2-22-8449/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. oktoober 2022

Tsiviilasja number

2-22-8449

Tsiviilasi

William Kovali, Alo Gilli, Toomas Tikerpalu, Janis

Ginevičsi, O.O., Heili Tammaru, Toomas Teearu,

Kristjan Kikkase ja Kristofer Henry Kalevi avaldus

Buldog OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. augusti 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

William Kovali, Alo Gilli, Toomas Tikerpalu, Janis

Ginevičsi, O.O., Heili Tammaru, Toomas Teearu,

Kristjan Kikkase ja Kristofer Henry Kalevi

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (avaldajad):

1) William Koval (isikukood XXXXXXXXXXX)

2) Alo Gill (isikukood XXXXXXXXXXX)

3) Toomas Tikerpalu (isikukood XXXXXXXXXXX)

4) Janis Ginevics (isikukood XXXXXXXXXXX)

5) O.O. (isikukood XXXXXXXXXXX)

6) Heli Tammaru (isikukood XXXXXXXXXXX)

7) Toomas Teearu (isikukood XXXXXXXXXXX)

8) Kristjan Kikkas (isikukood XXXXXXXXXXX)

9) Kristofer Henry Kalev (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldajate volitatud esindaja O.O.

Vastustaja (võlgnik): Buldog OÜ

(registrikood

14762274), seaduslik esindaja Fredy Mitt

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada William Kovali, Alo Gilli, Toomas

Tikerpalu, Janis Ginevičsi, O.O., Heili Tammaru,

Toomas Teearu, Kristjan Kikkase ja Kristofer Henry

Kalevi määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 25. augusti 2022. a

määrus ning saata tsiviilasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärus ei ole vaidlustatav (pankrotiseaduse (PankrS)

§ 15 lg 5 ja § 5 lg 2).

ASJAOLUD

1. William Koval, Alo Gill, Toomas Tikerpalu, Janis Ginevičs, O.O., Heili Tammaru, Toomas

Teearu, Kristjan Kikkas ja Kristofer Henry Kalev (avaldajad, töötajad, võlausaldajad) esitasid

4. juunil 2022 avalduse Buldog OÜ (võlgnik) pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgneb võlgnik avaldajatele töötasu, puhkusetasu ja

hüvitist töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel 164 310 eurot 51 senti.

2. Maakohus kohustas 13. juuni 2022. a määrusega pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg 1 alusel

pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaid tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole 1800 eurot 28. juuniks 2022. Ühtlasi selgitas

maakohus, et avaldajad oma tööõigussuhtest tulenevaid nõudeid piisavalt tõendanud ei ole, sh

on teadmata töölepingute sõlmimise aeg ja töölepingutes märgitud andmed erinevad

töötamise registrisse kantud andmetest. Avaldajad ei olnud kohtu määratud tähtpäevaks raha

tasunud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 25. augusti 2022. a määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata,

lõpetas avaldajate pankrotiavalduse menetluse ning jättis avalduse läbivaatamisega seotud

menetluskulud avaldajate kanda.

PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri

nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud raha, kui kohus on

nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist.

Kuna kohus on nõudnud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatelt PankrS §-s 11 nimetatud

raha tasumist ja võlausaldajad on jätnud summa tasumata, tuleb PankrS § 15 lg 3 p 5 alusel

jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata ning avaldajate pankrotiavalduse menetlus

lõpetada.

PankrS § 15 lg-st 6 tulenevalt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel

ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse

esitaja. Eeltoodu alusel jättis maakohus menetluskulud avaldajate kanda. Võlgnikul rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada

maakohtu määrus ning jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebuse kohaselt on avaldajad pankrotiavaldust PankrS § 15 lg 41 mõttes piisavalt

põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, tuues välja PankrS § 10 lg 2 p-s 1 nimetatud

asjaolu. PankrS § 15 lg 41 kohaselt, kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude

alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11

nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas

PankrS § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma

nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab,

kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning

toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

Tulenevalt PankrS § 15 lg-st 7, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse

alusel

edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb, kuid töötajad saavad pöörduda hüvitise

taotlusega Töötukassa poole. Käesolevas asjas on maakohus ajutise halduri nimetamata

jätmisega lõpetanud töötajate pankrotiavalduse menetlemise, leides, et töötajate nõuded ei ole

piisavalt põhistatud ning nii ei saa töötajad pöörduda hüvitise saamiseks Töötukassasse.

Maakohus ei täitnud oma selgitamiskohustust piisavalt. Avaldajatel ei olnud võimalik oma

nõudeid rohkem ja muul moel tõendada, kui nad seda pankrotiavalduse esitamisel tegid.

Võlgnik tööandjana ei märkinud töötajate töösuhet õigeaegselt töötajate registrisse, kuid see

ei muuda olematuks nende töösuhet ning ei muuda selle tegelikku kestust. Töötajate register

ei võimalda sisestada töösuhte algust rohkem, kui 3 kuu võrra varasema kuupäevaga töösuhte

sisestamisest. Võlgniku passiivsus ja töötajate õiguste eiramine tingis käesoleva olukorra,

milles töösuhte kestus on tegelikkuses pikem, kui töötajate registri kandest nähtuvalt.

Võlgnik kinnitas 17. märtsi 2022. a e-kirjaga pankrotihoiatuse kättesaamist ja nõudeid enda

vastu. Võlgnik on kohtueelselt pankrotihoiatuse kätte saamisel avaldajate nõudeid ja seega ka

nende tööaja kestust tunnistanud ning ei ole ka kohtumenetluses vastuväiteid esitanud.

Seadusandlus ei näe töötajatele ette kohustust pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega enne

pankrotimenetlusse pöördumist töövaidluskomisjoni või kohtutäituri poole. Täiendav

ressursikulu töövaidluskomisjoni või töövaidlusega kohtusse ja seejärel võlgniku vastu

täitemenetlusse pöördumine ei ole mõistlik ja proportsionaalne, eriti arvestades, et võlgnik on

maksejõuetu, tegemist on töötajate töötasu nõudega, millele võlgnik ei ole vastuväiteid

esitanud ning on nõuet tunnistanud.

5. Maakohus tegi määruskaebuse võlgnikule AET-i kaudu kättetoimetatavaks. Võlgnik ei ole

määruskaebust AET-i kaudu vastu võtnud ega sellele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata

maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohus rahuldab

määruskaebuse osaliselt.

7. PankrS § 15 lg-st 41 tuleneb, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude

alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11

nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas

PankrS § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma

nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse. Selles

määruses hindab kohus, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude

olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku

pankrotimenetluse kulude katteks.

Järelikult peab kohus ajutise halduri nimetamata jätmise määruses mh hindama, kas töötaja on

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning välja tooma

asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Nii peaks hüvitise

saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja

tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse

kulude katmiseks. Kui maakohus nõuetele vastavat määrust ei vormista ning see takistab

töötaja võimalusi maksejõuetushüvitist saada, on töötajal võimalik esitada PankrS § 15 lg 5

alusel ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale määruskaebus.

8. Maakohus ei ole määruses PankrS § 15 lg 41 kohaselt hinnanud seda, kas avaldajad on

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõuete olemasolu tõendanud. See takistab

avaldajatel saada maksejõuetushüvitist. Samuti puudub maakohtu määruses hinnang, kas

võlgnikul jätkub pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.

Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning 4. oktoobri 2022. a ärakuulamisel

avaldatuga leiab, et ringkonnakohus ei saa ise maakohtu viga määruskaebuse lahendamisel

kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks.

9. PankrS § 15 lg 41 seletuskirja kohaselt täpsustatakse sätte lisamisega kohtumääruse

vormistamise nõudeid, kui kohus jätab ajutise halduri nimetamata tööandja vastu esitatud

töötaja pankrotiavalduse menetlemisel, mille töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva

nõude alusel. Muudatus on seotud täiendustega töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §-s 19,

mis võimaldab töötajal saada maksejõuetushüvitist ebaproportsionaalsete piiranguteta.

Muudatuse eesmärk on ette näha tingimused, mille täitmisel oleks töötajal võimalik saada

maksejõuetushüvitist juba enne tööandja pankrotimenetluse raugemist või tööandja pankroti

väljakuulutamist nii, et tema õigusi ei piiraks PankrS §-s 11 nimetatud deposiidi tasumise

kohustus.

Töötaja õigus saada Eesti Töötukassalt hüvitist tööandja maksejõuetuse korral on sätestatud

TKindlS 4.-s peatükis. Hüvitise saamiseks tuleb esitada avaldus ning TKindlS § 21 lg 12 järgi

lisatakse sellele tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust

tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. TKindlS § 21 lg 2 p 21

kohaselt on tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavaks dokumendiks mh tööandja

maksejõuetuks tunnistamise korral TKindlS § 19 p-i 3 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri PankrS

§ 15 lg-s 41 või § 27 lg-s 41 nimetatud kohtumäärusest.

Kuigi PankrS § 15 lg 41 ei viita otseselt TKindlS-est tulenevale õigusele saada hüvitis, oleks

ringkonnakohtu hinnangul selguse huvides mõistlik ja ka PankrS § 15 lg-ga 41 kooskõlas

märkida PankrS § 15 lg 41 alusel tehtava määruse resolutsiooni ka määruse põhjendustest

nähtuv kohtu hinnang, kas töötaja on pankrotiavaldust põhistanud ning nõude olemasolu

tõendanud.

10. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku

maksejõuetust, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja peab võlgniku

maksejõuetuse põhistamiseks mh tuginema vähemalt ühele PankrS § 10 lg-s 2 nimetatud

asjaoludest. Avaldajad tuginesid PankrS § 10 lg 2 p-le 1, s.o võlgnik ei ole täitnud oma

kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ning 10 päeva jooksul

pankrotihoiatuse saamisest.

Asja materjalidest nähtuvalt on avaldajad enda nõude tõendamiseks esitanud töölepingud ja

töölepingute ülesütlemise avaldused, samuti tööandja seadusliku esindaja 17. märtsi 2022. a

e-kirja panrotihoiatuse kättesaamise kohta. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, miks need

tõendid ei ole piisavad avaldaja nõuete tõendamiseks. Sellega on maakohus rikkunud

põhjendamiskohustust. Maakohus kontrollis avaldajate andmeid töötajate registris (tl 54 jj)

ning määruskaebuse saabumisel korraldas kohtuistungi menetlusosaliste ärakuulamiseks.

Maakohus tegi kohtukutse ka võlgniku esindajale AET-i kaudu kättetoimetatavaks, võlgniku

esindaja ei ole kutset AET-i kaudu vastu võtnud. Maakohus soovis kohtuistungil töölepingu

sõlmimise ja erakorralise ülesütlemise asjaolusid täpsustada. Istungil andis selgitusi O.O., kes

on üks avaldajatest ja teiste avaldajate volitatud esindaja.

Maakohus selgitas ärakuulamisel, et kohtu hinnangul ei ole avaldajatel selget sissenõutavaks

muutunud nõuet ja selleks saaks olla töövaidluskomisjoni või kohtu otsus. Pankrotiavalduse

aluseks olev nõue on segane ja tõendamata. Pankrotiseadus võimaldab küll töötajatel

lihtsustatud korras pankrotiavalduse esitada tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel, kuid see

peab olema tõendatud. Maakohtu hinnangul on dokumendid sõlmitud Fredy Miti poolt

tagantjärele siis, kui ta sai võlgniku juhatuse liikmeks. Siis hakati töölepingute lõpetamisel ka

tööle asumise kandeid tegema, mis on vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lg-ga

3. Töötamise alustamise kohta tuleb kanne registrisse teha hiljemalt tööle asumise hetkeks. Ka

O. O. on ise kinnitanud, et ta tegelikult reaalselt tööd ei ole teinud. Registrist nähtub, et

töötasudelt ei ole makse deklareeritud. Kuigi tööandja peab üldjuhul töötajat tööga

kindlustama, ei ole avaldajad enda ja võlgniku vahelisi kokkuleppeid tõendanud.

Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus töötajate nõuded on maakohtu hinnangul jäänud

tõendamata, oleks maakohus pidanud avaldajatele selgitama täiendavate tõendite esitamise

võimalust ja vajalikkust. Samuti heidavad avaldajad määruskaebuses maakohtule ette

selgitamiskohustuse rikkumist. Töötamise registrisse kande tegemise kohustus ning ka

maksude maksmise kohustus on tööandjal, mitte töötajal (MKS § 252 lg 1, TLS § 5 lg 1 p 5,

TuMS § 40 lg 4, SMS § 9 lg 1 p 4, KoPS § 11 lg 1 p 4) ning kande tegemata jätmist ja

maksude deklareerimata jätmist ei saa töötajale ette heita. Seetõttu võib avaldajate väide, et

nad ei saanud muid tõendeid avalduse esitamisel esitada, olla ka usutav. Olukorras, kus

maakohtul tekkis kahtlus esitatud tõendite ehtsuses, oleks tulnud seda avaldajatele enne

määruse tegemist selgitada ja anda võimalus töölepingute ehtsust kinnitavate tõndite

esitamiseks, nt tunnistajate ülekuulamise taotlemiseks.

11. Ringkonnakohus selgitab, et ka Eesti Töötukassal on õigus jätta hüvitis määramata või

vähendada see juhul, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui

taotletav summa ei ole põhjendatud (TKindlS § 22 lg-d 11 ja 12). Seega on nõude olemasolu

üle ka kontrollfunktsioon Eesti Töötukassal.

12. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule

uueks läbivaatamiseks, otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse maakohus asjas

tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke