3-22-117/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-117

Haldusasi

X. X. kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti

25.08.2021 otsuse ning 17.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks

ja

kohustamiseks

25.08.2021

otsuse

alusel

tehtud

registrikande kustutamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X., volitatud esindaja Tiia Born

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver Kolmas isik – Y. Y.

Asja läbivaatamise vorm

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ning

Kirjalik menetlus

1.1. tühistada Põllumajandus- ja Toiduameti 25.08.2021 otsus nr 6.1-5/35020-1 ning

17.12.2021 vaideotsus nr 1.1-4/660;

1.2. kohustada Põllumajandus- ja Toiduametit 25.08.2021 otsuse alusel tehtud

maaparandussüsteemide registri kande nr 9115430020240/003 kustutamiseks.

2. Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt X. X. kasuks välja menetluskulu 740 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.11.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-22-117

2(11)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y. Y. esitas 03.08.2021 Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) taotluse temale kuuluval

katastriüksusel XXXXX:XXX:XXXX Koikkülas, Valga vallas (edaspidi Xxxxx kinnistu)

asuva kuivendussüsteemi ala kandmiseks maaparandussüsteemide registrisse. PTA tutvus

16.08.2021 olukorraga kohapeal ja hindas olemasolevate kuivenduskraavide ja eesvoolude

tehnilist seisukorda.

2. PTA asus 25.08.2021 otsuses nr 6.1-5/35020-1 „Hinnang maaparandussüsteemi

seisukorrale“ seisukohale, et Valga maakonnas Valga vallas Koikküla külas põhikaardi

veejuhtmed, mis asuvad katastriüksustel XXXXX:XXX:XXXX, XXXXX:XXX:XXXX (X.

X.le kuuluv Xxxxxx kinnistu) ja XXXXX:XXX:XXXX (Transpordiametile kuuluv 23196

Kirbu-Koikküla

tee),

moodustavad

maaparandussüsteemi

ehitise

LAOSE

METS

(maaparandussüsteemi registrikood 9115430020240/003). PTA leidis, et neid on võimalik viia

vastavaks maaparandusseaduse (MaaParS) § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele maaparandushoiutööde

tegemisega.

Sama

otsusega

märgiti,

et

maaparandussüsteemi

kandmisega

maaparandussüsteemide registrisse loetakse MaaParS § 99 lg 1 alusel antuks kasutusluba

LAOSE METS maaparandussüsteemile.

3. X. X. esitas PTA otsusele 10.09.2021 vaide, leides, et käesolevaks ajaks on kraavid

täiesti kinni kasvanud ja nende kaudu kusagile vee juhtimine võimatuks muutunud. Lisavee

juhtimist Xxxxxx kinnistule ei soovita tulenevalt avalikust huvist. Xxxxxx kinnistul asuvate

kraavide

kasutuselevõtt

ja

sinna

naaberkinnistult

lisavee

juhtimine

eeldaks

maaparandussüsteemi rekonstrueerimist, mis saab MaaParS § 53 lg 5 kohaselt toimuda vaid

omaniku nõusolekul.

4. PTA jättis 17.12.2021 vaideotsusega nr 1.1-4/660 vaide rahuldamata (dtl 22-26).

Otsuse põhjendused olid järgmised:

1)

Maaparandussüsteem on nähtav Maa-ameti kaardil. PTA teostas 16.08.2021 ülevaatuse,

mille kohta koostas protokolli nr KP_2109194.

2)

Maaparandussüsteemile hinnangu andmisel lähtutakse maaeluministri 19.12.2018

määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“ (määrus nr 75) §-des 2 ja 3 toodust. PTA

tunnustab nende looduses eksisteerivate kraavide registreerimist maaparandussüsteemide

registris, mille sügavus on üldjuhul vähemalt 0,25 m 90% ulatuses 100 m lõigul. Kraavitus

tervikuna peab olema looduses selgelt nähtav ning tagama pinnavee äravoolu (isegi kui mõni

kraavilõik jääb sooniku või nn lodu alale) maa-alalt, st kraavitus tervikuna ei pea olema nähtav

Maa-ameti kaartidelt. Hinnangu andmiseks teostab järelevalveametnik pistelised mõõtmised.

Protokollist nähtuvalt ei ületa määruses sätestatud tööde maht hoiutööde mahtu.

3)

LAOSE METS maaparandussüsteemi eesvoolu suubub reguleeriv võrk. Eesvoolu

määramisel võeti aluseks suubla asukoht maaparandussüsteemil, milleks on maapinna reljeefi

arvestades madalamal asuv pinnavorm. Maaparandusseaduse (MaaParS) § 3 lg 4 kohaselt võib

suubla olla maapõue osa või pinnavorm, kui liigvee juhtimine veekogusse ei ole võimalik või

põhjustab majanduslikult ülemääraseid kulutusi. LAOSE METS maaparandussüsteemil puudub

3-22-117

3(11)

veekogu kui suubla ja seetõttu ei ole võimalik liigvett kuivendusvõrgust – eesvoolu kaudu –

juhtida veekokku.

5. X. X. esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 25.08.2021 otsuse nr 6.1-

5/35020 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks ning PTA 17.12.2021

vaideotsuse nr 1.1-4/660 tühistamiseks. Ühtlasi nõudis kaebaja, et kohus teeks PTA-le

ettekirjutuse

tagajärgede

kõrvaldamise

kohta,

st

kohustaks

PTA-d

kustutama

maaparandussüsteemide registrist maaparandussüsteemi LAOSE METS puudutav kanne.

6. Tallinna Halduskohus võttis 26.01.2022 määrusega X. X. kaebuse menetlusse nõuetes

tühistada PTA 25.08.2021 otsus (sh kasutusluba) ja PTA 17.12.2021 vaideotsus ning kohustada

PTA-d 25.08.2021 otsuse alusel tehtud registrikande kustutamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. X. X. palub 17.01.2022 kaebuses (täiendavad seisukohad 07.03.2022,

29.04.2022, 19.09.2022 ja 20.09.2022) tühistada PTA 25.08.2021 otsus nr 6.1-5/35020 ja PTA

17.12.2021 vaideotsus nr 1.1-4/660 ning kohustada PTA-d kustutama 25.08.2021 otsuse alusel

tehtud registrikanne. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

PTA teostas Y. Y. 03.08.2021 taotluse alusel 16.08.2021 ülevaatuse, mille käigus hindas

lisaks Y. Y. Xxxxx kinnistule ka kaebaja Xxxxxx kinnistut ja Transpordiametile kuuluvat

23196 Kirbu-Koikküla tee kinnistut (ülevaatuse protokoll nr KP_2109194). PTA ei teavitanud

kinnistu omanikke ülevaatuse toimumisest. Ülevaatusel osales kinnistuomanikest üksnes Y. Y..

Protokollis on ekslikult märgitud, et maaomanikud on olukorrast teadlikud.

2)

Vaidemenetluse käigus ei ole PTA haldusmenetluse seaduses (HMS) ettenähtud korras

haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust kontrollinud, rikkudes kaebaja põhiõigust seadusega

sätestatud menetlusele ning hea halduse tava. PTA ei analüüsinud sisuliselt tõendeid,

põhjendamiskohustust on täidetud puudulikult, kaalutlusõigus on jäetud teostamata ning

rikutud on kolmandate isikute kaasamise nõuet. Vastustajagi möönab minetusi läbiviidud

haldusmenetluses maaparandussüsteemi LAOSE METS registrisse kandmisel. Tegemist on

oluliste rikkumistega, mis tingivad PTA 25.08.2021 otsuse ja vaideotsuse tühistamise.

3)

Kaebaja vaidlustab veejuhtmete tunnustamist looduses kraavi jälgede põhjal.

Veejuhtmed on kinni kasvanud. Eluliselt ei ole usutav, et kinniskasvanud kraave saab

tunnustada looduses kraavidena, mida saaks maaparandushoiutöödega nõuetele vastavusse viia.

Nende kasutuselevõtt eeldaks rekonstrueerimist. PTA ametniku selgitusest saab järeldada, et

aimatavate kraavijälgede olemasolul selliste kuivenduskraavide arvele võtmine on lubatav,

kuna kraavid sisuliselt nõuavad rekonstrueerimist (uuesti kaevamist). PTA on vaideotsuse

leidnud, et tunnustab maaparandussüsteemide registris nende looduses eksisteerivate kraavide

registreerimist, mille sügavus on üldjuhul vähemalt 0,25 m 90% ulatuses 100 m lõigul.

Kraavitus tervikuna peab olema looduses selgelt nähtav ning tagama pinnavee äravoolu (isegi

kui mõni kraavilõik jääb sooniku või nn lodu alale) maa-alalt, st kraavitus tervikuna ei pea

olema nähtav Maa-ameti kaartidelt. Kraavi jälje olemasolu looduses ei anna alust eeldada, et

tegemist on kraaviga. PTA ei hinnanud Xxxxxx kinnistule määratud eesvoolu ega veejuhtmeid

enne selle registrisse kandmist. Kinnikasvanud kraavi ei ole võimalik pidada veejuhtmeks.

4)

Vaidlustatud otsuse aluseks olev 16.08.2022 maaparanduse ülevaatuse protokoll nr

KP_2109194 on ebapiisav ja puudulik kuivenduskraavide ja eesvoolude olemasolu ja tehnilise

seisukorra hindamise osas. Protokollist ei selgu 30-40 cm kraavide olemasolu ja kraavidele on

3-22-117

4(11)

antud umbmäärane visuaalne hinnang. Silmaga hindamise meetodit geodeesia ei tunne –

väidetavad kraavide sügavused ja ristlõiked Tammi kinnistul on mõõdistamata. Ka

kõrguspunktide visuaalset nivelleerimist ei ole võimalik hinnata. Maaparandussüsteemi

LAOSE METS maaparandussüsteemide registrisse kandmine oli õigusvastane, kuna süsteem

ise puudub ning seda pole võimalik nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega.

Iga kraav ei moodusta maaparandussüsteemi.

5)

PTA luges kaebaja tagaselja ja tema teadmata kasutusloa antuks 25.08.2021

maaparandussüsteemile, mille II maailmasõja paiku rajatud veejuhtmed on kinni kasvanud ja

millel puudub eesvool. Xxxxxx kinnistul asuv aimatava asukohaga kraav tunnistati eesvooluga

kraaviks. Väidetava kraavi kohal ja vahetus läheduses kasvab kümneaastane kuuseenamusega

noorendik, mille aastane juurdekasv vastab I boniteedi metsamaale, st kraavi ümbritsev maaala

ei kannata liigniiskuse all. PTA ei hinnanud eesvoolu enne selle registrisse kandmist.

09.02.2022 mõõdistustöid teostati hinnangu andmise õigsuse kontrolli nimetuse all. Kaebaja sai

teada LAOSE METS maaparandussüsteemi registrisse kandmisest pärast otsuse tegemist ning

PTA pole teinud Xxxxxx kinnistul vaatlust enne 09.02.2022. Otsustamaks, kas süsteemi saab

hoiutöödega nõuetega vastavusse viia või mitte, pidi PTA kohapeal läbi viima vaatluse,

teavitades sellest kinnistu omanikke ja eelnevalt kokku leppides aja. Eesvoolu määramine on

2021. a augustis toimunud asjaolusid kohapeal looduses PTA poolt kontrollimata. Voolusuunda

ei nähtu üheltki kaardilt ega jooniselt. Kui MaaParS § 99 lg 1 alusel loeti LAOSE METS

maaparandussüsteemile kasutusluba antuks, pidid vastavad andmed olema kaardilt nähtavad.

Mõõdistamisjoonis tehakse juhul, kui maaparandussüsteemi andmed ei ole nähtavad

olemasolevalt kaardilt (MaaParS § 100).

6)

Vastustaja lisatud 09.02.2022 vaatluse ja mõõdistustööde protokoll KP_2200616 ei

kajasta suuremas osas registrisse kantud eesvoolukraavi osa mõõdistamist. PTA mõõtis vana

kraavi põhja, mis pole maaparandussüsteemina registrisse kantud, registrisse kantud osa on

mõõdistamata ja kraavi selles kohas ei ole (vt dtl 79). Kui PTA tekitab maaparanduse nime all

uue truubi paigaldamise ja veejuhtmete (kraavide) rekonstrueerimisega eesvoolu seal, kus seda

pole olnud, on tegemist maaparandussüsteemi ehitamisega. Sellist LAOSE METS nimega

maaparandussüsteemi, mida saaks saa käsitleda enne 01.07.2003 ehitatud süsteemina, pole

olemas olnud. Xxxxxx kinnistul ei ole kunagi asunud eesvoolu, veejuhtmed on ammu

kinnikasvanud. Protokolli KP_2109194 tuvastatud asjaolude järgi määratav eesvool suubub

rabasse. Tegelikult nn rabasse liigvee suunamisel juhitakse Xxxxx kinnistu liigvesi Xxxxxx

kinnistu metsaeraldistele.

7)

Xxxxx kinnistu liigvee juhtimisel Xxxxxx kinnistu metsaeraldistele 1, 2 ja 8, kus kasvab

metsamajandamiskava takseerandmete alusel mändi 500 tm ja kaske 100 tm, aastane juurdekasv

16 tm, tekivad kaebajale negatiivsed tagajärjed – liigniisutatakse kaebaja kinnistut. Pole

välistatud maa soostumine ja üleujutused, mh muutub metsa juurdekasv suure tõenäosusega

olematuks. PTA ei ole põhjendanud, miks ühe isiku maatulundusmaa on väärtuslikum kui teine

maatulundusmaa, mille arvelt parendada maa seisukorda. Liigvee juhtimine kaebaja kinnistule

avaliku huvi puudumiseta on seadusevastane, kuivõrd kolmanda isiku huvi tuleneb tema

erahuvist kuivendada oma maad. Xxxxx kinnistu omaniku huvid on kaebaja huvidest kõrgemale

seatud. Xxxxx Metsa kinnistu piiril asub tühi ja kuiv vana linaleotamise tiik (Xxxxxxxx

katastriüksus XXXXX:XXX:XXXX), kuhu saaks liigvett juhtida ilma maanteed lõhkumata

ning maanteetruubi asukohta muutmata. Kaebajal kui metsaomanikul võib tulevikus tekkida

huvi endale kuuluvat maad kuivendada, seega ei ole ta huvitatud liigveest, mida soovitakse

maaparandussüsteemiga tema maale juhtida. Automaatselt ei saa ühe isiku erahuve esile seada

3-22-117

5(11)

teise arvelt. Omandi riivega sellises ebaproportsionaalses astmes, kus ühe isiku maa saab

parendatud (kuivendatud) ja teise oma liigniisutatud (soostatud), tuli kaalutlusõigust läbi viia

vastavalt HMS § 4 lg-le 2. MaaParS § 2 mõistest tulenevalt ei saa maaparanduse eesmärk olla

maa halvendamine ja kahju tekitamine. Kaebaja maa ei vaja parandamist.

8)

Xxxxxx kinnistul asuvate kraavide kasutuselevõtt eeldab nende rekonstrueerimist, st

uuesti ehitamist, mida ei saa teha maaparandushoiutööde tegemisega. Kui soovitakse tekitada

eesvoolu seal, kus seda pole olemas olnud, paigaldada uus truup ja rekonstrueerida kraavid, on

tegemist

maaparandussüsteemi

ehitamisega.

Hoiutöödele

etteantud

mahus

maaparandussüsteemi vastavusse viimise võimalikkus ei rajane tegelikkusele. Nõustuda ei saa

väitega, justkui maaparandushooldustööd piirduksid setete eemaldamisega eesvoolust ja

kuivenduskraavidest. Lähtudes protokolli KP_2109194 fototabeli piltidest, ei ole pinnas settena

käsitletav.

8. Põllumajandus- ja Toiduamet palub 28.02.2022 vastuses (täiendavad seisukohad

04.10.2022) jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Kolmanda isiku taotluse esitamisega seoses oli vastustaja kohustatud andma hinnangu

sellele, kas maaparandussüsteemi saab või ei saa MaaParS § 99 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud

nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutöö tegemisega. Selleks viis vastustaja läbi

kohapealse ülevaatuse toimingu, mille tulemused on kajastatud protokollis nr KP_2109194.

Kuna Maa-ameti kaardirakenduses olid Xxxxx kinnistul olevad kuivenduskraavid põhikaardil

ja reljeefi kaardil tuvastatavad, teostati kohapeal paikset visuaalset ülevaatust, mille käigus

mõõdeti kuivenduskraavi sügavuseks 0,4 m ja pealt laiuseks 2,0 m. Viidatud protokolli kohaselt

tuvastas PTA ametnik, et arvele võetavad maaparandusehitise kraavid on võimalik MaaParS §

99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega. Seega ei

toimunud juhuslikku „kraavi jälje“ otsimist. 16.08.2021 ülevaatuse protokolli kohaselt (dtl

1112, 29, 30) toimus Maa-ameti põhikaardil olevate veejuhtmete ülevaatus. Olemasolevad

Xxxxx kinnistu veejuhtmed, riigi maantee 23106 Kirbu-Koikküla raudbetoonist vana teetruup

ja Xxxxxx kinnistul olev veejuhe (maaparandussüsteemi eesvool) koos moodustavad

ajalooliselt vana vee ära juhtimise süsteemi. Vana olemasolev süsteem on amortiseerunud ja

vajab hooldustöid, et tagada liigvee nõuetekohane äravool. Y. Y. soovis vanade veejuhtmete

kandmist registrisse, et erametsakeskuse metsatoetuse meetmega teostada kraavide

korrastamist, kuna kevadised lumesulaveed tekitavad metsa all üleujutusi. Niisiis toimus

teadaoleva amortiseerunud maaparandussüsteemi ülevaatus. Sellise toimingu käigus kraavide

olemasolu, asukoha ja seisundi kindlakstegemises ei ole midagi eriskummalist.

2)

Pärast kaebuse esitamist kontrollis PTA eelviidatud hinnangu andmise õigsust

mõõdistustööde läbiviimise teel. Selle kohta on koostatud protokoll KP_2200616. PTA tuvastas

kaebaja kinnistule jääva maaparandusehitise osas järgmist: Xxxxxx kinnistul oleva

eesvoolukraavi (pikkus 260 m) keskmine sügavus on 0,8 m ja pealt laius ligi 3 m.

Eesvoolukraavi lähtest kuni 150 m allavoolu vajab veejuhe täiendavalt setetest puhastamist,

tormimurru ja raiejäätmete likvideerimist veejuhtme sängist, paisutuse eemaldamist. Edasi

kulgeb veejuhe piisavalt sügaval, et tagada liigvee takistusteta äravool. Liigvee takistusteta

rabasse juhtimiseks tuleks rajada madal lühike vesivagu. PTA edastas eelviidatud asjaolude

kokkuvõtte kaebaja esindajale 11.02.2022. Mõõdistustööde tulemused kinnitasid, et PTA poolt

algselt visuaalse ülevaatusega tuvastatud andmetele tuginedes antud hinnang oli õige –

asjassepuutuvaid maaparandussüsteemi rajatisi on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3

nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutööde tegemisega.

3-22-117

6(11)

3)

Algne ülevaatus toimus Xxxxx kinnistu omaniku taotlusel, kes andis PTA ametnikule

teada, et on Xxxxxx kinnistu omaniku esindajaga suhelnud kraavide arvele võtmise,

maaparanduskaevu puhastamise ja enda liigniiske metsa probleemide selgitamisega. PTA

ametnik pidas sellist suhtlust piisavaks, et teostada kohapealne ülevaatus. Ka kaebajat kaasates

09.02.2022 toimunud täiendav ülevaatus ja mõõtmine (dtl 65-72) kinnitas 16.08.2021

ülevaatusel tuvastatu alusel tehtud järelduste õigsust, mistõttu vastab kaebaja ja teise Xxxxxx

kinnistu omaniku haldusmenetlusse kaasamisega seonduv võimalik õiguste rikkumine HMS §

58 tunnustele ega saa olla aluseks haldusakti tühistamisele.

4)

Põhjendatud ei ole kaebaja etteheited, et vastustaja ametnik määras kraavide mõõtmeid

(sh sügavust) üksnes visuaalselt. Kraavide sügavus fikseeriti mõõdulindiga ja mõõdulindi

kasutamise fakt kajastub ka 16.08.2021 ülevaatuse protokollis (dtl 11). Kaebaja väide, et

fototabelist nähtuvalt kraavi pole, on asjatundmatu ja ekslik hinnang. Kraavide pikiprofiili

koostamine joonise kujul ei ole nõutav ega tingimata vajalik maaparandussüsteemile hinnangu

andmiseks ning seda enne 25.08.2021 otsuse tegemist ei tehtud. Pikiprofiil koostati hiljem

selleks, et lükata ümber kaebaja väide, justkui poleks antud juhul võimalik viia

maaparandussüsteemi hoiutööde tegemisega vastavusse MaaParS § 99 nõuetega.

5)

Nõustuda ei saa, et hinnang on antud mitteeksisteerivale maaparandussüsteemile, sest

maaparandussüsteemi osad (kraavid, sh eesvool) olid nähtavad olemasolevatel kaartidel ning

ühtlasi ka kohapeal, looduses. Asjaolust, et Xxxxxx kinnistul asunud eesvool (kraav) on kinni

kasvanud, ei saa järeldada, et maaparandussüsteemi eesvoolu pole kinnistul kunagi olnud.

Kraavi kinnikasvamine tähendab, et maaparandussüsteemi pole nõuetekohaselt hooldatud ja see

halvendab eesvoolu toimimist. Kinnikasvamine tähendab, et eesvoolul tuleb teostada vajalikud

hoiutööd, tagamaks eesvoolu nõuetekohane toimimine, mitte aga seda, et eesvoolu pole olemas.

6)

Õige ei ole väide, et Xxxxx kinnistu liigvett soovitakse maaparandussüsteemi kaudu

juhtida kaebajale kuuluvale metsamaale. Antud juhul on maaparandussüsteemi osaks ehk

suublaks raba ning sinna juhitakse ka Xxxxx metsa maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu

voolav liigvesi. 7) Nõustuda ei saa, et kõnealuste rajatiste nõuetele vastavusse viimine nõuab

ehitamist ja seda eesmärki pole võimalik saavutada maaparandushoiutööde tegemisega.

Maaparandussüsteemi hooldamine ja uuendamine on maaparandushoiutööd (MaaParS § 44 lg

1, § 46 lg 1, maaeluministri määruse „Maaparandushoiutööde nõuded“ § 1, § 3).

Maaparandushoiutööde

hulka

kuuluvad

mh

setete

eemaldamine

eesvoolust

ja

kuivenduskraavist (määruse § 3 p 1 ja 2) ja truubi vms rajatise asendamine või täiendamine

maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata (määruse § 3 p 3). Kõnealused

rajatised on võimalik viidatud tööde teostamisega MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetega

vastavusse viia. Vaidlustatud otsusega ei kohustata kedagi maaparandushoiutöid teostama.

Otsuse sisuks on üksnes hinnangu andmine selle kohta, milliste tööde teostamisega saab

maaparandussüsteemi nõuetega vastavusse viia. Hinnangu toime piirdub sellega, et selle alusel

kantakse andmed maaparandussüsteemi kohta vastavasse registrisse (MaaParS § 99 lg 3) ning

seeläbi loetakse rajatisele antuks kasutusluba.

8)

Xxxxx kinnistu omanik soovis oma kinnistul paikneva vana maaparandussüsteemi

arvele võtta ja korrastada. Vastava süsteemi eesvool, mis on ajalooliselt paiknenud kaebaja

omandis oleval kinnistul ja arvestab loodusseadustest tulenevat vee voolamise suunda

(pinnareljeef, millest tingituna voolab vesi Xxxxxx kinnistul asuva raba poole), tuleb kogu

süsteemi toimimise tagamiseks MaaParS nõuetega kooskõlla viia, kuid mingil põhjusel ei soovi

Xxxxxx kinnistu omanik seda teha. Teoreetiliselt võimalikud alternatiivsed lahendused liigvee

3-22-117

7(11)

ärajuhtimiseks tähendavad sisuliselt ca 4 ha metsa kuivendamist pumpamissüsteemide või uute

kraavide mäest läbi kaevamisega ning need on ühelt poolt ebamõistlikult kallid ja teiselt poolt

vastuolus keskkonnahoiu põhimõtetega.

9)

Otsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Otsuses on viidatud protokollis nr KP_2109194

tuvastatud asjaoludele. Vaidlustatud otsuse andmisele eelnenud haldusmenetluses ja

vaidemenetluses ei esinenud selliseid minetusi, mis peaks kaasa tooma vaidlustatud otsuse ja

vaideotsuse tühistamise. Kaebuses taotletud registrikande kustutamiseks puudub alus.

9. Kolmas isik kaebusele vastust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohtu menetluses on nõue PTA 25.08.2021 otsuse (dtl 14-15) tühistamiseks. Selle

otsusega hindas PTA maaparandussüsteemi LAOSE METS seisukorda ja luges mh kaebaja

kinnistul asuvad veejuhtmed maaparandussüsteemi ehitise osaks. Ühtlasi on märgitud, et

maaparandussüsteemide registrisse kandmisega loetakse kasutusluba maaparandussüsteemile

LAOSE METS antuks. Selliselt moodustavad PTA 25.08.2021 otsus ja selle alusel kasutusloa

antuks lugemine kohtu hinnangul ühtse haldusakti. Samuti on kohtu menetluses nõue PTA

17.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks ja PTA kohustamiseks kustutada 25.08.2021 otsuse

alusel tehtud registrikanne maaparandussüsteemide registris. Kohus selgitas kaebust menetlusse

võttes kaebuses esitatud PTA 25.08.2021 otsuse tühisust puudutavate argumentide kohta

täiendavalt, et neid saab hinnata ka tühistamiskaebuse alusel, sest HKMS § 41 lg 4 võimaldab

ka tühistamiskaebuse alusel teha kindlaks haldusakti tühisuse.

11. Vaidlusalune PTA 25.08.2021 otsus „Hinnang maaparandussüsteemi seisukorrale“ on

antud MaaParS § 99 lg 2 alusel ja lähtudes Xxxxx kinnistul kohapealse ülevaatuse tulemustest,

mis on kajastatud protokollis nr KP_2109194 (dtl 11-12). PTA leidis 25.08.2021 otsuses, et

kokku kolmel katastriüksusel asuvad veejuhtmed moodustavad maaparandussüsteemi ehitise

LAOSE METS, mida on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia

maaparandushoiutööde tegemisega. Samuti märkis PTA, et maaparandussüsteemide registrisse

kandmisega loetakse kõnealusele maaparandussüsteemile kasutusluba antuks. Akti lisadeks on

asukoha plaan ning tehniliste andmete teatis. PTA jäi 17.12.2021 vaideotsuse seisukohale, et

maaparandussüsteem oli nähtav Maa-ameti kaardil, vajalike tööde maht süsteemi

nõuetekohaseks viimiseks ei ületa määruse nr 75 §-des 2 ja 3 toodut ning olemasolev reguleeriv

võrk suubub eesvoolu, mille määramisel võeti aluseks maapinna reljeefi arvestades madalamal

asuva pinnavormi kui suubla asukoht, sest maaparandussüsteemil puudub veekogu kui suubla.

Halduskohtule kaebuse esitamise järgsel ajal on PTA oma varasema hinnangu õigsust

kontrollinud Xxxxxx kinnistul mõõdistustööde läbiviimise teel – Xxxxxx kinnistul toimus

09.02.2022 täiendav ülevaatus ja mõõtmine, mille käigus mõõdeti Xxxxxx kinnistul oleva

eesvoolukraavi pikkust, keskmist sügavust ja laiust ning mille kohta koostati protokoll

KP_2200616 (dtl 65-67).

12. Kaebaja on PTA 25.08.2021 otsuse vaidlustanud põhjusel, et see rikub tema õigust oma

omandit vabalt kasutada. Kaebaja peab akti esmalt tühiseks, kuna sellest ei selgu õigused ja

kohustused, eelkõige küsimus, kellele on pandud kohustus maaparandushoiutööde

teostamiseks. Tühisuse aluste puudumisel palub kaebaja akt tühistada, kuna see on

põhjendamata, vastustaja pole teostanud kaalutlusõigust ning kaebaja jäeti menetlusse

kaasamata. Kaebaja leiab, et maaparandussüsteemi LAOSE METS maaparandussüsteemide

registrisse kandmine oli õigusvastane, kuna süsteem ise puudub ning seda pole võimalik

3-22-117

8(11)

MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia üksnes maaparandushoiutööde

tegemisega. Kaebaja toob välja, et kohas, kuhu kaardil on määratud eesvool rajada, ei ole kunagi

kraavi asunudki.

13. Kohtu hinnangul ei ole alust pidada PTA 25.08.2021 otsust tühiseks. HMS § 63 lg 2

kohaselt on haldusakt tühine juhul, kui sellest ei selgu selle andja või adressaat, haldusakti ei

ole andnud pädev haldusorgan, akt kohustab toime panema õigusrikkumise või ei selgu sellest

õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või ei ole akti võimalik muul objektiivsel

põhjusel kellelgi täita. Neid aluseid praegusel juhul ei esine.

14. Vastustaja põhjendustest nähtuvalt on ta MaaParS § 99 lg-st 1 lähtudes lugenud

maaparandussüsteemile kasutusloa antuks põhjusel, et sai vastava taotluse kolmandalt isikult,

kes soovis erametsakeskuse metsatoetuse meetme raames teostada kraavide korrastamist metsa

üleujutuste

vältimiseks.

Iseenesest

õige

on

vastustaja

positsioon,

et

teadaoleva

maaparandussüsteemi ülevaatust saab MaaParS § 99 regulatsioonist tulenevalt pidada

seaduspäraseks

viisiks

varasematele,

maaparandussüsteemide

registrisse

kandmata

maaparandussüsteemidele kasutusloa antuks lugemiseks. MaaParS rakendussätete peatükis

paiknev § 99 sätestab üldised tingimused, mille esinemisel on süsteemi tagantjärele kandmine

maaparandussüsteemide registrisse võimalik. Üheks selliseks on üldistatult olukord, kus

süsteemi registrisse kandmiseks vajalikud andmed on nähtavad olemasolevalt kaardilt ning

süsteem vastab nõuetele või on seda võimalik hoiutöödega nõuetega vastavusse viia.

15. MaaParS seletuskirjas on selgitatud, et valdav osa maaparandussüsteemidest on ehitatud

enne Eesti taasiseseisvumist ning olemasolevate süsteemide õiguslik korraldamine on olulise

tähtsusega, lisaks on regulatsiooni eesmärgiks pidurdada süsteemide toimimisvõime edasist

halvenemist, kuna maaparandushoidu tehakse uuringutest nähtuvalt valdavalt ebapiisavalt ja

maa kuivendusseisund on halvenenud. Rakendussätete eesmärgiks on muuta olemasolevate

süsteemide registrisse kandmine osapooltele mõistetavaks ja paindlikumaks. MaaParS § 99

regulatsiooni vajadust on seletuskirjas põhjendatud asjaoluga, et olemasolevate süsteemide

registrisse kandmise toimingud on varasemas praktikas küsimusi tekitanud ning seda mh

olukordades, kus osa maaomanikke tahab ja osa ei taha süsteemi registrisse kanda.

16. Praegusel juhul ei ole MaaParS § 99 alusel süsteemi registrisse kandmise ja sellega

kasutusloa antuks lugemisega – kusjuures seaduse tekstist ja seletuskirjast nähtuvalt ei vaja

selline tegevus konkreetse kinnisasja omaniku sooviavaldust, vaid vastustaja peaks nõuetele

vastavad või nendega vastavusse viidavad süsteemid registrisse kandma ka ilma omaniku

sooviavalduseta – kohtu hinnangul sätestatud vastukäivaid õigusi või kohustusi ega pandud

kellelegi ka otseselt konkreetsete maaparandushoiutööde teostamise kohustust. Vastustaja

märgib õigesti, et vaidlustatud otsuses sisalduva hinnangu toime piirdub antud ajahetkel sellega,

et selle alusel kantakse andmed maaparandussüsteemi kohta vastavasse registrisse (MaaParS §

99 lg 3) ja loetakse rajatisele antuks kasutusluba.

17. Kuna eeltoodust tulenevalt pole alust pidada PTA 25.08.2021 otsust tühiseks, jääb

kohtuasja põhisisuks küsimus, kas PTA 25.08.2021 otsus kui hinnang maaparandussüsteemi

seisukorrale ja kasutusloa antuks lugemine maaparandussüsteemile oli õiguspärane.

18. Kasutusloa andmist enne 01.07.2003 ehitatud maaparandussüsteemile, mille andmed on

nähtavad olemasoleval kaardil, kuid mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata,

reguleerib MaaParS § 99. Selle kohaselt loetakse registrisse kandmata maaparandussüsteemile

kasutusluba antuks, kui 1) süsteem on ohutu; 2) süsteemi reguleeriv võrk tagab mulla

3-22-117

9(11)

veerežiimi, mis sobib maaviljeluseks; 3) süsteemi eesvool tagab liigvee äravoolu

kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku; 4) olemasolevalt kaardilt on nähtavad

MaaParS § 101 lg 1 p-des 2‒6 nimetatud andmed; 5) süsteemi avatud eesvool on kantud Eesti

topograafia andmekogusse (MaaParS § 99 lg 1). Seejuures loetakse p-des 2 ja 3 sätestatud

nõuded täidetuks, kui PTA hinnangul saab maaparandussüsteemi nende nõuetega vastavusse

viia maaparandushoiutöö tegemisega (MaaParS § 99 lg 2). Maaparandushoiutööde alla

kuuluvad nii maaparandussüsteemi hooldamine kui ka selle uuendamine (vt MaaParS §-d 4446,

määruse nr 75 §-d 2 ja 3), kuid mitte maaparandussüsteemi rekonstrueerimine.

19. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kõne all olevad kraavid olid rajatud enne 01.07.2003

ning eelnevalt maaparandussüsteemide registrisse kandmata. 25.08.2021 otsuse lisaks oleva

tehniliste andmete teatise kohaselt on ehitise kasutusele võtmise aastaks 1942. Vastustaja on

tuginenud asjaolule ja selleski puudub iseenesest vaidlus, et maaparandussüsteemi kohta olid

olemasolevalt kaardilt (vastustaja on viidanud https://xgis.maaamet.ee kaardirakenduse

põhikaardile ja reljeefi kaardile) nähtavad süsteemi kohta vajalikud andmed, eelkõige

kraavid/veejuhtmed ise. Vastustaja asus 25.08.2021 otsuses eelneva alusel seisukohale, et

veejuhtmeid, mis moodustavad maaparandussüsteemi ehitise LAOSE METS, on võimalik

MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega.

20. Kaebaja on viimase seisukoha vaidlustanud. Vaideotsuses refereeritud kaebaja väidetest

nähtuvalt on kaebaja juba vaiet esitades toonud välja probleemi, et kraavid on kinni kasvanud

ja nende kaudu kaudu vee juhtimine võimatuks muutunud, mistõttu nende kasutuselevõtt

eeldaks kraavide rekonstrueerimist. Ka kaebuse üheks põhiküsimuseks on vaidlus, kas

kõnealuseid kraave veejuhtmetena saab pidada maaparandussüsteemiks, mille kandmine

registrisse oleks MaaParS §-st 99 tulenevalt võimalik. Kaebaja viitab ka, et PTA ei hinnanud

eesvoolu enne selle registrisse kandmist.

21. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kõnealusele küsimusele sisuliselt vastanud. PTA

25.08.2021

otsuse

järgi

põhineb

hinnang,

et

maaparandussüsteem

on

võimalik

maaparandushoiutööde tegemisega MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele vastavaks viia,

eelkõige 16.08.2021 kohapealse ülevaatuse tulemustel, mis on kajastatud protokollis nr

KP_2109194. Vastustaja vastuses on selgitatud, et kohapeal teostati paikset visuaalset

ülevaatust, mille käigus mõõdeti kuivenduskraavi sügavuseks 0,4 m ja pealt laiuseks 2,0 m.

Samas ei ole protokolli ega ka selles viidatud välitööde lehe põhjal (dtl 30) võimalik tuvastada,

milliseid kraave antud ülevaatusel hinnati. Nii protokollis sisalduv tuvastatud asjaolude

kirjeldus, protokollile lisatud fotod, välitööde leht kui ka asjaolu, et kaebajat ei olnud

ülevaatusest teavitatudki, viitavad pigem sellele, et kohapeal on hinnatud üksnes Xxxxx

kinnistul asuvate kraavide seisukorda. Vaidlus puudub selles, et kaebajat ei teavitatud ei

kavatsusest maaparandussüsteem registreerida ega ka 16.08.2021 toimuvast ülevaatusest.

Ülevaatusest teavitati eelnevalt üksnes kolmandat isikut (dtl 30). MaaParS §-s 99 sätestatud

menetluse puhul ei ole küll otsesõnu nõutud kõigi huvitatud isikute menetlusse kaasamine, kuid

säte näeb siiski ette, et PTA-l on mh süsteemi nõuetele vastavusse viimiseks vajalikele töödele

hinnangu andmiseks õigus viibida kinnisasjal, millel maaparandussüsteem paikneb, kuid seda

juhul, kui ka maaparandussüsteemi omanik või tema volitatud isik viibib kohapeal või on

kinnisasjal viibimise aeg temaga kokku lepitud (lg 10). Praegusel juhul kaebajaga tema

kinnistul viibimise aega kokku lepitud ei olnud. Seega ei kinnita miski, et vastustaja oleks enne

maaparandussüsteemi registrisse kandmist üle vaadanud ka Xxxxxx kinnistul asuvad ja

Maaameti põhikaardilt nähtuvad veejuhtmed, mille vastustaja on otsuses lugenud süsteemi

eesvooluks.

3-22-117

10(11)

22. Ehkki vastustaja märgib õigesti, et vaidlustatud otsuse sisuks on eelkõige hinnangu

andmine selle kohta, kas maaparandushoiutööde teostamisega saab maaparandussüsteemi

nõuetega vastavusse viia, mitte otseselt kellelegi konkreetsete kohustuste panemine, tuleb siiski

arvestada, et maaparandussüsteemi eesvooluna registrisse kantud veejuhtmed võivad edaspidi

muutuda

järelevalvemenetluses

vastustaja

enda

ettekirjutuse

objektiks

–

kuna

maaparandussüsteem on kinnisasja oluline osa, tekiks kaebajal kui kinnisasja omanikul ühtlasi

süsteemi omanikuna seadusest tulenev kohustus süsteemi korras hoida ehk hoiukohustus

(MaaParS § 49 lg 1 p 1). Lisaks on maaparandussüsteemide registri andmed aluseks seadusest

tulenevatele erinevatele kitsendustele. Seda arvestades ei saa õiguspäraseks pidada selliste

veejuhtmete eesvooluna registrisse kandmist, mille toimivuse või mille nõuetele vastavusse

viimiseks vajalike tööde mahu tuvastamiseks pole eelnevalt mingit ülevaatust teostatud.

23. Kohus viitas eelnevalt, et asjaoludest ei nähtu, et PTA oleks enne otsuse tegemist, aga

ka vaidemenetluse käigus kaebaja kinnistut puudutavas osas veendunud, ega tehniliste andmete

teatise järgi juba 1942. a kasutusele võetud süsteem pole praeguseks faktiliselt kasutusest välja

langenud või milliste tööde teostamine oleks veejuhtmete eesvooluna kasutusele võtmiseks

vajalik. Kohtul oleks iseenesest võimalik arvestada kohtumenetluses ka haldusorgani poolt

vaidemenetluses esitatud põhjendustega, lugedes need haldusaktiga üheks tervikuks. Praegusel

juhul on kaebaja vastavad väited vaidemenetluses aga jäetud täiesti tähelepanuta. Vaideotsus

koosneb valdavalt maaparandusseaduse ja selle seletuskirja refereeringust, sidumata neid

mingilgi viisil kaebaja etteheidetega. Vaideotsuses on selgitatud, et hinnangu andmiseks teeb

järelevalveametnik pistelised mõõtmised, kuid pole välja toodud, kus on kirjeldatud mõõtmised

tehtud. Vajalike tööde mahu osas tugineb vaideotsus maaparanduse ülevaatuse protokollile,

kuid protokollis on seda täielikult põhjendamata üksnes sedastatud, et tööde maht ei ületa

hoiutööde mahtu. Kohus märgib, et maaparandusseadus lähtub seletuskirja kohaselt tõsiasjast,

et erametsamaal paiknevad ning seni registrisse kandmata süsteemid on valdavalt niivõrd

kesises tehnilises seisundis, et süsteeme rekonstrueerimata ei saagi neid süsteemidena käsitada

(seletuskirja lk 100). Seda teades eeldanuks ka praegusel juhul süsteemi registrisse kandmine

vähemalt elementaarsel tasandil süsteemi, sh eesvoolu seisundi eelnevat hindamist, eriti

olukorras, kus vastav küsimus oli vaidemenetluses tõstatatud.

24. PTA vastusest kaebusele nähtub, et alles pärast kaebaja poolt kaebuse esitamist

halduskohtule asus PTA kontrollima oma algse hinnangu õigsust, viies kaebaja kinnistul läbi

mõõdistustööd. Toimingu läbiviimise kohta on koostatud protokoll KP_2200616 koos lisadega

(dtl 65-72). Protokolli põhjal koostatud teabenõude vastusest (dtl 73) nähtub, et Xxxxxx

kinnistul oleva 260 m pikkuse eesvoolukraavi keskmiseks sügavuseks on mõõdetud 0,8 m ja

pealt laiuseks ligi 3 m. Kaebaja teabenõude vastates on PTA kaebajale ühtlasi selgitanud, et

eesvoolukraavi lähtest kuni 150 m allavoolu vajab veejuhe täiendavalt setetest puhastamist,

tormimurru ja raiejäätmete likvideerimist veejuhtme sängist ning paisutuse eemaldamist,

kulgedes edasi piisavalt sügaval, et tagada liigvee takistusteta äravool, kusjuures liigvee

takistusteta rabasse juhtimiseks tuleks rajada madal lühike vesivagu.

25. Ka ülaltoodud selgitusi arvestades ei saa kohtu hinnangul siiski nõustuda PTA

seisukohaga, justkui kinnitaksid 09.02.2022 teostatud mõõdistustööde tulemused tagantjärgi, et

PTA poolt algselt visuaalse ülevaatusega tuvastatud andmetele tuginedes antud hinnang oli õige

ja et asjassepuutuvaid maaparandussüsteemi rajatisi on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3

nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutööde tegemisega. Mõõdistamistööd kinnitavad

kohtu arvates eeskätt veejuhtme paiknemist kaebaja kinnistul, mitte aga selle nõuetekohasust,

sh nõuetele vastavusse viimiseks vajalike tööde mahtu. Tuleb arvestada, et maaparandusseaduse

3-22-117

11(11)

seletuskirja kohaselt võib eesvoolust sette eemaldamine kui üks tavapärasemaid

maaparandustöid olla olenevalt sette mahust kas eesvoolu hooldamine, uuendamine või ka

rekonstrueerimine. Nimelt on seletuskirjast nähtuvalt maaparanduses probleemiks see, et kui

eesvoolude hoidu ei ole varem piisavalt tehtud, ei pruugi eesvoolu uuendamisega enam olla

võimalik selle toimimist tagada, vaid vajalikuks võib osutuda eesvoolu rekonstrueerimine.

Eesvooludel eristab uuendamist rekonstrueerimisest eemaldatava sette keskmine maht – alla 10

km2 valgalaga eesvoolul on vastavaks piiriks 1,2 m3/m. Seletuskirjas on selgitatud, et töö sisu

on mõlemal juhul sarnane, ent põhiline erinevus seisneb eemaldatava sette mahus (vt

seletuskirja lk 72). Praeguses asjas pole aga olenemata kaebaja poolt vastava probleemi

tõstatamisest ligikaudseltki hinnatud eemaldamisele kuuluva sette mahtu.

26. Kohus märgib täiendavalt, et õige on ka kaebaja väide 09.02.2022 mõõdistustööde

teostamisest maaparandussüsteemide registrisse kantust erinevas asukohas, mis nähtub nii

prokollile nr KP_2200616 lisatud asukohaplaanist (dtl 68) kui ka protokollis endas viidatud

koordinaatidest (nt X6398066 Y635542; X6398101 Y635467), mis ei ühti kaardil tähistatud

eesvoolu paiknemisega. Nimetatud asjaolule ei omista kohus siiski määravat tähtsust. Ka

kaebaja ise viitab, et kaardil tähistatud asukohas puudub kraav või mingi muu rajatis, mida saaks

maaparandussüsteemi eesvooluks pidada. Üksnes registrisse kantud ekslikud asukohaandmed

ei saaks faktiliselt muuta maaparandussüsteemi olemasolu.

27. Eelnevast tulenevalt ei ole PTA 25.08.2021 otsus kohtu hinnangul HMS §-de 54 ja 56

järgi õiguspärane. HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta

kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja

otsustamist. Sedastust, et maaparandussüsteem on võimalik MaaParS § 99 lg 1 p-de 2 ja 3

nõuetele vastavaks viia maaparandushoiutööde tegemisega, tuleb praegusel juhul pidada

haldusakti üheks kandvaks põhjenduseks, ent ülaltoodust tulenevalt puudub kohtul võimalus

veenduda, et selles osas puudulikud põhjendused ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega

ehkki pole välistatud, et vastustaja jõuab kaebaja seisukohti sisuliselt kaaludes ja oma järeldusi

asjakohaselt põhjendades samasuguse tulemuseni, tuleb PTA 25.08.2021 otsust ja vaideotsust

praegusel juhul pidada õigusvastaseks ja need HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel tühistada. Kaebaja on

taotlenud ka PTA kohustamist maaparandussüsteemide registrist maaparandussüsteemi

LAOSE METS puudutava kande kustutamiseks. Kuna kohus tühistab kande põhjustanud

haldusakti, tuleb rahuldada ka õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue ja HKMS § 5 lg 1

p 5 alusel teha vastustajale ettekirjutus kustutada maaparandussüsteemide registrist

maaparandussüsteemi LAOSE METS puudutav kanne.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot ja kandnud esindajakulusid 720 eurot.

Esitatud on HKMS § 109 lg 1 kohased kuludokumendid. Kohtul pole alust pidada

õigusabikulude nõuet asja mahtu ja keerukust arvestades ülepaisutatuks. Menetluskulu 740

eurot tuleb seega tervikuna vastustajalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)