2-22-102017/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2022.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-102017

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht

A.Weizenbergi tn 20 10150 TALLINN) hagi R.N-i (R.N,

isikukood XXX, elukoht xxx) vastu võla nõudes

Hagihind

4828,32 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista R.N-ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 4540,88 eurot.

3. Välja mõista R.N-ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.03.2022 kuni põhinõude summas

3593,05 eurot täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta R.N-i kanda.

5. Välja mõista R.N-ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhjendatud ja vajalik

menetluskulu 1540 eurot (riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

õigusabikulud 960 eurot). Ülejäänud osas jätta menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse tõttu.

6. Välja mõista R.N-ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Osaühing Aktiva Finants on esitanud hagiavalduse R.N-i vastu, paludes kohtul mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevus summas 3593,05 eurot, intress summas 323,48 eurot, võla

sissenõudmiskulu summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 594,35 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning hüvitatavatelt menetluskuludelt mõista hageja

kasuks välja viivis. Hageja nõue tuleneb kostja poolt tasumata arvetest. Kohus võttis 23.03.2022

määrusega hagi menetlusse.

17.04.2022 esitas kostja vastuse hagile. Kostja vaidleb vastu hageja nõude loovutamise lepingule,

väites, et sellel puudub allkirjastaja nimi ja allkiri. Alternatiivselt märkis kostja, et juhul, kui kohus

leiab, et hagi on esitatud selleks õigustatud isiku poolt ja puudub alus menetluse lõpetamiseks, ei

nõustu kostja hageja poolt esitatud nõudega. Kostja hinnangul puudus laenuandjal alus ja vajadus

lepingu ülesütlemiseks. Kostja leidis lisaks, et hagiavalduses esitatud viivisenõue lepingus

kokkulepitud intressimäära järgi ei ole mõistlik ega ka kehtiva õigusega kooskõlas. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda. Kostja vaidles vastu hageja menetluskuludele, kuivõrd need on kostja

hinnangul üle paisutatud.

26.04.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja selgitas, et nõude loovutamiseks ei ole

vajalik kohustatud isiku, so võlgniku nõusolek. Hageja viitas VÕS §-le 170, mis sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine

on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv. Hageja on esitanud kohtule tõendid nõude loovutamise kohta. Hageja lisas, et kostjale on

edastatud loovutamise teatis, mille allkirjastamine ei ole vajalik. Kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat maksekohustust, ütles laenuandja lepingu üles. Hageja on seisukohal, et hagis nõutud

viivisemäär (34,90% aastas) ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat

kahjustava iseloomu tõttu tühine kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 3 lausega sama suur kui

laenulepingus kokkulepitud laenuitress. Hageja peab mõistlikuks lõpetada käesolev asi kompromissi

sõlmimisega. Hageja pakub kompromissisummana välja 5708,32 eurot ning selle ajatamist 36 kuuks.

Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 08.06.2022. Istungil avaldas hageja, et ta jääb nõude

juurde. Kostja vaidles nõudele vastu. Hageja selgitas, et kompromissi sõlmimine on võimalik. Hageja

pakkus kompromissisummana 5688,32 eurot ja selle tasumist maksegraafiku alusel. Kohus määras

kompromissi esitamise tähtajaks 15.06.2022, lisaks määra kohus tõendite esitamise ja tõenditele

vastamise aja juhul kui kompromissi ei saavutata. Kohus palus kostjal vastuses märkida ka seda, kas

ta soovib istungit või võib asja edasi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus märkis, et hageja oli

nõus kirjaliku menetlusega.

15.06.2022 edastas kostja kohtule teatise, milles märkis, et kostjal ei õnnestunud kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul kompromissi saavutada. Kostja arvates ilmnes ka läbirääkimiste ajal asjaolu,

et kõnealuses vaidluses puudub selgus, kellele on nõue loovutatud. Kostja leiab, et juhul, kui algne

võlausaldaja nõude loovutas, siis loovutati nõue tegelikkuses Julianus Inkasso OÜ-le. Kohtule on

esitatud dokumendid, millest ei selgu, kes ja millal ning kellele nõude loovutanud on.

17.06.2022 edastas hageja seisukoha kostja teatisele. Hageja märkis, et jääb varem esitatud

seisukohtade juurde. Hageja on nõude loovutamist varasemates seisukohtades selgitanud ja jääb selle

juurde. Laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude hagejale, millest teavitati ka kostjat. Kostja

uueks võlausaldajaks on hageja, so OÜ Aktiva Finants, kelle esindajaks on antud asjas Julianus

Inkasso OÜ. Hageja ei nõustu kostja vastuses tooduga, mis puudutab vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumist. Hageja asus seisukohale, et kostja teades, et ta suuremate finantskohustuste

võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud laenulepingut sõlmida. Hageja selgitas, et

laenulepingu nr. XXX taotlemisel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks 1750 eurot ning

väljaminekuks 1331,71 eurot. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid

andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja

selgitas, et poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitud sidevahendi abil. Kostjaga sõlmitud leping ei

pea olema allkirjastatud. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Hageja ei nõustu viivise

vähendamisega. Hageja leiab, et kostja väited raske majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendatud,

põhjendatud ega õigustatud. Hageja on esitanud kostjale kompromissettepaneku, pidanud

kompromissi läbirääkimisi, kuid kostja tegevusetuse tõttu on jäänud kompromiss sõlmimata. Hageja

on pakkunud kostjale võla ajatamist. Laenuandja ja hageja on korduvalt nii lepingu kehtivuse ajal kui

ka lepingu ülesütlemise järgselt üritanud kostjaga kompromissi sõlmida, kostja tegevusetuse tõttu on

jäänud see sõlmimata. Hageja menetluskulud koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud

lepingulise esindaja kuludest ja kohtukuludest. Hageja on tsiviilasja menetluses kandnud

menetluskulusid järgnevalt: 1) riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 560 eurot ja 2) lepingulise esindaja

õigusabi tasu 1520 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele. Kohus on korraldanud asjas kohtuistungi 08.06.2022 ja andnud pooltele tähtaja

kompromissi sõlmimiseks. Pooled kompromissile ei jõudnud. Kohus peab mõistlikuks lahendada asi

kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid

esitavad menetlusosalised.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg

7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1

kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Puudub vaidlus, et 17.10.2020 sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr.

XXX ning 05.12.2020 ja 09.01.2021 krediidikonto lepingu nr. XXX põhitingimuste muutmise

kokkuleppe. Kostja ei ole põhiosa katteks makseid teostanud. Kostjale edastati 09.09.2021 teade

laenulepingu ülesütlemise kohta. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel.

Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja võtnud välja krediiti summas 3593,05 eurot. Kostja kohustus

krediiti tagastama arvete alusel. Kostja ei ole põhiosa katteks makseid teostanud. Kuna kostja oma

laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles PLACET GROUP OÜ lepingu üles

24.09.2021. PLACET GROUP OÜ loovutas 28.09.2021 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamise kohta edastati kostja poolt lepingu

sõlmimisel antud aadressile.

Kostja vaidleb vastu hageja nõude loovutamisele väites, et sellel puudub allkirjastaja nimi ja allkiri.

Kostja hinnangul puudus laenuandjal alus ja vajadus lepingu ülesütlemiseks. Kostja vaidles vastu ka

viivisenõudele, mis lepingus kokkulepitud intressimäära järgi ei ole mõistlik ega ka kehtiva õigusega

kooskõlas. Lisaks vaidles kostja vastu hageja menetluskuludele, kuivõrd need on kostja hinnangul üle

paisutatud.

Hageja esitatud dokumentidest nähtuvalt on kostjale edastatud 28.09.2021 teatis, milles PLACET

GROUP OÜ teavitas kostjat, et on 28.09.2021 loovutanud krediidikonto lepingust nr. XXX tuleneva

nõude R.N-i vastu OÜ-le Aktiva Finants. VÕS § 164 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 mõttes on käsutustehing, mille sisu on

võlaõigusliku nõude tehingu alusel üleandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk

võlausaldaja vahetus. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, so võlgniku nõusolek.

VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei

loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 170 ja 172 tulenevalt kui senine ja uus

võlausaldaja soovivad, et võlgnik täidaks nõude uuele võlausaldajale peab nõude loovutamisest

teatama senine võlausaldaja (so see võlausaldaja, kes nõude loovutas) või siis peab senine

võlausaldaja andma dokumendi nõude loovutamise kohta (eraldi kinnitus, nõude loovutamise leping

vms, millest saab järeldada algse võlausaldaja tahet nõue loovutada) ja uus võlausaldaja peab selle

esitama võlgnikule. Hageja esitas lisaks nõude loovutamise teatisele kohtule kinnituskirja, milles

PLACET GROUP OÜ kinnitas, et on loovutanud 28.09.2021 nõude loovutamise lepinguga OÜ-le

Aktiva Finants PLACET GROUP OÜ-ga sõlmitud lepingust nr. XXX tulenevad nõuded R.N-i vastu

koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kohus leiab, et nõude loovutamine

on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Loovutamise teatises on selgelt

toodud kes, kellele ja millise nõude on loovutanud. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva

nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate. Kostja on leidnud, et juhul, kui

algne võlausaldaja nõude loovutas, siis loovutati nõue tegelikkuses Julianus Inkasso OÜ-le. Kohus

selgitab, et vastavalt hageja esitatud dokumentidele loovutas PLACET GROUP OÜ kostja vastase

nõude OÜ-le Aktiva Finants ning Julianus Inkasso OÜ on käesolevas menetluses hageja esindaja.

Kostja vaidles vastu ka lepingu ülesütlemisele, väites, et hagejal puudus alus ja vajadus lepingu

ülesütlemiseks. Vastavalt poolte vahel sõlmitud krediidikonto lepingule võttis kostja välja krediiti

summas 3593,05 eurot. Kostjal on võlgnevus alates 10.07.2021 kuni 10.09.2021, so 3 osamakset.

Seega oli kostja laenulepingu ülesütlemise ajaks viivituses kolme maksega. Maksetega viivitamise

tõttu, enne lepingu ülesütlemist, saatis laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse.

Ülesütlemise hoiatus sisaldus nii täiendava tähtaja andmine kui ka pakkumine läbirääkimisteks.

Kostja hoiatusele ei reageerinud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava

krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija

on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

Laenuandja on edastanud 09.09.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta, milles andis

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 14 päeva ning pakkus välja võimaluse kohtuväliseks

kokkuleppeks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Seega on leping kehtivalt üles

öeldud.

Hageja nõude aluseks oleva lepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise

isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja nõudeks on põhivõlgnevus 3593,05 eurot. Hageja on esitanud laenulepingu, võlateatised ja

arved. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suuruse/koosseisu kohta ega tuginenud sellele, et ta

on võlgnevuse katteks tasunud rohkem kui võlgnevuse arvestusest nähtub. Kohus leiab, et hageja

põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3593,05 eurot.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt

(VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist

(VÕS § 101 lg 1 p 1). Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 34,90% aastas. Kostjal on

intressi võlgnevus alates 10.07.2021 kuni 10.09.2021 summas 323,48 eurot (so 107,52 eurot + 107,98

eurot + 107,98 eurot). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud intressinõue summas 323,48 eurot on

põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 323,48 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Viivist nõuab hageja laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras so 34,90% kooskõlas

laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Lisaks nõuab hageja

edasiulatuva viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt summas

3593,05 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 3593,05

eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 25.09.2021 kuni hagi esitamiseni

16.03.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras. Hageja nõuab viivist summas

594,35 eurot. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks

kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1

kohaselt võib kohus juhul kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi

maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit. Kostja ei ole kohtule selgitanud, mis põhjusel ta viivise vähendamist taotleb

ega ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks viivise vähendamise vajadus. Kohus leiab seega, et

viivise vähendamiseks puudub alus. Kohus asub seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 594,35 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis

8% aastas alates 17.03.2022.

Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3

järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Käesoleva hagi hind on 4828,32 eurot. Hageja on

edastanud kostjale 3 tasulist kirja, mistõttu on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 35 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 30 eurot. Kohus rahuldab hageja vastavasisulise taotluse.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

kohtukulud on mh riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 560 eurot. Riigilõivukulu on

põhjendatud.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“

Hageja on märkinud, et tema ajakulu seoses käesoleva menetlusega on olnud 12,5 tundi, tunnitasu on

120 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot. Kohus peab eelnimetatud kulu põhjendatuks.

Hageja esindaja tunnitasu summas 120 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud.

Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 8 tundi. Kohtumenetluses tuli

hagejal koostada hagiavaldus. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus,

arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et

tegemist on nn massnõudega, leiab, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks saab pidada

kokku maksimaalselt 2,5 tundi. Lisaks tuli hagejal tutvuda kostja hagivastusega ning koostada sellele

seisukoht, mille optimaalseks ajakuluks saab pidada 2,5 tundi. Käesolevas menetluses koostas hageja

lisaks 17.06.2022 seisukoha eelnevalt kostja vastusega tutvudes. Viidatud menetlusdokumendi

koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 3 tundi. Kostja on vaielnud hageja menetluskulude

suurusele vastu.

Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1540 eurot

(riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 960 eurot) ning mõistab

menetluskulud kostjalt välja.

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab

kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude

hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab

200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik