3-22-615/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Virgo

Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-615

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale seoses

individuaalse täitmiskavaga

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.04.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.04.2022 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-615.

2. Jätta läbi vaatamata X taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.

3. Jätta rahuldamata X taotlus tõendi kogumiseks.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.04.2022 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Vanglale 30.11.2021 taotluse muuta individuaalses täitmiskavas (ITK)

olevat hinnangut, mille järgi ta on ohtlik lastele. Ohtlikkus peab olema seotud konkreetse isikuga.

Kaebaja ei ole kedagi teleripuldiga visanud. Kannatanu valetas. Samuti on kannatanu saanud

täisealiseks.

2. Tallinna Vangla jättis 13.01.2022 vastusega nr 5-8/21/31107-2 kaebaja taotluse ITK

muutmiseks rahuldamata. Riskihindamise metoodika järgi antakse hinnang toime pandud kuriteo

asjaolude põhjal kuriteo hetke seisuga. Kaebaja osutatud isik oli kuriteo toimepanemise ajal

alaealine. Hinnangud kantakse ITK-sse sõnastuses, nagu need on kajastatud 26.11.2021

kinnitatud täitmiskavas.

3-22-615

2(3)

3. X esitas otsuse peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 08.03.2022 vaideotsusega nr 5-

15/22/46-2 rahuldamata.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 14.03.2022 kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla

13.01.2022 vastuse ja 08.03.2022 vaideotsuse ning kohustada vanglat tema taotlust rahuldama.

ITK-st jääb ebaõige mulje, nagu kaebaja kujutaks ohtu kõigile lastele. Endise elukaaslase laps

veeretas oma isa palvel süü kaebajale, et isa saaks hooldusõiguse ega peaks elatist maksma.

Kaebaja palus end vabastada kaebuse eest tasutavast riigilõivust.

5. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 18.04.2022 määrusega ja jättis läbi vaatamata

menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.

ITK on programmiline dokument, mille eesmärk ei ole reguleerida kinnipeetava õigusi ja

kohustusi (vt justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava

koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1, § 2 lg 1, § 3 lg 1 § 5 lg 1). Vangla

esitab selles kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla

edasistest toimingutest ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK

rakendamisega seotud konkreetset vangla toimingut või haldusakti ning osutada õigusi riivavale

ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule (vt Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p

26).

Riskihindamisel ei ole eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ega iseseisvat

tähendust. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo

toimepanemist või mis osutavad kinnipeetava ohtlikkusele ja muudele turvalisusriskidele, kuid

riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega

kohustusi. Selliselt ei ole ITK-l ja selle aluseks oleval riskihindamisel regulatiivset toimet (nt

Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p-d 13–14). Kaebajal on võimalik vaidlustada

konkreetset haldusakti või toimingut, mis talle negatiivset mõju avaldab. Kuna kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

6. X esitas 29.04.2022 määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu määruse ja

teha uue määruse, millega võtta tema kaebus menetlusse ning rahuldada menetlusabi taotlus.

Kaebaja jäi varasemate seisukohtade juurde, märkides täiendavalt, et vangla hinnangul on tema

õigustele vahetu negatiivne mõju. See, et endise elukaaslase laps täitis oma isa soove, ei tee

kaebajat ohtlikuks kõigile lastele. Hinnang võib takistada kaebajal ennetähtaegselt vanglast

vabaneda. Oht täiskasvanutele ja lastele peaks olema hinnatud sarnaselt.

Määruskaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

kaebuse tagastamise määruse peale on lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus

on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele

määral, et see lahendada. Kaebaja ei nõustu kaebuse tagastamisega ning soovib, et halduskohus

seda menetleks. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 18.04.2022

määruse tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks

(HKMS § 205 lg 1 p 3). Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, jätab

ringkonnakohus läbi vaatamata sellele lisatud menetlusabi taotluse. Kaebaja on vanglast

vabanenud, kuid see ei takista määruskaebuse läbivaatamist.

8. Kaebaja palub võtta asja juurde Tallinna Vangla vastuse nr 5-15/22/109-2. Asjaomast

vastust ei ole määruskaebusele lisatud. Seetõttu tuleb avaldust tõlgendada taotlusena tõendi

kogumiseks. Taotlus jääb rahuldamata. Kaebaja ei ole põhjendanud, mida ta soovib vangla

3-22-615

3(3)

vastusega tõendada, kuidas aitab tõend kaasa asja õigemale lahendamisele ning miks ei saanud

selle kogumist taotleda halduskohtus (HKMS § 203 lg 2, § 205 lg 2 p 2, § 182 lg 2, § 198 lg 3).

9. Halduskohtu 18.04.2022 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

10. Kaebaja ei nõustu sisuliselt sellega, et ITK-s kajastatud ohuhinnangu järgi on ta ohtlik

lastele. ITK-d ega asjaomast hinnangut ei ole haldusasja materjalide hulgas, kuid

ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid välja nõuda, sest selle asjaolu üle ei ole vaidlust (vt

Tallinna Vangla 21.03.2022 vastusele lisatud dokumendid).

11. Üldjuhul puudub ITK-s kajastatud ohuhinnangul regulatiivne toime. Kaebeõigust võib

tunnustada, kui hinnangu tulemusel antakse haldusakt või toiming, mille kaebaja leiab oma

õigusi rikkuvat. Kaebuses ei ole osutatud ühelegi konkreetsele juhtumile, kus Tallinna Vangla

oleks hinnangu põhjal piiranud kaebaja õigusi. ITK-s esitatud väidete eraldiseisev

vaidlustamine ei ole vajalik. Kaebajal on võimalik vaidlustada konkreetset enda õigusi rikkuvat

vangla haldusakti või toimingut, mis tehakse hinnangule tuginedes. Selle vaidluse raames saab

ta esitada vastuväited mh ohuhinnangu aluseks oleva riskihinnangu tulemustele (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 14.07.2022 määrus nr 3-22-932, p 6; 15.06.2022 määrus nr 3-22-396, p 10;

Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2019 määrus nr 3-19-374). ITK-s märgitud ohuhinnangu

vaidlustamise õigust ei anna ka see, et vangla esitab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamise menetluses maakohtule omapoolse iseloomustuse, mis sisaldab hinnangut tema

ohtlikkusele (vt justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 4 lg 2 p 1). Maakohus otsustab

ennetähtaegse vabastamise küsimuse iseseisvalt. Kaebaja saab esitada oma vastuväited

ohuhinnangu kohta tema ennetähtaegset vabastamist puudutavas kohtumenetluses (vt

Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 16).

12. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus õigesti läbi vaatamata menetlusabi taotluse

kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.

13. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.04.2022

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)