4-22-3337/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-3337

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2022, Tallinnas

Väärteoasja number

4-22-3337 (kohtueelses menetluses 2302,22,010421)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuasi

Sergei

Misjutini

väärteokaebus

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 09.09.2022.

a otsusele nr 2302,22,010421

Menetlusalune isik

Sergei Misjutin, isikukood: 35611170273, elukoht xxx

Kaitsja

Olavi Järve

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada esitatud kaebus täies ulatuses ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

09.09.2022. a otsus osaliselt, s.o Sergei Misjutini karistamise osas.

2. Teha uus otsus, millega:

3. Liiklusseaduse § LS § 223 lg 1 alusel karistada Sergei Misjutinit rahatrahviga 100

(ühesaja) trahviühiku ulatuses, s.o 400 (nelisada) eurot.

4. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv summas 400 (nelisada) eurot

kuulub kandmisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes iga kuu 16. kuupäevaks

(alates 16.12.2022 kuni 16.09.2023) vähemalt 40 (nelikümmend) eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 09.09.2022. a

otsuses väärteoasjas nr 2302,22,010421 märgitud makserekvisiitide järgi.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

6. Rahuldada kaitsja taotlus ja mõista Eesti Vabariigilt Sergei Misjutini kasuks välja

valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikus ulatuses, s.o summas 240 eurot,

sealhulgas käibemaks.

7. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4-22-3337

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

(kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

15.08.2022

on

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskus koostanud väärteoprotokolli Sergei Misjutinile selles, et tema

25.07.2022 kella 10.41 ajal Harju maakonnas Tallinnas Narva mnt - J.Smuuli tee ristmiku

juures juhtis mootorsõidukit Scania R450, riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX, enne

manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja vahetades sõidurada riivas temast paremal

otsesuunas liikunud sõidukit Dodge RAM riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX. Oma

tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbanki Liising AS-ile, mis on

fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fotodega. Samuti lahkus sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada talle ja kirjalikult oli

nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik, rikkudes selliselt LS § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4

p-de 4 ja 5, § 169 lg 5 ja pani toime LS § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

09.09.2022

tegi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp otsuse väärteoasjas nr 2302,22,010421, millega

Sergei Misjutinit karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.

21.09.2022 esitas Sergei Misjutini kaitsja Olavi Järve Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

eelmärgitud otsuse tühistamist karistuse osas ja kergema karistuse määramist, rahatrahvi ositi

tasumise võimaldamist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebaja ja kaitsja taotlesid asja

lahendamist kirjalikus menetluses.

04.10.2022 edastas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku originaalmaterjalid ja oma

seisukoha kaebusele, nõustudes kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja leiab, et isikule

määratud rahatrahv on põhjendatud määras, ei vaidle vastu rahatrahvi tasumise ajatamisele,

kuid leiab, et puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtu hinnangul on asja materjalidega tõendatud Sergei Misjutini poolt väärteoprotokollis

märgitud ajal, kohas ja viisil väärteo toimepanemine. Märgitut ei ole ka kaebaja ise ega tema

kaitsja vaidlustanud. Kaebaja on ise möönnud märgitud ajal, märgitud kohas ja veokiga

sõitmist, kuid kinnitab, et tema ei tajunud kokkupõrget. Kaebaja poolt veoauto juhtimist antud

ajal ja kohas on kinnitanud ka V. U. enda e-kirjas antud vastuses. Tunnistaja A. R. ütlustest

nähtuvalt liikus tema sõidukiga Dodge RAM riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX,

parempoolses äärmises reas, kui märkas, et temast vasakul liikunud veoauto hakkas äkitselt rida

vahetama, tema vähendas kiirust, kuid veoauto tuli tema ritta selliselt, et riivas tema sõidukit,

purustades peegli, tema sattus teepiirdesse, auto sai kahjustused. Kohtuasjas olevast

videosalvestisest nähtub samuti, et sõiduk Scania sõidab ühtlases tempos ning parempoolses

reas on näha samal kaugusel auto, seejärel reastub veok vasakult paremasse ritta, musta värvi

suurem sõiduauto (kohtumenetluses tuvastatud kui tunnistaja juhitud Dodge RAM) jääb seisma

parempoolse rea teepiirde ääres, veok liigub edasi. Tunnistaja ütlusi kinnitavad sündmuskoha

vaatluse protokoll ja liiklusõnnetuse akt, teade nr 3100220430703, millistest nähtub mh, et

sõidukil Dodge on kahjustused nii vasak- kui parempoolsel küljel ning teepiirdel on

4-22-3337

kraapejäljed. Vaatluse hetkel asus sõiduk parempoolse teeääres piirde vastas. Kaebaja on

kinnitanud, et tema juhitud veokil vigastusi ei olnud. Seega on kohus tuvastanud, et kaebaja

rikkus liiklusnõudeid, ei veendunud manöövri ohutuses ning põhjustas sellega tunnistaja auto

vigastamise kaudu Swedbank Liising AS-ile varalise kahju. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et Sergei Misjutini tegu vastab LS § 223 lg 1 tunnustele.

LS § 223 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtu hinnangul on kaebaja teosüü keskmises

määras. Kohus nõustub, et osaledes suure veokiga liikluses on kaebaja suurema ohu allikas

teistele liiklejatele ja see eeldab kaebajalt äärmiselt hoolikat suhtumist liikluses osaledes. Samas

tuleb tõdeda, et kaebaja manööver oli linnaliikluses tavakiirusel reavahetus, mis tingis teise auto

sattumise teepiirdesse ning selle kokkupõrke ning auto ja teepiirde kokkupõrke tagajärjel

varalise kahju tekitamise. Kohus möönab, et selline manööver sellise suure autoga võib olla

ohtlik, kuid käesoleval juhul sellega suurt ja märkimisväärset kahju ei ole põhjustatud. Seega

leiab kohus, et kaebaja teosüü on keskmääras. Kaebaja on oma süüd tunnistanud ja väljendanud

kahetsust, mida kohtuväline menetleja on õigesti käsitlenud karistust kergendava asjaoluna.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebaja on varem karistamata isikuks. Kohtu

hinnangul eripreventiivsed ja ka üldpreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks

puuduvad. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka seda, et tegu on toime pandud

ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuivõrd kaebaja oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud ette nägema, et manöövri ohutuses veendumata kahjustab ta teist

sõidukit. Videosalvestiselt nähtub, et sel ajal osales liikluses märkimisväärne hulk

mootorsõidukeid, mistõttu pidi kaebaja eriti hoolsalt veenduma selles, et manöövri sooritamine

on ohutu. Eeltoodust tulenevalt on kohane mõista Sergei Misjutinile karistus alla sanktsiooni

keskmist määra, s.o 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Kohus leiab, et kuigi isikul on töökoht, siis

on tegemist sellises suuruses trahviga, mille tasumiseks on isiku taotluse alusel põhjendatud

anda pikem tähtaeg. Kohus peab kohaseks tähtajaks 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg

1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu

suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud,

nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt

nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-616/54, p 47.) Kohus

leiab, et praeguses asjas tuleb mõistlikuks pidada tasu 2 tunni ulatuses, s.o sumas 200 eurot,

millele lisandub käibemaks, s.o kokku 240 eurot. Kuigi praeguses asjas ei ole täidetud VTMS

§ 23 tingimused, s.o väärteomenetlust ei lõpetata VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, tuleb siiski asuda

seisukohale, et kaebemenetluse tulemusena kohtuvälise menetleja otsus osaliselt tühistati.

Kohus leiab, et lähim analoogia antud olukorrale, kus kohus tühistab esitatud kaebuse alusel

karistuse osas kohtuvälise menetleja otsuse, on apellatsioonimenetlus ehk KrMS § 185 lg 1,

mis näeb ette kulude jätmise riigi kanda, kui apellatsioonimenetluses tehakse muuhulgas otsus,

millega tühistatakse esimese astme kohtu otsus osaliselt ja tehakse uus otsus. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus Eesti Vabariigilt Sergei Misjutini kasuks välja valitud kaitsjale

makstud tasu mõistlikus ulatuses, s.o summas 240 eurot, sealhulgas käibemaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 01.03.2023. a otsusega nr 4-22-3337.