2-20-12279/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-12279

Kohtuasi

X hagi Y vastu õigusvastase kahju tekitamise

lõpetamiseks,

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks ning mittevaralise kahju hüvitise ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Janno Perv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 14. juuni 2021. a otsus osas, millega maakohus rahuldas

hageja kahjuhüvitise nõude 1000 eurot ületavas osas ja viivisenõude sellest

suuremalt kahjuhüvitiselt (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Ülejäänud osas jätta maakohtu

otsus muutmata, sh ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ebaõigete andmete

ümberlükkamise osas (resolutsiooni p 4).

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Rahuldada X hagi Y vastu.

3.2. Mõista Y-lt X kasuks välja:

3.2.1. mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot;

3.2.2. alates 25. augustist 2020 kuni hüvitise (1000 eurot) tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis.

2-20-12279

3.3. Kohustada Y avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse

jõustumist sotsiaalvõrgustiku Facebook vahendusel enda kasutaja „Y“ (url:

https://www.facebook.com/YYY)

postitusena

ja

hoida

seda

avalikult

kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik

missuguste

täiendusteta

järgmine

tekst:

„AVALDASIN

X

KOHTA

VALEVÄITEID: Avaldasin X kohta mitmeid valeväiteid. Mul puuduvad

ükskõik missugused andmed alljärgnevate väidete esitamiseks ning sellest

tulenevalt on kõik alljärgnevalt loetletud väited täiesti ebaõiged: X tegeleb

narkoäriga; X on varas; X on julgestuspolitsei informaator-kits ning käis klubi

kohta mentidele infot andmas“.

3.4. Jätta maakohtus kantud menetluskulud Y kanda.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 25. augustil 2020 Pärnu Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

kohustada kostjat lükkama sotsiaalvõrgustikus Facebook kostja kasutaja postitusena ümber

hageja kohta avaldatud valeväited, eemaldama osaliselt kostja 7. augusti 2020. a postituse ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel,

samuti alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni hüvitiselt seadusjärgses määras viivise.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude

hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

1.1. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas 7. augustil

2020 oma Facebooki lehel järgmise postituse (ebaõiged faktiväited ja ebakohased

väärtushinnangud alla joonitud): „Autot kasutatakse omavoliliselt, puudub kindlustus ja on

registrist maas. Palun jagage ja andke mulle infot auto asukoha kohta. €500.- Autol lõhuti

roolilukk C ja kolme endise eesti Bandidose liikme poolt. C on enda nimel olev sõidukorras

auto olemas. C elab koos X alates aug 2019. Kuna uurisin tuttavatelt X kohta infot sain täna

sellise texti Tsau! X aka W. Elas ennem tai naisega keda narriti kollane koer. Ajas klubi sees

kahe teise jobuga salaja klubi eest varjates narkoäri. On endine ment ja julgestuspolitsei

informaator-kits. Pani maha klubi relvaseersant Q ja käis mentidele infot andmas klubi kohta.

2-20-12279

Väga salakaval ja ahne tüüp. Petis. Visati klubist välja ja mingit autoriteeti ei oma. Narkoäri

vist ei too enam sisse! Nüüd varastab autosi! Politsei pidas Rohuküla sadamas auto kinni ja

lubas edasi sõita!!!“. Lisaks kasutas kostja postituse kommentaarides hagejast fotot ning

avaldas sõiduki foto.

1.2. Kostja käitumine on õigusvastane.

Kirjutades hageja kohta „Narkoäri vist ei too enam sisse!“, avaldas kostja hageja kohta ebaõige

faktiväite, et hageja on narkoärikas (1. väide). Hageja mõisteti küll 2012. a jaanuaris

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kokkuleppemenetluses süüdi selle eest, et ta andis 2011. aastal

tuttavale 8,65 g kokaiini, kuid hageja ei teinud seda raha eest. Sellest on nüüdseks möödas

kaheksa aastat. Hageja ei tegele narkoäriga. Lisaks on kostja ebaõige faktiväitega andnud

hageja kohta ka negatiivse hinnangu, sest narkoäriga tegelemine on ühiskonnas taunimisväärne.

Kirjutades hageja kohta „Nüüd varastab autosi!“, avaldas kostja hageja kohta ebaõige

faktiväite, et hageja on varas (2. väide). Lisades postituse alla foto punasest maasturist, jääb

lugejale mulje, et hageja on selle sõiduki varastanud. Hageja ei ole midagi sellist teinud. Hagejat

ei ole kuriteos süüdi tunnistatud. Lisaks on kostja ebaõige faktiväitega andnud hageja kohta ka

negatiivse hinnangu, sest varastamist peetakse ühiskonnas taunimisväärseks.

Kirjutades hageja kohta: „julgestuspolitsei informaator-kits“ ja „käis mentidele infot andmas

klubi kohta“, avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite, et hageja on n-ö koputaja

(3. väide). Ühtlasi oli see hageja au ja head nime kahjustav, kuna põhjustab lugejates

usaldamatust ja põlgust.

Kirjutades hageja kohta: „Väga salakaval ja ahne tüüp. Petis“, avaldas kostja ebaõige faktiväite,

et hageja on pettur (4. väide). Ühtlasi oli tegemist ebakohase väärtushinnanguga, mis lõi

hagejast negatiivse kuvandi.

Kostja kasutas postituse kommentaarides hageja pilti, mis on käsitatav hageja isiklike õiguste

rikkumisena (kujutise õigustamatu kasutamine), sest hageja ei olnud andnud selleks nõusolekut.

1.3. Sõltumata sellest, kas tegemist on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste hinnangutega,

peab kostja hüvitama hagejale postitusega tekitatud mittevaralise kahju.

Kostja postitust on hagi esitamise aja seisuga jagatud 308 korda. Kuna spetsialist F selgituse

kohaselt on keskmise kasutaja jälgijate arv 300, jõudis postitus eeldatavasti 92 400 inimeseni

(300×308), s.o väga suure inimeste hulgani Eesti kontekstis. Lisaks ei olnud postituse

avaldamine piiratud kostja sõpradega, st tema postitust nägi igaüks, st tegelikult jõudis postitus

veel suurema hulga inimesteni.

Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata ning postitus tervikuna jätab hagejast inetu mulje

ja annab eksitava ettekujutuse. Keskmisele lugejale jääb ekslik mulje, et hageja tegeleb

narkoäriga ning on koputaja, varas ja petis. Selline tekst laimab hagejat ja põhjustab hagejale

mainekahju. Positus pani hagejat end tundma halvasti ja alandatult, see rikkus hageja meeleolu

ning kujundas negatiivselt hageja mainet. Hageja pidi tundma avalikult häbitunnet tegude eest,

mida ta ei ole teinud. Kostja avaldatud laim põhjustas hagejale ebamugavustunnet avalikes

kohtades viibides ja teiste inimestega suheldes. Inimesed esitavad hagejale küsimusi ja on

hakanud kahtlema tema usaldusväärsuses. Hagejal on tekkinud hingeline valu ja psüühiline

häiritus. Kostja põhjustas hagejale ulatusliku mainekahju. Mittevaralise kahju tekkimist saab

ülalkirjeldatud olukorras eeldada.

2-20-12279

Kahjuhüvitise suurust määrates tuleb arvestada, et postitus jõudis väga suure hulga inimesteni.

Arvestades kostja vanust, haridust, elukogemust ja tegutsemist ettevõtjana, pidi kostja mõistma

enda käitumise õigusvastasust ning hagejale kahju tekkimist. Kostja käitus tahtlikult ega

kontrollinud teabe õigsust. Kostja eesmärk oli kavatsetult ja tahtlikult hagejale kahju tekitada.

Kostja majanduslik seisund võimaldab tal hüvitist maksta ning välja tuleks mõista võimalikult

suur hüvitis, et kostjat edaspidiseks mõjutada.

1.4. Lisaks peab kostja lõpetama kahju tekitava tegevuse ning eemaldama postitusest ebaõiged

faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud, samuti lükkama ebaõiged faktiväited ümber.

1.5. Kostja peab tasuma hagejale alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist.

2. Hageja esitas 25. augustil 2020 hagi tagamise taotluse ning Pärnu Maakohus rahuldas

26. augusti 2020. a määrusega taotluse osaliselt. Maakohus kohustas hagejat tasuma 275 euro

ulatuses tagatist ning kandis registriosa nr 933333 neljandasse jakku esimesele vabale

järjekohale hageja kasuks 5500 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi.

3. Hageja võttis 10. detsembril 2020 hagi tagasi osas, milles ta palus kohustada kostjat lõpetama

kahju tekitava tegevuse, ning Pärnu Maakohus jättis 14. juuni 2021. a määrusega postituse

eemaldamise nõude osas hagi nõude tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue ebaselge ja tõendamata ning postitus on juba

pikemat aega eemaldatud, st hageja nõue on osaliselt täidetud.

4.2. Kostja selgitas postituse tegemist sellega, et pooled olid kuni 2019. a suveni sõbrad ning

ligi 30 aastat tuttavad. Kostja postitus oli tehtud äärmise vaimse valu ja pinge all, sest kostja sai

teada oma abikaasa (C) ja hageja reeturlikust käitumisest, s.o sellest, et nad elavad koos. See

asjaolu oli kostjale eriti solvav ja valus, kuna käimas oli abikaasade abielulahutuse ja vara

jagamise protsess Ameerika Ühendriikides ning hageja aitas kostja abikaasal ühisvara enda

valdusesse saada ja vara peita. Postitust ei ole tehtud tahtlikult, eesmärgiga hagejat solvata.

Hageja ei ole sellekohaseid väiteid tõendanud.

Hageja esitatud F selgitus tuleb jätta tõendina arvestamata. Iseenesest võib olla tegemist

asjatundja arvamusega, kuid kostjale ei ole teada asjatundja isik, samuti ei ole selged arvamuse

aluseks olevad arvutused ja metodoloogia.

4.3. Kostja ei ole avaldanud valeväiteid.

Hageja on ise kinnitanud seda, et ta on tegelenud narkootiliste ainetega, viidates hagiavalduses

kriminaalasjale. Kostjale teadaolevalt on hagejal olnud narkootiliste ainete käitlemise tõttu veel

kokkupuuteid õiguskaitseorganitega. Kostjale teadaolevalt pidas Norra politsei hageja

2000. aastate alguses ebaseaduslike ainete käitlemise tõttu kinni, ta mõisteti Norras

vanglakaristust kandma ning toodi Eesti kinnipidamisasutusse. Kostja taotleb Politsei- ja

Piirivalveametilt ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonnalt teavet 2015–2020 hageja

toimepandud seaduserikkumiste ja kantud karistuste kohta.

2-20-12279

Kostja kasutas hageja kohta postituses sõna „varas“, sest 7. augusti 2020. a öösel

teisaldati/varastati kostja Hiiumaa elukohast kostjale kuuluv sõiduk Ford F150 ning kostja pidas

hagejat sõiduki teisaldajaks/vargaks. Hageja oli suuteline võtma sõiduki ebaseaduslikult enda

valdusesse. Rooliluku eemaldamiseks oli vaja kasutada jõudu või tööriistu. Kui kostja sai teada,

et sõiduki teisaldamise juures viibis ka tema abikaasa, kustutas ta postituse. Hageja ei ole seda

sündmust eitanud.

Kostja kopeeris teabe selle kohta, et hageja on n-ö koputaja, teiste kasutajate lehtedelt ja tal ei

olnud andmeid sisu tõele vastavuse kohta. Seda, et hageja on andnud õiguskaitseorganitele

infot, saab kinnitada tunnistajana Q.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus rahuldas 14. juuni 2021. a otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot ja alates hagi esitamisest kuni hüvitise

tasumiseni hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Samuti kohustas

maakohus kostjat avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist

sotsiaalvõrgustiku Facebook vahendusel enda kasutaja postitusena teksti valeandmete

ümberlükkamiseks ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta ning hoidma

seda avalikult kättesaadavana vähemalt kaks kuud. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda, kuid ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

5.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja tegi 7. augustil 2020 Facebooki postituse ning kostja väitel on postitus kustutatud,

ei ole teada, millal postitus kustutati;

-

hagi esitamise aja seisuga (25. august 2020) oli postitust jagatud 308 korda;

-

Harju Maakohus mõistis XX.XX.XXXX otsusega hageja karistusseadustiku (KarS) §

184 lg 1 alusel süüdi ühe 2011. aastal toime pandud episoodi eest ning Q süüdi KarS §

184 lg 1 ja § 268¹ lg 1 alusel.

5.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta kolm ebaõiget

faktiväidet ja ebakohase väärtushinnangu ning teotanud hageja au, st käitunud õigusvastaselt

VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg 2 tähenduses.

Kostja avaldatud väide, et hageja tegeleb narkoäriga, on õigusvastane. See väide on käsitatav

faktiväitena, millega hagejale omistatakse narkoäriga tegelemine. Postitusest ei selgu, millist

konkreetset narkoäri on hageja ajanud, kuid sellest on üheselt arusaadav, et hagejale

omistatakse tegevust, mis on õiguspärase käitumisega vastuolus. Kostjal tuli tõendada, et

hageja on postituse ajal ja vahetult enne seda tegelenud narkoäriga (KarS 12. peatüki 1. jaos

sätestatud kuritegudega), kuid kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Postitusest on arusaadav, et

hagejale omistatakse õigusvastast korduvat tegevust seoses narkootiliste ainetega postituse

tegemise ajal ja vahetult enne seda. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsus, millega hageja

mõisteti KarS § 184 lg 1 järgi süüdi ühes episoodis narkootilise aine käitlemises, ei tõenda seda,

et hageja on 2020. aastal selliseid süütegusid toime pannud.

Kostja avaldatud väide, et hageja varastab autosid, on õigusvastane. See väide on käsitatav

faktiväitena. Vargus tähendab igapäevaelus ja ka KarS § 199 tähenduses võõra asja äravõtmist

ja selle ebaseaduslikku omastamist. Kui keegi nimetab teist vargaks, siis on arusaadav, et isik

on kelleltki midagi ära võtnud eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada. Postituse juurde on

lisatud foto sõidukist, mille varguses kostja hagejat süüdistab. Arvestades kostja väidet, et ta

2-20-12279

pidas hagejat vargaks, kuid saades teada, et tema abikaasa oli sõiduki teisaldamise juures,

kustutas kostja postituse, on kostja kinnitanud, et ta avaldas hageja kohta faktiväite, mis ei vasta

tegelikkusele.

Kostja avaldatud väited selle kohta, et hageja on julgestuspolitsei informaator ja kits ning et

hageja käis klubi kohta mentidele infot andmas, on käsitatavad faktiväidetena, mis ei vasta

tegelikkusele. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus ei

kinnita kostja väiteid. Kuigi selle otsusega mõisteti süüdi ka Q, ei anna erinevate isikute

süüdimõistmine erinevate süüdistuste alusel alust arvata, et isik, kellele inkrimineeriti vähem

kuritegusid, on julgestuspolitsei informaator ja ta käis klubi kohta infot andmas.

Kostja avaldatud väide selle kohta, et hageja on petis, on käsitatav ebakohase

väärtushinnanguna, s.o isikuõiguste rikkumisena, mis on inimväärikust alandav. Kostja ei ole

vastuväiteid sellele esitanud.

Hagejast pildi lisamine postituse juurde teenis eesmärki siduda konkreetne isik, kelle kohta

väiteid esitati, isiku nimega. Kostja käitumine on taunimisväärne. Kogu postitus jätab mulje, et

hageja on isik, kes rikub õiguskorda ja politsei ei tee midagi, et hoida ära varastatud sõidukiga

sõitmist. Postitusega taotletud eesmärgiks on näidata hagejat isikuna, kes tegeleb narkoäriga ja

varastab ning politsei ei pea isegi kinni, kui varastatud sõidukiga sõidetakse, mis annab alust

arvata, et hageja on politsei informaator.

5.3. Kostja on hagejat solvanud ja pannud hagejat ennast halvasti ja alandatult tundma. Kostja

on teotanud hageja au ning ta peab VÕS § 134 lg-te 2, 5 ja 6 alusel hüvitama hagejale kahju.

Kostja tekitatud kahju ulatus on suur ning mõistlik hüvitis on 2000 eurot.

Kostja avaldas hageja kohta mitmeid faktiväiteid, mis näitasid hagejat isikuna, kes ei hooli

õiguspärasest käitumisest.

Hagejat äärmiselt negatiivse isikuna iseloomustav postitus jõudis eelduslikult paljude isikuteni,

kuna see avaldati internetis. Kostja tegi postituse 7. augustil 2020 ning ei ole teada, millal kostja

postituse kustutas, kuid hagi esitamise aja seisuga, s.o 25. augustiks 2020 oli postitust jagatud

308 korda. Seega jõudis postitus ainuüksi paari nädalaga suure hulga inimesteni.

Kostja ei ole kohtumenetluse kestel mõistnud, et tema tegu oli äärmiselt taunitav, ning kostja

suhtumine hagejasse on ka pärast postituse tegemist olnud negatiivne ja oma õigusvastast

tegevust õigustav. Kostja avaldas kohtuistungil, et on raske uskuda, et mootorratta klubi

president nii hell on, et postitus võis talle hingevalu põhjustada. Kui kostja esitas hageja kohta

mitmeid ebaõigeid faktiväiteid, mis näitavad hagejat äärmiselt negatiivsena, ning kostja leiab,

et hagejal ongi selliste väidete talumise kohustus, siis näitab see eelkõige seda, et kostjal oli

soov hagejat halvustada, alandada ja tema au teotada. Seega peab väljamõistetav hüvitis

edaspidi mõjutama kostjat hoiduma kahju tekitamisest.

Kostja kasutas postituses õigustamatult hageja fotot, eesmärgiga muuta postitus mõjusamaks.

Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kostja varaline seisund ei

võimalda tal kahju hüvitamise kohustust täita.

5.4. Kostja peab tasuma hagejale alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113

lg-te 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivist.

2-20-12279

5.5. Hageja nõue kohustada kostjat valeandmeid ümber lükkama, on hageja taotletud viisil

VÕS § 1047 lg 4 alusel põhjendatud. Kostja ei ole sellele nõudele vastuväiteid esitanud.

5.6. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi kindlaks pärast

kohtulahendi jõustumist.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuded, ning teha tühistatud osas

uue otsuse, millega jätta hagi selles osas rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei tugine maakohtu järeldused selle kohta, et kostja

on hagejat solvanud ning pannud hagejat end halvasti ja alandatult tundma, kostjal oli soov

hagejat halvustada, alandada ja hageja au teotada ning kostja suhtumine on olnud ka pärast

postitust olnud negatiivne ja õigustav, menetluses esitatud asjaoludele ning on kallutatud ja

ebaõiged.

6.2. Maakohus jättis osad kostja vastuväited tähelepanuta.

Maakohus jättis tähelepanuta kostja istungil avaldatud vastuväited selle kohta, et hageja foto

oli kõigile internetis kättesaadav ning pildi avaldamine ei tõenda kostja pahatahtlikkust.

Maakohus jättis arvestamata kostja selgituse, millises hingelises olukorras kostja postituse

avaldas.

6.3. Maakohus on otsust põhjendades ja asjaolusid tuvastades eksinud menetlusõiguse normide

vastu, sest ei ole selgitanud, milliseid tõendeid ta asja lahendades arvestab ja milliseid mitte.

Kahjuhüvitise väljamõistmiseks pidi maakohus tuvastama kahju tekkimise asjaolud ja tekitatud

kahju suuruse. Maakohus ei saanud tugineda tõendamata väitele, et postitus jõudis eelduslikult

paljude isikuteni, vaid pidi tuvastama isikute arvu või ringi, kelleni kostja postitus tegelikult

jõudis. Maakohus jättis võtmata seisukoha tõendinda esitatud F selgituse arvestamise või

mittearvestamise kohta.

Maakohtu otsusest ei nähtu, mille alusel tuvastas maakohus, et postitust jagati 308 korda ja

postitus jõudis suure hulga inimesteni.

Maakohtu otsusest ei nähtu, mille alusel asus maakohus seisukohale, et hagejal tekkis suur

kahju.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

7.1. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel ta leiab, et maakohtu järeldused ei ole

õiged.

2-20-12279

7.2. Kostja ei ole toonud esile, milliseid menetlusõiguse norme maakohus rikkus, kui jättis

kostja väited tähelepanuta. Kostja väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada, sest tema

väited olid tõendamata.

7.3. Ringkonnakohtul ei ole alust sekkuda maakohtu kaalutlusostustusse kahjuhüvitise suuruse

kohta, sest kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis selleks alust annaksid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada

ja maakohtu otsus vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud

osas ise uue otsuse, millega vähendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise ja sellelt

väljamõistetava viivise suurust. Hoolimata sellest, et ringkonnakohus vähendab hüvitist ja

sellelt makstavat viivist, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust muus, sh hagi rahuldamise ja

menetluskulude jaotuse osas maakohtu otsust muuta, sest hageja taotles hüvitist kohtu määratud

suuruses.

9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise ja sellelt viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Osas, millega maakohus kohustas kostjat avaldatud valeandmeid ümber lükkama, ei ole kostja

maakohtu otsust vaidlustanud. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete

alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise. Hüvitiselt viivise

väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse kohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid

esitanud, mistõttu mõistab ringkonnakohus kaebust selliselt, et kostja taotleb viivise ja

menetluskulude jaotuse osas otsuse muutmist üksnes olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et

maakohus on kahjuhüvitise osas hagi vääralt rahuldanud.

10. Arvestades apellatsioonkaebuse piire, vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses eelkõige

selle üle, kas ja millises ulatuses peab kostja hüvitama hagejale internetis avaldatud postitusega

põhjustatud mittevaralise kahju.

Kolleegium märgib esmalt, et kostja vastutuse eeldustena tuli maakohtul tuvastada, kas kostja

on rikkunud hageja isiklikke õigusi ja tekitanud sellega hagejale kahju (VÕS § 1043 ja § 1045

lg 1 p 4), kas kahju tekitamine on õigusvastane ja ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid

(VÕS § 1046 ja 1047) ning kas kostja on kahju tekitamises süüdi. Praegusel juhul ei ole

maakohus seda nõuetekohaselt teinud ega kõiki kostja vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid

tuvastanud, mistõttu ei ole maakohus ka otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus

parandab maakohtu eksimused ja põhjendab täiendavalt kohtuotsust alljärgnevalt.

11. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust järeldada, et kostja ei ole

hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud ega pea hagejale kahju hüvitama.

11.1. Ringkonnakohus selgitab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) peab kahju VÕS § 1043 järgi hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi

või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

2-20-12279

11.2. Maakohus järeldas õigesti, et praegusel juhul rikkus kostja hageja isiklikke õigusi ning

see rikkumine oli õigusvastane.

Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi õigusvastane mh juhul, kui see tekitati kannatanu

isikliku õiguse rikkumisega, sh isiku au ebakohase väärtushinnanguga teotades või isiku nime

või kujutist õigustamatult kasutades VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, aga ka isiku või tema

tegevuse kohta ebaõigeid andmeid avaldades VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. VÕS § 1046 lg 1

esimese lause kohaselt on au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane

ning ebakohase väärtushinnangu avaldaja peab õigusvastasuse välistamiseks põhistama ja

tõendama väärtushinnangu andmise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 20. novembri

2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15, p 11). VÕS § 1047 lg 1 järgi on ka ebaõigete

andmete avaldamine eelduslikult õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma, ning VÕS § 1047 lg 2 järgi

loetakse õigusvastaseks ka teise isiku au teotava asjaolu avaldamine, kui avaldaja ei tõenda, et

avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele, st avaldajal lasub õigusvastasust välistavate asjaolude

esitamise ja tõendamise koormus. Seega saab kohus pidada ebakohase väärtushinnangu ja isiku

kujutise õigustamatut avaldamist, aga ka tegelikkusele mittevastavate väidete avaldamist

õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda asjaolusid, mis annaksid alust pidada avaldamist siiski

VÕS § 1046 ja 1047 järgi õiguspäraseks.

Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja avaldas 7. augustil 2020 Facebookis hageja

kohta järgmise sisuga postituse: „Autot kasutatakse omavoliliselt, puudub kindlustus ja on

registrist maas. Palun jagage ja andke mulle infot auto asukoha kohta. €500.- Autol lõhuti

roolilukk C ja kolme endise eesti Bandidose liikme poolt. C on enda nimel olev sõidukorras

auto olemas. C elab koos X alates aug 2019. Kuna uurisin tuttavatelt X kohta infot sain täna

sellise texti Tsau! X aka W. Elas ennem tai naisega keda narriti kollane koer. Ajas klubi sees

kahe teise jobuga salaja klubi eest varjates narkoäri. On endine ment ja julgestuspolitsei

informaator-kits. Pani maha klubi relvaseersant Q ja käis mentidele infot andmas klubi kohta.

Väga salakaval ja ahne tüüp. Petis. Visati klubist välja ja mingit autoriteeti ei oma. Narkoäri

vist ei too enam sisse! Nüüd varastab autosi! Politsei pidas Rohuküla sadamas auto kinni ja

lubas edasi sõita!!!“. Postitusele oli lisatud foto sõidukist (tl 15). Lisaks avaldas kostja oma

postituse kommentaarina hageja ees- ja perekonnanime ning foto hagejast (tl 18).

Hageja hinnangul avaldas kostja postituses tema kohta neli väidet, mis ei vasta tegelikkusele

ja/või teotavad tema au ja head nime, sh väited selle kohta, et hageja tegeleb narkoäriga, hageja

on varas, hageja on n-ö koputaja ning hageja on petis. Samuti tõi hageja esile, et kostja kasutas

postitust kommenteerides õigustamatult ilma tema nõusolekuta tema fotot ja isikunime, et

postitust mõjusamaks muuta. Kostja ei toonud kohtumenetluses esile või ei tõendanud

asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja tegevus ei olnud VÕS § 1046 või § 1047 järgi

õigusvastane. Seda arvestades asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja rikkus hageja

isikuõigusi ja tema tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses. Sellele, et kolme

esimest väidet saab käsitada hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamisena VÕS § 1047

tähenduses, neljandat väidet ebakohase väärtushinnangu avaldamisena VÕS § 1046 tähenduses

ning hagejast foto avaldamist hageja kujutise kasutamisena VÕS § 1046 tähenduses, ei ole

kostja vastuväiteid esitanud.

Eeltoodust erinevale seisukohale ei anna alust asuda ka kostja selgitused selle kohta, millises

hingelises seisundis ta väidetavalt postituse tegi, ega kostja väited selle kohta, et ta kasutas

postituse juures internetist avalikult kättesaadavat fotot hagejast. Iseenesest on õiged kostja

apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus ei ole otsust tehes nendega arvestanud.

Teisalt ei anna need väited aga alust asuda lõppjäreldusena maakohtust erinevale seisukohale.

2-20-12279

Kostja ei ole neid väiteid tõendanud, kuigi ta oleks pidanud seda TsMS § 230 lg 1 järgi tegema.

Ühtlasi ei annaks need asjaolud ka tõendatuse korral alust järeldada, et kostja käitumine ei olnud

õigusvastane. Arvestades kostja postituse sisu, sh selles sisalduvaid hageja head nime ja au

teotavaid valeväiteid ning sellele lisatud fotot hagejast koos viitega hageja nimele, ei saaks

kohus pidada hageja kujutise avaldamist VÕS § 1046 lg 1 II lause järgi õiguspäraseks seetõttu,

et kostja arvas, et hageja on asunud kostja abikaasaga koos elama ja aitab kostja abikaasat

abielulahutuse ja ühisvara jagamise protsessis. Ka juhul, kui kostja oleks teinud postituse

selliste teadmiste pinnalt, oleks hageja foto avaldamine õigusvastane, sest hageja nime ja foto

avaldamine koos au teotavate valeväidetega oleks ka sellises olukorras hageja õiguste

ülemäärane riive. Ka asjaolu, et hageja foto oli kostjale internetist kättesaadav, ei muuda kostja

käitumist õiguspäraseks, sest kostja ei oleks võinud ilma hageja nõusolekuta seda postitusele

lisada ka siis, kui foto oli talle vabalt kättesaadav mistahes allikast. Asjaolusid, mis oleksid

VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigustanud hageja kohta valeväidete avaldamist, ei ole kostja esile

toonud.

Seega on kostja postitust ja selle kommentaare avaldades käitunud õigusvastaselt ja rikkunud

sellega TsMS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses hageja isiklikke õigusi.

11.3. Kuigi maakohus ei ole tuvastanud, kas kostja oli hagejale kahju tekitamises süüdi, saab

praegusel juhul pidada kostjat hagejale kahju tekitamises süüdi olevana.

Ringkonnakohus selgitab, et kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitamise

eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, seejuures arvestatakse isiku süü

hindamisel VÕS § 1050 lg 2 järgi mh tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja

muid isiklikke omadusi. Süü vormideks on VÕS § 104 lg 2 järgi hooletus, raske hooletus ja

tahtlus. Riigikohus on leidnud, et kostja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1

järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis (vt Riigikohtu 18. mai 2022.

a otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, p 16). Seega tuli kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada

oma süüd välistavad asjaolud. Kostja ei ole aga toonud esile ega tõendanud oma süüd

välistavaid asjaolusid. Seetõttu saab kohus lähtuda eeldusest, et kostja oli hageja kohta postitust

tehes vähemalt hooletu. Asjaolusid, mis kinnitaksid seda, et kostja oli hageja õigusi rikkuvat

postitust tehes raskelt hooletu või tegi seda tahtlikult, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud.

11.4. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostja põhjustas postituse ja selle

kommentaaride avaldamisega hagejale mittevaralist kahju, kuid hüvitise suurust määrates on

maakohus väljunud diskretsiooni piiridest.

Kolleegium selgitab, et hüvitatav kahju võib VÕS § 128 lg 1 järgi olla varaline või

mittevaraline, seejuures hõlmab mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 järgi kahjustatud isiku

füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kuigi kostja arvates ei ole usutav, et hageja kannatas

selle postituse tõttu, on ilmne, et sellise sisuga postituse ja hageja foto avaldamine selle juures

põhjustas hagejale negatiivseid tundeid ja lõi postituse lugejatele hagejast ebaõige ning

negatiivse ettekujutuse. Seega ei ole kolleegiumil alust järeldada, et hagejale ei ole mittevaralist

kahju tekkinud.

Isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule maksta VÕS § 134 lg 2 järgi mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik

rahasumma. Isiku au teotamise, sh ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete

avaldamisega ning isiku nime ja kujutise õigustamatu kasutamise eest mittevaralise kahju

hüvitise määramisel arvestatakse VÕS § 134 lg-te 5 ja 6 järgi rikkumise raskust ja ulatust ning

kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, aga ka vajadust

2-20-12279

mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes arvesse kahju tekitaja

varalist seisundit.

Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu

on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille

esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mittevaralise kahju eest

välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Seejuures saab ja tuleb

mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust. Kohtute

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad aga vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-18-13, p 22 ja 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13).

Praegusel juhul tõendas hageja, et kostja avaldas tema kohta Facebookis tegelikkusele

mittevastavaid hageja au ja head nime riivavaid väiteid (hageja tegeleb narkoäriga, on varas ja

n-ö koputaja) ning andis hageja kohta ebakohase väärtushinnangu (petis) (tl 15). Postitusele on

kommentaarina lisatud ka hageja ees- ja perekonnanimi ning foto hagejast (tl 18). Arvestades

postituse sisu, rikkus kostja oluliselt hageja isiklikke õigusi, millele juhtis õigesti tähelepanu ka

maakohus. Samas tuleb arvestada, et praegusel juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja tegi seda

tahtlikult, s.o sooviga põhjustada hagejale kannatusi, mistõttu loeb kolleegium, et kostja rikkus

hageja isikuõigusi hooletusest.

Ka postituse levik ei ole sedavõrd ulatuslik, nagu väidab hageja. Postituse alt on näha, et

postitust on kolm korda märgitud meeldivaks, sellele on kirjutatud 35 kommentaari ning seda

on 308 korda jagatud (308 Shares) (tl 15). Seega, kuigi maakohus ei ole otsuses selgitanud,

mille alusel ta järeldas, et postitust on jaganud 308 inimest, on hageja seda asjaolu tõendanud.

Sellest tulenevalt on postitus jõudnud paljude inimesteni, st lisaks 308 inimesele, kes seda

jagasid, ka teiste inimesteni, kes seda oma uudisvoos nägid. Kuigi täpset isikute arvu, kelleni

jagatud postitus jõudis, ei ole võimalik kindlaks teha, on selge, et postitus jõudis paljude

inimesteni, kuid hageja väited postituse levimisest ca 100 000 inimeseni, on selgelt

ülepaisutatud ning seda ei saa järeldada ka F selgituse (tl 16–17) alusel. Asjaolu, et postitus

jõudis kõigi postitust jaganud isikute sõprade uudisvoogu, ei tähenda veel seda, et kõik need

inimesed lugesid seda postitust ja kujundasid selle alusel oma arvamust hageja kohta. Ka

asjaolu, et postitus oli avalik, mitte piiratud kostja sõprade ringiga, ei tähenda, et sellel oli

oluline mõju muudele Facebooki kasutajatele. Samuti ei saa Facebooki postitust pidada

praegusel juhul võrdväärseks internetis avaldatud meediaväljaande artikliga. Kuigi eelduslikult

jõuab internetis avaldatu paljude isikuteni (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-18-13, p 28), ei saa kohus ainuüksi sellele eeldusele tuginedes väita, et Facebooki

postituse levik oli igal juhul väga ulatuslik. Arvestada tuleb siiski konkreetse postituse leviku

asjaolusid.

Lisaks on maakohus kahjuhüvitise suurust määrates arvestanud kostja käitumist pärast

rikkumist, sh kohtuistungil avaldatut, ning pidanud seetõttu vajalikuks arvestada hüvitist

määrates ka vajadust mõjutada kostja käitumist tulevikus. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

kostja oleks kahetsenud postituse avaldamist või palunud hagejalt selle eest vabandust. Samas

on kostja postituse kustutanud ning ringkonnakohtule ei ole teada, et kostja oleks peale

vaidlusaluse postituse veel teiste isikute isiklikke õigusi rikkuvaid postitusi avaldanud. Seetõttu

ei ole ringkonnakohtul alust eeldada, et kostja paneb sarnaseid tegusid tulevikus toime, ning

tavalisest suurema hüvitise määramine selleks, et mõjutada kostja käitumist tulevikus, oleks

praegusel juhul ennatlik.

2-20-12279

Viimaks märgib kolleegium, et maakohus on jätnud hüvitise suurust määrates arvestamata selle,

et hüvitis peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema võrreldav sarnastel

asjaoludel kohtupraktikas välja mõistetud hüvitiste suurusega. Riigikohtu 2020. a kohtupraktika

analüüsi kohaselt on isikuõiguste rikkumise eest keskmine hüvitis olnud 1264 eurot ja

mediaanhüvitis 800 eurot. Arvestades nii kohtupraktikas tunnustatud hüvitiste üldist taset, kui

ka hageja isikuõiguste rikkumise ulatust ja kaalu, hagejale põhjustatud kannatuste ulatust, aga

ka kostja suhtumist tehtud postitusse ja selle eemaldamist, saab kolleegiumi hinnangul pidada

praegusel juhul põhjendatud kahjuhüvitise suuruseks 1000 eurot.

12. Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus osaliselt apellatsioonkaebuse ning tühistab

maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitise 1000 eurot ületavas osas ning seda ületavalt hüvitiselt seadusjärgses määras

viivise. Muus, sh hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ei anna apellatsioonkaebuse

väited alust maakohtu otsust vaidlustatud osas muuta.

13. Kuigi ringkonnakohtul ei ole hagi rahuldamise tõttu alust muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust, s.t maakohtus kantud menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu

TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda, arvestab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulude

jaotamisel apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist. Kuna ringkonnakohus vähendab

apellatsioonkaebuse alusel kostjalt hageja kasuks välja mõistetava hüvitise suurust poole võrra,

on põhjendatud jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel koosmõjus

TsMS § 639 lg-ga 1 poolte enda kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik