3-22-602/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-602

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. septembri 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. septembri 2022. a

määruse haldusasjas nr 3-22-602 resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. septembri 2022. a

määruse haldusasjas nr 3-22-602 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

3. Tõlkida määrus vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5 ls 2, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Vanglale 10.01.2022 kahju hüvitamise taotluse, mille Tallinna Vangla

tagastas 08.03.2022 kirjaga nr 5-37/22/5-4 läbivaatamatult, leides, et taotluse vangla kulul

tõlkimine ei ole põhjendatud.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.03.2022 kaebuse Tallinn Vangla tekitatud

mittevaralise kahju 100 eurot hüvitamiseks. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik solvas

07.01.2022 kaebajat oma ebaviisaka käitumisega ning alandas tema väärikust. Kaebaja palus

kontaktisikul tõlkida talle vene keelde vangla käskkiri, millega kaebaja suhtes kohaldati

täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kontaktisik keeldus sellest, karjus kaebaja peale, lõi käega

vastu toiduluuki, viskas käskkirja kaebajale näkku, lõi toiduluugi väljakutsuvalt ja agressiivselt

pauguga kinni ning lahkus. See on nähtav 07.01.2022 valvekaamera salvestiselt. Vangla ei ole

kaebaja kahju hüvitamise taotlust sisuliselt lahendanud.

3-22-602

2(4)

3. Tallinna Halduskohus tagastas 12.04.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas 13.05.2022 määrusega X määruskaebuse ja saatis asja halduskohtule menetlusse

võtmise

otsustamiseks.

Riigikohus

jättis

21.06.2022

määrusega

Tallinna

Vangla

määruskaebuse menetlusse võtmata. Tallinna Halduskohus võttis 27.06.2022 määrusega

kaebuse menetlusse.

4. Tallinna Vangla palus 22.08.2022 vastuses jätta X kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 ja §

151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja esitas

23.08.2022 halduskohtule lisaks Tallinna Vangla turvakaamera 07.01.2022 salvestise, millelt

nähtub vaidlusalune sündmus, ja palus HKMS § 79 lg 1 alusel piirata kaebaja juurdepääsu

nimetatud salvestisele. Vangla turvakaamera salvestised on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35

lg 1 p 9 ja Tallinna Vangla direktori 08.04.2022 käskkirja nr 1-1/22/42 alusel tunnistatud

asutusesiseseks teabeks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 14.09.2022 määrusega rahuldamata vastustaja taotluse

jätta kaebus läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja piiras kaebaja juurdepääsu vastustaja poolt

23.08.2022 esitatud mälupulgal asuvale videosalvestisele (resolutsiooni p 2).

Vastustaja taotlus piirata kaebaja õigust tutvuda vastustaja esitatud turvakaamera salvestisega

on põhjendatud. Salvestiselt on võimalik saada informatsiooni Tallinna Vangla turvakaamerate

paigutuse, vaatevälja ulatuse, video kvaliteedi, detailide täpsuse, salvestatava piirkonna,

ruumide paiknemise jms kohta, mis kinnipeetavatele teatavaks saades võimaldaks neil

lihtsamalt planeerida võimalike õiguserikkumiste toimepanemist. Vastava teave on tunnistatud

AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Seega piirab kohus

HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel kaebaja juurdepääsu videosalvestisele. Kohus arvestab piirangute

seadmisel, et videosalvestise kaebajale edastamisel võib sattuda ohtu vangla julgeolek. Sellest

tulenevalt on olemas kaalukas huvi kaitsta vangla julgeolekuga seotud teavet, võrreldes kaebaja

huviga tutvuda videosalvestisega. Videosalvestisele juurdepääsu piiramine ei kahjusta kaebaja

õigusi, sest ta viibis ise sündmuse juures ja kohus soovib kontrollida kaebaja väidete õigsust.

Seega kuulutab kohus menetluse kohtute infosüsteemi dokumendi 37s osas kinniseks ja piirab

kaebaja juurdepääsu vangla esitatud mälupulgale, kus asub videosalvestis.

6. X palub 29.09.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ja

võimaldada tal tutvuda kõigi asja materjalidega. Halduskohus ei arvestanud, et praegusel juhul

on õigusrikkujaks vangla ise, mitte kinnipeetav. Kohtu põhjendused ei ole asjakohased, sest

igale kinnipeetavale on teada, kus turvakaamerad vanglas asuvad (st need on kõigile nähtavad),

ja on ilmselge, et kaamerad on paigutatud selliselt, et nendega saab jälgida kõike ja kõiki.

Kaamerate pildi detailsus on kinnipeetavatele teada haldus- või kriminaalasjades esitatud

fotodelt. Vanglas ei ole midagi, mida kinnipeetavad ei teaks. Küsimus on ainult selles, kes ja

mida teada tahaks. Vastustaja väide, et videosalvestise vaatamine kaebaja poolt õõnestaks

vangla ohutust, on paljasõnaline ja abstraktne. Kui halduskohus kinnitas, et salvestiselt nähtub

kaebaja viibimine intsidendi juures, on seda vähem põhjust piirata kaebajal salvestise vaatamist.

