2-18-17973/149 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-17973

Kohtuasi

Pärnu REV Ehitus OÜ hagi X vastu 95 000 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

102 600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Pärnu REV Ehitus OÜ (registrikood

12917382), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Villu

Otsmann ja Tanel Kalaus

Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 4. oktoobri 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-18-17973

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu REV Ehitus OÜ (hageja, osaühing) esitas 27. novembril 2018 Pärnu Maakohtule X

(kostja, endine juhatuse liige) vastu hagi (26. jaanuaril 2021 hagi tervikteksti), milles palus

mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 95 000 eurot ja alates hagi esitamisest kuni

hüvitise tasumiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt moodustab Aktsiaselts Pärnu REV (emaühing) koos oma

tütarühingutega Pärnu REV Ehitus OÜ (hageja), Pärnu REV Kaubandus OÜ ja Pärnu REV

Haldus OÜ ühise kontserni. Kontserni struktuur on selline, et emaühingu juhatuse liige on

ühtlasi tütarühingute juhatuse liige ja väikeosanik. Kostja asus 13. juulil 2016 tööle emaühingu

juhatajana ning sai 14. juulil 2016 emaühingu juhatuse liikmeks ja 19. juulil 2016 hageja kui

tütarühingu juhatuse liikmeks, olles kuni 5. septembrini 2018 hageja ainuke juhatuse liige.

Kostja sõlmis 12. jaanuaril 2017 hageja nimel Y-ga (tellija) töövõtulepingu, mille esemeks oli

peatöövõtu korras Pärnus Aisa 30 asuva eramu (Aisa objekt) ehitus. Lepingu p 11.1 järgi

esindas kostja hagejat kõigis lepingust tulenevates küsimustes ning kostja vastutas

ainuisikuliselt tellijaga suhtlemise ja projektdokumentatsiooni koostamise eest ning korraldas

arvete esitamise. 2. oktoobril 2017 toimunud emaühingu nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul

väitis kostja, et tellija ei ole lepingu alusel 93 000 eurot tasunud, sest hageja ei ole talle

dokumentatsiooni esitanud, ning emaühingu nõukogu andis kostjale korralduse probleem

lahendada. 19. juunil 2018 toimunud emaühingu nõukogu ja juhatuse koosolekul teatas kostja,

et probleemid on endiselt lahendamata. Kostja lubas 3. septembri 2018. a kirjas Aisa objektiga

seoses kõik hiljemalt 20. septembriks 2018 korda saada.

Emaühingu nõukogu esimees Q võttis selgituste saamiseks tellijaga ühendust ning selgus, et

kostja ja tellija vahetasid omavahel 28. veebruaril 2017 e-kirju, mille kohaselt palus tellija teha

arve Mustamäe keskuse peale betoonühtlustite valamise tööna maksumusega 94 000 eurot +

käibemaks, ning kostja soovis teha kaks eraldi arvet 28. veebruari 2017. a kuupäevaga. Hageja

on 28. veebruaril 2017 väljastanud tellijaga seotud äriühingule Viimsi Keevitus AS arve

nr 17046T summaga 25 000 eurot (käibemaksuta), märkides selgituseks „Mustamäe. Keskus.

Betoonühtlustite ehitus. Teostatud tööde akt 28.02.2017. a“. Teist arvet hageja

dokumendiregistrist ei nähtu. Kostja on 69 000 euro osas esitanud 27. veebruaril 2017 tellijale

arve hoopis endaga seotud äriühingu Eleks Invest OÜ nimel, selgitusega „Mustamäe. Keskus.

Betoonühtlustite ehitus“. Kostja ja tellija e-kirjavahetusest saab järeldada, et arved esitati Aisa

objektil, mitte Tallinnas Mustamäe Keskuses tehtud tööde eest, sest viimane valmis juba 2016.

a jaanuaris. Lisaks sõlmis kostja hageja nimel tellijaga 6. märtsil 2017 kirjaliku kokkuleppe,

milles kinnitas 26 000 euro saamist. Hageja raamatupidamisdokumentides aga selle summa

laekumist ei kajastu.

15. oktoobril 2018 edastas hageja töötaja W tellijale allkirjastamiseks tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti, mille kohaselt oli tööde lõplik maksumus 290 999 eurot, millest töövõtjale

2-18-17973

oli tasutud 197 160 eurot (tasumata 93 839 eurot). Tellija teatas 22. oktoobril 2018, et on

tasunud 326 000 eurot, mille tasumist on kostja hageja juhatuse liikmena kinnitanud. Tellija

tasus hagejale isiklikult 17 160 eurot ning 180 000 euro ulatuses tasus arved tellijaga seotud

äriühing Viimsi Keevitus AS.

Kostja on suunanud vähemalt 95 000 eurot Aisa objekti ehituslepingu alusel saadavast rahast

hageja majandustegevusest kõrvale, eelistades selgelt isiklikke huve hageja huvidele. Jättes

tellijale hageja nimel arved koostamata ja laekunud summad hagejale üle andmata, on kostja

rikkunud ka raamatupidamise korraldamise kohustust ning ei ole käitunud korraliku ettevõtja

hoolsusega, tekitades sellega hagejale kahju.

1.2. Kostja peab hüvitama hagejale VÕS § 115 lg 1 alusel koosmõjus äriseadustiku (ÄS) § 187

lg-ga 2 juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 95 000 eurot. Kostja rikkus

hageja juhatuse liikmena lojaalsuskohustust ning raamatupidamise korraldamise kohustust ning

ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, kui korraldas hagejale ehitustöövõtulepingu

alusel tasumisele kuuluva 69 000 euro tasumise endaga seotud äriühingule ning kinnitas hageja

nimel 26 000 euro laekumist, kuid hageja raamatupidamisandmetest ei nähtu summa laekumist.

Kostja rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju vähemalt 95 000 euro ulatuses.

Alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni peab kostja tasuma hagejale ka VÕS § 113 lg 1

alusel viivist.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikme

kohustusi.

2.1.1. Kostja ei suunanud Aisa objekti tasusid hageja majandustegevusest välja.

Hagejal ei olnud õigust esitada 2017. a veebruaris tellijale arvet suuremas ulatuses kui

25 000 eurot (lisandub käibemaks), sest selleks ajaks ei olnud töid 94 000 euro ulatuses tehtud.

Tehtud olid lammutus- ja vundamenditööd u 25 000 ulatuses. Hageja tõlgendab tellija kirja

vääralt. Hageja viitas üksnes sellele, milline selgitus tuleks arvele märkida. Leping ei

võimaldanud ettemaksu. 29. mail 2017 edastas kostja hageja nimel tellijale arve 95 000 euro

tasumiseks. Kuna hageja on võtnud kostjalt juurdepääsu oma e-kirjadele ja hageja

raamatupidamisdokumentidele, siis ei saa kostja esitada kohtule kõiki dokumente ja

kirjavahetust, mis tõendaks Aisa objekti eest laekunud summasid, kuid kostjale teadaolevalt on

tellija tasunud hagejale kokku 214 300 eurot (lisandub käibemaks).

Eleks Invest OÜ arve summaga 69 000 eurot ei ole seotud Aisa objektiga. Eleks Invest OÜ ja

Viimsi Keevitus AS olid seotud ka teiste projektidega. Eleks Invest OÜ esitas arve 27.

veebruaril 2017, s.o enne tellijaga peetud e-kirjavahetust, ning tegi seda 17. jaanuaril 2017

tellijaga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Tellija on arved liitnud e-kirjas ilmselt põhjusel, et ta

soovis mõlemat arvet sama selgitusega. Pärast seda, kui tellija kinnitas, et Eleks Invest OÜ-le

on vaidlusalune arve tasutud, tegi Profintec OÜ arve Eleks Invest OÜ-le, kuna Profintec OÜ

tegi betoonitöid Viimsi Keevitus AS-ile. Nad on ka hiljem teinud koostööd betoonitööde

tegemiseks.

2.1.2. Kostja andis hageja sularahakassasse (eelarveosakonna juhatajale, Z-le) 26 000 eurot,

mille saamist ta kokkuleppes nr 2 kinnitas. Eeldatavasti tegi Z sularahakassa märkmikku

2-18-17973

sissekande. Kokku peaks hageja olema Aisa objekti eest saanud seega 240 300 eurot (lisandub

käibemaks). Objekti lõppakt tehti pärast seda, kui kostja volitused juhatuse liikmena olid

lõpetatud.

2.1.3. Asjaolu, et kostja oli hageja juhatuse liige, ei tähenda seda, et ta juhtis isiklikult kõiki

projekte. Olles samal ajal ka kontserni teiste ühingute juhatuse liige, ei ole reaalne juhtida kõiki

projekte.

2.2. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2021. a otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 95 000 eurot ja alates hagi esitamisest kuni hüvitise

tasumiseni sellelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis hagi

tagamise abinõu otsuse täitmist tagama. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid ei

määranud kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

Pärnu REV Ehitus OÜ, Pärnu REV Kaubandus OÜ ja Pärnu REV Haldus OÜ asutajaks

on Aktsiaselts Pärnu REV ning nad moodustavad ühise kontserni;

-

kostja asus alates 13. juulist 2016 tööle Aktsiaseltsi Pärnu REV juhataja ametikohale ja

ta oli hageja ainus juhatuse liige perioodil 19. juulist 2016 kuni 5. septembrini 2018;

-

kostja sõlmis 12. jaanuaril 2017 hageja seadusliku esindajana Y-ga (tellijaga)

töövõtulepingu, mille esemeks oli Pärnus Aisa 30 asuva eramu ehitus;

-

tellija saatis 28. veebruaril 2017 kostjale järgmise sisuga e-kirja: „Tere X, Tee palun siis

Arve Mustamäe keskuse peale töö betoonühtlustite valamine maksumus 94.000 pluss

kävie. Teise osa Aisa summast saan teada ülehomme. Siis on maja eest pikemaks ajaks

ette tasutud. Terv Y“, millele vastas kostja järgmiselt: „Tere Y, mõnd küsimused. Kas

sobib kui teen 2 eraldi arvet? Kas tööde periood jaanuar-veebruar 2017 on OK? Teen

aktid ka sinna juurde jms. Mis kuupäevaga arve tuleb (28.02.2017 on OK?) ning millise

maksetähtaja kokku lepime? Kui ma homme ei jõua, siis tuleksin neljapäeva hommikul

Sinu poolt läbi ja võtaks kõik paberid jms. kaasa. Parimate soovidega, X“;

-

27. veebruaril 2017 esitas Eleks Invest OÜ Yga seotud äriühingule Viimsi Keevitus AS

arve

summaga

eurot

(käibemaksuta),

selgitusega

„Töövõtuleping

L1702(17.01.2017) Tallinn, Mustamäe Keskus, betoonühtlustite ehitus“;

-

hageja dokumendiregistrist ei nähtu, et hageja oleks esitanud enne 1. märtsi 2017

tellijale või Viimsi Keevitus AS-ile arve summaga 69 000 eurot; registrist nähtub, et

hageja esitas järgmise arve alles 24. mail 2017;

-

28. veebruaril 2017 esitas hageja Y-ga seotud äriühingule Viimsi Keevitus AS arve nr

17046T summaga 25 000 eurot (käibemaksuta), selgitusega „Mustamäe. Keskus.

Betoonühtlustite ehitus. Teostatud tööde akt 28.02.2017.a“; arve on tasutud;

-

6. märtsil 2017 sõlmisid tellija ja kostja hageja nimel tegutsedes käsikirjalise

kokkuleppe, milles konstateerisid mh: „Kokkulepe 2. 26.000 saadud 06.03.2017“;

hageja raamatupidamise andmetest sularaha laekumist ei nähtu;

-

3. septembril 2018 saatis kostja hageja esindajatele seoses Aisa objektiga järgmise

sisuga e-kirja: „annan teada, et tegelesin selle teemaga täna olulise osa päevast ning asi

saab korda hiljemalt 20.09.2018. Kõikide aktide ja arvete üle käimine võtab muu töö

kõrvalt selle nädala õhtutunnid. Lepingud ning aktid saame korda ja arve saame välja

2-18-17973

teha järgmisel nädalal. Kui nimetatud tähtajaks ei ole asi korras, olen nõus seda isiklikult

REVi ees garanteerima“;

-

15. oktoobril 2018 edastas hageja töötaja W tellijale e-kirja teel allkirjastamiseks tööde

üleandmis-vastuvõtmis akti, millele 22. oktoobril 2018 vastas tellija järgmiselt:

„Vastavalt meievahelisele dokumentatsioonile on PÄRNU REV saanud 326.000EURi.

Kõiki tasumisi on kinnitanud Teie juhatuse liige X“;

-

tellija on isiklikult tasunud hagejale 31. märtsil 2017 arve summaga 17 160 eurot (ilma

käibemaksuta 14 300 eurot); lepingu järgi tasumisele kuuluvad ülejäänud arved on

tasunud tellijaga seotud äriühing Viimsi Keevitus AS;

-

hageja ei ole teinud Mustamäe Keskuse ja Märjamaa reoveepuhasti ehitustöid ning need

ei kajastu ka 2017. aasta hageja peatöövõtu lepingute registris;

-

kostja tegeles Aisa objektiga, suhtles tellijaga ning kontrollis tööde eest tasumist;

-

hagejale on Aisa objekti eest tasutud kokku 164 300 eurot (lisandub käibemaks).

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja

peab VÕS § 115 ja ÄS § 187 lg 2 I lause alusel hüvitama hagejale tekkinud kahju.

3.2.1. Tellija 28. veebruari 2017. a e-kiri ja 1. märtsi 2017. a kokkulepe 1 kinnitavad, et tellija

soovis tasuda Aisa objektiga seoses 94 000 eurot (lisandub käibemaks) ning teha ettemaksu.

Kostja ja tellija leppisid kokku, et tellija tasub 94 000 eurot (lisandub käibemaks), sh ettemaks.

28. veebruari 2017. a e-kirjast ei saa järeldada, et silmas peeti töid erinevatel objektidel ning

tellija ei soovinud tasuda ettemaksu. Kostja esile toodud asjaolul, et sel ajal oli akteeritud töid

19 325 euro 84 sendi ulatuses ning lepingu p 8.2 järgi tuli tasuda akteeritud aktide alusel, ei ole

tähtsust, sest kostja ja tellija olid leppinud kokku ettemaksus ega järginud tegelikkuses lepingus

kokkulepitut (arved esitati kolmandale isikule, arvete selgitused ei olnud õiged, arveid tasus

kolmas isik). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja nimel esitanud Viimsi Keevitus AS-

ile 28. veebruaril 2017 arve summaga 25 000 eurot (lisandub käibemaks) ja see on tasutud.

Arvestades kokkulepet, tuli tellijal tasuda veel 69 000 eurot (lisandub käibemaks). Hageja

esitatud dokumendiregistrist ei nähtu sellise summaga arvet. Kuigi kostja väitel on Eleks Invest

OÜ esitanud 27. veebruaril 2017 Viimsi Keevitus AS-ile arve summaga 69 000 eurot muu töö

(mitte Aisa objekti) eest, ei ole kostja tõendanud, et Eleks Invest OÜ 27. veebruari 2017. a arve

summaga 69 000 eurot on esitatud seoses muu, mitte Aisa objektiga. Kostja ei ole esitanud

kohtule tõendeid töövõtulepingu sõlmimise ega väidetavalt selle alusel tehtud tööde kohta.

Kostja esitatud 3. märtsi 2017. a e-kirjavahetus ja Profintec OÜ arved ei tõenda töövõtulepingu

sõlmimise asjaolusid ega seda, et kostjaga seotud äriühing oleks teinud töid. Seega väljastas

Eleks Invest OÜ Viimsi Keevitus AS-ile põhjendamatu arve teenuste eest, mida ei ole tellijale

tegelikult osutatud. Asja lahendamisel ei ole tähtsust kostja esile toodud asjaoludel Aisa objekti

kasumlikkuse või kahjumlikkuse, samuti seal lisatööde tegemise kohta.

Arvestades seda, et hageja ei ole esitanud tellijale arvet 69 000 euro saamiseks, on õige hageja

seisukoht, et kostja esitas 69 000 euro kohta tellijale arve hoopis endaga seotud äriühingu Eleks

Invest OÜ nimel. Seda kinnitab asjaolu, et mõlemale arvele on märgitud sama selgitus, st ka

see arve on koostatud tellija palvel Aisa objektil tehtud tööde eest.

3.2.2. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et tellija tasus 6. märtsil 2017 Aisa objektil tehtud tööde

eest sularahas 26 000 eurot, mida kostja ei ole hagejale üle andnud. Kostja ei ole tõendanud, et

ta andis raha üle hageja sularahakassasse (Z-le). Z ütluste kohaselt ei ole kostja talle Aisa

objektiga seotud sularaha üle andnud. Tunnistaja Õ ütluste kohaselt ei toimu ühingus arveteta

sularaha tasumisi ning Q ütluste kohaselt ei ole äriühingul sularahakassat, mida ei oleks bilansis

kajastatud. Tunnistajate ütluste kohaselt ei ole Z käes äriühingu sularaha.

2-18-17973

3.3. Kostja on suunanud hagejale kuuluvad summad endaga seotud äriühingule ja jätnud need

endale ning eelistanud sellega isiklikke ja endaga seotud teise äriühingu huve hageja huvidele,

millega on kostja rikkunud ÄS §-s 35 sätestatud lojaalsuskohustust. Lisaks rikkus kostja hageja

raamatupidamise korraldamise kohustust ja ei käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, kui jättis

69 000 euro ja 26 000 euro saamiseks hageja nimel tellijale arved koostamata ja laekunud raha

hagejale üle andmata. Kostja ei ole tõendanud, et ta käitus korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kostja rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju 95 000 euro ulatuses. ÄS § 187 lg 2 kaitsealas on

selline kahju, mida juhatuse liige on tekitanud ühingule lepingu alusel tasumisele kuuluvate

summade

suunamisega

endaga

seotud

äriühingule

ja

endale

jätmisega,

samuti

raamatupidamises kajastamata jätmisega. Kostja kohustuste rikkumise ja hagejale kahju

tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks suunanud hagejale tasumisele kuuluvaid

summasid mujale ja oleks need raamatupidamises kajastanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud.

Kostja pidi oma käitumise tagajärjena nägema ette kahju tekkimist. Kahjuhüvitise

väljamõistmine ei too kaasa hageja rikastumist.

3.4. VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi tuleb kostjalt alates

hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni mõista välja VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras viivis.

3.5. 10. detsembril 2018 kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb TsMS § 445 lg 2 järgi jõusse

otsuse täitmist tagava abinõuna.

3.6. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab hüvitatavate

menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus eksinud menetlusõiguse normide

vastu, sh jätnud otsuse põhjendamata, eksinud tunnistajate ülekuulamise ja tõendite hindamise

reeglite vastu ning jaganud vääralt tõendamiskoormise, kui leidis, et kostja peab tõendama, et

ta ei ole kohustusi rikkunud.

4.2. Maakohus jättis arvestamata kostja vastuväited ja hindamata kostja esitatud tõendid ning

asus seetõttu vääralt seisukohale, et 69 000 eurot tuli tasuda Aisa objektil tehtud tööde eest ning

kostja on selle raha hageja majandustegevusest välja suunanud. Maakohtu järeldus on

ebaloogiline. Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja rikkus oma kohustusi. Samuti asus

maakohus vääralt seisukohale, et hageja sai otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses.

69 000 eurot, mis tasuti Eleks Invest OÜ-le, ei saa pidada hageja varaliseks kahjuks, sest hageja

varaline olukord ei ole selle võrra halvenenud, kuna ta saab esitada tellija vastu täitmisnõude.

Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ja kostja rikkumiste vahel ei ole põhjuslikku seost.

4.3. Maakohus eksis tunnistajate ülekuulamise reeglite vastu, kui kuulas tunnistajad sama

asjaolu kohta üle erinevatel kohtuistungitel, ja asus seetõttu vääralt tunnistajate ütluste alusel

seisukohale, et kostja ei ole andnud hagejale üle sularahas saadud 26 000 eurot ja hagejal ei ole

sularahakassat. Kostja andis 26 000 eurot hagejale üle ja asjaolu, et hageja jättis selle ametlikus

käibes kajastamata, ei ole kostja süü.

2-18-17973

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

7. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja on rikkunud

juhatuse liikme kohustusi ja peab seetõttu VÕS § 115 ja ÄS § 187 lg 2 I lause alusel hüvitama

kohustuste rikkumisega hagejale põhjustatud kahju 95 000 euro ulatuses. Seejuures ei ole

maakohus vaidlust lahendades eksinud tõendite hindamise reeglite vastu viisil, mis toonuks

endaga kaasa ebaõige otsuse, kuid maakohtu põhjendused ja järeldused on kohati raskesti

jälgitavad ning maakohus ei ole otsust põhjendades käsitlenud kõiki kostja vastuväiteid ega

analüüsinud kõiki kostja esitatud tõendeid, sh selgitanud, miks ta need tähelepanuta jätab.

Ringkonnakohus saab selle eksimuse parandada.

8. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja on hageja juhatuse liikmena lasknud Aisa

objektil hageja tehtud tööde eest tasuda 69 000 eurot endaga seotud äriühingule Eleks Invest

OÜ ning jätnud tellijalt samal objektil tehtud tööde eest sularahas saadud 26 000 eurot hageja

sularahakassasse üle andmata, s.o pööranud hageja ja tellija vahel sõlmitud töövõtulepingu

alusel makstud tasu enda ja/või endaga seotud äriühingu kasuks ja rikkunud sellega juhatuse

liikme kohustusi.

8.1. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja rikkus hageja juhatuse

liikmena hoolsus- ja lojaalsuskohustust, aga ka raamatupidamise korraldamise kohustust.

Hageja esitatud tõendid kinnitavad seda, et kostja oli hageja nimel sõlminud töövõtulepingu

Aisa objektil tööde tegemiseks, kuid kostja jättis 2017. a veebruaris pärast tellijaga kokkuleppe

saavutamist hageja nimel Aisa objekti eest esitamata arve 69 000 euro saamiseks ja esitas arve

hoopis endaga seotud äriühingu Eleks Invest OÜ nimel (tellija palvel tellijaga seotud

äriühingule Viimsi Keevitus AS) ning lasi kanda Aisa objektiga seotud tasust 69 000 eurot

Eleks Invest OÜ-le.

8.1.1. Kostja ja tellija vahel 28. veebruaril 2017 peetud kirjavahetus (I kd, tl 34–34 pöördel) ja

tööde üleandmise akti viimane lehekülg koos sellele omakäeliselt vormistatud kokkuleppega

(kokkulepe 1, I kd, tl 190) kinnitavad, et kostja kui hageja esindaja oli leppinud tellijaga 2017. a

veebruari lõpus kokku, et tellija tasub hagejale Aisa objekti eest 94 000 eurot (lisandub

käibemaks), st tasub osaliselt ette. Seda, et nimetatud summa sai vastavalt kokkuleppele ka

tasutud, kinnitavad nii tellija (Y) 22. oktoobri 2018. a e-kiri (I kd, tl 149) kui ka tööde

üleandmise akti viimasele leheküljele tellija ja kostja omakäeliselt kirjutatud ja allkirjastatud

kokkulepe (kokkulepe 1, I kd, tl 190), millega kostja kinnitas töövõtja esindajana, et tellijal on

1. märtsi 2017. a seisuga ettemaks 77 895 eurot 13 senti.

Hageja kinnitab, et kostja on lasknud vormistada hageja nimel tellijale (tellija palvel Viimsi

Keevitus AS-ile) 28. veebruaril 2017 arve 25 000 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks (I kd,

tl 35) ja see arve on tasutud. Hageja raamatupidamisdokumentidest ei nähtu aga seda, et kostja

oleks laskunud vormistada hageja nimel arve ka kokkuleppes nimetatud ülejäänud summa,

2-18-17973

s.o 69 000 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks. Seda ei väida ka kostja ise. Seega ei ole

kostja, hoolimata tellijaga sõlmitud kokkuleppest, lasknud vormistada hageja nimel tellijale ega

tema määratud kolmandale isikule arvet 69 000 euro (lisandub käibemaks) saamiseks, kuid on

kinnitanud tellijale hageja nimel selle summa saamist ning sellest tulenevat ettemaksu 1. märtsi

2017. a seisuga. Selliselt ei ole kostja käitunud ettevõtjalt tavapäraselt oodatava hoolsusega

ning kostja on jätnud korraldamata raamatupidamise dokumentide koostamise vastavalt

tellijaga sõlmitud kokkulepetele. Nii on kostja küll rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kuid

äriühingu juhatuse liikme selline käitumine ei saa üldjuhul tuua endaga kaasa äriühingule kahju

tekkimist, kuna äriühing saab nõuda tellijalt tehtud tööde eest tasumist.

Hageja väitel lasi kostja lisaks eeltoodule esitada tellijale (tellija määratud kolmandale isikule)

69 000 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks arve hoopis endaga seotud äriühingul Eleks

Invest OÜ. Kostja ei eita, et Eleks Invest OÜ esitas Viimsi Keevitus AS-ile arve 69 000 euro

(lisandub käibemaks) tasumiseks ning seda kinnitab ka kohtule tõendina esitatud arve (I kd,

tl 36), millelt nähtub, et arve on koostatud 27. veebruaril 2017, arve alusena on viidatud

töövõtulepingule L1702 (17.01.2017) koos selgitusega „Tallinn, Mustamäe Keskus,

betoonühtlustite ehitus“. Arvestades asjaolu, et kostja on korraldanud Aisa objektil hageja

tehtud tööde eest enamuse arvete esitamise tellijaga seotud Viimsi Keevitus AS-ile (I kd,

tl 151–157) ja Viimsi Keevitus AS on kõik esitatud arved tasunud (I kd, tl 150), olid kostja ja

tellija ilmselt kokku leppinud, et Aisa objekti eest esitatakse arved Viimsi Keevitus AS-ile.

Samuti saab hageja poolt Viimsi Keevitus AS-ile esitatud arvetele märgitud selgitustest (I kd,

tl 152–157) järeldada, et kostja ja tellija olid kokku leppinud, et arvetele märgitakse tööd

muudel ehitusobjektidel, sh „Mustamäe Keskus. Betoonühtlustite ehitus“ ja „Märjamaa

reoveepuhasti ehitustööd“, mitte Aisa objekti ehitustööd. Seega ei saa kostja korraldusel

koostatud arvetele märgitud selgituste alusel teha kindlat järeldust selle kohta, et arve on

esitatud arvel märgitud töö, mitte mõne muu töö eest. Sellest tulenevalt ei ole kolleegiumi

hinnangul usaldusväärne ka Eleks Invest OÜ 27. veebruari 2017. a arvele märgitud selgitus.

Arvestades seda, et nii hageja nimel kui ka Eleks Invest OÜ nimel esitatud arvete selgitused

kattuvad nii omavahel kui ka tellija 28. veebruari 2017. a e-kirjas soovitud selgitusega ning

Eleks Invest OÜ esitatud arvele märgitud summa kattub summaga, mille kohta pidanuks

vastavalt tellijaga sõlmitud kokkuleppele esitama kostja hageja nimel arve, aga ka seda, et

kostja on kinnitanud, et tellijal on hageja ees ettemaks, mille suuruse puhul on arvestatud 69 000

euro laekumist, on ringkonnakohus tõendeid kogumis hinnates veendunud, et kostja esitas

tegelikult Eleks Invest OÜ nimel Viimsi Keevitus AS-ile arve Aisa objektil tehtavate tööde eest

69 000 euro tasumiseks ning tellija on selle summa ka tasunud. Sellega on kostja pööranud

hagejale töövõtulepingust tuleneva nõude endale kuuluva äriühingu kasuks, millega on kostja

selgelt rikkunud lojaalsuskohustust ja põhjustanud hagejale kahju oma äriühingu ja sellega ka

enda kasuks pööratud summa ulatuses.

8.1.2. Kostja vastuväited ei anna alust asuda ülaltoodust erinevale seisukohale.

Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et arvestades poolte

kokkulepet ettemaksu tasumise kohta, ei ole tähtsust sellel, kas ja kui palju oleks tellija pidanud

vastavalt tehtud tööde aktile tasuma hagejale 2017. a veebruari lõpu seisuga. Samuti leidis

maakohus õigesti, et vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust kostja esile toodud asjaoludel, mis

puudutavad Aisa objekti kasumlikkust, listööde tegemist jms. Selles osas nõustub

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.

Ülaltoodust erinevale seisukohale ei saa asuda ka arvestades kostja vastuväidet, et Eleks Invest

OÜ esitas Viimsi Keevitus AS-ile arve nendevahelise õigussuhte (töövõtulepingu) alusel. Kuigi

ülal märgitu kohaselt oli 27. veebruari 2017. a arvele märgitud viide töövõtulepingule L1702 ja

2-18-17973

viidatud töödele Mustamäe Keskuse objektil ning kostja on esitanud kohtule 27. veebruari

kuupäeva kandva teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 125), milles on samuti

viidatud töövõtulepingule L1702 ja nimetatud töödena „Tallinn, Mustamäe Keskus.

Betoonühtlustite ehitus“, ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kas ja millise

sisuga töövõtulepingu olid Eleks Invest OÜ ja Viimsi Keevitus AS 17. jaanuaril 2017 sõlminud,

nagu leidis õigesti ka maakohus. Seega ei ole kostja tõendanud oma vastuväidet, et Eleks Invest

OÜ esitas vaidlusaluse arve muul objektil, mitte Aisa objektil tehtud tööde eest. Kostja on küll

toonud esile, et Eleks Invest OÜ ja Viimsi Keevitus AS olid omavahel erinevate projektidega

seotud, kuid ei ole ka seda väidet millegagi tõendanud. Samuti ei annaks see asjaolu alust

järeldada, et vaidlusalune arve esitati mingi kindla lepingu alusel tehtud töö eest. Seetõttu ei ole

ka ringkonnakohtul alust järeldada, et vaidlusalune arve 69 000 euro (lisandub käibemaks)

saamiseks esitati Eleks Invest OÜ ja Viimsi Keevitus AS-i vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel

tehtud tööde eest.

Eelnevast erinevale seisukohale ei anna alust asuda ka kostja väited selle kohta, et Profintec OÜ

tegi Viimsi Keevitus AS-ile erinevaid betoonitöid, sh ka ülal viidatud töövõtulepingus L1702

kokkulepitud töid, mille eest esitas esmalt Eleks Invest OÜ Viimsi Keevitus AS-ile arve

69 000 euro (lisanduv käibemaks) tasumiseks ning seejärel Profintec OÜ Eleks Invest OÜ-le

arve. Asjaolu, et Profintec OÜ tegi Viimsi Keevitus AS-ile muude projektide raames

betoonitöid, ei anna alust järeldada, et Eleks Invest OÜ esitas praegusel juhul vaidlusaluse arve

Viimsi Keevitus AS-ile mõne sellise projektiga seoses. Samuti ei saa seda järeldada asjaolust,

et Profintec OÜ on esitanud arveid Eleks Invest OÜ-le. Kostjal tuli oma vastuväite kinnituseks

selgitada ja tõendada, millise lepingu alusel ja milliste tööde eest esitas Eleks Invest OÜ Viimsi

Keevitus AS-ile arve, kuid seda ei ole kostja veenvalt teinud. Seda arvestades ei saa kohus ka

Y 2. märtsi 2017. a e-kirjast kostjale (II kd, tl 183 pöördel), milles Y kinnitab, et Mustamäe töö

arve on tasutud, järeldada seda, et tasuti muude tööde, mitte Aisa objektil tehtavate tööde eest.

Ringkonnakohtu eeltoodud veendumust ei muuda ka kostja vastuväited selle kohta, et Eleks

Invest OÜ arve kuupäevaks on märgitud 27. veebruar 2017. Iseenesest on õige kostja käsitus,

et arvestades asjaolu, et e-kirjavahetus tellijaga toimus 28. veebruaril 2017, ei saanud kostja

selle alusel korraldada arve esitamist juba 27. veebruaril 2017. Samas asjaolu, et arvele on

märgitud selle koostamise kuupäevana 27. veebruar 2017, ei tähenda tingimata seda, et see ka

tegelikult sel kuupäeval koostati. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid seda,

et Eleks Invest OÜ saatis arve 27. veebruaril 2017 Viimsi Keevitus AS-ile. Sellele, et arve ei

pruugi olla koostatud sellele märgitud kuupäeval, viitavad mh tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktis (I kd, tl 125) sisalduvad dokumendi vormistusvead, sh on märgitud valesti dokumendi

koostamise aasta (27.02.2016), lepingupoolte esindajate allkirjad ei paikne õige lepingupoole

juures ning tööde sisu ei ole piisavalt täpselt sisustatud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus ainuüksi

arvele märgitud kuupäevast järeldada, et arvet ei ole esitatud tellija 28. veebruaril 2017 antud

juhise järgi.

8.1.3. Ülaltoodut arvestades rikkus kostja ringkonnakohtu hinnangul juhatuse liikme hoolsus-,

lojaalsus- ja raamatupidamise korraldamise kohustust, kui jättis hageja nimel tellijale (tellija

korraldusel kolmandale isikule) Aisa objektil tehtavate tööde eest 2017. a veebruari lõpus

esitamata arve 69 000 euro saamiseks ning esitas selles ulatuses arve hoopis endaga seotud

äriühingu nimel, mille tulemusena sai kostjaga seotud äriühing endale osa Aisa objekti tööde

eest ettenähtud tasust.

8.2. Kolleegiumi

hinnangul

rikkus

kostja

hageja

juhatuse

liikmena

hoolsus-

ja

lojaalsuskohustust, aga ka raamatupidamise korraldamise kohustust ka sellega, et jättis Aisa

objektil tehtavate tööde eest 26 000 euro ulatuses tellijale arve koostamata ning tellijalt

2-18-17973

sularahas saadud 26 000 eurot hagejale üle andmata. Hageja esitatud tõendid kinnitavad seda,

et kostja on kinnitanud tellijalt 26 000 euro saamist, kuid hageja raamatupidamisest sellise

summa kohta arve esitamist ega laekumisi ei nähtu.

8.2.1. Tööde üleandmise akti viimasele leheküljele omakäeliselt vormistatud kokkulepe

(kokkulepe 2, I kd, tl 190) kinnitab, et kostja on saanud 6. märtsil 2017 tellijalt Aisa objekti eest

26 000 eurot. Kostja ei eita selle summa saamist tellijalt sularahas. Hageja dokumendiregistri

väljavõtetest (I kd, tl 151 ja 158) ei nähtu aga, et hageja oleks esitanud selle summa ulatuses

tellijale või Viimsi Keevitus AS-ile arve. Sellega on kostja rikkunud raamatupidamise

korraldamise kohustust, kuid ainuüksi selle kohustuse rikkumine ei annaks alust järeldada, et

kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkudes põhjustanud hagejale kahju.

Hageja väitel ei ole kostja lisaks seda raha ka hagejale üle andnud, sest selline laekumine ei

kajastu hageja dokumendiregistris. Kostja väitel andis ta saadud raha hageja sularahakassasse,

s.o hageja eelarveosakonna juhatajale (Z), kuid maakohtu istungil tunnistajana ülekuulatud Z

väitel (III kd, tl 70) ei ole kostja talle Aisa objektiga seoses sularaha üle andnud.

Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et Z oleks andnud valeütlusi. Seda ei kinnita ka kostja

taotlusel tunnistajatena üle kuulatud Õ ja Q ütlused (III kd, tl 83–83 pöördel). Sellega on

kummutatud kostja väited selle kohta, et ta andis sularaha üle Z-le.

8.2.2. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna asuda ülaltoodust erinevale järeldusele.

Asjaolu, et maakohus kuulas tunnistajaid üle kahel järjestikusel kohtuistungil, ei anna alust

järeldada, et hiljem üle kuulatud tunnistajad oleksid kooskõlastanud oma ütlused varem

tunnistusi andnud tunnistajaga või kinnitanud teadvalt tema antud valeütlusi. Ainuüksi kostja

üldsõnaline väide, et tunnistajate samal kohtuistungil ülekuulamise korral ei oleks tunnistajad

saanud oma ütlusi kooskõlastada, ilma konkreetseid valeütlustele viitavaid asjaolusid välja

toomata, ei anna ringkonnakohtule alust kahelda tunnistajate ütluste tõepärasuses. Samuti ei saa

maakohtule ette heita tunnistajate ülekuulamisel menetlusõiguse normide rikkumist, sest

seadusest ei tulene kohtule nõuet kuulata kõik tunnistajad üle samal kohtuistungil. Seega ei ole

maakohus eksinud tunnistajaid üle kuulates menetlusõiguse normide vastu ning asus

põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma väidet 26 000 euro hagejale

üleandmise kohta.

Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka see, et kostja väitel jättis hageja üleantud

sularaha nõuetekohaselt dokumenteerimata ja see ei ole kostja süü. Kolleegium märgib, et

olukorras, kus kostja oli hageja juhatuse liige, lasus kostjal kohustus korraldada nõuetekohaselt

hageja raamatupidamine, sh nii lasta vormistada nõuetekohaselt lepingute alusel arved kui ka

kajastada dokumendiregistrites raha, sh sularaha laekumised. Kolleegium möönab, et olukorras,

kus kostja ei ole seda nõuetekohaselt teinud, võib kostjal olla raskusi sularaha üleandmise

tõendamisel, kuid see ei anna alust järeldada, et kostja on hagejale sularaha üle andnud, ega

kohustada hagejat tõendama negatiivset asjaolu, s.o seda, et kostja ei ole sularaha üle andnud.

Praegusel juhul on hageja seda siiski teinud, mistõttu sõltumata sellest, kas hageja sularaha

laekumised olid nõuetekohaselt dokumenteeritud või mitte, on hageja tunnistaja ütlustega

tõendanud, et vaidlusalust summat ei ole kostja sularahakassasse üle andnud.

8.2.3. Ülaltoodut arvestades leiab kolleegium, et kostja rikkus juhatuse liikme hoolsus-,

lojaalsus- ja raamatupidamise korraldamise kohustust ka sellega, et jättis Aisa objektil tehtavate

tööde eest tellijale 26 000 euro ulatuses arve esitamata ning saadud raha hagejale üle andmata,

põhjustades raha üleandmata jätmisega hagejale kahju.

2-18-17973

9. Arvestades kostja rikkumisi, s.o hagejale kuuluva raha pööramist enda ja/või endaga seotud

äriühingu kasuks, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja on rikkumistega

põhjustanud hagejale kahju kokku 95 000 euro (69 000+26 000) ulatuses, kahju on tekkinud

kostja rikkumiste tagajärjel ning kostja peab kahju hagejale hüvitama. Selles osas nõustub

kolleegium maakohtu põhjendustega, neid siinkohal kordamata. Vastuseks kostja

apellatsioonkaebuse väidetele seoses kahju ja põhjusliku seosega märgib kolleegium järgmist.

9.1. Õige ei ole kostja arusaam, et hagejale ei ole kahju tekkinud, sest hagejal on võimalik

esitada töövõtulepingu alusel nõue tellija vastu, ning tegemist ei ole otsese varalise kahjuga.

Arvestades seda, et tellija on Aisa objektiga seoses vaidlusalused summad (69 000 eurot ja

26 000 eurot) tasunud ning kostja on hageja nimel tellijale kinnitanud nende summade saamist,

ei ole hagejal võimalik enam tellijalt selles ulatuses töövõtulepingust tulenevat tasu nõuda, nagu

leiab ekslikult kostja.

Hageja dokumendiregistrist nähtub, et hageja on esitanud tellijale arve 14 300 euro (lisandub

käibemaks) tasumiseks (I kd, tl 158–159) ning Viimsi Keevitus AS-ile kokku kuus arvet

150 000 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks (I kd, tl 151–157). Nende arvete tasumist

kinnitab hageja pangakonto väljavõte (I kd, tl 150), mille kohaselt on Viimsi Keevitus AS

tasunud kuue arve alusel hagejale kokku koos käibemaksuga 180 000 eurot, ning hageja kassa

sissetuleku order (I kd, tl 160), mille kohaselt on tellijalt vastu võetud koos käibemaksuga

17 160 eurot, s.o kokku koos käibemaksuga 197 160 eurot (157 728 eurot, millele lisandub

käibemaks). Aisa objekti lepinguliste tööde maksumus pidi töövõtulepingu p 8.1 järgi (I kd,

tl 118 pöördel) olema 203 500 eurot (lisandub käibemaks) ning tööde valmimise järel hageja

koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 148) järgi kujunes tööde lõplikuks

maksumuseks 242 499 eurot (lisandub käibemaks). Seda akti ei ole aga hageja ja tellija

allkirjastanud, mistõttu ei ole tööde lõplik maksumus selge. Küll aga on tellija akti saamise järel

hagejale e-kirjas (I kd, tl 149) kinnitanud, et ta on kokku tasunud Aisa objekti eest 326 000 eurot

(koos käibemaksuga), mitte aktis märgitud 197 160 eurot (koos käibemaksuga), ning viidanud

sellele, et kõiki tasumisi on kostja kinnitanud. Seega, sõltumata sellest, kui suureks kujunes

Aisa objekti ehitustööde lõplik maksumus, on kostja tellijale kinnitanud tellijalt kokku

vaidlusaluse 95 000 euro (lisandub käibemaks) saamist, ning selles ulatuses ei ole hagejal alust

nõuda tellijalt tehtud tööde eest tasu.

Seda arvestades on hageja sattunud kostja käitumise tõttu olukorda, kus ta ei saa tellijalt

95 000 euro tasumist nõuda hoolimata sellest, et hageja on tellija ees oma lepingust tulenevad

kohustused täitnud. Sisuliselt on kostja hageja nimel kinnitanud, et tellija on nende summade

ulatuses tasu maksmise kohustuse täitnud, ning suunanud tellijalt saadud raha hageja

majandustegevusest välja, st need summad on hageja jaoks kaotsi läinud. Selline kahju on

käsitatav hageja otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses, nagu leidis õigesti ka

maakohus.

9.2. Õige ei ole ka kostja arusaam, et hagejale väidetavalt tekkinud kahju ja kostja väidetavate

rikkumiste vahel ei ole põhjuslikku seost.

Kolleegium selgitab, et kui kostja oleks käitunud juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatava

hoolsusega ja lojaalselt ning täitnud nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust,

oleks kostja esitanud hageja nimel tellijale 69 000 euro ja 26 000 euro saamiseks arved ning

tellija oleks tasunud vastavalt esitatud arvele 69 000 eurot hagejale, mitte kolmandale isikule,

samuti oleks kostja andnud tellijalt sularahas saadud 26 000 eurot hagejale üle. Teisisõnu, kui

kostja ei oleks lasknud tellijal tasuda Aisa objektil tehtud tööde eest 69 000 eurot endaga seotud

2-18-17973

äriühingule Eleks Invest OÜ ega jätnud sularahas saadud 26 000 eurot hagejale üle andmata,

oleks hageja bilansis Aisa objekti eest täiendavalt 95 000 eurot. Seega on kostja rikkumiste ja

hagejal kahju tekkimise vahel otsene põhjuslik seos.

10. Ülaltoodud põhjendusi arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust tühistada

maakohtu otsuse resolutsiooni, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab eeltoodu kohaselt

osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee

seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik