Legislator Case Law & Legislation
2-22-2751/23 AI generated

2-22-2751/23 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-22-2751/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Themis Õigusbüroo OÜ avaldus K.K. pankroti väljakuulutamiseks ja välja Määrata ajutise halduri Tiia Kalause töötasu suuruseks ajutises menetluses 775 eurot,

Legislator headnote

AI generated

2-22-2751/23 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: pankroti väljakuulutamiseks ja välja Määrata ajutise halduri Tiia Kalause töötasu suuruseks ajutises menetluses 775 eurot,

Keywords

AI generated
deposit systems banking law attachment of bank accounts electronic banking bank account information bank account holders
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-22-2751

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-2751

Tsiviilasi

Themis

Õigusbüroo

OÜ

avaldus

K.K.

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood

12803543; asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn), lepinguline

esindaja T.R, e-post XXX;

võlgnik K.K. (isikukood XXX; elukoht XXX; tel XXX; e-post

XXX), lepinguline esindaja K.L, e-post XXX;

ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3 (IV k), 51004 Tartu;

telefon 740 7662, xxx; e-post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Themis Õigusbüroo OÜ avaldus K.K. pankroti väljakuulutamiseks ja välja

kuulutada kell 14.00 K.K, isikukood XXX; elukoht XXX, pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Tiia Kalause töötasu suuruseks ajutises menetluses 775 eurot,

millele lisandub käibemaks 155 eurot, kokku 930 eurot.

3. Välja maksta Themis Õigusbüroo OÜ poolt 16.03.2022 tasutud deposiidi arvel ajutise

halduri tasu 930 eurot, sh käibemaks 155 eurot, OÜ-le Civilex (registrikood 12088721,

arvelduskonto nr XXX Swedbank).

4. Nimetada pankrotihalduriks Tiia Kalaus (Soola 3 (IV korrus), 51004 Tartu; telefon 740 7662,

XXX; e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 10. novembril 2022 kell 13.30 Tartus Kalevi 1

Tartu kohtumaja saalis nr 347.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval

põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. Kohustada K.K. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 10. novembril 2022 kell 13.30

kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta

on talle teadaolevalt õiged.

8. Jätta tsiviilasja nr 2-22-2751 menetluskulud K.K. kanda.

9. Määrata tsiviilasjas nr 2-22-2751 Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulude suuruseks 822,50

eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 402,50 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud.

10. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

11. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotimäärus edastada võlausaldajale, võlgnikule, ajutisele haldurile ja p 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest.

Asjaolud

Themis Õigusbüroo OÜ esitas Tartu Maakohtule 22.02.2022 avalduse K.K. pankroti

väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond kohtumääruse tsiviilasjas nr XXX

mõistes võlgnikult K.K. avaldaja K.K.O. kasuks välja rahalise nõude, kohustades võlgnikku tasuma

põhinõude 1200 eurot, intressid 290,78 eurot, viivised perioodi 08.11.2013 kuni 09.12.2013 eest

57,60 eurot, viivised perioodi 10.12.2013 kuni 10.01.2014 eest 57,60 eurot, täiendavad viivised

määraga 0,15% päevas alates 11.01.2014 kuni põhinõude tasumiseni (tingimusel, et kõrvalnõuded

kogumis ei ületa põhinõuet), riigilõivu 66,16 eurot ning menetluskulud 20 eurot. Kohtumäärus on

jõustunud. K.K.O. on nõudeõiguse võlgniku vastu loovutanud avaldajale 22.10.2021. Nõude

loovutamisest uuele võlausaldajale on võlgnikku teavitatud ning võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid

nõude loovutamisele. Võlgniku suhtes alustati täitemenetlust 14.01.2014 kohtutäitur Mati Kadak

poolt. 16.02.2022 ja 17.02.2022 väljastas kohtutäitur täitemenetluse käigu kohta teate, et K.K.

pangakontod ja tagastamisele kuuluv tulumaks on arestitud, kuid nõuete katteks laekumisi ei ole

toimunud.

Võlausaldaja tasus 28.02.2022 määruse alusel 16.03.2022 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks

deposiidina 960 eurot. Võlausaldaja tasus 20.09.2022 määruse alusel 05.10.2022 pankrotimenetluse

kulude katteks täiendava deposiidina 800 eurot.

Kohus nimetas 19.08.2022 määrusega K.K. ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et Themis Õigusbüroo OÜ pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning K.K. pankrot välja

kuulutada.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. K.K. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandega

ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga.

Üldandmed

K.K. (isikukood XXX) elukoht on XXX. Võlgnik XXX A.E.M.B. XXX ametikohal.

Perekonnaseisult on võlgnik XXX. XXX A.K.-K. (isikukood XXX) on XXX sõlmitud

XX.XX.XXXX. XXX kohaselt oli XXX perioodil 23.07.2010 – 19.02.2015 valitud XXX

juurdekasvu tasaarvestuse XXX ja alates XX.XX.XXXX kehtib XXX poolt valitud XXX.

Rahvastikuregistri kohaselt on võlgnikul XXX (sünd XXX).

Vara

Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgniku elukohana

nimetatud XXX ühisomanikud on E.K. ja M.K.

Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto VOLVO 480 (v.l.

1988). Sõiduki osas on teostatud registrikande peatamine 01.10.2014. Sõidukil puuduvad kehtiv

ülevaatus ja liikluskindlustus. Registri kohaselt on viimane ülevaatus teostatud 2005. Varale on

seatud alates 2013. aastast erinevate kohtutäiturite poolt käsutamise keelumärked. Ajutise halduri

hinnangul oli vara väärtusetu juba alates 2013, sest ükski kohtutäitur ei ole suutnud vara tuvastada

või seda realiseerida. Võlgnik on täiendavalt selgitanud, et sattus sõidukiga XXX aastat tagasi

liiklusavariisse, mille järel müüs sõiduki avariilisena maha. Uus omanik on jätnud registris

omanikuvahetuse vormistamata. Võlgnik on kantud registrisse isale (E.K.) kuuluva sõiduki VOLVO

740 (v.l. 1987) kasutajana. Ajutine haldur ei ole võlgnikul muud registrisse kantud vara tuvastanud.

Võlgnik on selgitanud, et tal puudub vara, mis omaks väärtust pankrotivarana realiseerimisel.

Võlgnikul on arvelduskonto avatud COOP Pank XXX, mille jääk on 0,00 eurot. Teistes

arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Swedbank kinnitusel on

võlgnikule kuulunud konto XXX suletud 26.03.2006 võlgnevuse tõttu. Võlgnik selgitas, et tal puudub

käesoleval ajal aktiivne arvelduskonto. Töötasu laekub XXX kontole. Puuduvad kontod väljaspool

Eestit ning krüptovaluutat ei ole kasutanud ja ei kasuta. Võlgnik on liitunud kohustusliku

kogumispensioniga. Pensionikonto saldo on 6919.011 LHV Pensionifond L osakut. Pensionifondi

osakud ei ole pankrotimenetluses realiseeritavad. Viimase kahe aasta jooksul on võlgnikule

väljamakseid deklareerinud A.P.G. Võlgnik on esitanud sissetuleku tõendamiseks tööandja poolt

koostatud tõendi, mille kohaselt 2022 on võlgniku töötasu olnud stabiilselt 1000 eurot kuus, millest

on kinni peetud elatise nõue. Töölepingust tulenevalt on tegemist brutosummaga.

Ajutise halduri poolt kogutud andmete põhjal võlgnikul vara puudub. Võlgnik omab püsivat

sissetulekut 1000 eurot/kuus (bruto).

Kohustused

Täitemenetluse registri kohaselt on võlgniku suhtes kohtutäiturite menetluses 21 sissenõudja avaldust

täitemenetluse läbiviimiseks. Ajutisele haldurile on teada alljärgnevate võlausaldajate nõuded:

− P.G.O. on teatanud nõudest võlgniku vastu kahe jõustunud kohtulahendi alusel kokku 2781,91

eurot; Nõuded on sissenõutavad alates 2014.

− Eesti Inkasso OÜ nõuab sisse S.G.O. laenulepingust tulenevat nõuet 2141,80 eurot; Nõude

aluseks on 2014 jõustunud kohtumäärus.

− A.K.A. nõue võlgniku vastu 833,29 eurot (ei ole lõplik), võlausaldaja esindajana tegutseb R.O.;

− Julianus Inkasso OÜ on teatanud M.C.A. nõude sissenõudmisest 2545,56 eurot; Nõue on

muutunud sissenõutavaks 2013.

− Credit.ee OÜ ees on võlgnikul täitamata kohustus maksekäsu kiirmenetluses 2013 tehtud

kohtumääruse alusel 918,83 eurot;

− K.G.O. on saanud loovutuse teel C.I.O.-lt nõude võlgniku vastu 1035,67 eurot; Nõude aluseks

on 2014 jõustunud kohtulahend.

− O.I.O.-l on võlgniku vastu nõue 3295 eurot;

− OK Incure OÜ teatel esindavad nad võlgniku vastu T.E.O. ja T.B.A. nõudeid kokku 4092,15

eurot; Mõlema nõude aluseks on 2014 kohtulahendid, mis on täitmisel kohtutäiturite juures.

− Pankrotiavalduse esitaja T.Õ.O. on 2021 saanud nõude loovutusega K.K.O.-lt; Nõude aluseks on

2014 kohtumäärus. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on 2486,60 eurot, millest põhinõue

moodustab 1200 eurot.

− E.L.I.A. 2976,26 eurot;

− C.O., kellele B.B.F. on loovutanud nõuded 886 eurot;

− A.V.O., kellele on nõuded loovutanud B.A. 6612 eurot;

− J.K. elatise nõue XXX eurot on 2016. aastast täitmisel kohtutäitur Risto Sepp juures

2014. aastast oli võlgniku vastu esitanud elatise nõude A.K.-K. summas XXX eurot, milline on

registri andmetel lõppenud ning mida kinnitas ka võlgnik. Millise elatise nõudega on tegemist 2016.

aastal alustatud täitemenetluses, on ebaselge. Võlgnikule teadaolevalt elatise nõuet tema vastu

täitemenetluses ei ole. Arvestades võlgniku tööandja esitatud töötasutõendit, siis tööandja on

igakuiselt võlgniku töötasust kinni pidanud 544,20 eurot täiteakti alusel. Kumma täitmisel oleva

nõude täitmiseks on kinnipidamised teostatud, ei ole teada. Kohtutäiturid on teatanud nende

menetluses olevatest Politsei- ja Piirivalveameti nõuetest, kuid PPA on ajutisele haldurile edastanud,

et pankrotimenetluses sissenõutavaid nõudeid võlgniku vastu ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel

puudub võlgnikul maksuvõlg. Muudest võlanõuetest ei ole ajutisele haldurile teatatud.

Kohustustele lisanduvad täitemenetluse kulud, sh täituritasud. Viimased sõltuvad nõude täitmise

ulatusest. Elatise võlgnevusega on pankrotimenetluses vajalik arvestada, vähemalt osaliselt. Võlgnik

on esitanud XXX aastal sõlmitud elatise maksmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus võlgnik

maksma elatist oma lapsele (J.K. ) perioodi XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX eest kokku XXX eurot.

Võlgnik selgitas, et selle nõude on ta täituri kaudu täitnud. Kokkuleppe kohaselt oli alates 01.01.2014

võlgniku igakuine kohustus tasuda elatist XXX eurot. Võlgniku teadaolev sissetulek on olnud

märgatavalt väiksem kui kokkuleppe kohaselt elatise suurus. Kui käesolevaks ajaks on tasutud kahe

aasta kokkuleppe järgi XXX eurot, siis ei ole võlgnik täitnud elatise kohustust alates 01.01.2014 kuni

k.a. Seega peaks elatise nõue perioodi 01.01.2014 – 31.08.2022 (XXX kuud) eest olema XXX eurot,

millele on võimalik arvestada viivist seaduses sätestatud määras. Eeltoodu kohaselt on reaalne, et

2016 esitatud elatise nõue sisaldas võlgnevust vähemalt kahe aasta eest (2014-2016), samuti lisandus

viivis.

Maksejõuetus

Kohus leiab, et võlgnik K.K. on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid

ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnik on olnud maksejõuetu juba mitmete aastate vältel. Võlgniku makseraskused tekkisid XXX

kevadel ja võlgnik muutus maksejõuetuks XXX detsembris, mil sõlmis elatise tasumise kokkuleppe

ja peale elatisenõude ei olnud kohtutäituritel võimalik sundtäita ühegi teise võlausaldaja nõuet.

Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 30 605,07 eurot, millele lisanduvad võlgniku suhtes

algatatud täitemenetlustega seotud kulud. Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks vara. Ajutise

halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu PankrS § 28 mõttes.

Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj

tulenevalt. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise aluseid tuvastanud.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Võlausaldaja on tasunud 20.09.2022 määruse alusel 05.10.2022 pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina 800 eurot.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja

kuulutada K.K. pankrot.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus K.K. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus

vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged.

Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule

tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 7 tundi 45 minutit tunnitasuga 100 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb Tiia

Kalausele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 775 eurot, millele lisandub

käibemaks 155 eurot, kokku 930 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. Ajutise halduri tasu tuleb

hüvitada võlausaldaja poolt 16.03.2022 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud

võlgniku kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv

420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 517,50 eurot käibemaksuta. Lisaks on võlausaldaja tasunud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiitidena 1760 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel

riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9)

ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu

(riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat T.Õ.O. jurist, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks

TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Õigusabi on seisnenud pankrotiavalduse koostamises ja esitamises 2 h

30 min; pankrotimenetluse kulgemise jälgimises ja sellega seotud toimingutes, kliendile tagasiside

andmises 30 min; istungiks ettevalmistamises ja 09.08.2022 istungil osalemises 1 h 12 min;

menetluskulude nimekirja koostamises 18 min. Õigusabi on osutatud tunni tasuga 115 eurot ilma

käibemaksuta. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja

lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole

põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja

menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul

tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Kohus leiab, et üldjuhul on

suhtlus kliendi ja kohtuga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate

toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine

ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi

esitavad menetlusosalised kohtule. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava

pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavateks menetlusdokumentideks on

pankrotiavaldus (aluseks jõustunud kohtulahendist tulenev nõue) ja menetluskulude nimekiri,

vähendab kohus osaliselt õigusabi osutamise ajakulu kliendiga suhtlemisele ja istungiks

ettevalmistamisele kulunud aja võrra 1 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tehtud

menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 3 h 30 min. Eeltoodust tulenevalt peab

kohus võlausaldaja õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku

summas 402,50 eurot (3 h 30 min × 115 eurot).

Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks makstud summa 1760 eurot kuulub

võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-2751 T.Õ.O. menetluskulude rahaliseks

suuruseks 822,50 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 402,50 eurot lepingulise esindaja

õigusabikulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik