Legislator Case Law & Legislation
2-19-118554/50 AI generated

2-19-118554/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-118554/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata A Pi (P, isikukood xxx) 05.09.2022.a taotlus kohustada M Kt (K) andma Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus A Pi (P,

Legislator headnote

AI generated

2-19-118554/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata A Pi (P, isikukood xxx) 05.09.2022.a taotlus kohustada M Kt (K) andma Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus A Pi (P,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-118554

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi A Pi (P) vastu võla nõudes

Hagihind

3340 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla tn

15, 10122 Tallinn)

Lepinguline esindaja A T

Kostja

A P (isikukood xxx)

Lepinguline esindaja R A

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A Pi (P, isikukood xxx) 05.09.2022.a taotlus kohustada M Kt (K) andma

tunnistajana kirjalikud ütlused.

2. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus A Pi (P,

isikukood xxx) vastu leppetrahvi 2640 (kaks tuhat kuussada nelikümmend) eurot tasumise

nõudes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskuludest 92,01% (üheksakümmend kaks koma null üks protsenti) AS-i

ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kanda ja 7,99% (seitse koma üheksakümmend

üheksa protsenti) A Pi (P, isikukood xxx) kanda.

4. Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus.

5. Määrata menetluskulude jaotuse järgseks AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

menetluskulude suuruseks 49,94 (nelikümmend üheksa koma üheksakümmend neli) eurot.

6. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) avaldus menetluskulude

575,06 (viissada seitsekümmend viis koma null kuus) eurot kindlaksmääramiseks.

7. Rahuldada osaliselt A Pi (P, isikukood xxx) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

8. Määrata menetluskulude jaotuse järgseks A Pi (P, isikukood xxx) menetluskulude suuruseks

1794,20 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend neli koma kakskümmend) eurot.

2 (10)

9. Jätta rahuldamata A Pi (P, isikukood xxx) avaldus menetluskulude 230,80 (kakssada

kolmkümmend koma kaheksakümmend) eurot kindlaksmääramiseks.

10. Tasaarvestada AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) menetluskulude 49,94

(nelikümmend üheksa koma üheksakümmend neli) eurot hüvitamise nõue ja A Pi (P,

isikukood xxx) menetluskulude 1794,20 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend neli koma

kakskümmend) eurot hüvitamise nõue.

11. Välja mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) A Pi (P, isikukood xxx)

kasuks menetluskulud 1744,26 (üks tuhat seitsesada nelikümmend neli koma kakskümmend

kuus) eurot.

12. Välja mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) A Pi (P, isikukood xxx)

kasuks viivis menetluskulude 1744,26 (üks tuhat seitsesada nelikümmend neli koma

kakskümmend kuus) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 1744,26 (üks tuhat seitsesada nelikümmend neli koma kakskümmend kuus) eurot.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas A Pi (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse asjast üle tulnud

asjas Harju Maakohtule 07.11.2019 hagiavalduse raha tasumise nõudes. Kohus võttis hagi 08.11.2019

määrusega menetlusse. Hageja esitas 08.11.2019 riigilõivu tagastamise taotluse, mille kohus lahendas

12.11.2019

määrusega.

Kostja

vastas

hagile

18.12.2019.

Hageja

esitas

07.01.2020

menetlusdokumendi. Kohus määras 23.04.2020 määrusega kirjaliku menetluse. Hageja esitas

07.05.2020 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse ja 07.05.2020 hagiavalduse täienduse kohaselt

vormistati kostjale kuuluvale sõidukile registreerimisnumbriga xxx järgmised leppetrahvid: 1)

Leppetrahv nr 0202002756, aeg 23.09.2016, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 2) Leppetrahv nr 0202002875, aeg 20.10.2016, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 3) Leppetrahv nr 0030040855, aeg

23.10.2016, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 4)

Leppetrahv nr 0202002912, aeg 27.10.2016, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 5) Leppetrahv nr 0220000080, aeg 22.01.2017, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 6) Leppetrahv nr 0030043410, aeg

19.02.2017, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 7)

Leppetrahv nr 0224000635, aeg 24.05.2017, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 8) Leppetrahv nr 0232002254, aeg 17.09.2017, Kaarli pst 2

parklas, summas 40 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest; 9) Leppetrahv nr 0204010833, aeg

3 (10)

23.10.2017, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 10)

Leppetrahv nr 0235000334, aeg 14.11.2017, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 11) Leppetrahv nr 0235000381, aeg 17.11.2017, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 12) Leppetrahv nr 0235000562, aeg

01.12.2017, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 13)

Leppetrahv nr 0235000826, aeg 09.01.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 14) Leppetrahv nr 0235000950, aeg 24.01.2018, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 15) Leppetrahv nr 0237001274, aeg

08.02.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 16)

Leppetrahv nr 0235001189, aeg 19.02.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 17) Leppetrahv nr 0235001238, aeg 01.03.2018, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 18) Leppetrahv nr 0235001385, aeg

15.03.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 19)

Leppetrahv nr 0235001699, aeg 17.04.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 20) Leppetrahv nr 0235001945, aeg 23.05.2018, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 21) Leppetrahv nr 0235002099, aeg

09.06.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. 22)

Leppetrahv nr 0235002138, aeg 14.06.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 23) Leppetrahv nr 0236005297, aeg 15.07.2018, Kaarli pst 2

parklas, summas 40 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest; 24) Leppetrahv nr 0031044811, aeg

18.10.2018, Kaarli pst 2 parklas, summas 40 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest; 25)

Leppetrahv nr 0247000956, aeg 23.10.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 26) Leppetrahv nr 0247000987, aeg 24.10.2018, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 27) Leppetrahv nr 0247001012, aeg

30.10.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 28)

Leppetrahv nr 0254000586, aeg 31.10.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 29) Leppetrahv nr 0247001056, aeg 01.11.2018, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 30) Leppetrahv nr 0093006168, aeg

08.11.2018, Kaarli pst 2 parklas, summas 40 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest; 31)

Leppetrahv nr 0254000744, aeg 09.11.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 32) Leppetrahv nr 0247001128, aeg 14.11.2018, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 33) Leppetrahv nr 0093006176, aeg

14.11.2018, Kaarli pst 2 parklas, summas 40 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest; 34)

Leppetrahv nr 0254001006, aeg 23.11.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 euro

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 35) Leppetrahv nr 0093006187, aeg 26.11.2018, Kaarli pst 2

parklas, summas 40 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest; 36) Leppetrahv nr 0247001360, aeg

27.11.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 37)

Leppetrahv nr 0093006196, aeg 29.11.2018, Kaarli pst 2 parklas, summas 40 eurot parkimistasu

maksmata jätmise eest; 38) Leppetrahv nr 0093006200, aeg 05.12.2018, Kaarli pst 2 parklas, summas

40 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest; 39) Leppetrahv nr 0247001390, aeg 11.12.2018, Kotka

tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 40) Leppetrahv nr 0093006209,

aeg 11.12.2018, Kaarli pst 2 parklas, summas 40 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest; 41)

Leppetrahv nr 0247001427, aeg 12.12.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 42) Leppetrahv nr 0247001476, aeg 13.12.2018, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 43) Leppetrahv nr 0093006223, aeg

14.12.2018, Kaarli pst 2 parklas, summas 40 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest; 44)

Leppetrahv nr 0254001341, aeg 28.12.2018, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 45) Leppetrahv nr 0247001558, aeg 07.01.2019, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 46) Leppetrahv nr 0247001665,

aeg 15.01.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 47)

Leppetrahv nr 0247001704, aeg 16.01.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 48) Leppetrahv nr 0254001586, aeg 21.01.2019, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 49) Leppetrahv nr 0247001782, aeg

22.01.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 50)

4 (10)

Leppetrahv nr 0247001846, aeg 23.01.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 51) Leppetrahv nr 0254001703, aeg 28.01.2019, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 52) Leppetrahv nr 0254001799, aeg

01.02.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 53)

Leppetrahv nr 0254001827, aeg 02.02.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 54) Leppetrahv nr 0247001904, aeg 11.02.2019, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 55) Leppetrahv nr 0254001866, aeg

14.02.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 56)

Leppetrahv nr 0254001923, aeg 15.02.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 57) Leppetrahv nr 0254002063, aeg 20.02.2019, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 58) Leppetrahv nr 0263000227, aeg

23.02.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 59)

Leppetrahv nr 0247001932, aeg 25.02.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 60) Leppetrahv nr 0247001947, aeg 26.02.2019, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 61) Leppetrahv nr 0254002292, aeg

07.03.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 62)

Leppetrahv nr 0254002324, aeg 10.03.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 63) Leppetrahv nr 0254002511, aeg 20.03.2019, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 64) Leppetrahv nr 0254002553, aeg

21.03.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 65)

Leppetrahv nr 0254002730, aeg 30.03.2019, Kotka tn 3 parklas, summas 40 eurot

parkimiskorraldusnõuete eiramise eest; 66) Leppetrahv nr 0263001296, aeg 31.05.2019, Kotka tn 3

parklas, summas 40 eurot parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Hageja taotleb lisaks

leppetrahvidele sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot ja kahju hüvitamist summas 390

eurot. Kahju summas 390 eurot tekkis hagejale seoses kostja sõidukile paigaldatud rattalukule

vigastuste tekitamisega. Kostja esitas 22.05.2020 menetluskulude nimekirja ja tõendid. Hageja esitas

22.05.2020 menetlusdokumendi. Harju Maakohus tegi 10.06.2020 kohtuotsuse, millega rahuldas hagi

osaliselt. Hageja esitas 10.07.2020 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus 21.07.2020

määrusega

võttis

hageja

apellatsioonkaebuse

menetlusse.

Kostja

esitas

29.07.2020

apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tegi 11.08.2020 puuduste kõrvaldamise määruse.

Kostja esitas 21.08.2020 ja 22.08.2020 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi. Kostja esitas

25.08.2020 vastuse hageja apellatsioonkaebusele. Tallinna Ringkonnakohus 26.08.2020 määrusega

võttis kostja apellatsioonkaebuse menetlusse. Hageja esitas 17.09.2020 vastuse kostja

apellatsioonkaebusele. Tallinna Ringkonnakohus 01.10.2020 ja 02.10.2020 kirjades määras

menetlusosalistele tähtajad. Hageja esitas 15.10.2020 seisukoha. Hageja esitas 15.10.2020 taotluse

kaasata kostjana M K. Hageja esitas 23.10.2020 menetlusdokumendi. Kostja esitas 23.10.2020

menetlusdokumendi.

Tallinna

Ringkonnakohtu

30.10.2020

otsusega

rahuldati

hageja

apellatsioonkaebus ja jäeti rahuldamata kostja apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus tühistas osaliselt

Harju Maakohtu 10.06.2020 otsuse, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 2640 euro

väljamõistmiseks kostjalt, jaotas menetluskulud, määras kindlaks menetluskulud ja mõistis hagejalt

välja kostja menetluskulud 307,20 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 3-8). Ringkonnakohus

saatis nimetatud osas tsiviilasja maakohtule uueks lahendamiseks. Muutmata jäeti maakohtu otsus

kostjalt 267 euro väljamõistmiseks hageja kasuks. Maakohtu otsus on jõustunud kostjalt rattaluku

lõhkumisega tekitatud kahju hüvitise 123 euro ja sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmata jätmise

osas. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt maakohus tuvastas ja nimetatu üle puudub vaidlus

apellatsioonimenetluses, et hageja tegi kostjale seoses temale kuuluva sõidukiga parkimistrahve

perioodil 23.09.2016 kuni 31.05.2019. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on jaganud ebaõigesti

tõendamiskoormuse. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas vaidlusalaste alade

puhul oli tegemist tasuliste parkimisaladega, kus paiknesid vastavad liiklus- ja teavitusmärgid ning

oli selge lepingu sõlmimise tahet väljendav infotahvel, mis oli lepingu sõlmimise pakkumuseks.

Maakohus peab lahendama asja uuel läbivaatamisel M. K kostjana kaasamise taotluse. Maakohus ei

ole võtnud selget seisukohta ka hageja nõude vähendamise osas. Harju Maakohtu 11.08.2022

määrusega jäeti läbi vaatamata hageja hagiavaldus kostja vastu 280 euro tasumise nõudes. Jäeti hageja

15.10.2020 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud taotlus M K kostjana kaasamiseks käiguta ning

5 (10)

määrati hagejale avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaeg ning anti hagejale selgitused. Hageja

esitas 23.08.2022 kohtule menetlusdokumendi. Harju Maakohus 26.08.2022 määras asja lahendamise

kirjalikus menetluses ja tähtajad ning andis selgitused. Hageja esitas 05.09.2022 tõendid. Kostja esitas

06.09.2022 menetlusdokumendi. Hageja esitas 14.09.2022 menetlusdokumendi. Kostja esitas

23.09.2022 menetlusdokumendi ja menetluskulude nimekirja.

TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus menetleb hagi hagihinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras

ning jätab välja otsuse kirjeldavast osast hageja nõude põhjendused ja kostja vastuväited nõudele.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus kasutab

TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt

võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama,

miks ta mõnda tõendit ei arvesta (vt ka RKTKo 3-2-1-23-16 p 16).

2. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. TsMS § 253 lg 1 kohaselt kohus võib määrusega kohustada tunnistajat

kirjalikult vastama esitatud küsimusele kohtu määratud tähtaja jooksul, kui tunnistaja kohtusse

ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on kohtu arvates

küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav.

AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 15.10.2020 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse kaasata

kostjana M K. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 otsuse kohaselt käesolevas kohtuasjas peab

maakohus lahendama asja uuel läbivaatamisel M. K kostjana kaasamise taotluse. Harju Maakohus

jättis 11.08.2022 määrusega hageja 15.10.2020 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud taotluse M K

kostjana kaasamiseks käiguta. Hageja sai puuduste kõrvaldamiseks avaldada, kas ta soovib senise

kostja A Pi asendamist uue kostja M Kga või uue kostja M K kaasamist menetlusse A Pi kõrvale.

Hageja taotluse puudusi ei kõrvaldanud. Hageja avaldas 16.08.2022 menetlusdokumendis kohtule, et

hageja loobub kostja asendamise taotlusest. Kohtu hinnangul hageja ei soovi M K osalemist

menetlusosalisena käesolevas kohtuasjas ja hageja loobus taotlusest. Kuivõrd hageja loobus viidatud

taotlusest, siis kohus viidatud taotlust ei lahenda.

Kostja esitas 05.09.2022 menetlusdokumendis kohtule taotluse teha täiendavalt hageja fotode

vaatlust. Kohus selgitab, et TsMS ei näe ette eraldi tõendi liigina dokumentaalse tõendi vaatlust.

Kohus uurib asja lahendamisel dokumentaalseid tõendeid ja kui kohtuasjas esitatud fotod on

dokumentaalseks tõendiks, siis fotode vaatlemine on osa dokumentaalse tõendi uurimisest ja seda ei

pea eraldi taotlema. Kostjal ei ole võimalik antud juhul eraldi taotleda fotode vaatlust.

Kostja esitas 05.09.2022 menetlusdokumendis kohtule taotluse kohustada tunnistaja M Kt andma

kirjalikud ütlused. Kostja muuhulgas leiab, et kostja poolt esitatud tõendid kogumis viitavad vähemalt

kaudselt sellele, et vähemalt Kaarli tn parklas sõidukit kasutas ja parkis teine isik. Kotka tn 3 asuvas

parklas on see eraldi küsimus, kes on seda autot seal parkinud ja kostja soovib neid asjaolusid selgitada

tunnistaja ütluste abil. Kohtu hinnangul ei ole nõuetekohane kostja taotlus kohustada tunnistajat

andma kirjalikud ütlused. Kostja ei ole esitanud taotluses tunnistajale esitatavaid küsimusi. Ühtlasi ei

kuulu taotlus rahuldamisele kostja välja toodud asjaoludel (kostja soovib selgitada tunnistaja M K

abil, kes parkis autot Kotka tn 3 asuvas parklas). Kostja on kohtule tõendina esitanud 22.05.2020

koopia volikirjast sõiduki kasutamiseks (dtl 451), mille järgi hageja volitas M Kt kasutama hagejale

kuuluvat sõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Kostja on kohtule tõendina esitanud 22.05.2020 M

6 (10)

K seletuskirja (dtl-d 454-455), milles välja toodu kohaselt: „Seoses sõiduauto XXX reg. numbriga xxx

kasutamisega perioodil 2016-2019. a parkisin seda KÜ Kotka 3 parklas [---]“. Hageja ei ole

vaidlustanud viidatud kostja tõendite usaldusväärsust. M K seletuskirjast nähtuvalt parkis M K

perioodil 2016-2019 kostja sõidukit XXX registreerimismärgiga xxx Kotka tn 3 asuvas parklas,

mistõttu ei vaja see täiendavat tõendamist. Kohus jätab rahuldamata kostja 05.09.2022 taotluse

kohustada tunnistaja M Kt andma kirjalikud ütlused.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 otsuse kohaselt käesolevas kohtuasjas tühistati osaliselt

Harju Maakohtu 10.06.2020 otsus, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 2640 euro

väljamõistmiseks kostjalt, jaotas menetluskulud, määras kindlaks menetluskulud ja mõistis hagejalt

välja kostja menetluskulud 307,20 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 3-8). Ringkonnakohus

saatis nimetatud osas tsiviilasja maakohtule uueks lahendamiseks.

Kohtul tuleb käesolevas asjas uuesti lahendada hageja nõue 2640 eurot kostja vastu.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tõendamist mittevajavateks (TsMS § 231

lg 2 ja 238 lg 1 p 1): hageja tegi kostjale seoses kostjale kuuluva sõidukiga registreerimismärgiga xxx

parkimistrahve perioodil 23.09.2016 kuni 31.05.2019 kokku 66 korda (56 korral viitega parkimisalale

Kotka 3 ja 10 korral viitega parkimisalale Kaarli pst 2) ning iga korra eest eraldi parkimistrahv

summas 40 eurot. Kokku hageja tegi kostjale perioodil 23.09.2016 kuni 31.05.2019 parkimistrahve

2640 euro (66 * 40 =2640) eest, millest 2240 (56 * 40 = 2240) eurot on viitega parkimisalale Kotka

3 ja 400 (10 * 40 = 400) eurot on viitega parkimisalale Kaarli pst 2.

Hageja soovis hagiavalduse tagasi võtta ja Harju Maakohus 11.08.2022 määrusega võttis hagi

tagasivõtmise vastu ning jättis hagiavalduse leppetrahvi 280 eurot tasumise nõudes läbi vaatamata

järgmiste leppetrahvinõuete osas: leppetrahv nr 0254001492, aeg 11.01.2019, Kaera tn 22 parklas,

summa 40 eurot; leppetrahv nr 1003000320, aeg 07.08.2019, Kotka tn 3 parklas, summa 40 eurot;

leppetrahv nr 1003000365, aeg 14.08.2019, Kotka tn 3 parklas, summa 40 eurot; leppetrahv nr

1003000408, aeg 15.08.2019, Kotka tn 3 parklas, summa 40 eurot; leppetrahv nr 1003000421, aeg

22.08.2019, Kotka tn 3 parklas, summa 40 eurot; leppetrahv nr 1003000594, aeg 24.09.2019, Kotka

tn 3 parklas, summa 40 eurot; leppetrahv nr 1003000676, aeg 18.10.2019, Kotka tn 3 parklas, summa

40 eurot. Viidatud läbi vaatamata jäetud leppetrahvinõuded 280 eurot ei sisaldu eespool nimetatud

2640 euros, mille osas Tallinna Ringkonnakohus saatis tsiviilasja maakohtule uuesti lahendamiseks.

4. Kohtu hinnangul ei kuulu rahuldamisele hageja hagiavaldus kostja vastu 2640 euro tasumise

nõudes. Kohtuasja materjalidest ja asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja sõidukit

registreerimismärgiga xxx parkis Kotka 3 ja Kaarli pst 2 parkimisalal M K, mitte kostja. Samuti ei

ole kostjale teatatud leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Tõendamist pole leidnud ka kostja

sõiduki registreerimismärgiga 002 MJG parkimine kostja poolt Kotka 3 ja Kaarli pst 2 parkimisalal

rikkudes parkimistingimusi. Kohus põhjendab seisukohti alljärgnevalt.

5. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi kostjale seoses kostjale kuuluva sõidukiga

registreerimismärgiga xxx parkimisega parkimistrahve perioodil 23.09.2016 kuni 31.05.2019 kokku

66 korda (56 korral viitega parkimisalale Kotka 3 ja 10 korral viitega parkimisalale Kaarli pst 2) ning

iga korra eest eraldi parkimistrahv summas 40 eurot. Hageja hagis tõi muuhulgas välja, et hageja poolt

kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja

parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat

parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui

sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on

sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi

summas kuni 57 eurot. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki nr xxx vastutav

kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud kostja.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma

teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu

(üüri). Kohus leiab, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Parkimiseks

tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes (vt ka RKTKo

3-2-1-82-16 p 22). Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto

juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

7 (10)

lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on

võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt

kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab

kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

7. Hageja heidab kostjale sisuliselt ette 66 korral hageja hallatavates parklates (56 korral

parkimisalal Kotka 3 ja 10 korral parkimisalal Kaarli pst 2) lepingute rikkumist kostja poolt perioodil

23.09.2016 kuni 31.05.2019 ja hageja nõuab kostjalt leppetrahvi iga korra eest 40 eurot (kokku 2640

eurot). Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise

eeldusteks on poolte vahel kehtiva lepingu olemasolu, hagejal lepingust tulenev kohustus tasuda

leppetrahvi (leppetrahvi kokkuleppe olemasolu), leppetrahvi aluseks olevate asjaolude saabumine ja

hageja teatamine nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul kostjat leppetrahvist ning kostja poolne

leppetrahvi tasumise kohustuse rikkumine.

Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et kostja ei olnud hagiavalduses märgitud perioodil hagejaga

lepingulistes suhetes. Kohus järgnevalt hindab, kas hageja ja kostja vahel oli kehtiv leping.

8. Kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited (TsMS § 230 lg 1) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, autojuhi isikuga

seotud asjaolude väljaselgitamine on hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on

objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada (RKTKo 3-2-

1-82-16 p 24). Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt

ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et

autot juhtis muu isik (vt RKTKo 3-2-1-68-16 p 31). Antud juhul kostjal, kes on auto omanik või

vastutav kasutaja, on võimalik eeldus ümber lükata ning tõendada, kes tegelikult autot juhtis. Kui

kohus loeb kostja esitatud tõendite põhjal tõendatuks asjaolu, et autot juhtis muu isik, mitte kostja,

tuleb kostja vastu esitatud hagiavaldus jätta rahuldamata, sest hageja ja kostja vahel puudub leping.

Kostja on kohtule tõendina esitanud 22.05.2020 koopia volikirjast sõiduki kasutamiseks (dtl 451),

mille järgi hageja volitas M Kt kasutama hagejale kuuluvat sõidukit XXX xxx registreerimismärgiga

002 MJG. Kostja on kohtule tõendina esitanud 22.05.2020 M K seletuskirja (dtl-d 454-455), milles

välja toodu kohaselt: „Seoses sõiduauto XXX reg. numbriga xxx kasutamisega perioodil 2016-2019.

a parkisin seda KÜ Kotka 3 parklas [---] Olen mõnikord parkinud sõiduautot selle ajavahemikus

Kaarli pst parklas Kesklinnas seoses lähedal asuva tööga. Kahjuks mulle polnud arusaadav, et nendes

kohtades kehtivad parkimise erafirma tingimused. [---]“. Hageja ei ole vaidlustanud viidatud kostja

tõendite usaldusväärsust. M K seletuskirjast nähtuvalt parkis M K ajavahemikus 2016-2019 kostja

sõidukit registreerimismärgiga xxx, millele tehti parkimistrahvid, Kotka tn 3 asuvas parklas ja

kesklinnas Kaarli pst parklas (hagis avaldatud parkimisala aadress Kaarli pst 2). Kohus loeb kostja

esitatud tõendite põhjal tõendatuks, et kostja sõidukit registreerimismärgiga xxx juhtis (parkis) Kotka

3 ja Kaarli pst 2 parkimisalal vaidlusaluste leppetrahvide 2640 eurot (23.09.2016 kuni 31.05.2019

perioodil 56 korral parkimisalal Kotka 3 ja 10 korral parkimisalal Kaarli pst 2) tegemise ajal muu isik,

mitte kostja. Seega hageja ja kostja vahel puudub leping, mille alusel haginõude aluseks olevat

leppetrahvi 2640 eurot nõuda. Rahuldamisele ei kuulu hageja hagi kostja vastu leppetrahvi 2640 euro

tasumise nõudes.

9. Isegi kui eeldada, et hageja ja kostja vahel oli kehtiv leping, siis kostjale ei ole teatatud

leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul.

Hageja 07.11.2019 hagis avaldas, et leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki

kojameeste vahele (dtl 561). Kostja 05.09.2022 menetlusdokumendis avaldas, et pole kätte saanud

ühtegi hageja trahvi ja polnud nendest ka teadlik enne kui ta sai osast nendest hageja 11.07.2019

kiirmenetluse avaldusest teada. Vastupidist pole hageja tõendanud ja kostja ei võta omaks asjaolu, et

selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele oli vastavatel päevadel jäetud mingid nõuded. Kostja leiab,

8 (10)

et hageja leppetrahvide nõudmine on hilinenud, sest need esitati mõistliku aja möödudes ja kostja pole

seega kohustatud neid leppetrahve tasuma (dtl 737).

Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse

rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS

§ 159 lg-s 2 sisalduv mõiste mõistlik aeg tähistab määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada

iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt RKTKo 3-2-1-28-08 p 13). Mõistlik aeg peab jääma

rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS

§-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest

lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt RKTKo 3-2-1-142-11 p 16;

RKTKo 2-16-18005 p 13).

Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule

suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles

teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus

või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste

asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on

tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et

lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab

tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks

mõistliku viisi (vt RKTKo 3-2-1-53-17, p 13). Antud juhul hageja peab tõendama, et ta on valinud

leppetrahvi tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Hageja ei ole välja toonud erandlike asjaolude

esinemist (nt orkaani esinemine), mistõttu mõistlik viis käesoleval juhul tahteavalduse edastamiseks

parkimistrahvi korral on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi

kojamehe vahele (vt ka RKTKo 2-17-117146, p 12).

Hageja on kohtule esitanud 05.09.2022 menetlusdokumendis fotod vaidlusaluste leppetrahvide 2640

eurot (23.09.2016 kuni 31.05.2019 perioodil 56 korral parkimisalal Kotka 3 ja 10 korral parkimisalal

Kaarli pst 2) asjaolude kohta. Fotodelt nähtub, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele leppetrahvi teatised pärast 31.05.2019 leppetrahve. See ei tõenda, et hageja jättis kostja sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised haginõude aluseks olevate vaidlusaluste

leppetrahvide 2640 eurot (23.09.2016 kuni 31.05.2019 perioodil) osas. Haginõude aluseks olevate

vaidlusaluste leppetrahvide 2640 eurot (23.09.2016 kuni 31.05.2019 perioodil) osas nähtub selgelt

ainult 12.12.2018 leppetrahvi nr 0247001427 (parkimisala Kotka 3) fotolt, et hageja jättis kostja

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise. Fotodelt ei nähtu, et hageja jättis kostja

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele haginõude aluseks olevate vaidlusaluste leppetrahvide 2640 eurot

(23.09.2016 kuni 31.05.2019 perioodil) teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist, välja arvatud

12.12.2018 leppetrahv nr 0247001427 (parkimisala Kotka 3) osas. Seega tõendamist pole leidnud, et

hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise

tuvastamist kõigil kordadel. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja ei valinud leppetrahvinõudest

teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning hageja pole teatanud

kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Tulenevalt VÕS § 159 lg-st

2 on hageja kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi 2640 eurot nõuda.

10. Ringkonnakohtu juhise järgi tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas vaidlusalaste alade

puhul oli tegemist tasuliste parkimisaladega, kus paiknesid vastavad liiklus- ja teavitusmärgid ning

oli selge lepingu sõlmimise tahet väljendav infotahvel, mis oli lepingu sõlmimise pakkumuseks.

Hageja on kohtule esitanud 05.09.2022 menetlusdokumendis fotod vaidlusaluste leppetrahvide 2640

eurot (23.09.2016 kuni 31.05.2019 perioodil 56 korral parkimisalal Kotka 3 ja 10 korral parkimisalal

Kaarli pst 2) asjaolude kohta. Hageja on kohtule esitanud 23.08.2022 menetlusdokumendis Google

tänavavaate kuvatõmmised Kotka 3 ja Kaarli pst 2 parkimisala sissesõidu kohta ning üldise AS

Ühisteenused parkimistingimuste lehe.

Kohtule esitatud vaidlusaluste leppetrahvide 2640 eurot nõudest ja fotodelt nähtub, et kostja sõiduk

on pargitud. Esitatud fotodelt ei ole valdavalt näha, kuhu kostja sõiduk on täpselt pargitud ja kas kostja

sõiduk on pargitud Kotka 3 või Kaarli pst 2 parkimisalasse, millele kohalduvad hageja

9 (10)

parkimistingimused. Hageja esitatud parkimisala sissesõidu Google tänavavaate kuvatõmmis ja

üldine AS Ühisteenused parkimistingimuste leht ei tõenda, et kostja sõiduk oli pargitud hageja

parkimistingimustega määratletud kohas ja hageja parkimistingimused olid nähtavad. Kohus

eelnevalt luges tõendatuks, et kostja sõidukit registreerimismärgiga xxx juhtis (parkis) Kotka 3 ja

Kaarli pst 2 parkimisalal vaidlusaluste leppetrahvide 2640 eurot (23.09.2016 kuni 31.05.2019

perioodil 56 korral parkimisalal Kotka 3 ja 10 korral parkimisalal Kaarli pst 2) tegemise ajal muu isik,

mitte kostja. Eeltoodust tulenevalt tõendamist pole leidnud kostja sõiduki registreerimismärgiga 002

MJG parkimine kostja poolt Kotka 3 ja Kaarli pst 2 parkimisalal rikkudes parkimistingimusi.

11. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi kostja vastu leppetrahvi 2640 eurot tasumise nõudes

(23.09.2016 kuni 31.05.2019 perioodil 56 korral parkimistrahv parkimisalal Kotka 3 ja 10 korral

parkimistrahv parkimisalal Kaarli pst 2 ning iga korra eest eraldi parkimistrahv summas 40 eurot).

12. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitas hagiavalduse ja maakohus 10.06.2020 otsuses lahendas hagiavalduse hagihinnaga 3340

eurot. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu 10.06.2020 otsuse kostjalt 267 euro

väljamõistmiseks hageja kasuks. Kohus on kohtuasjas rahuldanud hagiavalduse osaliselt nõuetes,

millelt arvestatud hagihind on 267 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 7,99% ulatuses (267

3340-st on 7,99%). Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab

menetluskuludest 7,99% kostja kanda ning 92,01% hageja kanda.

13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu 26.08.2022 kirjas määratud tähtajaks hiljemalt

15.09.2022. Varasemalt hageja avaldas menetluskulude kohta 07.05.2020 menetlusdokumendis, et

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja 10.07.2020 apellatsioonikaebuses, et tasutud

riigilõivu menetluskulude vaidlustamisel 50 eurot ja vaidlustamisel 275 eurot. Kokku 625 eurot.

Riigilõivu tasumine on seadusest tulenevalt põhjendatud vältimatu menetluskulu (TsMS § 139 lg 1),

sh

hagiavalduse

ja

apellatsioonikaebuse

esitamisel.

Menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramise

peale

apellatsioonkaebuse

esitamisel

tasutakse

riigilõivu

eurot

(riigilõivuseaduse §59 lg 16). Eeltoodust tulenevalt on menetluskulude jaotuse eelsed hageja

menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 625 euro ulatuses (300+50+275=625).

Hageja põhjendatud menetluskulude jaotuse eelsed menetluskulud 625 eurot jäävad menetluskulude

jaotuse järgi kostja kanda 7,99% ulatuses, st 49,94 euro ulatuses (7,99% 625-st on 49,94). Kohus

määrab kindlaks menetluskulude jaotuse järgsed hageja põhjendatud menetluskulud 49,94 eurot.

Kohus jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 575,06 euro ulatuses rahuldamata

(625-49,94 = 575,06).

14. Kostja 23.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt menetluskulud 1590 eurot ilma

käibemaksuta. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 1590 eurot (13,25 tundi

õigusabi osutamist tunnitasuga 120 eurot). Kostja 23.10.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt

menetluskulud apellatsioonmenetluses 75 eurot (tasutud riigilõiv). Kostja 22.05.2020 menetluskulude

nimekirja kohaselt menetluskulud 360 eurot (4,5 tundi õigusabi osutamist tunnitasuga 80 eurot).

Kokku kostja nõuab lepingulise esindaja tasu 1950 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu

75 eurot (kokku 2025 eurot). Kostja nõuab menetluskulusid ilma käibemaksuta, millest kohus lähtub.

Kohtuvaidluse mahtu ja keskmist õiguslikku keerukust arvestades on kohtu hinnangul

menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja toimingud vajalikud ning toimingute tegemise

ajakulu põhjendatud. Kohtuvaidlus eeldas dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist

koostööd, õiguslikku analüüsi, mis on ajamahukas. Kostjat esindas kohtumenetluses toimingute

tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS §

218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas lepingulise esindaja tunnitasu on

põhjendatud vastavalt taotletule 120 eurot ja 80 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et

10 (10)

maksimaalselt sai kostja lepingulisel esindajal käesolevas asjas lepingulise esindaja toiminguteks (sh

nt materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs ja menetlusdokumentide koostamine) kuluda 13,25 tundi

tunnitasuga 120 eurot ja 4,5 tundi tunnitasuga 80 eurot.

Kostja

nõuab

menetluskuludena

apellatsioonkaebuselt

tasutud

riigilõivu

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb

rahuldamata (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohtu 30.10.2020 otsusega jäeti rahuldamata kostja

apellatsioonkaebus. Kohus jätab kostja kanda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 75 eurot.

Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud

toimingutest (sh võttes arvesse, et kostja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi),

siis on menetluskulude jaotuse eelsed kostja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 1590 euro

(13,25*120=1590) ja 360 euro (4,5*80=360) ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulude

jaotuse eelsed kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 1950 euro ulatuses (1590+360=1950).

Kostja põhjendatud menetluskulude jaotuse eelsed menetluskulud 1950 eurot jäävad menetluskulude

jaotuse järgi hageja kanda 92,01% ulatuses, st 1794,20 euro ulatuses (92,01% 1950-st on 1794,20).

Kohus määrab kindlaks menetluskulude jaotuse järgsed kostja põhjendatud menetluskulud 1794,20

eurot.

Kohus jätab kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 230,80 euro ulatuses rahuldamata

(2025-1794,20 = 230,80).

15. TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kui pooled esitavad kohtumenetluses

teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada (vt ka RKTKm 3-

2-1-56-06 14).

Käesolevas asjas on pooled teineteise vastu esitanud tasaarvestatavad nõuded. Kohus tasaarvestab

poolte rahuldatud nõuded (menetluskulude jaotuse järgsed hageja menetluskulud 49,94 eurot ning

kostja menetluskulude jaotuse järgsed menetluskulud 1794,20 eurot). Tasaarvestuse tulemusena lõpeb

hageja menetluskulude hüvitamise nõue 49,94 eurot tervikuna. Kostja menetluskulude hüvitamise

nõue lõpeb 49,94 euro ulatuses. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1744,26

eurot (1794,20-49,94 =1744,26).

Vastavalt kostja taotlusele mõistetakse välja hagejalt kostja kasuks viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik