2-21-5326/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. oktoober 2022

Tsiviilasja number

2-21-5326

Tsiviilasi

MP Maaparandus OÜ hagi Rümena Ehitus

Osaühingu vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu ja

viivise väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

8561 eurot 9 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. veebruari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MP Maaparandus OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. september 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): MP Maaparandus OÜ (hageja)

(registrikood 12798121), seaduslik esindaja Maarek

Pärnamets

Vastustaja (kostja): Rümena Ehitus Osaühing

(kostja) (registrikood 11132221), seaduslik esindaja

Rünno Mahl

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu MP Maaparandus OÜ hagist

loobumine 40 euro suuruse nõude osas ning

lõpetada selles osas menetlus.

2. Rahuldada

MP

Maaparandus

OÜ

apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 23. veebruari

2022. a otsus, millega maakohus jättis MP

Maaparandus OÜ hagi Rümena Ehitus Osaühingu

vastu täielikult rahuldamata.

3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada MP

Maaparandus OÜ hagi Rümena Ehitus Osaühingu

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning

kahju hüvitamiseks osaliselt.

4. Mõista Rümena Ehitus Osaühingult MP

Maaparandus OÜ kasuks välja põhivõlgnevus

7000

eurot,

17. märtsi

2021.

a

seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 161 eurot 9 senti,

viivis põhinõudelt 7000 eurolt VÕS § 113

lg-s

sätestatud

määras

käesoleva

otsuse

jõustumisest

kuni

põhinõude

täitmiseni

ja

kahjuhüvitis 100 eurot.

5. Jätta menetluskulud 85% ulatuses Rümena

Ehitus

Osaühingu

ja

15%

ulatuses

MP

Maaparandus OÜ kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast asjas lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. MP Maaparandus OÜ (hageja) esitas 6. aprillil 2021 hagi Rümena Ehitus OÜ (kostja) vastu

põhivõlgnevuse 7000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 161 euro 9 sendi, võla

sissenõudekulu 40 euro ja kahju 800 euro ja lisanduva viivise kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni seadusjärgses määras väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. septembril 2020 suulise töövõtulepingu ehitustööde

tegemiseks Soomes. Tasuks lepiti kokku 13 000 eurot, pluss lisatööd 80 tundi hinnaga 22

eurot/tund ja maksetähtajaks 10 päeva tööde valmimisest. Hageja tegi kokkulepitud mahus

tööd, objekti omanik võttis tööd vastu ja pretensioone kvaliteedi või mahu osas ei olnud. Hageja

väljastas kostjale 24. novembril 2020 kokkulepitud summas arve nr 011120. Kostja tasus arve

4. detsembril 2020 osaliselt summas 7760 eurot, kuid vaatamata hageja meeldetuletustele

ülejäänut raha ei tasunud. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 3. detsembril 2020.

Kuivõrd hageja on teinud kulutusi kosjalt võlgnevuse sissenõudmiseks, nõuab hageja kostjalt

sissenõudekulu 40 eurot. Lisaks tekkis hagejal kahju 800 eurot sissenõudmisteenuse ostmisest

Lambavai OÜ-lt. Hagejal ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse 4. detsembril

2020 tähtaegselt ja kohaselt täitnud.

Tööde valmimisel tasus kostja hagejale 50% hageja arvest. Kui kostjal ei olnuks hagejaga

töövõtulepingut, siis ei tasunuks ta hagejale. Ükski ettevõtja ei tasuks sentigi ettevõttele, kellega

tal lepingut ei ole. Kostja poolt hagejale arvest osa tasumist saab käsitleda kostja poolt antud

võlatunnistusena, millega ta tunnistab hageja poolt tehtud tööde eest tasu sissenõutavaks

muutumist. Peale arve osalist tasumist kinnitas kostja korduvalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, et tasub hagejale võlgnetava. Tegemist on kostja võlatunnistustega, milles

on märgitud kohustuse jääk ja tähtajad. Võlatunnistuse andmisega muutub asjas

tõendamiskoormus, kostja peaks tõendama, et võlga ei ole või on see lõppenud.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole kunagi

sõlminud ühtegi suulist ega kirjalikku koostöö- või alltöövõtulepingut hagejaga. Kostja on

järjepidevalt teinud koostööd Marmaar Building OÜ-ga. Vaidlusalune töö on tehtud Marmaar

Building OÜ poolt, mida esindas ainuisikuliselt M. Pärnamets. Hagejal ei ole õigust nõuda arve

tasumist töö eest, millega ta ei ole seotud.

Kostja tunnistab hagis esitatud nõudest 7000 eurot, kuid ei tunnista nõude esitajat. Hagile

lisatud arve tasus kostja raamatupidaja hagejale ekslikult, kuna arve saadeti sama isiku poolt ja

samalt e-postiaadressilt, millelt oli varasemalt saabunud kostja lepingupartneri Marmaar

Building OÜ arved, s.o maaringou@gmail.com. Hagejal ei ole kunagi olnud töötajaid, et

midagi ehitada. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale töid üle andnud ega üleandmiseks

esitanud. Ka suulise töövõtulepingu puhul tuleb tehtud tööd dokumenteerida.

Ühtegi õigussuhet OÜ Lambavai ja hageja vahel tõendavat dokumenti esitatud ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 23. veebruari 2022. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud

hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 390 eurot ja sellelt viivise

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue poolte vahel väidetavalt 29. septembril 2020

sõlmitud suulisest töövõtulepingust. Hageja võiks nõuda kostjalt VÕS § 635 lg 1, § 101 lg 1 p

1, § 108 lg 1 alusel tehtud töö eest tasumist, kui täidetud on järgmised eeldused: hageja ja kostja

on sõlminud kehtiva töövõtulepingu ja töövõtulepingust tulenev tehtud töö eest tasumise

kohustus on muutunud sissenõutavaks.

Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping

on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha

tahteavalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil.

Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel, kui ka kaudsete

tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. VÕS § 11 lg 1

järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Hageja on suulise töövõtulepingu tõendamiseks esitanud 24. novembri 2020. a arve nr 011120

(tl 5) ning hageja seadusliku esindaja M. Pärnametsa ja kostja seadusliku esindaja R. Mahla

29. septembri 2020 e-kirja, milles on märgitud, et teostatavate tööde tasu suuruseks on kokku

lepitud 13 000 eurot (tl 4). Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et tema ei ole mitte kunagi

sõlminud hagejaga mitte ühtegi (ei suulist ega kirjalikku) koostöö- või alltöövõtulepingut.

Kostja on järjepidevalt teinud koostööd Marmaar Building OÜ-ga. Selle kohta esitas kostja

Marmaar Building OÜ poolt 2020. aastal esitatud arved (tl 26), Marmaar Building OÜ arve

saatmise M. Pärnamets e-postiaadressi maaringou@gmail.com kaudu (tl 27) ja Marmaar

Building OÜ ehitajatega sõlmitud töölepingud (tl 28–31), mille alusel on tuvastatav kostja ja

Marmaar Building OÜ vaheline koostöö ja see, et vaidlusalune töö on teostatud Marmaar

Building OÜ poolt, mida esindas ainuisikuliselt M. Pärnamets. Hageja poolt kohtule esitatud

e-kirjast ei nähtu hageja ja kostja tahet sõlmida omavahel konkreetne töövõtuleping, samuti ei

nähtu sellest vastava lepingu tingimused. Pigem kinnitavad kostja esitatud tõendid kostja

väiteid, et vastav leping sõlmiti kostja ja Marmaar Building OÜ vahel.

Poolte vahel töövõtulepingu sõlmimist ei saa jaatada ka kostjapoolsest ühekordsest ekslikust

tasumisest, mida ei saa pidada võlatunnistuseks VÕS § 30 tähenduses. VÕS § 30 lg 1 kohaselt

leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus

või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohtule esitatud Messengeri

vestlusest (tl 7–8) nähtub, et kostja on nõustunud tasuma kellelegi mingi summa, kuid vestlusest

ei nähtu kellele ning kui suures ulatuses. Seega ei kujuta kostja poolt Messengeri vestluses

märgitu ega ekslik summa tasumine hagejale endast nõude tunnustamist ega võlatunnistust

VÕS § 30 lg 1 mõistes. Kostja avaldatu ei sisalda tahteavaldust ega tegu, millest saaks järeldada

nõude tunnustamist või kohustuse olemasolu kinnitamist. Samuti ei ole esitatud väiteid ega

tõendeid, millest nähtuks, et pooled oleksid sõlminud mistahes lepingu kolmandast isikust

hageja kasuks (VÕS § 80 lg-d 1 ja 2). Eeltoodu ei välista aga Marmaar Building OÜ nõuet

kostja vastu. Seega on hageja nõue kostja vastu tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna

kohus jätab vastaval alusel hageja põhinõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka viivise,

võla sissenõudmiskulude ja kahju hüvitamise nõue.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus, saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme. Maakohus

jättis hagejale kätte toimetamata kostja lepingulise esindaja poolt 2. veebruaril 2022 esitatud

menetlusdokumendi. Hageja seaduslik esindaja sai selle kätte alles 19. märtsil 2022, kui asus

koostama apellatsioonkaebust. Hageja seaduslik esindaja ei saanud enda e-postile teavitust

e-toimikust 2. veebruari 2022. a menetlusdokumendi kohta ja seda ei tulnud ka hageja poolt

antud teisele e-posti aadressile. Maakohus ei edastanud seda kostja seisukohta ka hagejale

e-postiga, ehkki hageja oli selleks avaldanud menetluses ka enda teise e-posti aadressi

sprt.menetlus@gmail.com. Eeltoodust ei saanud hageja kostja 2. veebruari 2022. a dokumendis

esitatule reageerida. Kui kohus oleks toimetanud hagejale kätte kostja 2. veebruari 2022. a

seisukohad, oleks hageja esitanud menetluses tõendid, mis tõendavad hageja ja kostja vahel

e-posti kaudu sõlmitud hinnakokkulepet. Samuti oleks hageja esitanud tellija kirjaliku tõendi,

kes kinnitaks, et hageja poolt tehtud tööd on lõpetatud ja tellija poolt vastu võetud.

Enne 2. veebruari 2022. a menetlusdokumendi esitamist ei olnud kostja esitanud seisukohta, et

kokkulepet üldse ei olnud sõlmitud. Kostja vastuväide läbivalt oli paljasõnaliselt, et leping oli

sõlmitud samade tööde tegemiseks, sama hinnaga kolmanda isikuga Marmaar Building OÜ-ga.

Kostja oli jaatanud, et tööd on tehtud ja tasunõue muutunud sissenõutavaks, kuid tasu nõuab

vale firma. Kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks maksekorralduse koopiat tööde eest

tasumise kohta kolmandale firmale.

Maakohus leidis ekslikult, et kostja poolt hagejale poole arve tasumisest ei saa järeldada

kohustuse omaksvõttu. Korraliku hoolsusega käituv kostja seaduslik esindaja, kui ta oleks

teinud hagejale alusetu kande 7000 eurot, oleks esitanud hagi väidetavalt alusetult tasutud

summa tagasisaamiseks. Kohus jättis selle asjaolu analüüsimata, leides, et see ei oma tähtsust.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ebaõige on hageja väide, nagu tal puudunuks võimalus saada kätte kostja 2. veebruaril 2022

esitatud seisukohta ja sellele reageerida. Hagejale olid menetluslikud tähtajad teada, ta sai

automaat-teavitusi e-toimikust temaga seotud menetlustes esitatud dokumentide kohta ning tal

oli olemas ööpäevaringne juurdepääs temaga seotud menetlustele e-toimikus. Kostja ei esitanud

2. veebruari 2022. a seisukohta omaalgatuslikult ja suvalisel ajal. Kõnealuse seisukoha

esitamise tähtaja oli määranud maakohus 17. jaanuari 2022. a kohtumääruse p-s 2. Kohtu

määratud tähtajad on pooltele siduvad ning pärast kohtu poolt määratud tähtaega seisukohtade

esitamiseks ei oleks hageja saanud enam täiendavalt midagi esitada.

Maakohtu otsus on sisuliselt õige. Kostjal oli töövõtuleping hageja seadusliku esindaja teise

äriühinguga Marmaar Building OÜ-ga, kes oli töövõtja ja kelle suhtes kostja oli tellija.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis hagi täielikult

rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2

alusel asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 7000 eurot, 17. märtsi 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 161

eurot 9 senti, viivise põhinõudelt 7000 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni ja kahjuhüvitise 100 eurot.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise

ulatust, jätab ringkonnakohus kohus menetluskulud 15% ulatuses hageja ja 85 % ulatuses kostja

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast lõpplahendi

jõustumist.

Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt.

7. Hageja avaldas ringkonnakohtu istungil, et ta soovib loobuda oma nõudest võla

sissenõudekulu 40 euro osas ja vähendada enda nõuet 40 euro võrra. Ringkonnakohus võtab

vastu hageja hagist loobumise 40 euro suuruse nõude osas ning lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3

alusel selles osas menetluse.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu menetluses jätkuvalt hagis esitatud nõuded põhivõlgnevuse

7000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 161 euro 9 sendi, põhinõudelt 7000 eurolt jooksva

viivise ja kahju 800 euro väljamõistmiseks.

8. Hageja nõuab kostjalt 29. septembril 2020 poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu

järgset tasu VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt.

Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks 29. septembri 2020. a e-kirja hageja ja kostja

esindaja vahel tööde tegemise kohta (kostja esindaja kiri), 24. novembri 2020 arve 14 760 eurot

tehtud tööde eest, hageja maksekorralduse nimetatud arve osalise tasumise kohta ning hageja

ja kostja esindajate kirjavahetuse (tl 7jj).

Ringkonnakohus leiab, et hageja on oma nõuet menetluses tõendanud. Hageja esitas kostjale

arve tehtud tööde eest, poolte vahel ei ole vaidlust selles, et arve puudutas töid, mida on

29. septembri kirjavahetuses silmas peetud. Vaidlust ei ole tööde sisu ja hinna üle ning selles,

et kostja on hagejale arve osaliselt tasunud. Hageja esitatud sõnumivestlusest hageja ja kostja

esindajate vahel on selgelt aru saada, et hageja esindaja nõuab kostja esindajalt puudu oleva

summa tasumist. Kostja esindaja vastuväited nõudele on seotud muude pooleliolevate töödega

ning kostja esindaja annab lubaduse puuduv raha üle kanda.

9. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja tunnistab hagis esitatud põhinõuet (tl 24), kuid

leiab, et töövõtuleping ei ole sõlmitud mitte hageja ja kostja, vaid kostja ja Marmaar Building

OÜ vahel. Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud, et ta on töövõtulepingu

pooleks. Kostja vastuväiteid ei ole menetluses tõendamist leidnud.

Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on tehtud tööde eest esitatud arve osaliselt tasunud just

hagejale. Kostja väitel oli talle üllatuseks, et arve esitas MP Maaparandus OÜ (M. Pärnametsa

väitel olid Marmaar Building OÜ-l maksuvõlad, mistõttu esitas arve hageja), kuid kostja tasus

talle esitatud arve osaliselt. Kostja väitel on ta oma asutamisest saadik tegutsenud peamiselt

Soome turul ja omab seal ehitusettevõtjana head mainet tänu korrektsele asjaajamisele ja

kvaliteetsele tööle. Ringkonnakohus leiab, et puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele,

miks kostja kui äriühing, kelle asjaajamine on laitmatu, tasus osa arvest äriühingule, kellega tal

väidetavalt igasugune lepinguline suhe puudus. Kostja esindaja on hageja esindajale ka lubanud

kirjavahetuses puuduva summa tasuda. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid sellele, et ta ei ole

tasutud summat, kui ekslikult tehtud sooritust, hagejalt tagasi nõudnud. Kostja ei ole ka

tuginenud sellele, et arve tehtud tööde eest oleks talle esitanud Marmaar Building OÜ.

Kostja varasem koostöö Marmaar Building OÜ-ga ei tõenda samuti, et konkreetse vaidlusaluse

töö suhtes ei olnud kostja lepingupartneriks hageja. Marmaar Building OÜ poolt 2020. aastal

esitatud arved (tl 26) M. Pärnametsa e-posti aadressi maaringou@gmail.com kaudu (tl 27) ja

Marmaar Building OÜ ehitajatega sõlmitud töölepingud (tl 28jj) tõendavad varasemat

koostööd. Äritegevuses ei ole aga ebatavaline, et töövõtja kasutab erinevate lepingute

täitmiseks omakorda alltöövõtjaid.

Kostja väited hageja esindajaga seotud firmade maksuvõlgade ja töötajatele tasu maksmata

jätmise kohta ei tõenda hageja ja kostja vahelise õigussuhte puudumist.

Asjas ei ole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaks maakohtu seisukohta, et kostja tasus talle

esitatud arve ekslikult. Iseenesest on õige, et arve osaline tasumine ei pruugi olla võlatunnistus

VÕS § 30 tähenduses. Samas nähtub ka kohtule esitatud Messengeri vestlusest (tl 7jj), et kostja

esindaja on nõustunud tasuma hageja esindajale puudu oleva summa. Isegi kui vestlusest ei

nähtu, kellele ning kui suures ulatuses, ei tulene sellest, et kostja esindaja oleks kahelnud arve

esitamiseks õigustatud isikus või soovinud täpsustada puuduoleva summa suurust.

18. detsembril 2020 on hageja esindaja e-kirjas (lk 9) selgelt märkinud, et viivitamatult tasuda

tuleb „MP Maaparandus“ arve, e-kiri on saadetud aadressilt mp.maaparandus@gmail.com.

10. Hageja on esitanud ka kahju, s.o võla sissenõudmiskulu, hüvitamise nõude summas 800

eurot. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, pöördus hageja võla sissenõudmiseks

Lambavai OÜ poole, kelle teenuse eest tuli tasuda 800 eurot (tl 10).

Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka

kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude

aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku

üldised eeldused.

Ringkonnakohus leiab, et kohtuvälise abi kasutamine oli põhjendatud. Juhul kui õigusabi

kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hagejate kantud kulud on mõistliku suurusega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja taotletud kahju 800 eurot mõistlik ega põhjendatud

terves ulatuses. Tegemist ei ole spetsiifilise valdkonna ega keskmisest keerulisema vaidlusega,

mis õigustanuks kohtuvälise kulu 800 euro hüvitamist. Lambavai OÜ arvel märgitud koguse

ühik on ebaselge. Kui tegemist on tundidega, siis arvel märgitud ajakulu (kokku 7 tundi) on

ebamõistlikult suur. Kostja lepingulisel esindajal kulus maakohtu menetluses ligi kaks korda

vähem aega kostja esindamiseks (vt kostja 2. veebruari 2022. a menetluskulude nimekirja,

kostja esindaja ajakulu maakohtus 4,5 tundi). Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole nõude

aluseks olevate dokumentide maht suur, samas selle toimingu eest on arvel märgitud tasu kõige

suurem, s.o 360 eurot. Ebaselge on, milliseid päringuid oli arve kohaselt vaja teha.

Ringkonnakohus, arvestades nõude keerukust ja koostatud pankrotihoiatuse mahtu, leiab, et

võlgnevuse kohtuvälise sissenõudmisega põhjendatud ja vajalik kulu, mida tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista, on 100 eurot.

11. Hageja nõudis ka sissenõutavaks muutunud viivise summas 161 eurot 9 senti ja jooksva

viivise põhinõudelt 7000 eurolt väljamõistmist seadusjärgses määras alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka

hageja viivise nõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

12. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab ringkonnakohus kohus menetluskulud 15%

ulatuses hageja ja 85 % ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude

rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale,

millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja

menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui

menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata,

et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke