2-21-120638/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

14.10.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-120638

Tsiviilasi

Camotech OÜ hagi A. L. vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

1014,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Camotech OÜ (registrikood 14131450),

lepinguline esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis

Kostja A. L. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andres Aavik

Asja läbivaatamine

27.09.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta Camotech OÜ hagi A. L. vastu põhivõlgnevuse 800,00 euro ja

viivisenõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotu

2. Jätta menetluskulud Camotech OÜ kanda.

3. Määrata

menetluskulude

rahaline

suurus

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt soovis A. L. (kostja) osta Camotech OÜ-lt (hageja) sõidukile xxxx

(re.nr xxxx) poleerimisteenust ja sõiduki velgedele keraamilise kaitsekihi panemise teenust.

Pooled leppisid teenuse osutamises kokku hinnaga 800,00 eurot. Hageja teostas tellitud tööd

18.04.2019. Kostja tuli sõidukile järele 18.04.2019 umbes kell 12 ning hageja seadusliku

esindaja abil tehti pildid kostja sõiduki müügikuulutuse jaoks.

2(4)

2. Kostja hagejale teenuse eest ei tasunud. Kostjal oli aprillis 2019 sõidukiga

kindlustusjuhtum ning kostja palus hagejale koostada arve mida tal oleks võimalik

kindlustusandjale esitada. Tegelikkuses kostja teenuse eest ei tasunud. Hageja seaduslik

esindaja ja kostja olid isiklikud tuttavad ja hageja tuli kostjale vastu ning koostas arve nr

1185. Seisuga 02.04.2021 ei olnud kostja endiselt hagejale osutatud teenuse eest tasunud.

Hageja esitas 02.04.2021 kostjale teostatud tööde eest korduva arve nr 1441 summas 800,00

eurot. Hageja on arvestanud kostjale viivist perioodi 18.04.2019 kuni 22.08.2021 eest 857

päeva eest 150,27 eurot.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista 800,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 150,27

eurot ja alates 23.08.2021 viivis VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni

põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja

kostjalt.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel puudus poolte vahel kokkulepe 800,00 euro

kohta. Pärast teenuse osutamist küsis hageja kostjalt Facebooki sõnumi teel, kas talle sobib

hinnaks 250,00 eurot. Kostja kinnitas hinnapakkumise. Hageja pole hagi esitamiseni kostjale

arvet teenuste eest esitanud. Hageja loobus tasunõudest kokkuleppel kostjaga, sest

ebakvaliteetse töö tõttu tekkis kostjal liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuse tõttu pidi kostja

kandma omavastutust summas 200,00 eurot ja vastastikused nõuded loeti lõppenuks.

5. Kindlustusfirmale esitatud arve ei tõenda pooltevahelist tegelikku kokkulepet. Hageja ja

kostja olid teenuse maksumuses kokku leppinud Facebook’i sõnumite vahendusel ning

hageja poolt põhjustatud õnnetusjuhtumi tõttu oli viidatud ajahetkel teenuse eest

tasumine üleüldse lahtine. Arve koostati üksnes eesmärgiga tõendada kindlustusandjale, et

hageja on kostjale teenust osutanud. Facebook`i vestlusest nähtub et tegelik kokkulepe oli arvel

märgitust väiksem.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata.

7. Kohus täitis 18.03.202 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (dtl 114-116).

8. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine (VÕS § 101).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav

(VÕS § 103 lg 1 ls 1).

9. Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline leping töövõtulepingu tunnustele. Esitatud

asjaoludel kohustus hageja poleerima kostja sõiduki ning kandma sõiduki veljed keraamilise

kaitsekihiga ning kostja tasuma hagejale tööde eest tasu. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et nende

vahel leping oli, hageja kostja poolt soovitud tööd teostas 18.04.2019 ning kostja hagejale

töö eest tasunud ei ole. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või

selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt

asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 637 lg 1).

10. Hageja väitel lepiti kokku suuliselt töötasus 800,00 eurot, kostja väitel töötasus 250,00

eurot. Kohus selgitas, et hageja peab tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh nõude

3(4)

suurust ja seega asjaolu, et poolte vahel oli kokkulepe 800,00 euro tasumiseks. Kohus leiab,

et hageja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud ning tõendamata on 800,00 euro kokkuleppe

olemasolu. Teenuse osutamise juures viibinud kostjast tehtud pildid ega 03.05.2019

sularahaarve summas 800,00 eurot ei tõenda pooltevahelist kokkulepet töötasus 800,00 eurot

(dtl 25 ja 29).

11. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 367 lg 3). Pooled

võivad tasunõude maksmise aja osas kokku leppida erinevalt. Vaidlus puudub, et hageja

osutas kostjale teenust ning töö valmis 18.04.2019. Hageja tõendab maksekohustuse

tekkimist kostjale esitatud arvetega, milles on märgitud tasumise tähtaeg. Kohtule esitatud

sularahaarvest nr 1185 nähtuvalt esitas hageja kostjale arve summas 800,00 eurot

poleerimise, keraamika ja velgede keraamika eest (dtl 29). Arvelt nähtuvalt on tasutud 800,00

eurot ja tasumata jäänud 0,00 eurot. 02.04.2021 esitas hageja kostjale arve nr 1441

maksetähtpäevaga 12.04.2021 summas 800,00 eurot (dtl 30).

12. Arve nr 1185 koostati kindlustusandjale tõendamaks, et hageja on kostjale teenust

osutanud. Nimetatu on tõendatud kostja ja hageja seadusliku esindaja ema A. P. 22.04.2019

vahelise Facebooki sõnumivahetusega (dtl 81-87). Vestlus sellest, et kuidas saaks esitada

suurema arve, viitab sellele, et tegelik hinnakokkulepe oli arvel märgitust väiksem.

Kirjavahetusega on tõendamist leidnud, et arve summas 800,00 eurot koostati üksnes

kindlustuse jaoks hinnakirja järgi (dtl 81-87). Töö tegelikus hinnas lepiti kokku tööde

valmimise järgselt 18.04.2019, mil hageja esindaja kontakteerus kostjaga Facebooki sõnumi

teel. Hageja küsis kostjalt, kas viimasele sobib teenuse eest tasuda 250,00 eurot, muidu võtaks

550,00 eurot. Kostja kinnitas Facebooki sõnumi teel, et talle sobib pakutud hind (dtl 46). Seega

on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et poolte vahel oli tasukokkulepe 250,00 euro osas.

Vastavalt puudub vajadus lähtuda keskmisest teenusehinnast.

13. Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud

seoses võlausaldaja loobumisega nõudest (VÕS § 207 lg 1). Kostja leidis, et hageja on

tasunõudest loobunud. Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe, et pooled loevad lõppenuks

vastastikused nõuded, mis hagejal tuli töövõtulepingust ja kostjal liiklusõnnetusest. Kohtu

hinnangul

võib

sellise

kokkuleppe

näol

olla

tegemist

kompromissilepinguga.

Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta

vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (VÕS § 578 lg 1 ls 1). Eeldatakse, et

kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused (VÕS § 578 lg 2).

14. Kostja selgituste kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et pooled loevad sõidukile

tehtud töö ja liiklusõnnetusega seonduvad nõuded üksteise suhtes lõppenuks, so kostja kannab

ise liiklusõnnetusest tingitud kulud ja ei nõua nende hüvitamist hagejalt ning hageja loobub

250,00 euro suurusest töötasu nõudest kostja vastu, kuivõrd kostja kahju tekkis töö tagajärjel.

Vaidlus puudub, et kostja sõidukiga juhtus 2019. aasta aprillis õnnetus. Kostjal tuli

kindlustusjuhtumi eest tasuda arve nr 641114147 alusel omavastutus 200 eurot, mille kostja

tasus 01.06.2019 Laagri City Motorsi esinduses kaardimaksega (dtl 47-48). Kohtu hinnangul

kinnitab kokkuleppe olemasolu asjaolu, et kuni 02.04.2021 ei olnud hagejal mingeid

pretensioone kostja suhtes. Hageja ei esitanud kuni 2021 aprillini mingeid nõudeid kostja vastu.

Arvelt nr 1441 ei nähtu, et tegemist oleks kordusarvega. Samuti on arvel kirjas, et varasemad

tasumata arved seisuga 01.04.2021 0,00 eurot (dtl 30). Arvest nähtuvalt olid varasemad

tasumata arved seisuga 01.04.2019 0,00 eurot. Hageja esindaja kohtuistungil antud seletuse

kohaselt on tegemist programmi eripäraga, et ei ole võimalik võlgnevust märkida. Kostja

selgituste kohaselt väljastab ta oma klientidele sama programmiga arveid ja on olemas väljad

kuhu saab märkida, kas klient on teenuse eest maksnud. Kui samal kliendil tekib võlgnevus,

siis programm lisab selle juurde (dtl 145-146). Kohtu hinnangul on kostja selgitused eluliselt

usutavamad. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, et ei ole eluliselt usutav, et kui hagejale

4(4)

on tasumata arve, mis moodustab kuukäibest ca 50%, siis selle võla sissenõudmisega ei tegele

hageja 2 aastat.

15. Vastavalt oli kohtu hinnangul poolte vahel kokkulepe, et pooled loevad lõppenuks

vastastikused nõuded, mis hagejal tuli töövõtulepingust ja kostjal liiklusõnnetusest. Seega

põhinõue 800,00 eurot rahuldamisele ei kuulu. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka

viivisenõue.

MENETLUSKULUD

16. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jätab hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

17. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280,00 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik