4-22-3203/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-22-3203

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2022. Haapsalu kohtumaja, kirjalik a menetlus Väärteoasja number 4-22-3203 (2570,22,001035) Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi H.G kaebus PPA prefektuuri Haapsalu Lääne PJ menetlusgrupi 29.08.2022 otsusele väärteoasjas nr 2570,22,001035, mille kohaselt karistati H.G liiklusseaduse

224 lg 1

§ järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks Menetlusosalised

Kaebuse esitaja H.G , isikukood XXX, elukoht

XXX

Kaitsja advokaat Peep Rajavere, Läänemaa I

Advokaadibüroo (10407211) asukoht Karja 20, Haapsalu, e-post: advokaat.rajavere@gmail.com

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur Haapsalu , asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-post: PJ laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta H.G kaebus rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu PJ 29.08.2022 otsus rteoasjas nr 2570,22,001035 muutmata. vää

2. 2-kuulise j

uhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest. 3. H.G ustumisest Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab

5 tööpäeva jooksul otsuse jõ loovutama oma juhiloa Transpordiameti . le

4. Edastada kohtuotsus H.G-le, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. 5. saata teadmiseks Transpordiametile. Jõustunud kohtuotsus

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

I Kaevatav otsus

PPA Lääne pre väärteoasjas nr 2570,22,001035 fektuuri Haapsalu PJ 29.08.2022 otsusega

/väärteotoimik, edaspidi VTT tl järgmise rikkumise eest – 8-9/ karistati H.G

01.08.2022 kella 21:17 ajal xxx L ne maakonnas t seisundis kui ää juhtis mootorsõiduki

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,27+-0,05 mg/l. Alkoholisisaldus

4-22-3203

väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Alcotest 7110 ARAF-0025, taatlustunnistuse nr TTRC-22-

00045. Lõplik lugem 0,22 mg/l Rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS)

§ 69 lg 3. Väärteo kvalifikatsioon § 224 lg LS 1. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud LS § 224 lg H.G

2 kuuks. alusel juhtimisõiguse äravõtmisega

II Kaebus

Kohtusse on esitatud eelnimetatud otsusele kaebus /kohtutoimik, edaspidi KT 2-5 tl /.

Kaebuses taotletakse tühistada väärteootsus määratud karistuse osas, tühistada juhtimisõiguse äravõtmine kuuks ja teha uus otsus, millega kohaldada põhikaristusena rahalist karistust osade ka

, määrates selle tasumiseks upa ühe aasta jooksul.

III Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis määratud karistus /KT 12-13/, et tl tuleneb seadusest, vastab rikkumise raskusele, karistuse tühistamiseks ei ole põhjust.

IV Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /KT 3-5, 12, 16-17 tl /.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhte

s ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /VTT tl / ja väärteootsuses /VTT tl 8-9/ olev teokirjeldus kattub.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas H.G on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris järgmisi tõendeid:

-indikaatorvahendi kasutamise protokoll 01.08.2022.a /VTT tl 19/, millise kohaselt 01.08.2022.a kell 21.17 oli indikaatorvahendi ; näit positiivne

-joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 19 pöördel/ - H.G esines silmade punetus, aeglane reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired ja alkoholi lõhn suust;

- eetri kasutamise protokoll 01.08.2022 20-21/, tõendusliku alkom . a ja väljatrükk /VTT tl

millise kohaselt 01.08.2022.a kell 21.33-21.38 kontrolliti H.G mõõteseadmega

Alcotest 7110 ARAF-0025, taatlustunnistuse nr TTRC-22-00045 m lõplik mõõtetulemus 0,27 ±

5 mg/l, lõ 0,0 plik lugem 0,22 mg/l;

- sõidki juhtimiselt kõrvaldamise otsus , millise kohaselt H.G kõrvaldati /VTT tl 22/ sõiduki juhtimiselt 01.08.2022.a kell 21:17 LS 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis;

- tunnistaja V K , millise kohaselt 01.08.2022.a kell ülekuulamise protokoll /VTT tl 18/

21.00 teostas ta koos paarilisega liiklusjärelevalvet, kui peatasid kontrolliks sõiduki XXX, juht puhus indikaatorvahendisse ja tulemus oli 0,29 mg/l. Juhiks oli H.G ning tõendusliku alkomeetri lõppnäit jäi 0,22 mg/l;

4-22-3203

-menetlusaluse isiku H.G , kus ta tunnistas, et ülekuulamise protokoll /VTT tl 17/

eelmisel õhtul tarvitas lkoholi, järgmisel õhtul sõitma minnes segamini kanget ja lahjat a arvas ta, et oli kaine. Kahetseb juhtunut.

Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et H.G juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22 mg/l. Sellega H.G rikkus LS § 69 lg 3 mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei , tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

Kohus leiab, et H.G poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus leiab, et H.G pani väärteo toime hooletusest. H.G avaldas, et ta ei teadnud mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida.

Samas on ta kirjeldanud, et tarvitas alkoholi eelmisel ööl, lahjat ja kanget alkoholi segamini. Kohus leiab, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis välja toodud H.G esinenud silmade punetus, aeglane reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired ja alkoholi lõhn suust on kogumis sellised tunnused, mis oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korra võimaldanud tal ette nä l ha, et ta on seisundis, milles ei tohi mootorsõidukit juhtida. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H.G on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo süüdi toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et H.G poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on karistuse määramine toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 224 lg näeb ka

00 trahviühikut või sõiduki ristusena ette rahatrahvi kuni 1 , aresti juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

K H.G aristamise alus on isiku süü – pani väärteo toime ettevaatamatuse kergemas vormis, s.o hooletusest. H.G on mootorsõidukit juhtinud seisundis, kus lubatud alkoholi m

H.G-le piirmäära ületamine oli LS § 224 lg sätestatud aksimummäära lähedane.

heidetakse H.G ette ühe liiklusnõude rikkumist. Kohus leiab, et süü on keskmine. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri ja üldpreventiivse eesmärgiga - .

4-22-3203

Kaebuses ja ka vastulauses (VTT tl 11-15) on rõhutatud, et juhtimisõiguse olemasolu on H.G-le vajalik sissetuleku teenimiseks ning j ei ole vajalik uhtimisõiguse äravõtmine eriega üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. H.G on varem LS § 224 järgi karistatud, kuid et ta pani menetluse esemeks oleva väärteo toime mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest hooletuse tõttu: enda keelatud seisundist aru saamata, võib siiski väita, et ka rahaline karistus täidab tema puhul karistuse eripreventiivset eesmärki. Ka rahaline karistus mõjutab H.G piisavalt intensiivselt, et ta käituks õiguskuulekalt.

Karistusregistri /VTT tl 23/ kohaselt on H.G karistatud 20.06.2022 otsusega väärteo /VTT tl 2-3/ (tegu 21.05.2022) 700 euro rahatrahviga, trahv tasutud LS § 2 4 lg 2 järgi se 20.06.2022. Seekordne tegu on toime pandud eelmise pisut enam kui ühe kuu möödudes karistuse ärakandmisest, mis näitab se karistusest järeldusi lgelt, et H.G ei ole eelmisest teinud Siinkohal ei ja see ei ole teda mõjutanud enam mitte õigusrikkumisi toime panema. oma tähtsust, et ta pani teo toime hooletusest. H.G oli hiljutine kogemus, kus ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Seda hoolikamalt oleks ta pidanud 01.08 enne juhtima asumist oma seisundit kontrollima. Kohus juba eespool märkis, et H.G esinesid ka väliselt tunnused, mis kogumis oleks võimaldanud tal kohusetundliku suhtumise korral aru saada, et ta ei ole peale alkoholi tarvitamist jõudnud seisundisse, et ta võiks mootorsõidukit juhtida.

Kaebuse kohaselt H.G on kandma rahalist karistust enamas summas kui nõus

keskmises määras. Kohus leiab, et asjaolu, et isik on nõus kandma rahalist karistust, ei

näita tema arusaamist oma teo tõsidusest. Isiku arusaamist ja väärtushinnanguid näitavad tema teod. H.G uuesti puhul on tegemist isikuga, kes on lühikese perioodi jooksul toime pannud mootorsõiduki is. See näitab, et tegemist ei ole juhtimise keelatud seisund juhusüüteoga.

Eelnev näitab, et ei ole võimalik karistada rahatrahviga, se H.G st H.G isikust

lähtuvalt on suur oht, et jätkab liiklusrikkumiste toimepanemist, eelkõige H.G peale alkoholi tarvitamist mootorsõiduki . Karistuse mõistmisel juhtimist peab arvestama, et see

mõjutaks edaspidi õiguskuulekalt käituma. H.G Kuna korduva rikkuja puhul on

tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11).

Kaebuses on välja toodud, et ettevõtlusega juhiload on H.G-le vajalikud tegelemiseks,

mesila pidamiseks ning merel kalal . käimiseks Väljatoodud asjaolud ei välista juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus märgib, et eelnimetatud asjaolud olid

H.G-le teada ja kuigi ta teadis, et tal on juhiload vajalikud nii elatusvahendite teenimiseks, kui ka muude eraeluliste teadmine ega eelnev karistus teda kohustuste täitmiseks, ei mõjutanud see õiguskuulekalt käituma. Pigem on seadnud oma huvid tähtsamaks kui H.G

õiguskuuleka käitumise. ikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu R talle tekkivate

ebameeldivatele le oleks

tagajärgede ta oleks pidanud mõtlema enne rikkumise

toimepanemist. Rõhutamist väärib, et alles teda oli joobes rikkumise eest rahatrahviga karistatud ning selle asja menetlemise käigus esitas vastulause, milles palus ta juhtimisõigus alles jätt ), mis näitab, et ta oli väga a (vastulause 21.05.2022.a /VTT tl 4-5/

hästi teadlik, t jätkuvalt liiklussüütegusid toime pannes on võimalik, et karistusena e juhtimisõigus ära võetakse.

H.G-le karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk.

Mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis esineb hoolimata politsei järjepidevast teavitustööst väga sageli. Mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis ei ole karistatav

4-22-3203

mitte ainult juhi enda vaid ka kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks. Ajaks kui isik, kes on korduvalt juhtinud mootorsõidukit keelatud seisundis, on liiklusest kõrvaldatud, on kaasliiklejatel liikluses turvalisem.

Kohtuväline menetleja on H.G karistanud LS § 224 lg järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Kohus on leiab, et kohtuväline menetleja H.G-le karistuse liigi ja määra valinud vastavalt . karistuse mõistmise alustele

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus H.G kaebuse rahuldamata ja ektuuri Haapsalu politseijaoskonna 29.08.2022 otsuse PPA Lääne pref väärteoasjas nr 2570,22,001035 muutmata.

Otsuse tegemi sel juhindub kohus LS § 224 lg , § 69 lg 3, KarS § 56 lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik