4-22-2701/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi 4-22-2701

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2022. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Väärteoasja number

4-22-2701 (2780,22,006836, 2780,22,007544)

Väärteoasi

Kxxxx Sxxxx Txxxxe väärteoasjad alkoholiseaduse (AS)

§ 71 järgi ja karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 – § 251

järgi

Menetlusalune isik

KXXXX SXXXX TXXXX

isikukood:

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asukohaga xxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond;

Eesti

Vabariigi

kodanik;

haridus:

klassi;

õppeasutus:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Seaduslik esindaja

Tartu Linnavalitsus (eestkostja), esindaja: Kristel Taal

asukoht: Raekoja plats 3, Tartu linn, Tartu linn, Tartu

maakond; e-post: sto@tartu.ee

Kaitsja

Vandeadvokaat Rein Napa

e-post: reinnapa@gmail.com

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuur,

esindaja: Gabriel Kisar

asukoht: Riia 132, Tartu linn,Tartu linn, Tartu maakond; e-

post: louna@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83

p-st 2 ja §-dest 107, 108, 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Kxxxx Sxxxx Txxxx AS § 71 ja KarS § 218 lg 1 – § 251 järgi.

2. Kohaldada KarS § 87 lg 2 p-s 8 sätestatud mõjutusvahendit ning paigutada Kxxxx

Sxxxx Txxxx kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumisse

1 (üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel jätta

kaitsja tasu 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot 20 senti riigi kanda.

4. Kohtuotsus anda kätte Kxxxx Sxxxx Txxxxele ja edastada tema seaduslikule

esindajale, kaitsjale, SA-le Tartu Perekodu Käopesa, PPA Lõuna prefektuurile,

Sotsiaalkindlustusametile ning täitmiseks Maarjamaa Hariduskolleegiumile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on maakohtu otsuse peale õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtumenetluse pool võib VTMS § 113 lg 3 p 2 alusel loobuda apellatsiooniõigusest kohe

kohtuotsuse kuulutamise järgselt. Apellatsiooniõigusest loobumisel ei saa kohtuotsuse peale

kaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.07.2022. a koostas PPA Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2780,22,006836

väärteoprotokolli selle kohta, et alaealine Kxxxx Sxxxx Txxxx oli 13.07.2022. a kella 23.39

ajal Tartu linnas xxxxxxxxxxxxxxxelnevalt tarvitanud alkohoolseid jooke. Kxxxx Sxxxx

Txxxxel tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, s.o 0,30 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava

õhu kohta. Sellega rikkus Kxxxx Sxxxx Txxxx AS § 46 ning pani toime sama seaduse § 71

järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 23.07.2022. a koostas PPA Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2780,22,007544 Kxxxx Sxxxx

Txxxxe osas teisegi väärteoprotokolli (28.08.2022. a vormistati selle parandatud versioon).

Selle kohaselt pani Kxxxx Sxxxx Txxxx 20.07.2022. a kella 19.45 ajal xxxxxxxxxxxxxxx

asuvas kaupluses xxxxxxxoma seljakotti ühe pudeli rummi Bumbu XO maksumusega 35,90

eurot, kaks pudelit viskit Jim Beam kogumaksumusega 50,58 eurot ning kaks energiajooki Red

Bull kogumaksumusega 2,98 eurot, seega kaupa kokku 89,46 euro eest. Pannud nimetatud asjad

kotti, möödus Kxxxx Sxxxx Txxxx kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuna kaup

on kauplusele rikkumatult tagastatud, siis pani Kxxxx Sxxxx Txxxx toime väärteo, mis on

kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 – § 251 järgi.

3. Mõlema väärteoasja materjalid edastati arutamiseks ning Kxxxx Sxxxx Txxxxele KarS § 87

lg 2 p 8 järgse mõjutusvajendi kohaldamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

4. Tartu Maakohtu 30.08.2022. a määrusega ühendati need väärteoasjad samasse menetlusse

ning loeti selle numbriks 4-22-2701.

5. Kohtuistung väärteoasjade arutamiseks toimus 22.09.2022. a Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajas.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tema kaitsja, eestkostja esindaja ja kohtuvälise

menetleja ametniku ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab alljärgnevat.

Rikkumine AS § 71 järgi

7. AS § 46 kohaselt on alaealisel alkohoolse joogi tarbimine keelatud, AS § 71 järgi karistatakse

selle keelu rikkumise eest väärteokorras kuni 10 euro suuruse rahatrahviga.

8. Vaidlust ei ole selles, et Kxxxx Sxxxx Txxxx on alaealine. Menetlusalune isik esitas kohtus

enda tuvastamiseks ID-kaardi, mille andmetel on ta sündinud 05.10.2007. a. Seega oli Kxxxx

Sxxxx Txxxx väärteoprotokollis nimetatud ajal ning on ka kohtuotsuse tegemise ajal jätkuvalt

14-aastane.

9. Tõendatud on ka alkohoolsete jookide tarvitamine Kxxxx Sxxxx Txxxxe poolt

väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas.

10. Nimelt indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt andis mõõtmisel kasutatud

indikaatorvahend Alcoguant 6020 Kxxxx Sxxxx Txxxxe kontrollimisel positiivse reaktsiooni

– indikaatorvahendi näit oli 0,30 mg/l. Samast protokollist nähtuvalt tuvastati Kxxxx Sxxxx

Txxxxe juures ka võimalikule joobeseisundile viitavaid tunnuseid, näiteks nagu silmade

punetus ja alkoholilõhn suust.

11. Lisaks on menetlusalune isik ka ise kohtus tunnistanud, et ta jõi 13.07.2022. a kella 17.00

paiku koos teiste poistega rummi. Kui algul teda sunniti, siis hiljem, metsas, tegi ta seda

vabatahtlikult.

12. Kõike eelnevat arvesse võttes on kahtlusteta selge, et Kxxxx Sxxxx Txxxx rikkus AS § 46

nõudeid ja täitis AS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

13. Selleks, et jaatada süüteokoosseisu olemasolu, peavad lisaks objektiivsetele tunnustele

olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt

tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne

tahtlus. Kxxxx Sxxxx Txxxx on pannud väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kxxxx Sxxxx Txxxx oli ilmselgelt teadlik

oma vanusest ehk siis sellest, et ta on alaealine, samuti sellest, et jook (rumm), mida ta koos

teiste poistega joob, sisaldab alkoholi. On ju rummi näol tegu üldlevinud ja -tuntud kange

alkohoolse joogiga, samuti on alkohol ilmeksimatult äratuntav selle maitsest. Ka Kxxxx Sxxxx

Txxxxel tuvastatud joobe tugevus – 0,30 mg alkoholi 1 liitri õhu kohta –, võimaldab väita, et ta

ei joonud alkoholi ekslikult, vaid teadis hästi, mida ta teeb, ja ilmselgelt ta ka soovis või

vähemalt möönis seda.

14. Õigusvastasust ja süüvõimet välistavad asjaolud puuduvad. Kxxxx Sxxxx Txxxx on 14-

aastane, seega vanuse mõttes süüvõimeline. Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud, sh eksimus

teo keelatuses. On üldteada, et alaealised ei tohi alkoholi juua ning et selle keelu rikkumisel on

võimalik neid karistada. Kahtlusteta teadis seda ka Kxxxx Sxxxx Txxxx, eriti kui arvestada

seda, et teda on varem samasuguste tegude eest juba allutatud väärteomenetlusele ning et see

lõppes KarS § 87 lg 2 p-s 6 sätestatud mõjutusvahendi, s.o 11 tunni üldkasuliku töö

kohaldamisega (vt Tartu Maakohtu 06.06.2022. a otsus väärteoasjas nr 4-22-1491). Järelikult

sai Kxxxx Sxxxx Txxxx tegu toime pannes aru selle keelatusest ning eelduslikult oli tal

võimalus valida ka õiguskuulekas käitumine, st alkoholi mitte tarvitada.

Rikkumine KarS § 218 lg 1 – § 25 lg 2 ja § 251 järgi

15. KarS § 199 lg 1 sätestab, et võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil karistatakse kriminaalkorras rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega.

Samas tuleneb KarS § 218 lg-st 1, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või

väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu

hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo

ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil

ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või

nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või

süstemaatiline vargus, karistatakse väärteokorras rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või

arestiga. Seejuures sätestab KarS § 218 lg 4, et KarS § 218 lg 1 tähenduses loetakse

väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline

väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §-des 203 ja 204

sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse

miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot.

16. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe OÜ akti nr 126 kohaselt märkas xxxxxxxxxxxa

kaupluse turvatöötaja 23.07.2022. a kella 19.45 ajal turvakaamerast nelja poissi, kelle käes oli

kolm alkoholipudelit. Poisid läksid meesteriiete osakonda. Seal andis poistest vanim alkoholi

noorema kätte, kes pani selle enda seljakotti. Poistest kolm peeti kinni, üks jooksis ära.

Esemeteks, mida püüti varastada, olid rumm Bumbu XO, kaks pudelit viskit Jim Beam ning

kaks energiajooki Red Bull. Esemete kaubanduslik seisukord oli korras.

17. Eelnevat kinnitavad xxxxxxxxxxxxxxxxt AS-i avaldus politseile ja arve, millelt nähtuvad

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe OÜ aktis nr 126 märgitud kaupade hinnad. Nende kohaselt

tabati 23.07.2022. a kella 19.45 paikuxxxxxxxxxxxxxx aadressil xxxxxxxxxxxxxxx

õigusrikkuja, kelle juurest avastati xxxxxxxxxxxxxxxxx AS-ile kuuluvad rumm Bumbu XO

maksumusega 35,90 eurot, kaks pudelit viskit Jim Beam kogumaksumusega 50,58 eurot ning

kaks energiajooki Red Bull kogumaksumusega 2,98 eurot, seega kaupa kokku 89,46 euro

väärtuses. Kõnealune õigusrikkuja anti üle politseile ning paluti ta võtta vastutusele.

18. Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtuvalt selgitas politsei välja, et isik,

kesxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas kaupluses läbis kassa, ilma et oleks kauba eest tasunud, oli

Kxxxx Sxxxx Txxxx.

19. Kxxxx Sxxxx Txxxx tunnistas kohtuistungil ka ise end selles teos süüdi, ehkki teo kohta

täpsemate ütluste andmisest ta keeldus.

20. Sellega loeb kohus igakülgselt tõendatuks, et 23.07.2022. a kella 19.45 võttis Kxxxx Sxxxx

Txxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxAS-ile kuuluvast müügisaalist

89,46 euro väärtuses alkoholi ja energiajooki, pani selle endale seljakotti ning läbis kassad

kauba eest tasumata. Tõendatud on seegi, et enne, kui Kxxxx Sxxxx Txxxx sai kauplusest

lahkuda, pidas kaupluse turvatöötaja ta kinni ning kõik esemed tagastati kauplusele rikkumata

kujul.

21. Süüteo objektiks olevate jookide näol oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 lg-test 1 ja 2

tulenevalt tegu vallasasjadega. Teoplaani kohaselt pidi Kxxxx Sxxxx Txxxx alkoholi ja

energiajoogid oma seljakotti panema ning kauplusest lahkuma kassas nende eest tasumata.

Plaan oli kauba kotti paneku ning seejärel kauplusest lahkumisega jätta poepidaja ilma

tegelikust võimust, s.o valdusest asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 järgi, ning kehtestada sellele

enda valdus. Seega plaanis Kxxxx Sxxxx Txxxx rummi, viski ja energiajoogi poepidajalt ära

võtta. Kuna nimetatud kaupade omand kuulus AÕS § 68 lg 1 mõttesxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-

ile, mitte aga temale, siis oli need tema jaoks võõrad. Seega oli Kxxxx Sxxxx Txxxxe käitumine

suunatud KarS § 199 lg-s 1 sätestatud objektiivse teokoosseisu realiseerimisele – võõra

vallasasja äravõtmisele. See teadmine, et alkohol ja energiajook ei kuulu temale või temaga

koos olnud poistele, vaid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxile, oli Kxxxx Sxxxx Txxxxele ilmselgelt

olemas. Seega oli tal ka sel korral koosseisu asjaolude suhtes otsene tahtlus KarS § 16 lg 3 järgi.

Teo asjaoludest saab järeldada, et lisaks oli tal soov kauplusepidaja kestvalt nimetatud jookidest

ilma jätta ning luua endale omanikule sarnane seisund. Seega tegutses Kxxxx Sxxxx Txxxx

viina omastamise eesmärgiga (kavatsetus KarS § 16 lg 2 järgi), ja järelikult oli tema käitumises

olemas kõik KarS § 199 lg-s 1 sätestatud teo subjektiivse külje elemendid. Enne, kui Kxxxx

Sxxxx Txxxx sai oma teoplaani aga lõplikult teostada, sekkus kaupluse turvatöötaja, kes pidas

ta enne kauplusest lahkumist kinni ning võttis temalt joogid ära. Järelikult jäi vargus lõpule

viimata ning Kxxxx Sxxxx Txxxxe tegu tuleb kvalifitseerida katsena KarS § 25 lg 2 järgi.

22. Kuna Kxxxx Sxxxx Txxxxe tegu oli suunatud kauba äravõtmisele, mille rahaline

koguväärtus ei ületanud 200 eurot (20 x KarS § 44 lg-s 2 märgitud miinimumpäevamäär 10

eurot), siis ei pannud ta toime kuritegu, vaid väärteo. Kui üldreeglina ei ole väärteokatse

karistatav, siis KarS § 251 ja § 218 lg 3 kohaselt väheväärtusliku asja varguse katse seda siiski

on.

23. Õigusvastasust ja süüvõimet välistavad asjaolud puuduvad selgi juhul. Nagu eelnevalt

märgitud, on Kxxxx Sxxxx Txxxx vanuse mõttes süüvõimeline. Pole ka süüd välistava

asjaoluna eksimust teo keelatusest – on üldteada, et võõraid asju ei tohi endale võtta ning kui

seda siiski teha, on selline tegu karistatav. Kahtlusteta teadis seda ka Kxxxx Sxxxx Txxxx.

Järelikult sai Kxxxx Sxxxx Txxxx tegu toime pannes selle keelatusest ning eelduslikult oli tal

siingi võimalus valida õiguskuulekas käitumine.

Mõjutusvahend

24. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ja arvestada tuleb karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 3 sätestab, et

alaealisele võib karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava

mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

25. Seega on karistamine alaealise puhul erandiks, esimeses järjekorras tuleks kaaluda

mõjutusvahendi kohaldamist, millised on ette nähtud KarS § 87 lg-s 2. Kui kasvõi üks neist

omaks alaealisele tema edasise käitumise mõjutamiseks tugevamat mõju kui väärteo eest

ettenähtav karistus, siis tuleb kohaldada seda. Riigikohus on leidnud, et alaealise puhul tuleb

püüda ära hoida uut kuritegu, tasakaalustada nn pedagoogilist defitsiiti ning pidada silmas tema

sotsiaalset järeleaitamist ja integratsiooni (vt nt RKKK 3-1-1-43-06, p 13). Ehkki viimane on

öeldud

kriminaalasja

kontekstis,

kehtib

see

samavõrd

reageerimisel

väärtegude

toimepanemisele.

26. Kohtuväline menetleja on taotlenud kohaldada Kxxxx Sxxxx Txxxxele KarS § 87 lg 2 p-s

8 sätestatud mõjutusvahendit, st paigutada ta kinnisesse lasteasutusse. Kohus nõustub sellega

ning põhjendab seda järgnevalt.

27. Nagu eespool märgitud, on Kxxxx Sxxxx Txxxx juba varemgi pannud toime AS §-s 71

sätestatud väärteo – ta tarvitas korduvalt alkohoolset jooki. Ka toona ei pidanud kohus

otstarbekaks teda karistada, vaid kohaldas mõjustusvahendit – KarS § 87 lg 2 p 6 järgset

üldkasulikku tööd. Tartu Maakohtu 06.06.2022. a otsuse kohaselt pidi Kxxxx Sxxxx Txxxx

alates kohtuotsuse jõustumisest 2 kuu jooksul tegema 11 tundi üldkasulikku tööd. Pooled

loobusid apellatsiooniõigusest ning kohtuotsus jõustus 06.06.2022. a.

28. Praegu tuleb tõdeda, et 06.06.2022. a määratud mõjutusvahend ei ole Kxxxx Sxxxx Txxxxe

puhul täitnud oma eesmärki. Üldkasuliku töö kohaldamine ei ole noorukile kohtu poolt

loodetud mõju avaldanud. Kxxxx Sxxxx Txxxx ei ole oma käitumist muutnud, vaid jätkanud

samasuguste süütegude toimepanekut, ning seda kõigest poolteist kuud pärast kohtulahendi

tegemist. Lisaks on ta pannud toime veel teistlaadsegi õigusrikkumise – püüdis varastada

kauplusest alkoholi ja energiajooki.

29. Veel enam – ehkki 06.06.2022. a kohtuistungil, kus arutati väärteoasja nr 4-22-1491,

väljendas Kxxxx Sxxxx Txxxx valmisolekut ning nõustus tegema üldkasulikku tööd, siis

tegelikkus on kujunenud selliseks, et 11 üldkasuliku töö tunnist tegi ta ettenähtud ajaks ära

kõigest kaks tundi. Kohtute infosüsteemis on registreeritud kriminaalhooldaja erakorraline

ettekanne, millest nähtuvalt ei ole Kxxxx Sxxxx Txxxx olnud üldkasulikuks tööks motiveeritud.

Töötunnid pidi ta ära tegema 22.-26.07.2022. a. Esimesel päeval töötas ta 2 tundi. Seejärel ta

kadus ega ilmunud kohale ka järgmisel tööpäeval, öeldes, et ei soovi üldkasulikku tööd teha ja

ei kavatse seda teha ka tulevikus. Pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik temaga telefoni teel

vestles, avaldas Kxxxx Sxxxx Txxxx siiski soovi minna tööle ja teha tegemata tunnid ära.

Ametnik otsis võimalusi, kuidas Kxxxx Sxxxx Txxxx saaks üldkasuliku töö ära teha, ning pidi

temaga kohtuma 03.08.2022. a. Kohtumist aga ei toimunud, kuna 03.08.2022. a öösel lahkus

Kxxxx Sxxxx Txxxx perekodust ega olnud kohtumise ajaks veel tagasi tulnud. 04.08.2022. a

esitas kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule Kxxxx Sxxxx Txxxxe suhtes erakorralise ettekande

ettepanekuga muuta Tartu Maakohtu 06.06.2022. a otsusega kohaldatud mõjutusvahendi liiki.

Kohus, tõsi küll, seda ei teinud, vaid pikendas Kxxxx Sxxxx Txxxxele määratud üldkasuliku

töö tegemise tähtaega (vt Tartu Maakohtu 25.08.2022. a määrus).

30. Ometi peab kohus vajalikuks ka praeguses väärteomenetluses kohaldada Kxxxx Sxxxx

Txxxxele karistuse asemel mõjutusvahendit. Tegu on alles 14-aastase noorukiga, kes on

vaimselt, emotsionaalselt, kõlbeliselt ja sotsiaalselt veel ebaküps, samas juba aga negatiivselt

mõjutatud oma bioloogilises peres esinenud väärkohtlemisest, hooletusse jätmisest ja

ebasobivast keskkonnast. Lisaks on ta oma perekondlikust taustast tulenevalt tõsiste

käitumisprobleemidega. Seega vajab ta mitte niivõrd karistamist kui järelevalvet koos

süsteemse suunamise ja abistamisega.

31. Samas ei pea kohus otsuse p-s 28-29 toodud põhjustel võimalikuks määrata Kxxxx Sxxxx

Txxxxele uuesti üldkasulikku tööd. Väärteoasjas nr 4-22-1491 koostatud erakorralises

ettekandes kirjeldatu ning Kxxxx Sxxxx Txxxxe jätkuva õigusvastase käitumise tõttu puudub

kohtul veendumus, et üldkasuliku töö tegemine praeguselgi juhul, isegi kui määrata see

maksimaalses määras, Kxxxx Sxxxx Txxxxe õiguskuulekusele suunavat mõju avaldaks. Tuleb

leida teistsugused vahendid, mis avaldaks Kxxxx Sxxxx Txxxxele ka tegelikku mõju ning

aitaks samal ajal tegeleda ka õigusrikkumistele viinud põhjustega.

32. KarS § 87 lg 2 p 8 sätestab, et vähemalt 14-, kuid alla 18-aastaselt väärteo toime pannud

isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma

käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, võib kohus mõjutusvahendina

kohaldada muu hulgas kinnisesse lasteasutusse paigutamist, kusjuures seda tehes tuleb järgida

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse

lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või

teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava

meetmega. Sama seaduse § 1301 lg 2 järgi on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse

psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada

püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime

tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava

käitumiseta.

33. Kohus on seisukohal, et väärteorikkumised on Kxxxx Sxxxx Txxxxe puhul aga n-ö jäämäe

tipp. Tema probleemid on sügavamad, avaldudes erinevates valdkondades.

34. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond on koostanud ja kohtule esitanud

iseloomustuse Kxxxx Sxxxx Txxxxe kohta. Sellest selgub, et bioloogilises peres esinenud

minetuste (väärkohtlemine, hooletusse jätmine jne) tõttu on Kxxxx Sxxxx Txxxx lastekaitse

vaateväljas juba alates 2016. a. 2017. a-st viibib ta asendushooldusteenusel SA-s

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Perekodus olemise ajal on Kxxxx Sxxxx Txxxxel avaldunud

sügavamat laadi käitumisprobleemid. Lisaks on tal diagnoositud raske puue koos aktiivsus- ja

tähelepanuhäirega, samuti enurees ja enkoprees. Kxxxx Sxxxx Txxxx võtab keskendumist

toetavaid ravimeid. Ravimitele täiendavalt käib ta regulaarselt psühhiaatri juures.

35. Iseloomustuse kohaselt on ravimite tarvitamisele ja psühhiaatri juures käimisele vaatamata

Kxxxx Sxxxx Txxxxe emotsionaalset seisundit ja käitumist (agressiivsushooge) raske

kontrollida. Ravimid aitavad üksnes hommikusel perioodil, õhtusel ajal kodukeskkonnas ravimi

mõju nõrgeneb ning Kxxxx Sxxxx Txxxxe enesekontrolli ja -juhtimise võime kaob taas. Eriti

raske on tal oma emotsioone ja käitumist suunata olukordades, kus talle seatakse piiranguid või

ta ei saa soovitut. Siis on ta konfliktne ega arvesta sotsiaalse suhtlemise reeglitega. Ta sõimab,

kasutades sh ebatsensuurseid sõnu, manipuleerib ning ähvardab teisi lapsi ja täiskasvanuid

(kasvatajaid ja õpetajaid), lubades ära tappa inimesed, kes temale mingil põhjusel ei sobi. Tema

rahustamine on keeruline ning perekodu teiste laste ja töötajate heaolu ning ohutuse tagamine

raske. Näiteks 13.06.2022. a oli Kxxxx Sxxxx Txxxx perekodus teise lapse suhtes agressiivne,

mistõttu tuli ta toimetada politsei poolt psühhiaatriakliinikusse, kus ta viibis 15.06.2022. a-ni.

02.07.2022. a ei soovinud Kxxxx Sxxxx Txxxx minna perekodu psühholoogi vastuvõtule, kus

ta peaks käima kolm korda nädalas, ning ründas viimast perekodus. Kxxxx Sxxxx Txxxx lõi

psühholoogi kõva terava otsaga esemega, põhjustades talle sellega verejooksu ja verevalumid.

Perekodu lapsed kardavad Kxxxx Sxxxx Txxxxe, kasvatajad-õpetajad on pidevas

pingeseisundis, kuna peavad olema valmis ootamatusteks Kxxxx Sxxxx Txxxxe poolt.

36. Ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on Kxxxx Sxxxx Txxxxe kohta koostatud

iseloomustuses toonud teiste murettekitavate ilmingute kõrval välja Kxxxx Sxxxx Txxxxe

agressiivsuse, märkides, et viimasel õppeaastal toimus Kxxxx Sxxxx Txxxxel oma

kaasõpilastega füüsiline konflikt kolmel korral. Neist kahel korral eelnes konfliktile see, et

kaasõpilased filmisid Kxxxx Sxxxx Txxxxe ja/või tema sõpru, lootuses salvestada nende

ebasobivat käitumist (nt suitsetamist).

37. Iseloomustustes toodut kinnitab väärteoasja materjalide juurde võetud väljavõte politsei

andmebaasis leiduvatest juhtumikirjeldustest. Selle kohaselt on politseile xxxxxxx perekodust

ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korduvalt tehtud väljakutseid põhjusel, et Kxxxx Sxxxx

Txxxx märatseb, lõhub või vägivallatseb. Nähtuvad mitmed väljakutsed füüsilise

väärkohtlemise kohta kas perekodu töötajate (kasvataja, sotsiaalpedagoogi) või teiste laste (sh

koolikaaslaste)

suhtes.

Ilmneb,

et

osade

nende

juhtumite

kohta

on

algatatud

kriminaalmenetlused. Viimane väljakutse sellelt pinnalt toimus alles 07.07.2022. a, kuna

Kxxxx Sxxxx Txxxx läks Kõrveküla järve ääres kallale väiksemale lapsele ja tahtis teda

uputada. Kasvatajate sekkumisel Kxxxx Sxxxx Txxxx märatses ja peksis rusikatega. Kaks

täiskasvanut pidid teda kinni hoidma ega julgenud lahti lasta, kuna hindasid ta teistele ohtlikuks.

Selle juhtumi osas, tõsi, ei nähtu, et oleks kriminaalmenetlust alustatud.

38. Kxxxx Sxxxx Txxxxe rünnaku alla ei ole sattunud ainult inimesed ja nende tervis, vaid ka

perekodu vara (töötajate autod, eluruumi seinad jms). Politsei andmebaasi väljavõte kinnitab

ka vara lõhkumist Kxxxx Sxxxx Txxxxe poolt. Sealt nähtub näiteks sissekanne 24.01.2022. a

väljakutse kohta perekodusse xxxxxxxxxxxxxtänaval. Teatatakse, et Kxxxx Sxxxx Txxxx on

agressiivne ja lõhub asju (tagus parklas sõidukeid ja viskas lumekuule vastu autoaknaid,

lõhkudes nii ka ühe kasvataja auto). Teo intensiivsuse kohta saab aimu asjaolust, et helistajaks

oli perekodu turvamees, kes seega ei saanud ise olukorra ohjeldamisega hakkama, vaid palus

abi politseilt. Järgmine väljakutse Jaama tänavale Kxxxx Sxxxx Txxxxega seoses oli juba

järgmisel päeval. Siis helistas xxxxxxxxxxxxxxxx kasvataja ja andis teada, et Kxxxx Sxxxx

Txxxx lõhub asenduskodu vara, kusjuures ta teeb seda alates 01.11.2021. a kuni väljakutse

päevani korduvalt. Andmebaasi väljavõttest nähtuvalt jätkusid lõhkumised edaspidigi. Neist

üht, st 29.03.2022. a aset leidnud vara lõhkumise episoodi arutati ka kohtus väärteoasja nr 4-

22-1491 raames ning see päädis Kxxxx Sxxxx Txxxxele mõjutusvahendi kohaldamisega (vt

eespoolt).

39. Kxxxx Sxxxx Txxxxe vanusega on lisandunud riskikäitumisena mitte üksnes alkoholi, vaid

ka tubaka pruukimine (sigaretid, mokatubakas). Sellegi kohta on viiteid politsei

juhtumikirjeldustes. Esmalt on vastavast väärkäitumisest Kxxxx Sxxxx Txxxxega vesteldud ja

seda arutatud. See ei ole andnud aga püsivat tulemust, mistõttu rikkumiste kordumisel on tulnud

algatada väärteomenetlused, mis eespoolt nähtuvana on jõudnud ka kohtusse. Riskikäitumisena

on lisandunud veel ka hulkumine. Tartu Linnavalitsuse koostatud iseloomustuses juhitakse

tähelepanu sellele, et Kxxxx Sxxxx Txxxx viibib öisel ajal perekodust väljas ning magab

tänaval või on koos noortega, kellega koos pannakse toime õigusrikkumisi. Hulkumise kohta

on arvukaid viiteid ka väärteomaterjali juurde lisatud politsei juhtumikirjelduste väljavõttest.

Selle kohaselt on Kxxxx Sxxxx Txxxxe hulkumised saanud alguse juba 2020. a lõpust ning

jätkuvad üha intensiivsemalt kuni viimase ajani. Perekodust lahkumised või kokkulepitud ajaks

naasmata jäämised on Kxxxx Sxxxx Txxxxel muutunud pea igapäevaseks. Iseloomulik on, et

eelmärgitud tubaka ja alkoholi pruukimine on aset leidnud valdavalt just selliste äraolekute ajal.

Ka arutatav väärteorikkumine alkoholi tarvitamise osas toimus ajal (kell 22.34), mil Kxxxx

Sxxxx Txxxx oleks ilmselt pidanud viibima perekodus.

40. Kõigele lisaks on Kxxxx Sxxxx Txxxxel raskusi koolikohustuse täitmisega. Tartu

Linnavalitsuse ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi esitatud iseloomustuste kohaselt on Kxxxx

Sxxxx Txxxxel tundeelu- ja käitumishäirete tõttu hariduslikud erivajadused. Seetõttu õpib ta

alates 2015. axxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxli väikearvulises klassis individuaalse õppekava

alusel. Tema õpivõimed on head, kuid paraku on tema õpimotivatsioon alates 2021. aasta teisest

poolest langenud. Ta on tihedalt puudunud, mistõttu on õppimisse tekkinud lüngad. Eelmise

õppeaasta lõpus jäi Kxxxx Sxxxx Txxxx kolmes õppeaines suvetööle.

41. Tartu Linnavalitsuse koostatud iseloomustuse kohaselt on kooli ja perekodu osavõtul

korduvalt toimunud arutelusid Kxxxx Sxxxx Txxxxe aitamiseks. Talle on pakutud erinevaid

toetavaid teenuseid, kuid need ei ole seni andnud soovitud tulemust. 24.05.2022. a toimus

esimene võrgutiku supervisioon ning lepiti kokku last toetavad tegevused. Selle järgi pidi

Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi sotsiaalpedagoog ja perekodu kasvataja andma Kevin

Sanderile ülevaate õpitulemustest, et jõustada teda läbi varasema positiivse kogemuse.

Perekodu psühholoog pidi käivitama ja motiveerima xxxxxxxxxxxxx karjäärinõustamise

teemal, tuleviku kujundamisel ja visualiseerimisel. Psühholoog ja kasvatajad pidid vahetama

infot, et tuua juurde õppimise tähtsus. Igas päevas püüti leida üks positiivne asi, et last

tunnustada. 09.06.2022. a kohtusid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi sotsiaalpedagoog,

perekodu kasvataja ning Kxxxx Sxxxx Txxxx. Kohtumise ajal tutvustati lapsele tema

hetkeseisu ja aineid, milles on vajalik teha suvetöö. Kokkuleppeks jäi, et kasvataja abistab

xxxxxxxxxxxxx kolme õppeaine lisaülesannetega ja lapse vastutuseks jäi tuua koolist vajalike

ainete õpikud. Ehkki kõigile osapooltele kokkulepe sobis, keeldus Kxxxx Sxxxx Txxxx sellele

vaatama 10.06.2022. a kooli minemast. Esialgu oli ta seisukohal, et kui kasvatajad talle ei too

õpikuid, siis ta suvetööd ei teegi, hiljem lubas ta, et teeb suvetöö ära augustis.

42. Tartu Linnavalitsus on Kxxxx Sxxxx Txxxxe iseloomustades märkinud, et perekodus

pööratakse igapäevaselt tähelepanu sellele, et seal kasvavaid lapsi tunnustatakse positiivselt

ning et nad saaksid eduelamust. Nii toimub see ka Kxxxx Sxxxx Txxxxe puhul. Talle

võimaldatakse igapäevaselt tegelemist ehitamise ja meisterdamisega, milles on ta väga tugev.

Kasvatajad leiavad aja, et pakkuda sealjuures lapsele individuaalaega, ning võimaluse aidata

teda nõu ja jõuga. Samuti julgustavad nad teda oma loomingut jagama teiste laste ja töötajatega.

Lisaks pööratakse tähelepanu üldisele käitumisele ja toimetulekule ning kiidetakse isegi

väikeste positiivsete asjade eest. Sellisele kohtlemisele vaatamata suhtub Kxxxx Sxxxx Txxxx

kasvatajatesse ja õpetajatesse äärmiselt üleolevalt ja halvustavalt, ka keeldub ta viimasel ajal

psühholoogilisest abist. Tartu Linnavalitsuse esindaja märkis kohtuistungil sedagi, et kuigi

Kxxxx Sxxxx Txxxxele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, ei ole nooruk nõus sellega

ettenähtud teenustele alluma.

43. Neile andmetele tuginedes leiab kohus, et Kxxxx Sxxxx Txxxx on praeguseks seadnud oma

käitumisega ohtu nii enda arengu kui ka tervise. Ta seab ohtu ka teiste isikute tervise.

Noormehel on suuri probleeme hulkumise, tubakatoodete ja alkoholi tarvitamisega. Viimase

saamiseks ei pea ta paljuks isegi varastada.

44. Ehkki Kxxxx Sxxxx Txxxx elab praegu perekodus, mis tema koduse kasvukeskkonnaga

võrreldes on stabiilsem ja turvalisem ning kus teda ümbritsevad vastava väljaõppe saanud

kasvatajad, psühholoogid ning pedagoogid, näib, et see ei ole Kxxxx Sxxxx Txxxxe

harmooniliseks ning ennast ja teisi säästavaks arenguks siiski piisav. Tema destruktiivne

käitumine ei ole leevenenud, vaid süvenenud, seda eriti viimase poole aasta lõikes. Ta vajab

rangemaid reegleid ja tugevamat järelevalvet suletud territooriumil ning enam struktureeritud

ja koordineeritud päeva- ja tegevuskava ühes toetava õpikeskkonna ja spetsialistidega.

Järelikult oleks kinnisesse lasteasutusse paigutamine praegu kõige otstarbekam meede, kuivõrd

peaks

kõike

eelnevat

võimaldama,

olleski

mõeldud

ennekõike

koolikohustusest

kõrvalehoidvate

ja

sõltuvusprobleemidega

14-16-aastaste

alaealistele

õigusrikkujate

kasvatamiseks

ja

mõjutamiseks.

Ka

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

kasvatajate

ja

tugispetsialistide ning lastekaitse spetsialisti hinnangul ei tule Kxxxx Sxxxx Txxxx

tavakeskkonnas toime ilma enda või teiste elu ja tervist, samuti oma arengut kahjustava

käitumiseta, vaid vajab kinnise lasteasutuse teenust. Eestkostja esindaja kinnitas ka kohtus, et

Kxxxx Sxxxx Txxxx vajaks intensiivsemat abi, kui talle seni – ja seda paljuski Kxxxx Sxxxx

Txxxxe enda vastuseisu tõttu – on õnnestunud pakkuda.

45. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Kxxxx Sxxxx Txxxxe suhtes kohaldada KarS § 87 lg 2 p-s 8

sätestatud

mõjutusvahendit

ning

paigutada

ta

kinnisesse

lasteasutusse

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalates kohtuotsuse jõustumisest 1 aastaks. See võimaldab

toetada tema psühholoogilist ja hariduslikku arengut, koolikohustuse täitmist, reeglitest ja

kokkulepetest kinnipidamist ning ennast ja teisi kahjustava käitumise vähendamist.

Sotsiaalkindlustusameti on kinnitanud, et tagab seal Kxxxx Sxxxx Txxxxele kinnise

lasteasutuse teenuse koha (vt Sotsiaalkindlustusameti 26.07.2022. a vastust politseipäringule).

KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

46. Käesolevas väärteoasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu 151,20

eurot.

47. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja

menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS 180 lg kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Sama paragrahvi 3. lõikele vastavalt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud

tervikuna jätta riigi kanda.

48. Kuna Kxxxx Sxxxx Txxxx on alaealine, kellel puudub sissetulek ning kes paigutatakse

kinnisesse lasteasutusse, siis tuleb kohtu hinnangul menetlusaluse isiku menetluskulud

tervikuna jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing, kohtunik