2-22-13243/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-13243

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-13243

Tsiviilasi

V . S. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik V . S. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX);

usaldusisik Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon

782 8110; e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja V . S. (isikukood XXX) pankrot kell 17.00 ja algatada V . S. kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Vladimir Kutšmei töötasu suuruseks 396 eurot, millele lisandub

käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks

79,20 eurot, kokku 475,20 eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (arvelduskonto

nr XXX, saaja XXX).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003

Tartu; telefon 782 8110; e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15. novembril 2022 kell 11.30 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

6. Kohustada V . S. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18. oktoobril 2023.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Määrata kohustustest vabastamise menetluses V . S. sissetulekust kinnipidamiste tegemine

täitemenetluse seadustiku § 132 lg 12 alusel määraga 20%.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud V . S. kanda.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. V . S. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.09.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-22-13243).

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Viimaseks tööandjaks oli Aru Ehitus OÜ, kellega lõppes

töösuhe tervislikel põhjustel juba 2018. aastal. Võlgniku sissetulekuks on pension XXXeurot ja

sotsiaaltoetus XXXeurot. Igakuised väljaminekud on 437 eurot: eluasemekulud keskmiselt 127 eurot,

millest 100 eurot on kommunaalkulud ja 27 eurot elekter, kulutused toidule 150 eurot, kulutused

majatarvetele ja hügieenile 10 eurot, transpordikulud 90 eurot, sidekulud 20 eurot, ravimid ja

tervishoiukulud 40 eurot ning muud ootamatud kulutused 10 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv

summa on ligikaudu 53 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik

selgitab, et kohustused võttis tema nimel tema teadmata ja dokumente ära kasutades endine

elukaaslane, mistõttu kohustuste täpne suurus ei ole talle teada. Ta on esitanud avalduse ka politseile.

Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 8000 eurot.

2. Kohus võttis 12.09.2022 määrusega V . S. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks Vladimir Kutšmei.

3. Usaldusisik on 06.10.2022 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega

võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on 23.09.1955 sündinud V . S. perekonnaseisult lahutatud ning

tal puuduvad ülalpeetavad. V . S. abielu G. S. (isikukood XXX) on lahutatud XXX tsiviilasjas

nr XXX tehtud kohtulahendiga. V . S. elab täisealisele tütrele V. S. (isikukood XXX) kuuluvas

korteris asukohaga XXX. Tütre selgituste kohaselt on isal võimalik elada korteris tasuta elu lõpuni,

kuid ta peab tasuma korteri majandamiskulud. Võlgnik on pensionär ning lisaks pensionile saab ta ka

puudega inimese sotsiaaltoetust.

Vara

Võlgniku igakuine sissetulek kokku on XXX eurot, sellest pension XXXeurot ja sotsiaaltoetus

XXXeurot. Sissetuleku suurust arvestades on pensionist kinnipidamiste tegemine võimalik vaid

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 alusel. 17.09.2022 seisuga on võlgniku kontodel

248,13 eurot – Swedbank AS kontol nr XXX 173,13 eurot ja Swedbank AS kontol nr XXX 75 eurot.

Võlgnikul ei ole vallas- ega kinnisvara, samuti puudub tal muu oluline realiseeritav vara. Võlgnikule

ei kuulu väärtpabereid ega virtuaal- ja krüptovääringus nomineeritud vara.

Võlgnikul võivad olla rahalised nõuded endise elukaaslase M. V. (isikukood XXX) vastu, kes on

võlgniku selgituste kohaselt võlgniku ID-kaarti kasutades võtnud võlgniku nimel kohustusi

(2022 mais esitatud politseile kuriteoteade) ning A. V. (isikukood XXX) vastu, kelle kontole nr XXX

kanti märkimisväärne osa laenudena võetud rahast.

Maanteeameti liiklusregistrile 24.05.2019 esitatud avalduse kohaselt müüs võlgnik G. S. (abikaasa

kuni XXX) sõiduki Volvo V70 (2003, reg nr XXX) 700 euro eest (23.05.2019 tasutud võlgniku

kontole V. S. poolt). Täiendavat selgitamist vajavad võlgniku sõiduki Citroen Berlingo (2005,

reg nr XXX) võõrandamisega seotud asjaolud. Liiklusregistrile esitatud 09.04.2022 müügilepingu

järgi on sõiduki ostjaks JHLEhitus OÜ ja ostuhinnaks 3200 eurot. Võlgniku poolt usaldusisikule

esitatud 04.04.2022 dateeritud sõiduki müügilepingu järgi on ostjaks R. T. ja ostuhinnaks 350 eurot

(03.04.2022 tasutud võlgniku kontole R. T. poolt). Seega võib võlgnikul olla 09.04.2022

müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise nõue JHLEhitus OÜ vastu.

Kohustused

V . S. l on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi kokku 8017,98 eurot, sellest laenud 6607,19 eurot

ja järelmaksud 1410,79 eurot. Usaldusisikule antud selgituste kohaselt on võlgnik tütarde abiga

viimase ajani kohustusi teenindanud, kuid see ei ole tema sissetulekute suurust arvestades jõukohane.

Teadaolevalt ükski võlausaldaja ei ole V . S. vastu kohtusse veel pöördunud.

Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:

Võlausaldaja nimi:

Võlasumma:

1. Bigbank AS

1056,36 €

2. Bigbank AS

499,14 €

3. Bondora AS

551,55 €

4. Holm Bank AS

32,13 €

5. AS Inbank Finance

98,54 €

6. IPF Digital AS

1418,68 €

7. PLACET GROUP OÜ

286,33 €

8. PLACET GROUP OÜ

1051,95 €

9. PLACET GROUP OÜ

895,78 €

10. PLACET GROUP OÜ

340,60 €

11. PLACET GROUP OÜ

119,87 €

12. PLACET GROUP OÜ

354,80 €

13. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu

388,37 €

14. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu

107,05 €

15. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu

206,51 €

16. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu

278,88 €

17. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu

331,44 €

KOKKU:

8017,98 €

Maksejõuetus

Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on

kohustusi vähemalt 8017,98 euro ulatuses. Võlgniku sissetulek on XXX eurot kuus, koosnedes

pensionist ja puudega inimese sotsiaaltoetusest. Võlgniku sissetuleku suurus ei ületa täitemenetluse

seadustiku järgi arestimisele mittekuuluvat summat, so 2022. aastal 654 eurot. Puudub mis iganes

alus arvata, et võlgniku sissetulek tulevikus märkimisväärselt suureneb. Võlgnikul võivad olla

nõuded kolmandate isikute, eeskätt M .V. ja A. V., vastu, kuid raha tegelik saamine ei pruugi olla

tõenäoline. M .V. suhtes on kohtutäiturite menetluses kokku kuus täiteasja, mis on algatatud aastatel

2010 kuni 2013. A. V. elab teadaolevalt XXX ning andmed tema varalise seisu kohta puuduvad.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on panga- ja ID-kaardi kergemeelne kolmanda isiku kasutusse

andmine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara pensionist ja puudega isiku

sotsiaaltoetusest kokku XXX eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on 8017,98 eurot.

Kohtule esitatud maksejõuetuseavalduses märkis võlgnik, et igakuiste väljaminekute järgselt jääb tal

võlgnevuste tasumiseks ca 53 eurot, mis on suurem 47,91 eurost, so TMS § 132 lg 12 alusel

pensionist kinnipidamiste tegemisel määraga 20%. Seega on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks

kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste

täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga

väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad

võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud V . S. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

7. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Vladimir Kutšmei on

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku

aruanne esitada hiljemalt 18. oktoobriks 2023.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse

andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

5 tundi ja 50 minutit.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete

täitmisele kulunud aega (12 pooltundi) tuleb Vladimir Kutšmeile tasuks usaldusisiku ülesannete

täitmise eest määrata 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. Kuna

võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi

vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik