2-21-5053/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5053

Kohtuasi

X avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks X-le

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28. juuni 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I (isa) Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik II

(laps)

Q

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik III

(laps)

W

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Alar Neiland

Märjamaa Vallavalitsus, lepingulised esindajad MV ja AH

Põhja-Tallinna Valitsus, lepinguline esindaja KD

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 26. september 2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 28. juuni 2021 määrus muutmata.

2. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Q-le ja W-le määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud

määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-21-5053

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, laste ema) esitas 31. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada laste ema ja Y (puudutatud isik I, laste isa) ühine hooldusõigus täielikult laste Q

(puudutatud isik II, Q) ja W (puudutatud isik III, W) suhtes ning anda Q ja W hooldusõigus

täielikult üle laste emale.

2. Avalduse kohaselt sündis Q 2014. aastal ja W 2016. aastal, laste ema ja isa elasid koos neli

aastat, kuni 2017. aastani, abielu lahutati 26. oktoobril 2018. Laste isa asukoht on sageli

teadmata ning temaga on tavaliselt võimatu kontakti saada, mistõttu pole olnud võimalik

temaga arvestada. Laste isa on lastega suhelnud väga kesiselt ja ei ole pidanud kokkulepetest

kinni, kui on tema kord lastega olla. Viimati nägid lapsed isa 2019. aasta veebruaris. Laste isa

on joobes olekus kasutanud laste nähes laste ema suhtes füüsilist vägivalda. Laste isa on alates

13. augustist 2020 tagaotsitav. Ta ei maksa lastele elatist. Laste ema on aastaid kasvatanud lapsi

ilma laste isa toeta, laste isa ei tunne huvi laste huvialade, arengu, hariduse ja tervise vastu.

Laste emal ei ole tulenevalt laste isa eemalolekust ja tema kontaktandmete puudumisest

võimalik lastega seotud küsimuste otsustamiseks vajalikke nõusolekuid küsida, samuti ei ole

laste isa praeguseks ajaks kursis, millist elu lapsed elavad ja milleks tema nõusolekuid võiks

vaja minna. Laste emal on vaja laste isa nõusolekut Q koolivaliku osas ja pere elukoha

vahetamise osas, kuid nõusolekut on keeruline saada. Samuti on problemaatiline lastega reisile

minek, mis eeldab mõlema vanema nõusolekut. Laste isa ei oskaks teha lapsi puudutavaid

adekvaatseid otsuseid, kuivõrd ta ei ole lastega tegelenud ega ole oluliste küsimuste osas huvi

tundnud. Laste emal on olemas vajalik vaimne ja materiaalne valmisolek laste kasvatamiseks,

elatakse 4-toalises korteris, laste ema toetab tema elukaaslane, kellel on lastega usalduslikud

suhted.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Laste isa asukoht oli maakohtule teadmata ning laste isa oli kuulutatud Politsei- ja

Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks. Laste isa kohtuistungile ei ilmunud ega seisukohta ei

esitanud.

4. Põhja-Tallinna

Valitsus

toetas

vanemate

ühise

hooldusõiguse

lõpetamist

ja

ainuhooldusõiguse üleandmist laste emale, kuna lapsed on elanud suurema osa elust emaga, kes

on laste igapäevase hoolduse ja kasvatusega tegelenud. Laste isa ei maksa lastele elatist ega

tunne huvi laste käekäigu vastu.

5. Märjamaa Vallavalitsus leidis, et laste ema saab hakkama Q ja W eest hoolitsemise ja

ülalpidamisega ning Märjamaa Vallavalitsusele ei ole laekunud teateid peres ilmnenud

muredest või muudest probleemidest laste hoolduses, järelevalves või ülalpidamises. Laste

huvides on suhelda mõlema vanemaga, kuid omada kindlat ja turvalist elukohta vanema juures,

kes tagab lastele sobiva elukorralduse ja eakohase arendamise, järelevalve ja ülalpidamise.

Eeltoodud tingimusi suudab lastele praegusel juhul pakkuda enim laste ema.

2-21-5053

6. Laste esindaja toetas laste ema avaldust ja leidis, et selle rahuldamine on laste huvides.

Esindaja hinnangul ei kahjusta hooldusõiguse emale üleandmine lapsi, kuid selge ei ole, et laste

isa eemalolek oleks takistanud laste hooldusõiguse teostamist. Laste isa on aga lastest eemal

olnud kaks aastat ning ei ole laste vastu erilist huvi üles näidanud. Laste isal säilib õigus lastega

suhelda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus lõpetas 28. juuni 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) laste ema ja laste

isa ühise hooldusõiguse täielikult laste suhtes ja andis laste hooldusõiguse täielikult üle laste

emale. Maakohus jättis laste esinduskulud riigi kanda, mõistis need välja ning jättis laste ema

menetluskulud laste isa kanda.

8. Maakohus tugines määruse tegemisel perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-le 2, § 137

lg-tele 1–3 ja lastekaitseseaduse § 21 lg-le 1.

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on ühise hooldusõiguse lõpetamine ja laste emale

täielikult ainuhooldusõiguse üleandmine kooskõlas laste huvidega. Ainuhooldusõiguse

andmine laste emale tagab lastele stabiilse kodu ja peresuhted. Laste isa ei ole täitnud

ülalpidamiskohustust laste ees. Laste ema peres kasvades on lastele tagatud turvatunne ja hea

kasvukeskkond. Laste suhe kasuvanemaga on hea. Peres on kolmas laps. Kohtu hinnangul ei

ole lähisuhet laste ja laste isa vahel juba paar aastat. Lapsed on rahul oma praeguse

elukorralduse ja koduga. Laste isa on jäänud võõraks. Viimati kohtas isa lapsi kaks aastat tagasi.

Täiskasvanu ja laste suhte võimalikkuse eest vastutab aga alati lapsevanem ise. Maakohus

nõustus Märjamaa Vallavalitsuse ja Põhja-Tallinna Valitsuse seisukohtadega, et lapsed elavad

reaalselt koos emaga. Täielikult hooldusõiguse üleandmise eesmärk on reaalses elus

vajaminevate otsuste langetamine lapsevanemal, kelle juures lapsed elavad. On loomulik, et

lapsi kasvataval vanemal tuleb teha lapsi puudutavaid otsuseid. Laste emal on lastega nende

sünnist alates tugev vanemlik side ning laste ema on kasvatanud lapsi nende huve ja soove

arvestades nendele parimal võimalikul moel. Laste isa panus laste kasvatamisse ja

ülalpidamisse puudub juba pikka aega täielikult. Laste isal oli / on väga suur alkoholiprobleem,

mida on laste isa ise tunnistanud. Laste ema sõnul oli laste isa kooselu ajal tema suhtes

füüsiliselt vägivaldne. Laste emal on olemas vajalik vaimne ja materiaalne valmisolek laste

kasvatamiseks. Lapsed tunnevad end emaga turvaliselt, tagatud on stabiilne ja arendav

kasvukeskkond.

Määruskaebus

10. Laste isa esitas määruskaebuse, paludes jätta laste ema avaldus rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt vaidlustab laste isa maakohtu määrust võtta lastelt õigus laste isaga

suhelda ja õigus mõlemal vanemal võtta osa laste elust. Laste isa nõustub maakohtu määrusega

selles, et laste emale antakse õigus otsustada lastega seotud olulisi küsimusi (kooli minek,

tervis, elukoht). Laste emal on õigus selliseid otsuseid teha, kuna tema kasvatab peamiselt lapsi,

ja teab ning tunneb lapsi selles osas paremini. Laste isa ei keeldu andmast kirjalikku nõusolekut

lastega reisimiseks. Laste isa palub, et lastele jääks õigus temaga suhelda ja aega veeta ning et

laste isal ei võetaks ära õigust osaleda laste elus ning nende eest hoolitsemisel. Laste isa ei ole

lastega halvasti käitunud, ei ole olnud nendega agressiivne ega vägivaldne. Laste isa on valmis

mõlemale lapsele elatist maksma. Laste isa on korduvalt laste emalt palunud, et tal

võimaldataks lastega kohtuda ja nendega aega veeta, kuid laste ema ei ole seda võimaldanud.

2-21-5053

Laste ema on Q suhtes olnud vägivaldne, samuti on laste ema elukaaslane lapsi füüsiliselt

karistanud. Laste isa ei ole enam tagaotsitav.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Laste ema palub jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud määrus muutmata. Laste

isa on määruskaebuses leidnud, et vaidlustatud määrusega piiratakse tema suhtlusõigust lastega,

kuid määrusega ei ole laste suhtlemisõigust piiratud. Laste ema on lastega kohtumist

võimaldanud, kuid laste isa ei ole kohale ilmunud. Vaidlustatud määrus ei puuduta elatise

maksmist lastele. Laste isa väited laste ema poolsest laste füüsilisest karistamisest on

paljasõnalised. Laste isa oli tagaotsitav ja talle määrati karistus laste ema suhtes vägivalla

kasutamise pärast. Laste isa saab taotleda suhtluskorra kindlaksmääramist sõltumata

vaidlustatud määrusest.

12. Põhja-Tallinna Valitsus leidis, et laste isa taotlus suhtluskorra määramiseks on põhjendatud.

13. Lastele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna see ei ole

põhjendatud ega laste huvides. Laste isa on nõustunud sellega, et laste eluliselt kõige

olulisemaid küsimusi ja toimingute tegemist otsustab laste ema. Määruskaebuse kohaselt

soovib laste isa edaspidi lastega suhelda, kuid vaidlustatud määrusega ei võetud laste isalt ära

lastega suhtlemise õigust. Laste isa valmidus lastele elatist maksta ei ole ühise hooldusõiguse

muutmist välistavaks asjaoluks. Laste isa on ennast ise senini lastest võõrandanud.

14. Märjamaa Vallavalitsus jäi varasemalt väljendatud arvamuse juurde, mis toetas laste emale

ainuhooldusõiguse andmist, kuid toetas laste isa taotlust suhtluskorra määramiseks.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

17. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta, et

avaldaja taotlus jätta rahuldamata. Maakohus asus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult

seisukohale, et vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes tuleb PKS § 137 lg 1 alusel täielikult

lõpetada ja anda üle ainuhooldusõigus laste emale. Seejuures ei ole maakohus avalduse

lahendamisel eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse

norme. Kohtupraktika kohaselt on ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale

ainuhooldusõiguse andmine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul,

kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi (Riigikohtu 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ületanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel

diskretsioonipiire. Maakohus on põhjendanud oma otsustust miks on põhjendatud ja laste

huvides, et laste ühine hooldusõigus täielikult lõpetada ja laste ainuhooldusõigus üle anda laste

emale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid.

2-21-5053

18. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist.

19. Vanematel on PKS § 116 lg 1 kohaselt laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema

ja lapse õigustest olulisim osa hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal

on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu eest

(isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju

(otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik

esindaja (esindusõigus). Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi

ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas

lapse igakülgset heaolu. Ühise hooldusõiguse korral otsustavad vaenemad lapsega seotud

olulisi asju ühiselt, kuid lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju otsustab PKS § 145 lg 2 järgi

see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

20. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on

sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja

hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises

hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmises (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või

osalise lõpetamise kaudu (PKS § 137) (vt ka Riigikohtu 5. jaanuari 2022 määrus tsiviilasjas

nr 2-21-233, p-d 13 ja 14).

21. PKS § 119 tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse

olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud

hooldusõiguse ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse

otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles talle on

ainuhooldusõigus antud.

22. Maakohus tuvastas, et lapsed nägid isa viimati 2019. aasta veebruaris ning vaid laste ema

on hoolitsenud laste isikliku heaolu eest ja laste vara eest. Laste isa on määruskaebuses

nõustunud maakohtu määrusega osas, milles lastega seotud olulised küsimused laste

viibimiskoha (elukoha), tervise ja haridusega seoses jäävad laste ema otsustada.

Ringkonnakohus tuvastas kohtuistungil, et laste isa ei ole ka peale maakohtu määruse tegemist

laste eest hoolitsenud ega lastega suhelnud (tl 139 pöördel). Seega tegelikku olukorda

arvestades, kus laste eest hoolitseb vaid ema, on maakohus õigesti leidnud, et on põhjendatud

vanemate ühine hooldusõigus täielikult lõpetada ning ainuhooldusõigus üle anda laste emale.

Määruskaebuse kohaselt soovib isa lastega suhelda, kuid vanemate ühise hooldusõiguse täielik

lõpetamine ja selle üleandmine laste emale ei võta ära ega piira vanema õigust oma lastega

suhelda ja saada osa laste elust. Kui kohus annab ainuhooldusõiguse täielikult ühele vanemale,

ei ole teisel vanemal lapse suhtes enam hooldusõigust, kuid PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on

hooldusõiguseta vanemal kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda (Riigikohtu 6. aprilli

2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-16111, p 18). Kolleegium selgitab, et PKS § 143 lg 2 järgi

peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. PKS § 143 lg 2¹

sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse

suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel

kohus.

Menetluskulude jaotus

23. Määruskaebuse menetlemise kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste endi kanda, v.a laste esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause

alusel riigi kanda.

2-21-5053

(allkirjastatud digitaalselt)