Vangla esitatud tõendid võivad olla moonutatud ning ei pruugi anda sündmusest tegelikku või

terviklikku pilti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine

3-22-602

3(4)

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea

määruskaebuse lahendamiseks vajalikus küsida Tallinna Vanglalt täiendavat seisukohta, vaid

arvestab tema poolt varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

8. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning

saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel

(sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p 1) ning

tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga

tutvuda. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate

ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa

andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise

eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise

põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu

10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille

piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid

põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib piirata üksnes eeldusel, et seeläbi

ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu

tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki

ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (nt

Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29; 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39;

22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24).

9. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebajale HKMS § 79 lg 1 p 1

alusel vangla turvakaamera salvestisele juurdepääsu piiramine on vajalik ega riiva ülemääraselt

kaebaja õigusi. Vaidlust ei ole, et teave Tallinna Vangla turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni

ja turvameetmete kirjelduse kohta (sh vangla turvakaamerate salvestised) on Tallinna Vangla

direktori 08.04.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/42 (vangla 22.08.2022 vastuse lisa 12) tunnistatud

AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ja neile on kehtestatud

juurdepääsupiirang. Ehkki praegu kehtiv käskkiri on antud pärast vaidluse all olevat sündmust

(07.01.2022), kehtisid samasugused piirangud ka varem Tallinna Vangla direktori 21.10.2015

käskkirja nr 1-1/106 alusel. Tallinna Vangla direktori 08.04.2022 käskkirja põhjenduste järgi

ohustaks vangla turvasüsteemide ja turvameetmete kirjeldust puudutava informatsiooni kinni

peetavatele isikutele väljastamine oluliselt vangla üldist julgeolekut, sest mh turvakaamerate

paigutuste, vaateväljade jm andmete teadmine võimaldab kinni peetavatel isikutel planeerida

uute õigusrikkumiste toimepanemist. Videosalvestiste kinni peetavatele isikutele näitamine

aitaks neil saada teada vangla töökorralduslikest mustritest, mille teadmine või kaardistamine

soodustab märkimisväärselt uute õigusrikkumiste toimepanemist (nt põgenemine, keelatud

esemete toimetamine, vägivalla kasutamine jmt). Samuti sisaldavad mh turvakaamerate

salvestised kinni peetavat isikut mitte puudutavat informatsiooni, sh teavet teiste kinnipeetavate

paiknemiste ning vanglasiseste liikumiste, vanglaametnike teenistusülesannetega seonduvate

toimingute jmt kohta, mille teadmiseks kinni peetavatel isikutel puudub vajadus.

10. Eeltoodud põhjendused on asjakohased ja kaebaja väide, et kinnipeetavad teavad vangla

turvasüsteemide toimimisest ja võimekusest niikuinii kõike, on paljasõnaline ja ei ole eluliselt

usutav. Seejuures ei pruugi küsimus olla mitte niivõrd üksikute valvekaamerate vaatevälja või

resolutsiooni teadmises, vaid pigem selles, et väiksemad infokillud võimaldaksid panna kokku

n-ö suurema pildi ning selle põhjal analüüsida järelevalve üldist korraldust vanglas ja planeerida

võimalikke õigusvastaseid tegevusi. Kinnipeetavatele võib küll olla mõne teise kohtumenetluse

raames võimaldatud juurdepääs samalaadsele teabele (st valvekaamera salvestisele või muule

3-22-602

4(4)

jäädvustusele), kui see on olnud nende õiguste tõhusaks kaitseks vajalik, kuid sellest ei järeldu,

et kõnealusele teabele ei tulegi enam juurdepääsu piirata. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks

mõnes teises asjas juba võimaldatud tutvuda praeguses asjas esitatud 07.01.2022 salvestisega.

Siinses vaidluses ei ole videosalvestisele juurdepääs kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik, sest

kaebaja oli vaidlusaluse sündmuse üheks osaliseks ja koges seda vahetult. Halduskohus saab

videosalvestise põhjal hinnata, kas kaebaja kirjeldas vanglaametniku tegevust adekvaatselt ja

kas sellega võidi põhjustada kaebajale mittevaralist kahju. Kaebaja kahtlus, et vastustaja võib

olla esitanud videosalvestise kohtule viisil, et see moonutab sündmuse tegelikku käiku, ei ole

põhjendatud. Esitatud salvestis kajastab kahest valvekaamerast nähtuvat 07.01.2022 kell 10.00–

10.04 ning hõlmab selgelt kogu sündmust (s.o kontaktisiku poolt Tallinna Vangla 06.01.2022

käskkirja nr 1-22/1-2/7 X-le tutvustamist) selle algusest kuni lõpuni (st algab enne toiduluugi

avamist ja lõpeb pärast toiduluugi sulgemist).

11. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.09.2022

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

12. Tallinna Halduskohus on 27.06.2022 määrusega andnud kaebajale menetlusabi praeguses

asjas tehtavate kohtulahendite tõlkimiseks. Menetlusabi jätkuvuse põhimõttest (HKMS § 114

lg 2) lähtudes tuleb ringkonnakohtu määrus seega tõlkida kaebaja jaoks vene keelde.

(allkirjastatud digitaalselt)