus. Vajaduse möödumisel lisapiirangud ka tühistati.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus ka seoses kohaldatud suhtluspiirangutega

süüdistatavale hüvitise väljamõistmiseks.

Ka ei ole apellatsioonis väljatoodud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda maakohtuga võrreldes

teistsugusele seisukohale seoses väidevate kõnede pealtkuulamise ja kaitsjaga suhtlemise osas.

Samuti on selgitatud süüdistatavale, kuidas tuleb taotleda hüvitist seoses vangla tegevusega.

57. Apellatsioonis taotletakse, et sõltumata kriminaalasja tulemusest tagastada L. Jefremovile

tema elukohas XXX toimunud läbiotsimisel leitud ja ära võetud piip ja grinder ning kolm

sõiduki Porshe Ag XXXXXX kleepsu ning OÜ-le Mels Grupp Land Rover Range Rover

registreerimismärgiga XXX , mis asub politseiparklas. Esimesed kolm ei ole seotud

kriminaalmenetlusega ning sõidukit on heausksel omaniku õigus vallata ja omada.

57.1. Maakohus määras KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele XXX toimunud läbiotsimisel

leitud ja ära võetud piibu ja grinderi. Samuti kolm sõiduki Porshe Ag XXXXXX kleepsu.

Sõiduk Land Rover jäeti käesolevast asjast iseseisvaks menetlusemiseks eraldatud

kriminaalasjade juurde lõpliku seisukoha võtmiseks.

57.2. KrMS § 126 lg 3 p 4 tähendab, et asi on määratud hävitamisele, kuna tegemist on

väärtusetu asja, piraatkauba ja võltsitud kauba hävitatakse või seaduses sätestatud juhul

töötatakse need ümber.

Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu samuti taotletud esemed isikule tagastamisele. Kaitsja

leiab, et need ei seostu kriminaalasja menetlemisega. Porche kleepsud annavad aimu

süüdistatava käitumisest. Nii on ka maakohus välja toonud, et tõendid, sh kleepsud, viitavad

sellele,

et

süüdistatav

on

teinud

ettevalmistavaid

tegevusi

sõiduki

tunnustega

manipuleerimiseks ja selleks vajalikke esemeid on L. Jefremovi valdusest leitud. Kuna tegemist

on väärtusetu või isegi piraatkaubaga, on selle hävitamine põhjendatud. Samale seisukohale

tuleb asuda piibu ja grinderi osas, kuna need kaudselt iseloomustavad L. Jefremovi käitumist

tegude toimepanemisel.

57.3. Samuti ei ole võimalik tagastada käesolevalt sõidukit Land Rover, kuna nagu nähtub

maakohtu otsuses väljatoodust, siis on see jäetud käesolevast kriminaalasjast eraldatud

kriminaalasja juurde lõpliku seisukoha võtmiseks. Seega otsutatakse sõiduki tagastamine

eraldatud menetluses.

58. Kaitsja leiab, et kui muud modus operandi tõendid on olulised, siis tuleb D.B. i ütlused kogu

ulatuses arvata tõendikogumisse ning nendega tuleb arvestada. Maakohus on lugenud osaliselt

D.B. i ütlused ebausaldväärseteks, mistõttu ei ole võimalik ka kogu ulatuses neid ütlusi

arvestada.

59. Üldise argumendina on kaitsja veel välja toonud, et süüdistusakt ei vasta esitatavatele

nõuetele. Ka olevat argument asjakohane käesoleval ajal ning süüdistusakt tuleks tagastada,

kuna tegemist ei ole piisavalt selge ja täpse isikule tehtava etteheitega. Nii ei saa kaitsja

hinnangul süüdistusse kuidagi puutuda prokuröri nägemus süüdistusaktis lk 2 ülevalt 2. lõikes

väidetav narkoaine tarvitamine XXX maja ees, 3. lõikes D.B. i kaasamine bitcoinide ostuks, 4.

lõikes Valga linnas Ford Kuga Valga politseijaoskonna juurde parkimine, 5. lõikes väidetav

etteheide Porche Panameraga sõitmisest, millisega võivat sõita vaid Araabiamaades ja milline

sõiduk on knni peetud kolmanda isiu kasutuses) ega lk 3 ülevalt 1. lõikes BMW-st leitud OBD

pistik.

Kaitsja viitab seega süüdistusakti lehekülgedele 2 ja 3, mille puhul ei ole tegemist süüdistuse

sisuga, vaid nagu ütleb ka süüdistusakti alapunkt 2, on tegemist kuriteo asjaoludega. Süüdistuse

sisu algab süüdistusakti leheküljelt 18. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid süüdistusaktile.

Kui prokurör toobki välja asjasse mittepuutuvaid tõendeid, siis oli maakohtul võimalik need

kõrvale jätta. Nagu nähtub maakohtu otsusest, ei ole tegemist olnud asjakohatute tõenditega

ning kaitsja ei ole vastupidises veennud ka ringkonnakohut.

VII

Kokkuvõte

60. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus

Tartu Maakohtu 16. detsembri 2021 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

/allkirjastatud digitaalselt/