3-21-818/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2022, Tartu

Haldusasja number

3-21-818

Haldusasi

M.M. kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse

tegemiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. mai 2022.

a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M.M.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.M. määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 25. mai 2022. a

määruse resolutsiooni p-d 2-4 kohustamisnõuete, vaadata üle kaebaja tugevdatud

järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus kord kolme kuu jooksul ja edastada kaebajale

riskihindamise tulemused, tagastamise osas ja kaebaja menetluslike taotluse läbi

vaatamata jätmise osas.

2. Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks ja kaebaja taotluste lahendamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik M.M. esitas 17. veebruaril 2020 Viru Vanglale pöördumise,

milles märkis, et CPT soovitab tugevdatud järelevalvega osakonnas olevatele vangidele anda

võimalus väljendada oma seisukohta paigutamise osas, neile teatatakse kirjalikult paigutamise

põhjustest ja vaadatakse paigutus tugevdatud järelevalvega osakonnas üle iga kolme kuu tagant.

M.M. soovis, et temale antaks võimalus väljendada seoses tugevdatud järelevalvega üksuses

paiknemisega oma seisukohta ning teatatakse kirjalikult paigutamise põhjustest ja tema

paigutus vaadatakse üle vähemalt kord kolme kuu jooksul.

2. M.M. esitas 27. detsembril 2020 Viru Vanglale pöördumise, mille sisu kattus 17. veebruaril

2020 esitatud pöördumisega.

3. Viru Vangla andis 27. jaanuari 2021. a vastusega nr 6-10/40570-2 teada, et M.M.

varasemale samasisulisele pöördumisele vastati 16. märtsi 2020. a kirjaga nr 6-10/7841-2 ja

vanglal ei ole eelnimetatud vastusele midagi täiendavalt lisada.

4. M.M. esitas Viru Vangla 27. jaanuari 2021. a vastuse peale vaide, mille vangla tagastas 15.

märtsi 2021. a otsusega nr 6-12/59-2. Vangla leidis, et isikul puudub õigus vaide esitamiseks,

kuna tema hoidmine tugevdatud järelevalve all toimub riskihindamise alusel ning õigusaktidest

tulenevalt puudub vanglal kohustus üle vaadata kord kolme kuu jooksul tugevdatud

järelevalvega osakonda paigutamise vajadus. Kuna isik tugines CPT-le, mis on soovituslik

dokument, siis eluliselt ei ole võimalik, et isiku õigusi tegelikkuses rikuti.

5. M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks teatada talle

kirjalikult tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise põhjustest, vaadata üle kaebaja

tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus iga kolme kuu tagant ja ümber paigutada

kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnast teise osakonda ja seejärel kodukohajärgsesse

vanglasse (Tallinna Vanglasse).

6. Tartu Halduskohus tagastas 25. mai 2022. a määrusega kaebuse kolm kohustamisnõuet

(resolutsiooni p-d 1-3) ja jättis kaebaja menetluslikud taotlused läbi vaatamata

(resolutsiooni p 4).

Halduskohus leidis, et kuna kaebaja ei ole esitanud Viru Vanglale vaiet ega muud pöördumist,

milles oleks taotlenud enda ümberpaigutamist teise osakonda, on kaebajal hetkeseisuga

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning tema kaebus ei ole lubatav. Halduskohus

tagastab ümberpaigutamisega seoses esitatud kohustamisnõude halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1p 4 alusel.

Halduskohtu hinnangul tagastas Viru Vangla 15. märtsi 2021. a vaideotsusega kaebaja vaide

õigusvastaselt ning leidis ekslikult, et 27. detsembri 2020. a pöördumine on korduv. Viru Vangla

koostas 9. aprillil 2020 kaebaja suhtes uue täitmiskava (ITK), mistõttu oli kaebajal õigus

pöörduda uuesti vangla poole toimingute sooritamise nõudmiseks. Kaebajal oli õigus esitada

vaie, kuna tema õiguste riive oli olemas ja asjaolud olid muutunud. Korduva pöördumise

esitamine ja kinnipeetava nõuetega mittenõustumine ei anna alust vaide tagastamiseks. Viru

Vangla 15. märtsi 2021. a vaideotsus on õigusvastane ja kohus loeb kaebaja ülejäänud

kohustamisnõuete osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks.

Kinnipeetava vanglasisese paigutamise alused sätestatakse ITK-s ja ITK koostamise aluseks on

kinnipeetava riskihindamise tulemused. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene

vanglale kohustust vaadata iga kolme kuu tagant üle kinnipeetavale koostatud ITK. CTP raportis

antud soovitus ümber vaadata tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus iga kolme

kuu tagant, ei pane vanglale juriidilist kohustust seda teha. Selles tulenevalt saab öelda, et

kohustamisnõude rahuldamine on vähetõenäoline.

Tugevdatud järelevalvega osakond erineb teistest Viru Vangla osakondadest vaid osakonnas

suurendatud vanglaametnike koosseisu tõttu ning see ei mõjuta kaebaja õiguste realiseerimist.

Kuna riskihindamine toimub üldjuhul kord aastas ja selle alusel otsustatakse kaebaja

vanglasisene asukoht ning igas osakonnas on kaebaja õigused suhteliselt võrdselt tagatud,

puudub kaebaja õiguste intensiivne riive. Kohus tagastas kohustamisnõude üle vaadata kaebaja

tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus kord kolme kuu jooksul HKMS § 121 lg

2 p 21 alusel.

Kaebusest on võimalik aru saada kaebaja soov, et kohus kohustaks vanglat tutvustama kaebajale

tema riskihindamise sisu, et oleks näha põhjendused, millest lähtuvalt teda tugevdatud

järelevalvega osakonnas hoitakse. Vangla ei tutvusta riskihinnangut kinnipeetavale

julgeolekukaalutlustel. Vangla keeldus kaebaja riskihinnangute väljastamisest põhjendatult 16.

märtsi 2020. a ja 27. detsembri 2020. a vastustes, mistõttu ei pea kohus riskihindamise

väljastamiseks kohustamise nõude rahuldamist tõenäoliseks. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale

riskihinnangute väljastamisest keeldumise näol tegemist tema õiguste intensiivse riivega.

Riskihindamine ei avalda otsest mõju kaebaja õigustele, kaebaja õigusi võivad mõjutada vangla

otsustused, kus vangla võtab arvesse riskihindamise tulemusi. Need otsused on eraldi

vaidlustatavad ja kaebaja saab esitada riskihinnangute osas omapoolseid vastuväiteid nt

haldusasjas nr 3-19-2035. Kohus tagastab nõude riskihinnangute väljastamise osas HKMS §

121 lg 2 p 21 alusel.

7. M.M. esitas Tartu Halduskohtu 25. mai 2022. a määruse tühistamiseks määruskaebuse,

milles leiab, et haldusasjas nr 3-19-2035 selgusid asjaolud, mida vangla on kaebaja

riskihinnangusse

ebaõigesti

kirja

pannud.

Vangla

manipuleerib

kinnipeetavate

riskihindamistega, esitades valeandmeid ning seetõttu tuleb riskihindamise andmed avaldada.

Tugevdatud järelevalvega osakonnas toimub kinnipeetavate piinamine ning seal osakonnas

viibivad kinnipeetavad ei saa taotleda teise vanglasse ümberpaigutamist; käia staadionil, kabelis

ega tööl/koolis. Kaebaja nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub õigus kohustamisnõude

esitamiseks ümberpaigutamise osas, kuna läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus.

Kaebajal puudub tugevdatud järelevalve vajadus.

19. juulil 2022 kinnitas teabe- ja uurimisosakonna juht kaebajale, et kaebajal puudub

tugevdatud järelevalve vajadus ja seda ei ole kunagi esinenud ja kui Justiitsministeerium

kinnitab järgneva kuu jooksul kaebaja riskihindamise, paigutatakse ta seejärel tavaosakonda.

22. augusti 2022. a seisuga viibib kaebaja jätkuvalt tugevdatud järelevalvega osakonnas, kus

teda piinatakse.

Kaebaja palub võtta haldusasja nr 3-19-2035 materjalid käesoleva asja juurde, kuna need

kinnitavad vastustaja valetamist riskihindamises. Kaebaja palub asendada kohtulahendis tema

nimi initsiaalidega. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda ja lisada käesoleva asja juurde tema

28. juuli 2022. a taotlus nr T-22/m1084, milles ta palus säilitada 19. juuli 2022. a vestluse video

ja audio salvestised ning turvakaamerate salvestised.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Ringkonnakohus leiab, et M.M. määruskaebus tuleb rahuldada.

9. Haldusasja materjalidest nähtub, et kinnipeetav M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse,

mis sisaldas kolme Viru Vangla kohustamisnõuet – teatada kirjalikult tugevdatud järelevalvega

osakonda paigutamise põhjused, vaadata läbi kaebaja paigutamine tugevdatud järelevalvega

osakonda vähemalt kord kolme kuu jooksul ja paigutada kaebaja ümber mujale osakonda ning

seejärel kodukohajärgsesse vanglasse.

10. Halduskohus tagastas viimati nimetatud kohustamisnõude kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jäämise tõttu ja seda kaebaja määruskaebusega ei vaidlusta, kinnitades, et

tal on nõude osa, kohustada teda ümber paigutama teise osakonda, kohtueelne menetlus

läbimata. Kaks ülejäänud kohustamisnõuet tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

11. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebuse kohustamisnõuded -

teatada kirjalikult tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise põhjused ja vaadata läbi

kaebaja paigutamine tugevdatud järelevalvega osakonda vähemalt kord kolme kuu jooksul -

saab tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

12. HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning kohtupraktikast

tuleneb, et kaalutlusotsuse tegemisel kaebuse tagastamise osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel,

tuleb arvestada seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on

kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet

väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnata hüve väärus ei ületa lihtmenetluse

piirmäära, s.h kui mõne olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise kahju hüvitis

tõenäoliselt ei ületaks seda summat (Riigikohtu 26. mai 2022. a määruse nr 3-21-1411 p 12).

13. Vangla viib kinnipeetavate suhtes Justiitsministeeriumi 14. mai 2008. a määruse nr 21

„Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 2 lg 1 alusel läbi

riskihindamise. Riskihinnang aitab selgitada välja kinnipeetavaga seotud riskid, muuhulgas

isiku kohtlemisvajaduse ja kõrgendatud järelevalve vajaduse. Kaebaja on kinnipeetav, kes

riskihinnangu kohaselt vajab tugevdatud järelevalvet ja kellest lähtuv oht võib olla erinevatel

põhjustel tavapärasest suurem. Ringkonnakohtu hinnangul on isiku tugevdatud järelevalvega

osakonda paigutamine ja seal hoidmine oma olemuselt isiku õiguste intensiivne riive. Asjaolu,

et kaebaja asub tugevdatud järelevalvega osakonnas, viitab juba iseenesest sellele, et kaebaja

suhtes on kohaldatud rangemaid tingimusi kui tavaosakonnas viibivatele kinnipeetavatele.

Halduskohus ei ole märkinud, kust tuleneb teave, et tugevdatud järelevalvega osakond erineb

teistest

osakondadest

eelkõige

suurendatud

vanglaametnike

koosseisu

tõttu

ning

vangistusseadusest tulenevad õigused on kaebajale tagatud õigusaktidega sätestatud

miinimummääras. Isegi kui pidada halduskohtu väljatoodud fakte õigeteks, on need sellise

kaaluga, et kaebaja õiguste riivet ei ole põhjust pidada väheintensiivseks. Kaebaja enda sõnul

ei pääse tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivad kinnipeetavad staadionile, kabelisse ega

tööle/kooli ja neid piinatakse. Kuigi kaebajal tuleb taluda kinnipidamisega paratamatult

kaasnevaid ebamugavusi, on tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimine kaebaja põhiõigusi

riivav ning seda riivet ei ole põhjendatud hinnata väheintensiivseks.

14. Kaebaja väitel puudub tema puhul tugevdatud järelevalve vajadus. Kuigi kohtule ega

kaebajale endale ei ole teada riskihindamise metoodika ja põhimõtted, ei saa kaebaja nõudeid

vaadata tema paigutumine üle iga kolme kuu tagant ja esitada paigutamise põhjendused

kirjalikult, pidada ebaproportsionaalseks ja ebamõistlikuks. Kaebuse rahuldamise võimalust

tuleb hinnata asja sisulisel lahendamisel.

Eelneva alusel järeldas halduskohus ennatlikult, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning

kohustamisnõuete tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ei olnud kohane.

15. Eeltoodust tingituna ringkonnakohus rahuldab M.M. määruskaebuse ning tühistab Tartu

Halduskohtu 25. mai 2022. a määruse osas, mis puudutab kaebuse tagastamist kohustamisnõude

osas üle vaadata kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus kord kolme kuu

jooksul ja kohustamisnõude osas edastada kaebajale riskihindamise tulemused. Ülejäänud osas

jääb halduskohtu 25. mai 2022. a määrus jõusse. Ringkonnakohus saadab haldusasja tagasi

esimese astme kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ning kaebaja esitatud

taotluste lahendamiseks.

16. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu 25. mai 2022. a määruse osaliselt, jääb

määruskaebuses esitatud kaebaja taotlus võtta asja juurde haldusasja nr 3-19-2035 materjalid ja

vanglale esitatud 28. juuli 2022. a taotlus nr T-22/m1084, kaebuse menetlusse võtmise

otsustamisel halduskohtu lahendada.

(allkirjastatud digitaalselt)