3-22-1384/33 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2022, Tartu

Haldusasja number

3-22-1384

Haldusasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu ajalehe üleandmisega,

sõnumisaladuse

korduva

rikkumisega,

regulaarse

sportimisvõimaluste piiramisega ja lahtiriietumisega

läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X-i kaebus osaliselt.

2. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla ametnike tegevus kaebajale ajalehe

üleandmisel ja lahti riietumisega läbiotsimisel ning õiguskantsleri kantseleist ja

Hamburgi Liidumaa prokuratuurist saabunud kirjade avamisel. Lugeda sellega

kahju hüvitamise nõuded osaliselt rahuldatuks.

3. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista Tartu Vanglalt X-i kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist) eurot.

5. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. novembril 2022.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-1384

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (edaspidi ka kaebaja) esitas 27. juunil 2022 Tartu

Halduskohtule kaebuse (registreeritud haldusasjana nr 3-22-1384), milles esitas järgmised

nõuded Tartu Vangla vastu:

1)

hüvitada ajalehe üleandmisega, sõnumisaladuse korduva rikkumisega, regulaarse

sportimisvõimaluste piiramisega ja lahtiriietumisega läbiotsimistega tekitatud mittevaraline

kahju kokku 1050 euro ulatuses;

2)

tuvastada majandustöödele määramise käskkirjade õigusvastasus (15. märtsi 2021. a

käskkiri nr 6-3/89 ja 1. aprilli 2021. a käskkiri nr 6-3/107);

3)

tuvastada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis (RKAS) töölt kõrvaldamise õigusvastasus;

4)

tuvastada 21. märtsil 2022 esitatud vaide mittetähtaegse lahendamise õigusvastasus;

5)

mõista välja Tartu Vanglalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel asjas nr 3-22-635

tasutud riigilõiv 20 eurot.

2. Tartu Vangla on eelnevalt 1. juuni 2022. a otsusega nr 1-13/95-3 jätnud rahuldamata

kaebaja 4. aprilli 2022. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/95-1 milles ta nõudis mittevaralise

kahju hüvitamist seoses ajalehe kätteandmise viisiga 30. detsembril 2021, õiguskantslerilt 10.

veebruaril 2022 ja Hamburgi Liidumaa Riigiprokuratuurist 17. märtsil 2022 saabunud kirja

avamisega, E-6 eluosakonna spordisaali kasutamisvõimaluse korduva ärajäämisega ja

avavanglas voodite remontimisega seonduvalt ning taotluse täienduse nr 1-13/95-2, millega

kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses Tartu Halduskohtust 17. mail 2022

saabunud kirja kätteandmisega.

Vangla märkis, et ajalehe ühekordse kambrisse viskamise näol ei ole tegemist kinnipeetava

väärikuse alandamisega. Vangla on sellise käitumise pärast vabandanud ja oma eksimust

tunnistanud. Vangla tunnistas otsuses, et õiguskantsleri kirja avamine ja Hamburgi Liidumaa

prokuratuuri kirja avamine oli õigusvastane ning vangla vabandab tekitatud ebamugavuste

pärast. Vangla tunnistas spordisaali külastuste ärajäämist, kuid kirjeldas otsuses muid

võimalusi kehakultuuriga tegelemiseks ning leidis, et viiel korral spordisaali viimata jätmine

ei saanud kahjustada kaebaja tervist selliselt, et see tingiks kahju hüvitamise, ning vangla

tegevus ei kvalifitseeru vabaduse võtmisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1

tähenduses. Tartu Halduskohtust saabunud kirja osas leidis vangla, et pole õnnestunud välja

selgitada konkreetset põhjust, miks ümbrik oli lahti tulnud (nt ebakvaliteetne liimiriba,

niiskuse mõju) ning vastustaja õigusvastast käitumist pole tuvastatud.

Tartu Vangla jättis 10. juuni 2022.a otsusega nr 1-13/114-2 rahuldamata kaebaja taotluse

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses regulaarse lahtiriietumisega läbiotsimisega. Vangla

asus kinnipeetava kahju hüvitamise nõuet lahendades kokkuvõtvalt järgmisele seisukohale.

Kinnipeetaval oli lubatud kas relvastatud järelevalve all või ka ilma saatjata töötada

remonditöödel väljaspool eluosakonda ning avavanglas. Sellistel töödel töötavaid

kinnipeetavaid otsitakse pärast tööpäeva lõppu läbi ning ka lahtiriietumisega. Tegemist ei ole

igakordse või rutiinse läbiotsimisega, kuid neid tehakse sagedasti. Läbiotsimise aluseks võib

olla põhjendatud kahtlus, kuid neid tehakse ka juhuvalimi alusel. Eesmärk on välistada

keelatud esemete eluosakonda sattumine. Lahtiriietumisega läbiotsimiste üle ei peeta arvet

ning vangla ei saa öelda, millal ja mitmel korral kinnipeetavat lahtiriietumisega läbi otsiti.

Vähem intensiivsed läbiotsimise viisid ei anna sama tõhusat tulemust. Läbiotsimisel

järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, seda ei saa näha kinnipeetava alandamise või

karistamisena ning seda on

tehtud üksnes kinnipeetava Riigi Kinnisvara AS-is töötamisega seonduvalt. Ametnike

käitumisest tulenevaid negatiivseid mõjusid pole ilmnenud.

3. Kohus võttis 19. juuli 2022. a määrusega eelnimetatud kahju hüvitamise nõuded

menetlusse, tagastas haldusasjas nr 3-22-635 riigilõivu väljamõistmise nõude ning eraldas

2(19)

3-22-1384

iseseisvasse menetlusse nõuded Tartu Vangla 15. märtsi 2021. a käskkirja nr 6-3/89 ja 1.

aprilli 2021. a käskkirja nr 6-3/107, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis töölt kõrvaldamise ning 21.

märtsil 2022 esitatud vaide mittetähtaegse lahendamise õigusvastasuse tuvastamiseks

(haldusasi nr 3-22-1549).

Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse, kuid märkis, et

vajadusel otsustab kohus riigi õigusabi põhjendatuse uuesti eraldatud nõuete osas.

4. Tartu Vangla esitas kirjaliku vastuse kaebusele 19. augustil 2022.

5. Kohus määras 24. augusti 2022. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.

Sama määrusega (resolutsiooni p 6) kuulutas kohus menetluse kinniseks Tartu Vangla 19.

augusti 2022. a vastuse lisadena nr 6, nr 8 ja nr 10 esitatud videosalvestiste osas ning piiras

kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga.

Kaebaja esitas kirjalikus menetluses täiendavad seisukohad 8. septembril 2022. Vastustaja

esitas 4. oktoobri 2022. a täiendavad selgitused vastavalt 26. septembri 20222. a

kohtumäärusele, millele kaebaja esitas 7. oktoobril 2022 vastuväited ning palus ühtlasi

hinnata Tartu Vangla direktor käskkirja nr 1-1/27 p 4.6 vastavust põhiseaduse §-le 18.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja väidab kahjunõuet esitades järgmist.

6.1. Selle asemel, et ulatada kaebajale talle mõeldud ajaleht, viskas valvur selle

demonstratiivselt kaebajale jalge ette põrandale maha ja sulges kambri ukse. Valvur soovis

kaebajat alandada, rõhutades oma ametiseisundit. Kaebajat alandati ja tehti ta

kaaskinnipeetavate pilgete objektiks. Valvur kahjustas oma käitumisega ka kogu

vanglateenistuse mainet. Valvur ei pidanud vajalikuks vastavalt kaebaja kompromiss-

ettepanekule vabandada.

6.2. Vangla on korduvalt tahtlikult rikkunud sõnumisaladust.

6.2.1. Vanemvalvur avas 10. veebruaril 2022 kaebaja nimele saabunud õiguskantsleri

kantseleist saabunud kirja. Valvur oli kirja registreerinud juba eelnevalt ning tõsiselt võetav ei

ole väide juhusliku avamise kohta. Valvur on juba pikka aega vanglas töötanud ka peavalves

ja kontaktisikuna ning on seadusega kursis. Seega rikkus ta sõnumisaladust tahtlikult.

Õiguskantsleri kiri sisaldas sõnumit lahtiriietumisega läbiotsimise kohta, mis on ka üks

käesoleva kaebuse teemasid. Valvuril oli kirja UV-lambi all vaadates aega saada piisav

ülevaade sõnumi sisust.

6.2.2. Vanglaametnik avas 17. märtsil 2022 kaebajale Saksamaa Hamburgi liidumaa

prokuratuurist tulnud kirja. Väide, et kiri avati, kuna valvur ei osanud saksa keelt ega saanud

aru, kes on saatja, ei ole tõendatud.

6.2.3. Kaebajale saabus 17. mail 2022 Tartu Halduskohtust kiri, mis oli juba avatud. Kaebaja

ei usu, et Tartu Halduskohtust saadeti rebimisjälgedega ümbrikuga kiri. Kui kiri oleks tulnud

vanglasse avatuna, oleks seda tähele pandud ja see asjaolu fikseeritud.

6.3. Kehakultuuriga tegelemise võimalused Tartu Vanglas on viidud miinimumini. Kaebaja

on registreeritud võrkpalli huviringi, kuid pole seal saanud kordagi käia. Vangla direktori

käskkirjaga on keelatud kilekotid, et neist ei saaks teha treeningvahendeid. Puuduvad jõusaal,

trenažöörid ja treeningvahendid. Kambrivälist liikumisruumi on aga iga inimese kohta alla 2

m2. E-6 eluosakonnas on 2022. a esimese nelja kuu jooksul spordisaali külastus ära jäänud

seitsmel korral. Vangla õigustab seda põhjendamatult personali nappusega. Vangla ei ole

reageerinud ettepanekule kompenseerida ärajäänud spordisaali külastused muul ajal ning eirab

3(19)

3-22-1384

tahtlikult kodukorras ette nähtud ja enda kinnitatud graafikut. Covid-19 haigust läbipõdenuna

peab kaebaja tervenemiseks palju liikuma, kuid E-6 eluosakonnas ei pole piisavalt ruumi. See

osakond ei ole mõeldud pikaajaliseks kinnipidamiseks ning seal hoidmine on vabaduse

võtmise mõõtu.

6.4. Kaebajat on Riigi Kinnisvara AS-s töötamise ajal (1 aasta ja 10 kuu vältel) töölt

naasmisel pidevalt (üle 400 korra) lahtiriietumisega läbi otsitud. Kunagi ei leitud keelatud

esemeid. Lubades kaebajal eluosakonnast ja vanglast väljaspool töötada, on vangla näidanud

kaebaja vastu üles usaldust. Vangla väited valikulise läbiotsimise kohta ei pea paika.

Läbiotsimisele on kaasatud ka kadette ning läbiotsimine on toimunud suure hulga inimeste

ees. Kaebaja on tundnud ennast läbiotsimisel seksuaalselt ahistatuna. Igapäevane rutiinne

läbiotsimine näitab, et puuduvad põhjendatud kahtlused ja kaalutlused. Õiguskantsler on

arvamusel, et läbiotsimise otsus peab põhinema ohuhinnangul, mille aluseks on konkreetse

kinnipeetava käitumine. Justiitsminister ei ole kehtestanud lahtiriietumisega läbiotsimise

korda ning ei saaks ka kehtestada korda, mis on vastuolus Euroopa Inimõiguste

Konventsiooniga ja Euroopa Inimõiguste kohtu praktikaga. Väär on vastustaja kahjunõude

lahendamise otsuses märgitu nagu aktsepteeriks kaebaja sellist läbiotsimist. Kinnipeetavale

tuleneb seadusest töökohustus ning kuna kinnipeetav tasub oma esmavajadusteks vajaliku eest

suures osas ise, on ta ka osaliselt sõltuv töötamisest. Talutud alandus ei kaalunud üles tööga

saadavat kasu. On õige, et täielikku läbiotsimist ei korraldata enamasti puhkepäevadel. See

kinnitab veelgi, et vanglal puuduvad igasugused kaalutlused.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning jääb kohtueelses menetluses taotluste

lahendamisel võetud seisukohtade juurde, märkides vastuseks kaebusele järgmist.

7.1. Valvuri tegevuse osas ajalehe üleandmisel on Tartu Vangla 25. jaanuari 2022. a

vastuskirjas nr 2-3/4 2 tunnistanud juhtunut ja kinnitas, et tegeleb selle intsidendiga. Kahju

hüvitamise taotluse menetluses on üksuse juht suuliselt kinnitanud, et vanemvalvuriga on

vesteldud ja selgitatud sellise teo lubamatust. Ametniku täiendava instrueerimisega on vangla

tarvitusele võtnud abinõud, et vältida sellise olukorra kordumist. Oma 1. juuni 2022. a otsuses

nr 1-13/95-3 vabandas Tartu Vangla ametniku käitumise pärast kaebaja ees. Ajalehe

kambrisse viskamist ei saa kehtivate ühiskondlike käitumisnormide kohaselt kindlasti pidada

viisakaks käitumiseks. Siiski ei saa olemasolevatest tõenditest järeldada, et ametniku tegevus

oleks olnud kantud eesmärgist kaebajat alandada või solvata. Käesoleval juhul on vangla oma

eksimust tunnistanud ja vabandanud kaebaja ees. Asjaolu, et kaebaja ees vabandati alles 1.

juuni 2022. a otsuses, ei tähenda ebasiirust ega seda, et vangla vabandust tõsiselt ei võtaks.

Kaebaja on küll kahju hüvitamise taotluses märkinud, et ajaleht visati kambrisse

kaaskinnipeetavate nähes, kuid mitte seda, et seetõttu sattus ta kaaskinnipeetavate irooniliste

pilgete objektis. Vastustaja ei saanud seda väidet kohtueelses menetluses käsitleda ega

arvestada.

7.2. Vastab tõele, et 10. veebruaril 2022 avas vanemvalvur kaebaja juuresolekul

õiguskantslerilt saabunud kirja, mida kinnitavad ka asjas kogutud tõendid. Vanemvalvur on

selgitanud, et avas kirja automaatselt ega tutvunud selle sisuga. Tartu Vangla tunnistab

tegevuse õigusvastasust ja on kaebaja ees juhtu pärast 1. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/95-3 ka

vabandanud. Kuna valvur ei tutvunud kirja sisuga ega viivitanud kirja üleandmisega, ei ole

kaebajale saabunud kirja avamisega sõnumisaladust rikutud ning õiguskantsleri kirja eksliku

avamise eest on piisavaks hüvitiseks tegevuse õigusvastasuse tunnistamine ja vabandamine.

7.3. Vastab tõele, et 17. märtsil 2022 avas vanemvalvur kaebajale Hamburgi Liidumaa

Riigiprokuratuurist saabunud kirja. Vanemvalvur selgitas kahju hüvitamise taotluse menetluse

raames, et kaebajale saabunud kirja ümbrikul oli saatja märgitud saksa keeles, mida ta ei

4(19)

3-22-1384

valda ning seetõttu ei saanud ta aru, et tegemist oli prokuratuurist saadetud kirjaga.

Riigiprokuratuuri saksakeelne nimetus ei sarnane eestikeelsega ega ka mitte venekeelsega.

Kiri avati ametniku teadmatuse tõttu. Tartu Vangla tunnistab õigusvastast tegevust ja on

kaebaja ees juhtunu pärast 1. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/953 ka vabandanud. Juhtumi

asjaolusid arvestades (ametnik ei valda saksa keelt ja ümbrikul olid saatja andmed märgitud

saksakeelsetena) ei saa järeldada, et ametnik oleks käitunud süüliselt (hooletult või suisa

tahtlikult). Isegi kui pidada vanglaametniku tegevust hooletuks ja jaatada sõnumisaladuse

riivet, ei saaks seda käsitleda niivõrd intensiivse rikkumisena, millele tuleks reageerida

rahalise hüvitise väljamõistmisega. Kirjavahetuse kaardil tekkinud segadus ei olnud nõude

aluseks, mistõttu ei pidanud vangla sellisele asjaolule 1. juuni 2022. a otsuses hinnangut

andma. Tõendeid, et kiri oli juba enne avatud, ei ole ilmnenud. Videosalvestiselt nähtub

selgelt, et vanemvalvur avab kaebaja pilgu all ümbriku, mistõttu kahtlused kirja varasema

avamise kohta on alusetud.

7.4. Kaebajale 17. mail 2022. Tartu Halduskohtust saabunud kirja kätteandmisel avastas

valvur, et see oli juba enne eluosakonda toomist kellegi poolt avatud ja tegi sellekohase märke

kirjavahetuse kaardile. Valvuri arvates polnud kiri kellgi poolt avatud, vaid lahti tulnud (seda

on kohtu kirjadega varemgi juhtunud). Dokumendihaldusteenistuse spetsialisti kinnitusel ei

ava kantselei kinnipeetavatele adresseeritud kirju, kuid praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus

ümbriku liimiriba on ebakvaliteetne, mistõttu ei kleepu ümbrik kinni ja tuleb lihtsalt lahti.

Kuna Tartu Vangla ametnikud ei ole halduskohtust kaebajale saabunud kirja enne

kätteandmist avanud, ei ole tõendamist leidnud Tartu Vangla õigusvastane ja süüline tegevus.

Seega ei ole kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud ja puudub alus hüvitamisnõude

rahuldamiseks.

7.5. Vangistusseadusest ega muudest vangistust reguleerivatest aktidest ei tulene, milliseid

vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine

tagada. Vanglateenistusel on üksnes kohustus tagada kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga

tegelemiseks üldiselt. Tartu Vangla kodukorra punkti 18.2.1 kohaselt toimub spordisaali ja -

väljaku külastamine vastavalt spordisaali ja -väljaku kasutamise graafikule. Graafik on

esitatud avatud osakondade teadete tahvlil.

Ajavahemikus 5. jaanuar 2021–14. juuni 2022 paiknes kaebaja E6 eluosakonnas, mille

graafikujärgne spordisaali kasutamise aeg oli ühel korral nädalas pühapäeviti. Kaebaja väitel

ei saanud ta spordisaali kasutada seitsmel korral. Kahju hüvitamise taotluse menetluses on

selgunud, et 30. jaanuaril 2022 ja 6. veebruaril 2022 ei saanud kaebaja spordisaali külastada

haiguse tõttu (oli haigestunud COVID-19 viirusesse ja pidi viibima isolatsioonis). Kaebaja ei

saanud 23.01.2022, 13.02.2022, 20.02.2022, 27.03.2022 ning 10.03.2022 spordisaali

külastada, kuna vanglal ei olnud piisavalt ametnikke, et tagada kinnipeetavate spordisaali

saatmine ja seal järelevalve. Kinnipeetavate üle visuaalse järelevalve teostamine (ka

spordisaalis või spordiväljakul) on vangla julgeoleku seisukohalt oluline ja vangla ei saa

võimaldada kinnipeetavatele ilma järelevalveta seal viibida. Olukorras, kus ametnikke on

tavapärasest vähem, tuleb vanglal hinnata, milliseid toiminguid ja tegevusi on olemasoleva

ressursiga võimalik läbi viia. Kinnipeetavatele on tagatud igapäevane jalutuskäik värskes

õhus, mille raames on võimalik ka kehakultuuriga tegeleda. Vangla E-hoone jalutusaeda on

paigaldatud rööbaspuud. Jalutusaed on piisavalt suur, et seal oleks võimalik ka sörkjooksu

teha. Spordisaal ei ole ainus võimalus, et kehakultuuriga tegeleda. Kaebaja on 2022. a

paiknenud üksinda kambris, mistõttu on tal olnud piisvalt õhku ja ruumi sooritamaks

erinevaid treeningharjutusi. Eluosakonnas oleva ruumi suurus ei mõjuta hinnangut spordisaali

kasutusvõimaluse ärajäämise õiguspärasusele. Hüvitamisnõude rahuldamise üheks eelduseks

on kahjuliku tagajärje saabumine.

5(19)

3-22-1384

Kord nädalas toimuva spordisaali külastuse ärajäämine ei ole oma olemuselt ja intensiivsuselt

käsitletav vabaduse võtmisena RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kaebaja ei ole viidanud asjaoludele, et

tema tervis oleks spordisaali külastuste ärajäämise tõttu tõesti kahjustada saanud. Ei ole ka

eluliselt usutav, et viiel korral spordisaali külastuse ärajäämine võiks reaalselt kaebaja tervist

kahjustada.

7.6. Riigi Kinnisvara AS-s töötavatele kinnipeetavatele tehakse töölt naasmisel läbiotsimisi

koos lahti riietumisega. Tartu Vangla ei pea eraldi arvestust lahti riietumisega läbiotsimiste

üle ega saa tagantjärele esitada tõsikindlaid andmeid selle kohta, millal konkreetselt ja kui

tihti on kaebajat lahti riietumisega läbi otsitud. Vangla praktikas tehakse lahti riietumisega

läbiotsimisi küll sagedasti, kuid siiski mitte iga kord töölt naastes. Tööle minnes kaebajat

kindlasti lahti riietumisega läbi otsitud ei ole.

Vangla dokumendihaldussüsteemi andmetel ei esitanud kaebaja ajavahemikus 28. mai 2020-

17. jaanuar 2022 vanglale ühtegi pöördumist seoses tema lahti riietumisega läbiotsimistega.

Teabenõudena pealkirjastatud 17. jaanuari 2022. a pöördumine sisaldas ainult küsimust,

millises normis käsitletakse lahti riietumisega läbiotsimist ning soovi vanglalt nimetatud

sättest väljatrüki saamiseks. Kaebaja ei ole vanglalt soovinud põhjendusi ega selgitusi

sooritatud toimingute kohta ega taotlenud ka lahti riietumisega läbiotsimiste lõpetamist tema

suhtes, st ta on jätnud kasutamata kohased esmased õiguskaitsevahendid.

Kuna kinnipeetavatel, kes töötavad väljaspool eluosakonda, on töö tegemisega seonduvalt

kokkupuuteid erinevate keelatud esemete või ainetega, tehakse lahti riietumisega läbiotsimisi

sagedasti. Üheks põhjuseks võib olla konkreetne kahtlus. Teisalt tehakse läbiotsimisi

juhuvalimi alusel välistamaks eluosakonda keelatud esemete või ainete toomine. Kuna

kinnipeetavad võivad eluosakonda keelatud esemeid toimetada ka kellegi teise palvel, ei ole

võimalik kunagi tõsikindlalt ette näha, kes võib sellega tegelda. Vangla jaoks on oluline hoida

ära ka esmakordne juhtum, kus kinnipeetav üritab keelatud esemeid eluosakonda viia. Selle

eesmärgi saavutamiseks ei saa piirduda lahti riietumisega läbiotsimistega üksnes põhjendatud

kahtluse korral. Sagedane juhuvalimi alusel kinnipeetavate kontrollimine kannab ka

preventiivset eesmärki.

Lahtiriietumisega läbiotsimisi teostab alati kinnipeetavaga samast soost ametnik ning

läbiotsimise raames on tagatud kinnipeetavate privaatsus. Läbiotsimisteks on nii õiguslik alus

kui ka legitiimne eesmärk (vangla julgeoleku tagamine) ning lahti riietumisega läbiotsimise

teostamist ei saa automaatselt pidada õigusvastaseks. Vanglale ei ole teada, et kaebaja

läbiotsimisele oleks lisandunud tegevusi, mida EIK on pidanud lahti riietumisega

läbiotsimistega seonduvalt inimväärikust alandavaks. Selliste asjaolude esinemisele ei viita ka

kaebaja ise. Kaebaja subjektiivne tunnetus läbiotsimisest ja oletuslikud hinnangud

vanemavalvuri tegevuse kohta ei anna alust pidada läbiotsimisi õigusvastaseks.

KOHTU SEISUKOHT

8. Käesolevas haldusasjas lahendatav mittevaralise kahju hüvitamise nõue hõlmab kahju, mis

kaebaja väitel on tekitatud talle Tartu Vangla järgmiste õigusvastaste tegudega: valvuri

ebaviisakas käitumine kaebajale ajalehe üleandmisel; sõnumisaladuse korduv rikkumine;

spordisaali ebapiisavad kasutamisvõimalused; korduvad (pidevad) lahti riietumisega

läbiotsimised.

Kuigi kaebaja taotleb rahalist hüvitist kõigi kaebuse loetletud alustel tekitatud kahju eest

kokku 1050 eurot, on käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõuded esitatud kõik erineval

alusel ning ka Tartu Vanglale kolmes erinevas taotluses (tl 128-137p), mille Tartu Vangla on

6(19)

3-22-1384

lahendanud kahe eraldisesiva otsusega (tl 41-45p). Kaebaja on iga erineval alusel esitatud

nõude juures ka eraldi ära märkinud vastavalt taotletava hüvitise summa. Kohus analüüsib

kõikide eelnimetatud nõuete puhul kahju hüvitamise eelduste täidetust ükshaaval.

Kaebaja 27. juuli 2022. a avalduses esitatud täiendavat taotlust tunnistada spordisaali

kasutamise reeglipäraselt mittevõimaldamine 4. üksuses õigusvastaseks (tl 111), ei käsita

kohus iseseisva kaebuse nõudena. Kaebaja on soovinud ka spordisaali mittevõimaldamisega

tekitatud kahju hüvitamist ning selle nõude lahendamiseks peab kohus andma hinnangu ka

vastustaja käitumise õiguspärasusele.

9. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (st esitades kehtetuks tunnistamise,

keelamis- või kohustamisnõude). Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,

puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Samuti tuleb arvestada, kas

kahju oli võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega.

RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline

kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja

raskust (RVastS § 9 lg 2). Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas,

kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt näiteks

Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-10-14, p 12.2).

Vanglaametniku käitumine kaebajale ajalehe üleandmisel 30. detsembril 2021

10. Kaebaja väitel on tema väärikust alandades kahju tekitatud seeläbi, et vastustaja ametnik

viskas talle ajalehte üle andes selle tema jalge ette põrandale, mitte ei ulatanud kätte. Sellise

vahejuhtumi toimumise üle vaidlust ei ole. Ajalehe üleandmine kaebaja kirjeldatud viisil on

jälgitav videosalvestiselt (vastustaja vastus kaebusele lisa 6; dtl 287). Kuigi videosalvestiselt

ei ole arusaadav kogu protsess, kuna ametniku tegevust varjab osaliselt avatud uks, on selge,

et avades vasaku käega ukse, teeb ametnik parema (ajalehte hoidva) käega liigutuse põranda

suunas. Asjaolude kontrollimisel on kinnitust leidnud kaebaja väidete paikapidavus (Tartu

Vangla 25. jaanuari 2022. a kiri nr 2-3/4-2; tl 46).

10.1. Vanglateenistuja kohustus suhelda vangidega viisakalt on sõnaselgelt sätestatud

vanglateenistuja eetikakoodeksi p-s 2.61. Vanglateenistuse ametnikele kohaldatakse avaliku

teenistuse seadust vangistusseaduse erisusi arvestades (avaliku teenistuse seadus (ATS) § 2 lg

2). ATS § 51 lg-st 4 tuleneb ka vanglaametnikule kohustus käituda väärikalt ning hoiduda

teda diskrediteerida võivast tegevusest. Ajalehte kaebajale üle andnud ametnik on oma

käitumist selgitanud (tl 139) ühelt poolt vajadusega siirduda kiiresti järgmisi ülesandeid

täitma. Teisalt on ta kirjeldanud oma seletuses praktikat, mille järgi toimitakse sarnaselt

(lastakse ajaleht läbi luugi põrandale kukkuda), kui ei ole võimalik ajalehte üle anda, nt kui

kinnipeetav on pesemas.

10.2. Vastustaja on tunnistanud kaebaja kirjeldatud käitumise ebaviisakaks ning kahju

hüvitamise nõude kohtueelsel lahendamisel on selgunud, et ametniku tähelepanu on sellise

käitumise lubamatusele juhitud. Vastustaja on seega tunnistanud õigusvastasust ametniku

käitumises ning kaebaja ees vabandanud. Asjaolu, et vabandus on esitatud alles kahju

1 https://www.vangla.ee/et/karjaar-ja-tookohad/vanglateenistuja-eetikakoodeks

7(19)

3-22-1384

hüvitamise nõude lahendamise otsuses, mitte varem kinnipeetava kompromissettepaneku

tulemusena, ei tee vabandust olematuks ega muuda ebasiiraks. On ka mõistetav, et vangla

otsustab väidetavale õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise väitele kohase reageeringu

pärast asjaolude väljaselgitamist ja kohaldatava tagajärje kaalutlemist.

10.3. Olles tunnistanud ametniku käitumise ebaviisakust tunnistab vastustaja seega ka selle

õigusvastasust. Kohus möönab küll kaebajale kuuluva eseme ebaviisakalt põrandale

viskamisest tulenevaid negatiivseid emotsioone, kuid tegemist ei ole sellise väärikust alandava

kohtlemisega, millest võiks lähtuda rahaliselt hüvitatav kahju. Tõendamist ei ole leidnud

kaebaja väide, et ta sattus juhtumi tõttu seda pealt näinud kaaskinnipeetavate naerualuseks.

Sündmust kajastavalt videosalvestiselt (vastustaja vastuse lisa 6, dtl 287) ei ilmne, et

koridoris viibinud kaaskinnipeetavad juhtunule tähelepanu pööraks. Neist üks on süvenenud

telefonivestlusesse ning istub seljaga vahejuhtumi toimumise suunas. Teine möödub kaebaja

uksele tähelepanu pööramata. On ka selgunud, et 30. detsembril 2021 oli kaebaja paigutatud

kambrisse üksinda (tl 176), mistõttu ei saanud tal olla ka kambrikaaslast, kes võinuks

kaebajale osaks saanud kohtlemise tõttu teda naeruvääristada.

10.4. Kohtupraktika on tunnustanud vabandamist mittevaralise kahju hüvitamise kohase

viisina kahju rahas kompenseerimise asemel (Riigikohtu 20. oktoobri 2011. a määrus asjas nr

3-3-1- 43-11, p 18).

Kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud,

kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise

väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu

õigusvastasuse (HKMS § 41 lg 5). Kohus piirdub ka kõnealuse juhtumi puhul vastustaja

tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega ning peab seda piisavaks hüvitiseks. Kohus arvestab

seejuures, et ka vastustaja ise möönis ametniku tegevuse õigusvastasust, pööras juhtumiga

seoses ametniku tähelepanu tema käitumise taunitavusele ning vabandas kaebaja ees.

Sõnumisaladuse korduv rikkumine

11. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist kolme juhtumi puhul, millega on

väidetavalt rikutud tema sõnumisaladust.

12. Vastustaja on nõustunud sellega, et 10. veebruaril 2022 avas vanemvalvur kaebaja

juuresolekul talle õiguskantslerilt saabunud kirja. Seda asjaolu kinnitavad ka asjas kogutud

tõendid – Tartu Vangla 9. märtsi 2022. a vastuskiri nr 2-3/512-2 (tl 51); vanemvalvuri 23. mai

2022. a seletus (tl 140).

12.1. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 50 lg-st 2 tulenevalt antakse vangistusseaduse

(VangS) § 29 lõikes 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale

saabunud kiri talle allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Viidatud sätetes on

nimetatud ka kirjad õiguskantslerilt. Seega puudub vaidlus, et kiri õiguskantslerilt tulnuks

kaebajale kätte anda suletud ümbrikus.

12.2. Vanemvalvur on tunnistanud, et avas kirja, tehes seda automaatselt ning ei ole tutvunud

selle sisuga. Vangla 1. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/95-3 viidatud videosalvestis kinnitab kirja

avamist kinnipeetava juuresolekul (mitte varem) (vastus kaebusele lisa 8; dtl 288). Samuti

seda, et valvuril ei saanud tekkida sellist aega, et jõuda kirja sisuga tutvuda. Siinkohal ei oma

tähendust ka kaebaja väide, et õiguskantsleri kiri käsitles tema pöördumist lahti riietumisega

läbiotsimise kohta, mis on ka praeguse kaebuse hüvitamisnõude üheks aluseks. Kuna kohus

8(19)

3-22-1384

on veendunud, et kirja avamise ja kaebajale üleandmise aeg oli sedavõrd lühiajaline, ei ole

vastustaja ametnikul olnud tegelikku võimalust kirja sisuga tutvuda.

12.3. Tartu Vangla tunnistab niisuguse tegevuse õigusvastasust ja on kaebaja ees juhtunu

pärast 1. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/95-3 ka vabandanud. Kuna valvur ei tutvunud kirja

sisuga ega viivitanud kirja üleandmisega, ei ole kaebajale saabunud kirja avamisega

sõnumisaladust rikutud ning õiguskantsleri kirja eksliku avamise eest on piisavaks hüvitiseks

tegevuse õigusvastasuse tunnistamine ja vabandamine (vt ka käesoleva otsuse põhjenduste p

10.4). Kohtu hinnangul ei saa pelgalt kirja avamist ilma selle sisuga tutvumata pidada

selliseks sõnumisaladuse riiveks, mille korral oleks põhjendatud mittevaralise kahju

hüvitamine rahas.

12.4. Kaebaja väidab, et kuna ametnik oli kirja juba eelnevalt kirjavahetuse registreerimise

lehel registreerinud, ei ole tõsiseltvõetavad vastustaja väited kirja juhuslikust avamisest. On

tõsi, et kirjavahetuse kaardil on 10. veebruaril 2022 registreeritud kaebajale õiguskantsleri

kantseleist saabunud kiri (tl 50), kuid üksnes see asjaolu ei välista kirja juhuslikku avamist.

Vanglaametnik võinuks küll kaebajale saabunud kirjade ümbrikele märgitud saatjaid

hoolikamalt tähele pannes vältida ümbriku avamist kaebaja juuresolekul. Arvestades aga

kohtule teadaolevat kinnipeetavate kirjavahetuse intensiivsust (sh erinevate asutustega), ei saa

eeldada, et ametnik mäletaks konkreetsele kinnipeetavale kirju üle andes alati varasemaid

registreerimiskandeid. Kirja avamist ei saa õigustada rutiinsete tööprotsessidega vms

töökorralduslike argumentidega, kuid vastustaja seda ei teegi, vaid on tunnistanud ametniku

käitumise õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei suurenda sõnumisaladuse riivet, kui ka ametnik

oli õiguskantsleri kantselei kirja juba varem registreerinud ja võinuks teada, et kinnipeetavale

on saabunud selline kiri, mis tuleb talle üle anda kinnises ümbrikus.

13. Kaebaja taotleb sõnumisaladuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ka

põhjusel, et ta sai 17. märtsil 2022 juba avatult Saksamaa Hamburgi liidumaa prokuratuurist

saabunud kirja.

13.1. VSKE § 50 lg-st 2 ning VangS § 29 lg-st 4 tulenevalt tuleb prokuratuurist saabuvad

kirjad anda kinnipeetavale üle suletud ümbrikus. Seega ei ole vaidlust, et prokuratuuriasutuse

kiri tulnuks kaebajale üle anda kinnises ümbrikus ning samuti selle üle, et kaebaja sai kirja

avatuna.

Kohtule esitatud videosalvestiselt (vastus kaebusele lisa 10, dtl 289) nähtuvalt avas ametnik

kirja kaebaja juuresolekul, mitte varem. Videosalvestiselt ilmneb ka kirja avamise ja kaebajale

üleandmise ajaline kestus, mistõttu ei ole usutav, et vastutaja ametnik jõudis selle sisuga

tutvuda ja sõnumisaladus reaalselt ohtu sattus.

13.2. Vastustaja on kirja avamist põhjendanud asjaoluga, et kirjade üleandmisega tegelenud

ametnik ei oska saksa keelt ega suutnud ümbrikul (tl 52) olevast teabest välja lugeda, et selle

saatjaks on prokuratuur. Kohus möönab vastustaja selgituste pinnalt, et saksakeelsest asutuse

nimest (Staatsanwaltscaft) ei ole saksa keelt mitteoskava isiku jaoks üheselt äratuntav, et

tegemist on prokuratuuriasutuse kirjaga. Küll aga on templijäljendina esitatud saatja aadressi

põhjal aru saada, et tegemist on asutuse (mitte eraisiku) kirjaga ning kirju jagaval ametnikul

võinuks tekkida kahtlus ümbrikul oleva teabe tõlkimise vajaduses, et vältida kirja ekslikku

avamist. Tänapäevaste elektrooniliste tõlkelahenduste olemasolul ei oleks ümbrikul oleva

teabe tõlkimine olnud vanglale kuigivõrd koormav ega ajamahukas ega oleks oluliselt

pikendanud ka kinnipeetavale kirja üleandmist. Reaalselt olnuks saatja tuvastamiseks piisanud

ühe sõna (Staatsanwaltscaft) tõlkimisest.

9(19)

3-22-1384

13.3. Sõltumata ametniku selgitustest kirja avamise asjaolude kohta on vastustaja siiski

tunnistanud kirja avamise õigusvastasust ning kaebaja ees ka vabandanud. Kohtu hinnangul ei

saanud tegemist olla kuigi olulise riivega sõnumisaladuse tagamisel – kohtule esitatud

videosalvestiselt, millele tugines kahju hüvitamise nõuet lahendades ka vastustaja, leiab

kinnitust, et valvur avas kirja kaebaja juuresolekul ning uuris ümbrikku ja selles olnud

pabereid lühiajaliselt UV-lambiga. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et see võis aega

võtta umbes 30 sekundit (otsuse p 3, viies lõik tl 42p). Arvestades valvuri toimingu

lühiajalisust ei ole usutav, et ta jõudis sõnumi sisuga tutvuda ja sõnumisaladus reaalselt ohtu

sattus.

13.4. Kaebaja väitel võimaldanuks kirja saatjat hõlpsasti välja selgitada ka ümbrikul olev QR-

kood. Kohus on kindlaks teinud, et tegemist ei ole tavapärase QR-koodiga, mida oleks hõlbus

avada igapäevases kasutuses oleva mobiiltelefoniga. Tõenäoliselt on tegemist postiasutustele

vajaliku teabega postimaksu tasumise kohta, mis ei ole jälgitav tavakasutajale.

13.5. Tartu Vangla tunnistab ka prokuratuuriasutuse kirja avamise õigusvastasust ja on

kaebaja ees juhtunu pärast 1. juuni 2022. a otsuses nr 1-13/95-3 ka vabandanud. Ka selle

juhtumi puhul on kohtu hinnangul piisavaks hüvitiseks tegevuse õigusvastasuse tuvastamine

(vt ka käesoleva otsuse põhjenduste p 10.4 ).

13.6. Kaebaja väidab ka ametnike õigusvastast käitumist kõnealuse kirja registreerimisel

kirjavahetuse kaardi kannete tegemisel.

Kohus nõustub esmalt vastustajaga selles, et kirjavahetuse kaardi kannetega tekkinud segadus

ei olnud nõude aluseks, mistõttu ei pidanud vangla sellisele asjaolule 1. juuni 2022. a otsuses

hinnangut andma. Teisalt märgib kohus, et kuna on tõendatud, et vanglaametnik avas kirja

kaebaja juuresolekul ning mitte varem (käesoleva otsuse põhjenduste p 13.1), ei saa isegi

kannete ekslik või viivitusega tegemine kujutada endast sõnumisaladuse rikkumist, mis võiks

kaasa tuua hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju.

14. Kaebaja väitel on talle sõnumisaladuse rikkumisega kahju tekitatud ka seeläbi, et talle 17.

mail 2022 Tartu Halduskohtust saabunud kiri oli juba avatud. Kaebaja arvates pole usutav, et

Tartu Halduskohtust saadeti rebimisjälgedega ümbrikuga kiri ning kui kiri oleks tulnud

vanglasse avatuna, oleks seda tähele pandud ja see asjaolu fikseeritud.

14.1. Kirjavahetuskaardil on kõnealuse kirja kohta märgitud „kiri tuli avatult“ (tl 57p). Asjas

pole õnnestunud tõsikindlalt välja selgitada ümbriku avamise või avanemise asjaolusid.

Valvuri selgituse kohaselt avastas ta kirja avatuse alles siis, kui hakkas kirju laiali jagama,

kuid tema hinnangul polnud kiri avatud, vaid lahti tulnud. Valvuri selgituste kohaselt on

varemgi olnud probleeme sellega, et kohtust saabunud kirjad tulevad avatult ning tegemist on

ümbrikega, mis tulevad lihtsalt lahti (tl 142). Samasuguste juhtumite esinemist on kinnitanud

ka Tartu Vangla kantselei spetsialist, tuues oma selgituses välja põhjusena, et ümbrike

liimiriba on ebakvaliteetne ning ümbrikud ei kleepu korralikult ja avanevad lihtsalt (tl 144).

14.2. Kaebaja väidab rebimisjälgi ja märke, et ümbrikku on avatud ja korduvalt kinni kleepida

püütud. Selle asjaolu ning selle tekkepõhjuse väljaselgitamine pole kahetsusväärselt enam

võimalik. Kohtu hinnangul ei saaks seda tõendada ka kaebaja soovitud tunnistaja (ümbrikus

olnud menetlusdokumendi koostanud kohtujuristi) ülekuulamine praeguses kohtuasjas.

Menetlusdokumente koostavad kohtujuristid ise kirju ümbrikusse ei pane ning ümbrikke kinni

ei kleebi. Tagantjärele pole võimalik tuvastada, milline konkreetne ametnik paljude kirjade

hulgast just kaebajale adresseeritud kirja ümbrikusse pani ja selle kinni kleepis. Samuti seda,

10(19)

3-22-1384

kas just selle kirja sulgemisel oli probleeme ja kas ametnik püüdis näiteks esmalt halvasti

kleepuvat ümbrikku ise avada, et seda seejärel kindlamalt sulgeda.

14.3. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks esmaseks eelduseks on haldusorgani

tegevuse õigusvastasus, mis pole Tartu Halduskohtu kirjaga seonduvalt vastustaja tegevuses

tuvastatav. Pole võimalik kindlaks teha, kas kiri kleepus juba kohe ebapiisavalt ning avanes

edaspidise töötlemise ja/või õhuniiskuse vms vastustajast ja kirja saatjast sõltumatu teguri

tõttu. Tartu Halduskohus saab juhtumist teha vaid järelduse edaspidise töökorralduse jaoks, sh

arvestada võimalusega, et soetatud ümbrikud ei ole alati ühesuguse kvaliteediga ja võivad

vajada täiendavat kleepimist. Haldusorganist sõltumatul põhjusel kirja avanemisel võib küll

sõnumisaladuse kaitse ohtu sattuda, kuid seda ei saa ette heita vastustajale ega pidada tema

tegevust õigusvastaseks. Seega puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

halduskohtu kirja avatuna kättesaamise osas.

Spordisaali kasutamise võimaluse puudumine

15. Kaebaja kahju hüvitamise nõude kohaselt on talle mittevaralist kahju tekitatud ka sellega,

et ta ei saanud 2022. aastal nelja kuu jooksul seitsmel korral (3. ja 30. jaanuaril, 6., 13. ja 20

veebruaril, 27. märtsil ning 10. aprillil) spordisaali külastada.

15.1. VangS § 55 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga

tegelemiseks, täpsustamata, mil viisil ja millistes tingimustes see peaks toimuma. VangS § 55

lg-st 2 tulenevalt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund

päevas.

15.2. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb VangS § 55 lg-st 1 kinnipeetavale

üksnes üldine õigus sellele, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga, kuid vanglal puudub

kohustus tagada igale kinnipeetavale spordi harrastamise võimalus tema poolt soovitud viisil

või mahus ning konkreetsetes ruumides (nt Riigikohtu 7. aprilli 2010 otsus nr 3-3-1-5- 10, p-d

18 ja 19; Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-19-1165). Kohtud on

leidnud, et kehakultuuriga tegelemise võimaluse tagamine VangS § 55 lg 1 tähenduses ei

eelda tingimata spordisaali kasutamise võimaldamist, vaid kehakultuuriga saab kinnipeetav

vähemasti enda üldfüüsilise seisundi säilitamiseks minimaalselt vajalikul määral tegeleda ka

kambris ja jalutusboksis. Sellist seisukohta on kohtud väljendanud ka vanglas vahistatuna

viibivate isikute suhtes, kelle liikumisvõimalused on võrreldes süüdimõistetutega (kelleks on

ka praeguse asja kaebaja) režiimi olemuse tõttu märkimisväärselt piiratumad (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2021. a otsus asjas nr 3-18-268, p 15).

15.3. Kaebaja poolt välja toodud kuupäevadest kahe (30. jaanuar ja 6. veebruar 2022) osas on

selgunud, et kaebaja oli nakatunud COVID-19 viirusesse (Tartu Vangla 1. juuni 2022. a otsus

nr 1-13/95-3, p 4: tl 42p) ega saanuks haiguse ja isolatsioonikohustuse tõttu spordisaali

külastada. Kaebaja ei vaidle sellele asjaolule ka vastu. Seetõttu ei ole määrav, kas vangla

suutis neil kahel päeval spordisaali külastuse tagada või mitte ning spordisaali külastuse

ärajäämine ei saanud tema haigestumise ajal mingil juhul talle kahju põhjustada.

15.4. Ülejäänud viiel korral on vastustaja selgituste kohaselt spordisaali külastused ära jäänud

põhjusel, et vanglal ei olnud piisavalt ametnikke, et teostada kinnipeetavate spordisaali

saatmine ja järelevalve. Vastustaja on vastavaid selgitusi jaganud ka enda kirjades vastuseks

kaebaja järelepärimistele (tl 58-61).

Sugugi alatähtsustamata kehakultuuriga tegelemise olulisust, on vastustaja selgitanud, et

ressursinappuse olukorras tuleb vanglal teha valikuid täidetavate ülesannete vahel selliselt, et

11(19)

3-22-1384

tagatud oleks julgeolek ja kord vanglas (VangS § 66 lg 1). Kohus on arvamusel, et erinevate

ülesannete täitmiseks nappi ressurssi jaotades on vangla juhtkonnal kaalumisruum

prioriteetide seadmisel. Vastustaja selgitus, et vangla ja seal viibivate isikute julgeoleku

tagamisel on oluline muuhulgas ka järelevalve spordisaali saatmisel ning seal viibimisel, on

kohtu jaoks veenev. Asjaolu, et kaebaja arvates oli vanglaametnikke spordisaali külastamisel

julgeoleku tagamiseks piisavalt, ei tähenda vastustaja tegevuse õigusvastasust. Isegi kui

vangla juhtkond peaks mõnes olukorras tegema ebaotstarbekaid personalipaigutusi, ei

kujutaks see endast vangla süülist tegevust, mille tulemusena võiks võimalikuks osutuda

spordisaali külastamise ärajäämise korral mittevaralise kahju rahas hüvitamine. Kaebaja

kirjeldatud asjaolud ei anna alust järelduseks, et kaebaja üleelamised sportimisvõimaluse

edasilükkumise tõttu olid sedavõrd tõsised, et põhjustasid talle mittevaralist kahju mõne

RVastS § 9 lg -s 1 nimetatud õiguse riive tõttu.

15.5. Kohus arvestab siinkohal, et samal ajal kui spordisaali külastused ära jäid, sai kaebaja

kasutada ka võimalust igapäevasteks jalutuskäikudeks vastavalt VangS § 55 lg-le 2 ning

kohtupraktika on möönnud, et ka jalutuskäigu ajal värskes õhus on soovi korral võimalik

kehakultuuriga tegelda (nt Riigikohtu 17. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-19-1416, p 40). Ka on

vastustaja ära märkinud võimaluse treenimiseks jalutusaeda paigutatud turnimis- ja

rööbaspuudel ning et olles üksinda kambrisse paigutatud, oli kaebajal ka kambris

keharaskustega treeningharjutusteks piisavalt ruumi ja õhku.

Kohus möönab, et näiteks üksinda sportimine kambris käepäraste võimalustega ei ole

võrreldav ühise sportimisega selleks otstarbeks mõeldud spordisaalis, kuid loob siiski

võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks ja enda füüsilise vormi tagamiseks, kui muud

võimalused on objektiivsetel põhjustel välistatud või takistatud.

Kaebaja ei ole välja toonud, et spordisaali kasutamine oleks üldse välistatud või pidevalt või

pikemaajaliselt takistatud. Kohtule teadaolevalt on Tartu Vanglas loodud kehakultuuriga

tegelemise võimalused, mh spordisaalis. Mis puudutab kaebaja väidet erinevate sporditarvete

(trenažöör, jõusaal, treeningvahendid) puudumisest, siis on asjakohane eeltoodud viide

varasemale kohtupraktikale (vt otsuse p 15.2), mille kohaselt ei pea vangla tagama

kehakultuuriga tegelemist igale kinnipeetavale sobival viisil ja vahenditega. Tõsiselt võetav ei

ole kaebaja väide nagu takistaks sportimisvõimalusi kilekottide keelamine vanglas, mistõttu

kinnipeetavad ei saa enam ise käepäraseid sporditarbeid valmistada. Vastustaja on

asjakohaselt välja toonud erinevad võimalused, mis vastava tahte olemasolul võimaldavad

liikumist ja füüsilise vormi hoidmist. Kaebaja viibib vanglas süüdimõistetu režiimil, mis ei

kujuta endast sedavõrd piiravaid liikumistingimusi nagu võrdluseks vahistatu

kinnipidamisrežiim. Kaebaja paigutamine E-6 eluosakonda ei saa olla tema liikumisvõimalusi

iseenesest ülemäära piirav, kui talle ei ole kehtestatud muid suhtlus- ja liikumispiiranguid.

Kohus nõustub vastustajaga, et selline paigutamine ei ole vabaduse võtmise mõõtu riive.

16. Vanglale esitatud kahjunõude 17. mai 2022. a täienduses märgitud 10. aprillil 2022 ära

jäänud spordisaali külastuse osas ei ole vastustaja kahju hüvitamise nõuet lahendades eraldi

seisukohta võtnud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kui nõue on kohustuslikus

kohtueelses menetluses jäänud õigusvastaselt lahendamata, tuleb kohustuslik kohtueelne

menetlus lugeda läbituks (nt Riigikohtu 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).

Kohus peab võimalikuks võtta ka selles kahjunõude osas sisulise seisukoha ning peab kõike

käesoleva otsuse p-s 15 ja selle alapunktides öeldut kohaldatavaks ka 10. aprilli 2022

puudutavas osas.

17. Eelnevat kokku võttes on kohus arvamusel, et Tartu Vangla käitumises kaebajale

sportimisvõimaluste tagamisel ei ole ilmnenud sellist süülist õigusvastast tegevust, mis

12(19)

3-22-1384

toonuks kaasa läbi RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste riive hüvitamisele kuuluva kahju.

Kaebaja kahju hüvitamise nõue tuleb spordisaali külastuste ärajäämisi puudutavas osas jätta

rahuldamata.

Lahti riietumisega läbiotsimised

18. Kaebaja väidab korduvate lahtiriietumisega läbiotsimistega tema väärikuse alandamist ja

seeläbi talle mittevaralise kahju tekitamist.

18.1. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja oli lubatud alates 26. maist 2020 vangla direktori

käskkirjaga nr 6-3/114 (tl 66) tööle Riigi Kinnisvara AS-i korraldatavatele ehitus- ja

remonttöödele. Käskkirjaga anti kaebajale ka luba liikuda väljaspool eluosakonda koos

töövahenditega ilma saatjata kuni vangla perimeetrini või autolüüsini. Tartu Vangla 15.

märtsi 2021. a käskkirjaga nr 6-3/89 (tl 78) ja 1. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/107 (tl 79)

anti X-ile luba konkreetselt nimetatud ajavahemikel töötada relvastatud järelevalve all ka

kohtades, mis jäävad väljaspoole vangla autolüüsi või betoon siseperimeetrit. Seega lubati

kaebajal viidatud käskkirjade alusel töötada relvastatud järelevalve all vangla erinevate

hoonete, rekonstrueerimis- ja ümberehitustöödel ning avavanglas kuni tema töösuhte

lõppemiseni Riigi Kinnisvara AS-ga (25. märtsil 2022; Tartu Vangla direktori 29. märtsi

2022. a käskkiri nr 6-3/84, tl 87). Vaidlust pole ka selles, et niisugune töötamine tõi endaga

kaasa lahti riietumisega läbiotsimisi. Pooled on erineval arvamusel selles, kui sagedased need

läbiotsimised olid ning kas läbiotsimised toimusid kaebaja väärikust alandaval moel,

põhjustades kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.

18.2. Õigus kinnipeetava läbiotsimiseks tuleneb VangS § 68 lg-st 1, mis sätestab esimeses

lauses: „Vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike

asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud

esemete ja ainete avastamiseks“. Vanglateenistuse ametnikul on seega õigus teostada

kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg 4 alusel

kehtestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“

(määrus nr 44) §-s 31 täpsustatakse läbiotsimisega seonduvat ning sama määruse §-s 32

sätestatakse kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikud juhud. Määruse nr 44 § 32 käesoleva

vaidluse lahendamisel asjakohases (enne 16. juulit 2022 kehtinud) redaktsioonis ei sätestanud

erinevalt hetkel kehtivast, et läbiotsimine on kohustuslik üksusest väljapoole saatmisel ning

tagasi üksusesse saatmisel, kui kinnipeetav ei olnud kogu saatmise ajal teda saatva

vanglaametniku järelevalve all. Eelnevast tuleneb aga, et lisaks kohustuslikele juhtudele võib

vanglaametnik kinnipeetava läbi otsida ka muul põhjusel, s.h operatiivteabe põhjal, kui on

alus arvata, et tal on keelatud ese või aine. Läbiotsimine on vastavalt viidatud vangistusõiguse

normidele üks vangla julgeoleku tagamise abinõusid. Vangla juhtkond on kohustatud

korraldama karistuse täideviimise vanglas selliselt, et tagatud oleks nii vangistuse täideviimist

reguleerivate normide järgimine kui ka julgeolek üldisemalt (VangS § 69).

18.3. Eelnevalt viidatud VangS § 68 annab vanglateenistuse ametnikule abstraktse õiguse

teostada kinnipeetava läbiotsimist, kuid seadus ei sätesta täpsemalt isiku läbiotsimise viise.

VangS § 68 lg 1 ls 2 näeb vaid ette, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast

soost isikud.

Määruse nr 44 § 31 lg 5 täpsustab isiku läbiotsimist sedavõrd, et lubab läbiotsimise

tõhustamiseks kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet

ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Viidatud

normid ei täpsusta, millistes olukordades on õigustatud isiku täielik lahti riietumisega

13(19)

3-22-1384

läbiotsimine ning kuidas seda kooskõlas VangS §-s 41 sätestatud inimväärikuse austamise ja

õiguste järgimise nõudega läbi viia.

18.4. Tartu Vangla kodukorra punkti 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav osakonnast väljumisel

ja osakonda sisenemisel läbi, vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine

koos lahti riietumisega. Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 1-1/15 on

kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ (tl 68-69), mis kohtu hinnangul kujutab endast

halduse siseakti, millega on sätestatud töökorralduslikud ja tehnilist laadi juhised. On ilmne,

et see dokument oma õigusliku olemuse tõttu ei saanud kehtestada kohustusliku lahti

riietumisega läbiotsimise konkreetsemaid aluseid. Vanglatele on seega jäetud ulatuslik

otsustusruum.

18.5. Kohtupraktikas on aktsepteeritud täieliku läbiotsimise (lahti riietumisega) lubatavust,

kuid seejuures on rõhutatud, et selle abinõu kohaldamine ei tohi olla ülemääraselt koormav,

tagada tuleb privaatsus ning järgida tuleb vastavaid õigusnorme, sh VangS § 68 lg-s 1

sätestatud nõuet, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud (vt ka

Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-32-12, p 11-12; Euroopa Inimõiguste Kohtu 31.07.2014 otsus

Jaeger vs Eesti (1574/13) p 40). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ning õiguskantsleri

arvamustest tuleneb järjekindel põhimõte, et täieliku lahtiriietumisega läbiotsimine peab

põhinema ohuhinnangul, mille aluseks on konkreetse inimese käitumine2.

18.6. Isiku lahti riietumisega läbiotsimine on vaieldamatult isiku õiguste väga intensiivne riive

ning abinõu, mille kasutamisel on alandava kohtlemise võimalus tõenäoline, ning seda isegi

sõltumata detailidest seoses kaebaja läbiotsimisega mingitel kindlatel juhtumitel. Kohtu

hinnangul võib lahti riietumisega läbiotsimine väärikust alandada ka juhul, kui sellega ei

rikuta igal üksikul juhul isiku privaatsust ega eksita näiteks nõude vastu, et läbiotsimist

peavad teostama samast soost isikud, kui läbiotsimised toimuvad ülemääraselt suure

sagedusega ilma kaaluka põhjenduseta.

18.7. Kaebaja väitel toimusid läbiotsimised kogu töötatud aja (1 a ja 10 kuud) vältel

igapäevaselt kokku üle 400 korra ning sõltumata sellest, et kunagi pole tema juurest keelatud

esemeid leitud. Ta peab sellist läbiotsimist põhjendamatuks. Vastustaja väitel võib

läbiotsimise aluseks olla põhjendatud kahtlus, kuid neid tehakse ka juhuvalimi alusel.

Vastustaja on ka selgitanud, et läbiotsimise eesmärk on välistada keelatud esemete

eluosakonda sattumine ning eesmärk on ära hoida ka juba esimene katse viia eluosakonda

keelatud esemeid või aineid.

18.8. Kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi julgeoleku

tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel (nt Riigikohtu 19. mai

2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16); 25. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p

14).

Kohtupraktikas on leitud, et kuna vanglal ei ole ilmselt võimalik ette näha, millal kinnipeetav

kavatseb keelatud esemeid või aineid väljastpoolt eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu

välistada või tõrjuda ka üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Kohtud on möönnud, et vanglal ei

ole võimalik ette näha ka seda, kas ja millal üritab kinnipeetav esmakordselt keelatud esemeid

kaasa tuua, kuid julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed

keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks (Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2019. a otsus

asjas nr 3-17-1236, p 11 ja 9. novembri 2021.a otsus asjas nr 3-20-1641, p 16). Kohus

nõustub, et sel põhjusel saab õigustatuks pidada ka selliste isikute lahti riietumisega

2https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Avavanglatesse%20tehtud%20kontrollk

%C3%A4ikude%20kokkuv%C3%B5te.pdf

14(19)

3-22-1384

läbiotsimist, kelle juurest ei ole eelnevalt keelatud esemeid või aineid avastatud, sest vangla

soovib minimeerida võimaluse, et keelatud ese või aine vanglasse tuuakse. Sel põhjusel on

õigustatud ka läbiotsimiste järjekindel ja süstemaatiline korraldus. Seejuures möönab kohus,

et vähem intensiivsed läbiotsimise viisid ei pruugi alati anda sama tõhusat tulemust, kuna

praktikas on ilmnenud katsed väga erineval moel aineid või esemeid enda juurde peita.

18.9. Vastustaja on vastuseks kaebusele selgitanud, et ei pea eraldi arvestust lahti riietumisega

läbiotsimiste teostamise üle, mistõttu ei ole võimalik kohtule esitada tõsikindlaid andmeid

selle kohta, millal konkreetselt on kaebajat lahti riietumisega läbi otsitud ning kas kaebajat on

koos lahti riietumisega läbi otsitud iga kord, kui ta töölt naaseb, või kui sagedasti on seda

tema puhul tehtud.

Kuna läbiotsimiste dokumenteerimise kohustust või nende üle arvestuse pidamise kohustust

kehtivast õigusest ei tulene, ei saa sellise arvestuse puudumist pidada iseenesest

õigusvastaseks (Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 11). Ka

viidatud läbiotsimise juhend nägi akti ja ettekande koostamist ette vaid läbiotsimisel esemete

äravõtmise kohta. Samas puuduvad arvestuse puudumise korral ka dokumentaalsed tõendid,

mis võiks kaebaja väite läbiotsimiste regulaarsusest või ülemäärasest sagedusest kummutada.

18.10. Seega puuduvad läbiotsimiste täpse aja, kordade arvu ja sageduse kohta andmed nii

kaebajal endal kui ka vastustajal. Kaebaja enda arvamus läbiotsimiste süstemaatilisuse ja

liigse sageduse kohta võib olla küll teatud määral subjektiivne, kuid samas puudus

kinnipeetaval kohustus tema suhtes toimepandud läbiotsimiste kohta ülestähendusi teha ning

kahjunõudega hõlmatud ajavahemiku pikkust arvestades pole ka mõistlik eeldada, et tal need

juhtumid kuupäevaliselt meeles oleksid püsinud.

Kuigi praeguse haldusasja raames ei ole kaebaja ise esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema

töötamise ulatust, ilmneb eelpool viidatud käskkirjadest (otsuse p 18.1) et kaebajat on lubatud

eluosakonnast väljapoole tööle 1 aasta ja 10 kuu vältel. Lisaks ilmneb kohtute infosüsteemi

andmetel, et kaebaja poolt vanglas töötamise ja töötasu nõudega seonduvas tsiviilasjas nr 2-

22-8467 esitatud palgateatiste ajavahemiku mai 2020 kuni märts 2022 järgi on kaebajale

makstud töötasu 140-199 tunni eest kuus, mis viitab kuu keskmisi töötunde3 silmas pidades

igapäevasele töölkäimisele.

18.11. Kuigi tõendatud ei ole päris igapäevased läbiotsimised (kaebaja väidetud rohkem kui

400 korda), möönab vastustaja, et need toimusid sagedasti. Samas ilmneb nii vastusest

kaebusele kui ka kaebaja kohtueelse kahjunõude lahendamisel tehtud otsusest (tl 44-45p), et

läbiotsimised ei olnud siiski igapäevased ega rutiinsed. Samuti märgib vastustaja, et

kinnipeetavaid ei otsita läbi tööle minnes.

Kaaskinnipeetavate seletused (tl 164 ja 167), milles nad kinnitavad igapäevaseid läbiotsimisi,

ei oma asjas tõenduslikku väärtust ja tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta. Asjas ei

vaielda selle üle, et kaebaja lahti riietumisega läbiotsimised toimusid sagedasti, kuid kaebaja

kaaskinnipeetavate seletustest ei ilmne konkreetseid kuupäevi, millal just kaebajat läbi otsiti.

Teisalt ei saa neid tõendeid pidada ka kuigivõrd usaldusväärseteks, kuna on koostatud kaebaja

palvel käesolevas kohtuasjas esitamiseks.

18.12. Vastustaja on selgitanud vastuseks kohtu küsimusele, kuidas moodustub juhuvalim

lahti riietumisega läbiotsimisteks, järgmist (tl 186-187).

3 https://www.rmp.ee/toooigus/tooajafond; https://www.kutseliit.eu/wp-content/uploads/kalendaarse-

tooajafondi-arvestus-2021.pdf

15(19)

3-22-1384

Väljaspool eluosakonda töötavate kinnipeetavate läbiotsimiseks on loodud neli nö boksi või

ruumi. Sõltuvalt sellest, kui palju ametnikke on võimalik kaasata läbiotsimise teostamisse, on

kasutuses kas kaks, kolm või neli boksi. Üks boksidest jäetakse mittetäielike läbiotsimiste

tarbeks, st ühes boksis kontrollitakse kinnipeetavaid kompimise teel. Ülejäänud kahes või

kolmes boksis (sõltuvalt sellest, mitu boksi on konkreetsel päeval kasutuses) teostatakse

läbiotsimisi koos lahti riietumisega. Ilma lahti riietumiseta läbiotsimised kulgevad kiiremini,

kui lahti riietumisega läbiotsimised. Siiski tehakse aeg-ajalt lahti riietumisega läbiotsimist

kõigile töölt naasvatele kinnipeetavatele.

Töölt vanglasse tagasi pöörduvatest kinnipeetavatest moodustub enne läbiotsimisi järjekord,

mille kujunemisse ja kinnipeetavate järjestusse ametnik ei sekku ning see moodustub n-ö

loomulikul teel. Siiski jälgivad ametnikud, et järjekorras ei toimuks edasi-tagasi liikumisi.

Tekkinud järjekorrast suunab ametnik järjest kinnipeetavaid boksi, mis on vaba või just

vabanenud. Kui näiteks kaks kinnipeetavat suunatakse lahtiriietumisega läbiotsimisi

teostavasse boksi, siis üks suunatakse boksi, kus läbiotsimine toimub kompimise teel. Kui üks

boksidest vabaneb, suunatakse sinna kohe uus kinnipeetav. Kuna konkreetse läbiotsimise

kiirust ei ole võimalik alati tõsikindlalt ette aimata (ametnikel kulub aega erinevalt), ei ole

kinnipeetaval võimalik läbiotsimist oodates ajastada konkreetsesse boksi sattumist.

Eelnevast tuleneb, et läbiotsimise viisi määrab ära juhus – milline boks parasjagu vabaneb ja

kus kinnipeetav järjekorras parasjagu asub.

Vastustaja selgitustest ilmneb veel, et Riigi Kinnisvara AS-st töölt naasvaid kinnipeetavaid

otsitakse läbi samamoodi kui teisi väljaspool eluosakonda (AS-s Vanglatööstus, pesumajas

vms) töötavaid kinnipeetavaid ning läbiotsimise sageduse või viisi osas erisusi ei ole ning

töölt naasvaid kinnipeetavaid otsitakse läbi ühetaoliselt ja samas kohas. Samuti seda, et Riigi

Kinnisvara AS-st töölt naasvate kinnipeetavate puhul ei ole nädalapäevade või kellaaegade

osas selliseid erisusi, mis aitaksid lahti riietumisega läbiotsimiste arvu ja sagedust paremini

välja tuua.

18.13. Kuigi puudub kahtlus, et töölt naasvaid kinnipeetavaid otsitakse läbi järjekindlalt, loob

eeltoodud kirjeldus veendumuse, et lahtiriietumisega läbiotsimised ei ole suunatud

personaalselt konkreetse kinnipeetava vastu. Vastustaja kirjeldatud läbiotsimise korraldus

tagab mingil määral juhuslikkuse. Nii võib juhtuda, et mõni kinnipeetav satub järjest mitmel

korral lahtiriietumisega läbiotsimisele ning vastupidiselt võib ka järjest sattuda mitmeid kordi

kompamise teel läbiotsimisele. Vastustaja on märkinud, et tööl käivate ja sealt naasvate

kinnipeetavate arv ja isikud erinevad päevade kaupa ning vastavalt läbiotsimisi teostavate

ametnike arvule erineb ka läbiotsimisbokside arv. Kohtu hinnangul on ka sellel asjaolul mõju

lahtiriietumisega läbiotsimiste arvule ja korduvusele, mis ei välista samas juhuslikkust.

Kuigi eeltoodud kirjeldus lubab järeldust, et kaebaja lahti riietumisega läbiotsimine ei olnud

suure tõenäosusega just päris igapäevane, ei võimalda läbiotsimise protseduuri kirjeldus võtta

seisukohta, kui sagedased läbiotsimised olid ning kas nende sagedust ja arvu saab pidada

proportsionaalseks eesmärgi (julgeoleku tagamine) suhtes. Juhuvalimi rakendamine vastustaja

kirjeldatud viisil võimaldab järeldust, et kui samal ajal viiakse enamasti läbi suuremal arvul

lahti riietumisega läbiotsimisi kui kompamisega läbiotsimisi, on lahti riietumisega

läbiotsimisse sattumise tõenäosus ka vastavalt suurem. Vastustaja ei ole esitanud andmeid,

millises ulatuses on samaaegselt kasutatud lahti riietumisega läbiotsimist maksimaalses

võimalikus ulatuses (3 boksi) ning millises mahus rakendatakse lahti riietumisega läbiotsimist

kõigile töölt naasvatele kinnipeetavatele, mille toimumist vastustaja enda selgitustes möönab.

16(19)

3-22-1384

18.14. Selline korraldus ei taga kohtu hinnangul lahti riietumisega läbiotsimise kui julgeoleku

tagamise abinõu proportsionaalset rakendamist vanglas.

Julgeoleku tagamine vanglas on seadusest (VangS § 66 lg1) tulenev vanglateenistuse

kohustus, mille täitmiseks tal on pädevus valida kohased vahendid. Eelnevalt viidatud

kohtupraktika järgi on ka lahti riietumisega läbiotsimine põhimõtteliselt sobiv abinõu keelatud

esemete ja ainete leidmiseks ning vajalik kui isiku füüsilist puutumatust vähem riivavad

abinõud sama eesmärki täita ei võimalda. Keelatud esemete ja ainete avastamiseks on

vanglateenistusel küll vähemintensiivseid vahendeid, mis vastustaja selgituste kohaselt ei

teeni eesmärki aga sama tõhusalt. Vastustaja on pidanud võimalikuks ka väljastpoolt

eluosakonda töölt naasvate kinnipeetavate läbiotsimist kompamise teel kui vähem intensiivset

viisi. Praegusel juhul ei ole selgunud, milline on lahti riietumisega läbiotsimiste osakaal

võrreldes kompamisega läbiotsimistega. Läbiotsimise korralduse kirjeldusest järeldub, et

juhuvalimi puhul ei sõltu läbiotsimise viisi valik kinnipeetava varasemast käitumisest ega

ohukahtlusest. Kohus möönab, et läbiotsimistel võib olla teatud määral hoiatav tähendus, et

vältida soovi keelatud esemeid või aineid eluosakonda tuua. Hoiatava eesmärgiga täieliku

lahti riietumisega läbiotsmised, kui need on regulaarsed ja sagedased, võivad kohtu

hinnangul põhjustada kinnipeetavale üleelamisi või kannatusi, mis ületavad VangS § 41 lg-s 1

sätestatud künnise, st nende esinemine ei pea paratamatult kaasnema vanglas kinnipidamisega.

Kuigi kinnipeetavate jälgimine töötamisega seonduval liikumisel võib olla keerukas (nt nad ei

asu valvekaamerate ulatuses) tuleb arvestada, et kinnipeetava usaldatavust on võimalik

hinnata esmalt juba siis, kui talle antakse luba kas järelevalveta või relvastatud järelevalve all

töötamiseks väljapool vangla eluosakonda.

18.15. Kaebaja väidab, et läbiotsimised on toimunud ka teda alandaval viisil.

Kaebaja ei heida ette, et rikutud oleks nõuet, et läbiotsimist peavad toimetama samast soost

ametnikud. Samas märgib ta, et kahel juhul on läbiotsimise juures viibinud kadetid. Kehtivast

õigusest ei tulene rohkem nõudeid läbiotsija isikute kohta, kui vaid nõue, et lahti riietumisega

läbiotsimist võivad teostada ainult samast soost isikud. Tartu Vangla läbiotsimise juhendi p-s

2.2.1. on täpsustatud, et läbiotsimise juures olevad vastassoost isikud peavad olema vaheseina,

sirmi või kardinaga eraldatud ning et juhuslike isikute, kes ei ole seotud läbiotsimise või selle

julgestamisega, ruumi sisenemine peab olema välistatud. Kuigi viidatud juhendi on vangla

direktor kehtetuks tunnistanud 25. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 1-1/33 (tl 73), on juhend

kehtinud kogu praeguse kahjunõudega hõlmatud ajavahemiku, mil kaebajat töölt naastes läbi

otsiti. Vanglaametniku ettevalmistusteenistust läbivat ning vanglas praktilisel väljaõppel

osalevat isikut ei ole põhjust pidada juhuslikuks isikuks, kelle puudub seos läbiotsimisega, kui

ta on kaasatud väljaõppe raames vanglateenistuse pädevuses olevate toimingute juurde. Seega

ei saa selliste isikute viibimine läbiotsimise juures väljaõppe eesmärgil kujutada endast

kinnipeetava väärikust alandavat kohtlemist.

Kaebaja väitel on ta ka tundnud ennast seksuaalselt ahistatuna. Kaebaja kirjeldab muuhulgas

olukorda, kus valvur on asunud pärast lahti riietumist tema aluspükste kummi uurima ning

kõrvalt vaadates jäi isegi mulje, et neid nuusutama. Riietusesemete üksikasjalikumas

uurimises ei ole midagi ebaharilikku, kuna praktikas on kinnipeetavad vanglas kasutanud

erinevaid võimalusi, sh riietusesemete sees, keelatud esemete ja ainete peitmiseks (vt nt

Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-15-1840).

Riigikohus on tunnistanud lahti riietumisega läbiotsimise puhul eraelu ja füüsilise

enesemääramise õiguse tõsist riivet, kuid on möönnud, et see riive on mõnevõrra väiksem

juhul, kui läbiotsijal ei ole isikuga füüsilist kontakti (Riigikohtu otsus asjas nr 3-19-549, p 19).

17(19)

3-22-1384

Kaebaja ei ole haldusasjas esile toonud tema suhtes teostatud lahti riietumisega

läbiotsimistega seoses kohtupraktikas (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2021. a otsus

asjas nr p 18 ja seal viidatud praktika) nimetatud asjaolusid, mida Euroopa Inimõiguste

Kohus on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ning Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumiseks – näiteks ettekavatsetust,

läbiotsimise põhjendamatult pikka kestust koos kehavigastuste tekitamisega, isolatsioonis

viibiva kinnipeetava keha läbiotsimist 2-8 korda päevas, teadlikku ja tahtlikku alandamist ning

isiku alavääristamist näiteks sellega, et kinnipeetav on kohustatud lahti riietuma vastassoost

vanglaametniku juuresolekul või sellega, et läbiotsitava suguorganeid katsutakse paljaste

kätega, läbiotsimise teostamine mitme valvuri ees, kes isikut sõimavad ja mõnitavad jne.

Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud sellist laadi kohtlemine. On

mõistetav, et läbiotsimised olid kaebaja jaoks ebameeldivad, kuid pole põhjust arvata, et

tegemist olnuks just ettekavatsetult kaebajale suunatud tegevusega ning et teda oleks

läbiotsimisi läbi viies koheldud väärikust alandaval moel.

18.16. Kokkuvõtvalt on kohus arvamusel, et sage lahti riietumisega läbiotsimine pikema aja

jooksul, mille puhul ei ole tuvastatud põhjendatud kahtlust läbiotsimise vajaduse suhtes ega

kindlaks tehtud, kui sageli on kaebaja sattunud lahti riietumisega läbiotsimisele, kujutab

endast õigusvastast tegevust. Ülal kirjeldatud läbiotsimise korraldus ei taga kinnipeetava

kohtlemisel proportsionaalsuse põhimõtte järgimist.

Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohus kaebaja lahti riietumisega läbiotsimist

proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevaks ega seega õiguspäraseks just sellise

tegevuse korduvuse ja regulaarsuse tõttu ilma põhjendatud kahtluseta kaebaja käitumise

suhtes. Asjas pole tõendamist leidnud, et läbiotsimisi, hoolimata nende regulaarsusest ja

arvukusest, oleks läbi viidud kaebaja väärikust alandaval viisil või et kaebajat oleks ülejäänud

kinnipeetavatega võrreldes koheldud tema õigusi intensiivsemalt riivates – kaebaja suhtes on

rakendatud ülejäänud kinnipeetavatega sarnast korraldust.

Eelnevat arvesse võttes ei ole kohtu hinnangul kaebaja väärikust läbiotsimistega alandatud sel

määral, et see vääriks tekitatud kahju hüvitamist rahas. Kohus peab piisavaks tunnistada

vastustaja tegevus õigusvastaseks ning lugeda kahju hüvitamise nõue ka selles osas

rahuldatuks.

19. Kaebaja on enda 7. oktoobri 2022. a avalduses (tl 190-192) palunud kontrollida Tartu

Vangla direktori 11. veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra

p 4.6. vastavust põhiseaduse §-le 18. Kohus märgib esmalt, et see taotlus on esitatud ajal, mil

kohtu antud tähtajad vastavalt 24. augusti 2022. a kohtumäärusele (tl 149-150) on juba

möödunud. Kohus andis 22. septembri 2022. a kohtumäärusega (tl 183-183p) üksnes

vastustajale tähtaja täiendavate selgituste ja nendega seonduvate tõendite esitamiseks ning

kaebajale vastavalt tähtaja vastuväideteks. HKMS § 51 lg-st 4 tulenevalt võib kohus siiski

menetleda hilisemaid avaldusi, kui see ei põhjusta menetluse viibimist.

Kohus märgib kaebaja taotluse kohta, et Tartu Vangla kodukord on oma õigusliku iseloomu

poolest üldkorraldus, st haldusakti eriliik vastavalt haldusmenetluse seaduse § 51 lg-le 2 (nt

Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud otsus asjas nr 3-3-1-28-12), mille vaidlustamiseks on

kinnipeetavatel võimalus halduskohtus. Tegemist ei ole õigustloova aktiga, mille

põhiseaduspärasust saaks kohus kontrollida vastavalt HKMS § 158 lg-le 4. Pole ilmnenud, et

kaebaja oleks vangla kodukorra punkti 4.6, mis sätestab täieliku läbiotsimine koos lahti

riietumisega, tühistamisnõudega vaidlustanud. Praeguses haldusasjas lahendab kohus kahju

hüvitamise nõuet ega saa kaebajat sellist tühistamisnõuet esitama suunata. Pealegi tuleb

18(19)

3-22-1384

vangla kodukorra mõne sätte vaidlustamiseks läbida eelnevalt kohustuslik vaidemenetlus

vastavalt VangS § 11 lg-le 5, esitades kehtetuks tunnistamise nõude.

Kokkuvõtteks

20. Kohtu hinnangul sisaldab kaebus erinevaid väidetava kahju tekitamise episoode, mille eest

nõutava hüvitise suurust on kaebaja iga episoodi puhul ka ükshaaval väljendanud. Seega ei ole

kohtu arvates tegemist kahjunõudega, milles kaebaja taotleks talle vanglapoolse kohtlemisega

kogumis tekitatud kahju hüvitamist.

Eelnevat kokku võttes on kohus arvamusel, et vastustaja tegevus on olnud õigusvastane

kaebajale ajalehe üleandmisel, õiguskantsleri ja prokuratuuriasutuse kirjade avamisel ning

lahti riietumisega läbiotsimisel. Kohus tuvastab eeltoodud toimingute õigusvastasuse

kohtuotsuse resolutsioonis ning peab sellega kahju hüvitamise nõuet osaliselt rahuldatuks.

Ülejäänud osas (spordisaali kasutamise võimaluste piiramine ja halduskohtu kirja avatuna

üleandmine) ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ja kaebus tuleb selles osas jätta

rahuldamata.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 31 eurot 50 senti. Kohus on kaebuse

praegusel juhul rahuldanud hinnanguliselt ligikaudu pooles ulatuses, mistõttu tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud samas proportsioonis, st 15 euro

ulatuses.

Muude menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt asjas ei nähtu, mistõttu jäävad

menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

22. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime otsuses tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

allkirjastatud digitaalselt

Sirje Kaljumäe

Kohtunik

Riigikohtu 19. juuni 2025. a otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 19.

oktoobri 2023. a otsus ja Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2022. a otsus osas,

millega jäeti kaebus lahtiriietumisega läbiotsimisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes rahuldamata

19(19)