2-14-54592/75 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-54592

Tsiviilasi

XX kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja

kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post:

xxx)

Võlausaldaja

kohtutäitur

Katrin

Vellet

(e-post:

info@vellet.ee)

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu, e-post: xxx)

Võlausaldaja AS SEB Pank (e-post: xxx)

Võlausaldaja

Tallinna

Linnavalitsus

(Tallinna

Munitsipaalpolitsei

Ameti

kaudu,

e-post:

mupo@tallinnlv.ee)

Võlausaldaja Intrum Justitia Debt Finance AG (e-post: xxx)

Võlausaldaja

Placet

Group

OÜ

(e-post:

jurist@placetgroup.com)

Võlausaldaja Swedbank AS (e-post: xxx)

Võlausaldaja

Bigbank

AS

(e-post:

menetlused@bigbank.ee)

Võlausaldaja OÜ Aktiva Finants (e-post: info@julianus.ee)

Võlausaldaja TCM Estonia OÜ (e-post: mail@tcm.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku XX (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Keelduda

vabastamast

võlgnikku

XX

pankrotimenetluses

täitmata

jäänud

kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 23.10.2014 määrusega kuulutati välja XX pankrot. 25.06.2015 määrusega lõpetas

kohus XX pankrotimenetluse, algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning

kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Kohtu 08.09.2020 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ja määrati

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise läbivaatamine 25.06.2022.

Võlgniku XX pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja kohtutäitur Katrin Velleti nõue

summas 136,82 eurot, võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõue summas

306,88 eurot, võlausaldaja AS SEB Pank nõue summas 6253,60 eurot, võlausaldaja Tallinna

Linnakantselei nõue summas 24 eurot, võlausaldaja Intrum Justitia Debt Finance AG nõue summas

674,27 eurot, võlausaldaja Placet Group OÜ nõue summas 551,93 eurot, võlausaldaja Swedbank AS

nõue summas 1812,37 eurot, võlausaldaja Bigbank AS nõue summas 5745,03 eurot, võlausaldaja

Osaühing Aktiva Finants nõue 2003,13 eurot ja võlausaldaja TCM Estonia OÜ nõue summas 319,56

eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku XX kohustustest vabastamise menetlus kestnud seitse aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 51.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

oma seisukoha järgmised võlausaldajad:

• Võlausaldaja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet teatas, et võlgnik täitis oma kohutused ja võla

jääk puudub. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud.

• Võlausaldaja TCM Estonia OÜ palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik on

seitsme aasta jooksul suutnud võlga vähendada üksnes 5 eurot. Sellest saab järeldada, et

võlgnik ei ole menetluse jooksul tegelenud ka mõistlikult tulutoova tegevusega ega andnud

endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

• Võlausaldaja Intrum Justitia Debt Finance AG jääb oma 15.06.2020 esitatud seisukoha juurde.

Kuna võlgnik ei ole menetluse kestel väljamakseid teinud, on ka jääk endine. Võlausaldaja ei

soovi olla ära kuulatud. 15.06.2020 seisukohas võlausaldaja leidis, et puudub alus võlgniku

kohustustest vabastamiseks. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tööga. Samuti on

arusaamatu, kuidas võlgnik tasub jooksvaid kulutusi, kui need on igakuiselt 560 eurot, kuid

võlgnik on töötu. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik varjab oma sissetulekuid.

• Võlausaldaja AS SEB Pank jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud.

• Võlausaldaja Placet Group OÜ leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud.

Menetluse käigus on võlgnikult laekunud kokku 40 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus

ei ole mitte lihtsalt võlgadest vabanemine, vaid selle aja jooksul peab võlgnik andma endast

parima, et võlausaldajate nõuded saaksid tasutud. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära

kuulatud.

• Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Võlgnik ei

ole nõude katteks ühtegi makset teostanud. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud.

• Võlausaldaja Eesti Vabariik jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Menetluse kestel on võla katteks laekunud kokku 35 eurot. Nõude jääk on 271,88 eurot.

Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud.

• Võlausaldaja Swedbank AS palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik on

rikkunud seadusest tulenevat teabe andmise kohustust jättes usaldusisiku aruanded esitamata.

Viimase aruande on võlgnik esitanud 2020. Kuna puudub teave võlgniku tegevusest ja

majanduslikust seisundist, siis ei ole võimalik aru saada, kas võlgnik täidab muid seadusest

tulenevaid kohustusi. Võlgnik on oma passiivsuse ja ignoreerimisega näidanud, et tal puudub

igasugune huvi võlausaldajate nõuete rahuldamise suhtes. Ühtlasi on ta rikkunud ka kohustust

teha võlausaldajatele väljamakseid vastavalt ettenähtud jaotisele. Võlgnik on võlausaldajale

teinud menetluse kestel väljamakseid kokku 80 eurot. Seega on võla jääk 1732,37 eurot.

Võlgnik on oma kohustuste täitmisel olnud vähemalt raskelt hooletu. Võlausaldaja ei soovi olla

kohtu poolt ära kuulatud.

01.09.2022 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku XX ärakuulamine kohustustest

vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei

soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta on umbes viimased kolm kuud olnud töötu ja

Töötukassas arvel. Enne seda töötas kaks aastat ettevõttes AS XXX. Tegelikult reaalselt töötas aasta

aega ja pärast seda tekkisid tervislikud probleemid seljaga ning oli haiguslehel. Hiljem töötas poole

kohaga. Võlausaldajatele on maksnud väikseid summasid. Viimased 6-7 kuud ei ole väljamakseid

teinud. Poole kohaga tööl olles oli töötasu väike. Kohtu ettepanekule esitada tõendeid tasuvama

töökoha otsimise kohta leidis võlgnik, et see kõlab rumalalt. Võlgnik palub kohustustest vabastamise

menetlus lõpetada ja ta kohustustest vabastada.

01.09.2022 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

Kohus andis 01.09.2022 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 28.09.2022 oma tervisliku seisundi

osas tõendite esitamiseks.

Võlgnik esitas 29.09.2022 kohtule arstitõendi väljavõtte, millest nähtub, et ta viibis vastuvõtul

29.09.2022 kuni 30.09.2022.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel

algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati

pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis

kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab,

et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus

uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevaks

ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud seitse aastat, mistõttu

otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet

ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast

(PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas 01.09.2022 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 01.09.2022

andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti

eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, XX

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta

kohustustest vabastamata.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes

täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsida. Esiteks kohus märgib, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust esitada kohtule

usaldusisiku aruandeid ja sellega koos esitatavaid tõendeid. Seitse aastat kestnud menetluse jooksul on

võlgnik aruandeid esitanud kokku vaid kahel korral. Võlgnik ei ole menetluse jooksul kordagi esitanud

oma pangakonto väljavõtteid ega ka töölepingut. Seega puudub kohtul selge ülevaade võlgniku

sissetulekutest ja väljaminekutest ning kohtul tuleb lähtuda üksnes võlgniku enda poolt avaldatust.

11.08.2020 ärakuulamisel võlgnik avaldas, et ta sissetulek on 600-700 eurot kuus. 01.09.2022 toimunud

ärakuulamisel võlgnik selgitas, et viimased kolm kuud on ta olnud töötu, enne seda töötas kaks aastat,

millest vaid aasta töötas reaalselt, sest tekkisid probleemid tervisega ja oli haiguslehel. Hiljem töötas

poole kohaga. Poole kohaga töötades on tasu väga väike. Kohus leiab, et kuigi igakuise töötasu suurus

ei sõltu üksnes võlgnikust, vaid ka tööandjast ning sellest, palju tööandja on valmis pakutava töö eest

maksma, ei saa käesolevat kohtu hinnangul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada.

Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult

tulutoova tegevusena. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, mida ta on teinud tasuvama töökoha

otsimiseks. 01.09.2022 ärakuulamisel tegi kohus selles osas võlgnikule ettepaneku tõendite esitamiseks,

mida võlgnik pidas rumalaks. Eeltoodud suhtumine ilmestab ka võlgniku suhtumist oma seaduses

ettenähtud kohustuste täitmisesse kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 mõtte

kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks

lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Kohus on seisukohal, et kui

võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö või lisatöö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud.

Lisaks eeltoodule, kuigi võlgnik avaldas kohtule, et ta ei saanud vahepeal tööd teha, sest olid

terviseprobleemid, mille tõttu oli ta haiguslehel ja peale seda töötas poole kohaga, siis kohtule viidatud

väidete tõendamiseks tõendeid esitatud ei ole. Juhul kui isikul on tõsised terviseprobleemid, siis on

võimalik taotleda töövõimetoetust. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks töövõimetoetust saanud

või selle saamist taotlenud. Võlgnik esitas 29.09.2022 kohtule arstitõendi, mille kohaselt viibis ta

vastuvõtul 29.09.2022 kuni 30.09.2022. Eeltoodu ei tõenda kohtule võlgniku haiguslehel viibimist ega

poole kohaga töötamise asjaolusid. Kohus möönab, et võlgnikul võib olla terviseprobleeme, kuid

täielikult on tõendamata, et need takistavad tal töö tegemist.

Täiendavalt kohus märgib, et võlgnik on kogu käesoleva tsiviilasja menetluse kestel teinud

võlausaldajate poolt avaldatud andmete kohaselt väljamakseid kokku 184 eurot, mida on vähe. Isegi kui

lähtuda võlgniku selgitustest, mille kohaselt oli 11.08.2020 ärakuulamisel ta sissetulek 600-700 eurot,

siis aastal 2020 oleks tulnud sellest igakuiselt võlausaldajate jaoks kõrvale panna ligikaudu 12-87 eurot.

Seda võlgnik aga ei teinud ega ole kohtule ka asjakohaselt põhjendanud, mis takistas võlausaldajate

jaoks raha kõrvale panemist. Kohtule teadaolevatel andmetel ei ole võlgnikul ka ülalpeetavaid.

Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt

VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole

järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel

või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust

võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on

PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on

Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab

olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud

kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise

vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest

tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et XX ei ole andnud endast parimat

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades

sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate

nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult

rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku XX

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema

kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile

võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd XX

ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma

kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb XX kohustustest vabastamise

menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest.

Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku XX

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt

oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate XX (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik