3-21-2069/57 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2069

Haldusasi

C.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.07.2021

otsuse nr 7002010054-2 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – C.T , riigi õigusabi korras määratud esindaja

v.adv Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja

Sarap

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.01.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.T apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

27.09.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta C.T apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari

2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2069 muutmata.

2. C.T-le apellatsioonimenetluses antud menetlusabi kulud jätta Eesti Vabariigi

kanda ja menetlusosaliste ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused tõlkida kaebajale inglise keelde.

4. Kohtuotsuse avaldamisel avaldada resolutsioon ja põhjendav osa, asendades selles

kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-21-2069

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. …

2. …

3. …

4. …

5. …

6. …

7. …

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. …

9. …

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu

põhjendused on alljärgnevad.

11. Apellatsioonkaebuse viide haldusasjale nr 3-19-415 on asjakohatu. Praeguses asjas ei

vaielda kaebaja põgenemisohu ega kinnipidamiskeskusesse paigutamise üle.

12. Halduskohus on arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 otsuse nr 3-20-2001

järeldustega. Halduskohus on hinnanud kaebaja neid ütlusi, mis said kohtu hinnangu

haldusasja nr 3-20-2001 raames, koosmõjus kaebaja nende ütlustega, mis anti pärast

varjupaigamenetluse uuendamist, ning kokkuvõttes leidnud, et uute ütluste valguses on

süvenenud need ebakõlad, mis valitsesid kaebaja ütlustes juba varem. Halduskohus on toonud

ka välja konkreetsed vastuolud erinevatel aegadel antud ütlustes.

13. PPA tugines kaebaja taotluse selgelt põhjendamatuks lugemisel õigesti VRKS § 201 p-dele

2 ja 7, kuna asjas on tõendatud, et kaebaja esitatud kolm erinevat versioon, kuidas ta

Hollandisse jõudis, ei vasta tõele, ning vastuolud tema ütlustes on sellised, mida ei saa kuidagi

pidada pelgalt ebatäpsusteks või kogemata tehtud vigadeks. PPA on tuvastanud, et

esmakordselt jõudis kaebaja Eestisse 27.08.2019 laevaga Soomest (haldusasja nr 3-20-2001

2(4)

3-21-2069

dtl-d 724 ja 736) ning vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule ei olnud tal siin töökohta

ega eluaset, vaid ta liikus siit lennukiga edasi Hollandisse (haldusasja nr 3-20-2001 dtl 695).

Seega ei esitanud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel esimeses

turvalises riigis. Kui isik alguses väitis, et teda uimastati teel lennukis Saksamaalt Hollandisse,

andes talle ilmselt uinutiga immutatud leiba, ja hiljem, et lennujaamas enne check-in’i läbimist

tehti talle hoopis uimastav süst, saab neid vastuolusid ning erinevaid versioone Hollandisse

jõudmise kohta käsitada üksnes teadvalt ebaõigete seletuste andmisena. Halduskohus on seda

küsimust ammendavalt käsitlenud otsuse p-des 12 ja 24. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu analüüsiga seda kordamata (HKMS § 201 lg 4). Hollandi ametivõimud on PPA-

le kinnitanud (haldusasja nr 3-20-2001 dtl 724), et Hollandis varjupaiga taotlemisel ei ole

fikseeritud, et kaebaja oleks esitanud väite tema seksuaalsest kuritarvitamisest ning politsei ei

ole seetõttu alustanud ka uurimist. Isiku ütluste hindamisel ei ole asjakohatu võtta mh arvesse

tema haridustaset, kuna selle kaudu on võimalik hinnata tõenäosust, millest sellise

haridustasemega isik oleks või poleks pidanud Euroopasse põgenedes aru saama.

14. Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebaja ebaõigete seletuste andmise eesmärgiks esitada

PPA-le liialdatud versioon tema kui gei kohtlemisest Euroopas (inimkaubandus ja

vägistamine), et muuta usutavamaks enda kuvand homoseksuaalina. Seega on kaebaja teadvalt

antud valeütlustel seos tema varjupaiga taotluse sisulise põhjendusega – kuulumine

sotsiaalsesse gruppi (gei). Sarnaselt halduskohtule on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja

väited on liiga stereotüüpsed ja ülepaisutatult dramaatilised, et mõjuda veenvalt.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja kirjeldus oma kujunemisloost (pärast

menetluse uuendamist antud ütlused koosmõjus varasemate ütlustega) ei ole loogiline, on

vastuoluline ja ebausutav. Kaebaja kirjeldus endast kui geist põhineb stereotüüpidel:

homoseksuaalsus on päritav (väidetavalt on talle ette heidetud sama käitumismudelit nagu

tema emal ja isal, mõlemad võisid olla geid), meestevahelises homoseksuaalses suhtes käitub

üks suhte pool ja näeb välja nagu naine (kaebaja tunneb end naisena, kannab kleiti, värvib

huuli), homoseksuaalsusega käib kaasas vägivald (valged mehed kuritarvitavad mustanahalisi

ehk kaebajat), homoseksuaalid flirdivad rohkem ja neile meeldib käia ostlemas,

meestevaheline homoseksuaalsus väljendub juba varases lapseeas seksuaalse huvina poiste

vastu jne.

15. Kaebaja selgitused on ka vastuolus päritoluriigi teabega osas, mis puudutab tema

vanemate, sugulaste, õpetajate, poiss-sõbra isa ja politsei reaktsioone tema väidetava

homoseksuaalse käitumise ja nn vahelejäämiste suhtes – on ebausutav, et reaktsioon oleks

olnud nii leebe või lausa olematu (perekonna poolt) riigis, kus homoseksuaalsus on karistatav

eluaegse vangistusega. Eriti kummaliseks peab ringkonnakohus seda, et kuigi kaebaja peeti

väidetavalt politsei poolt kinni kahel erineval ajal ja erinevas üksteisest kaugel asuvas kohas,

õnnestus tal mõlemal korral vabaneda sama nõo kaasabil, aga kuidas see võimalikuks osutus

ja mida selleks teha oli vaja ning miks kaebajale süüdistust ei esitatud, ta kindlalt ei selgita,

vaid arvab, et võib-olla politseile maksti (umbisikuliselt), kuid tagasi ta kellelegi maksma ei

pidanud. Samuti äratab kahtlust see, et 19.06.2020 vestlusel kaebaja ei teadnud, mis juhtus

tema poiss-sõbraga pärast seda, kui kaebaja teist korda politseisse viidi (kas ta peeti samuti

kinni või mitte), kuid 17.07.2020 vestlusel väitis ta juba, et nad peeti kinni koos, samas ei tea

ta, kuidas poiss-sõber esimesel korral politseist vabanes. Halduskohus on vastuolusid kaebaja

selgitustes, mis puudutavad tema enda geina määratlemist ja selle aktsepteerimist ning temaga

väidetavalt toimunud intsidente, põhjalikult käsitlenud otsuse p-des 19 ja 20. Vastupidiselt

apellatsioonkaebuses väidetule on halduskohus oma põhjendustes tuginenud väga täpselt

kaebaja poolt eri aegadel haldusmenetluses ja kohtumenetluses antud ütlustele koos

asjakohaste viidetega haldusmenetluses kogutud tõenditele ja materjalidele (nt

3(4)

3-21-2069

Sotsiaalkindlustusameti brošüür „Laste seksuaalne areng vanuses 0‒18 aastat1“).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu arutlusega ega pea vajalikuks seda üle korrata (HKMS

§ 201 lg 4). Vastuolud kaebaja ütlustes on olulised ega puuduta vähetähtsaid detaile. Alusetu

on apellatsioonkaebuse etteheide, et kohus ei kaasanud kaebaja seksuaalse orientatsiooni

kindlakstegemiseks menetlusse eksperti – kaebaja ei ole sellesisulist taotlust kohtule esitanud

ning eksperdi kaasamine menetlusse ei oleks olnud vajalik ka ringkonnakohtu arvates, PPA

otsuse õiguspärasust oli võimalik hinnata haldus- ja kohtumenetluse materjalide pinnalt,

eelkõige analüüsides kaebaja seletuste usaldusväärsust.

16. Kaebaja ei kvalifitseeru ka täiendava kaitse saajaks. Kaebaja ei ole välja toonud neid

asjaolusid, mille alusel võiks arvata, et Ugandasse naastes võiks teda ees oodata VRKS § 4 lg-

s 3 sätestatud tagajärjed. Õiguspärane on ka lahkumisettekirjutus. VSS §-s 171 sätestatud

väljasaatmist keelavaid aluseid ei esine ning kaebajale tuli teha sundtäidetav

lahkumisettekirjutus VSS § 72 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel. Kaebaja ei ole väitnud, et tema suhtes

oleks Ugandas alustatud mõni menetlus või ta oleks seal tagaotsitav. Kaebaja ei ole esitanud

ka väiteid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et tema suhtes kohaldatud 5-aastane

sissesõidukeeld oleks õigusvastane või ebaproportsionaalne. Kuna kaebaja homoseksuaalsus

ei leidnud tuvastamist, siis ei ole asjakohane kaebaja viide VSS § 31 lg 3 p-le 9.

17. Eelnevast tulenevalt jääb C.T apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebajale antud menetlusabi kulud jäävad HKMS

§ 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi tasu taotluse lahendab

ringkonnakohus eraldi määrusega. Muud menetlusosaliste apellatsiooniastme

võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

Kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused tõlgitakse kaebajale inglise keelde.

18. Kohtulahendi avaldamisel avaldatakse resolutsioon ning põhjendav osa, asendades selles

kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

1 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/node/67921

4(4)