2-22-106128/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-106128

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi S.K. vastu võlgnevuse

ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

444,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Anni Kennedy (Julianus

Inkasso OÜ, e-post: jurist@julianus.ee )

Kostja: S.K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt S.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühing Aktiva Finants

(registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlgnevus 249 eurot ja viivis (perioodi

21.11.2019-22.04.2022 eest) 135,44 eurot, kokku 384,44 eurot.

3. Mõista kostjalt S.K. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivised alates

23.04.2022 kuni põhinõude 249 eurot täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 113,56 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta poolte menetluskulud kostja S.K. kanda.

5. Mõista kostjalt S.K.lt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 380

eurot (sh riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot).

6. Mõista kostjalt S.K.lt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja hüvitatavatelt

menetluskuludelt (380 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

2-22-106128

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 21.02.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.K. (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete

väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku.

Kostja esitas 15.03.2022 makseettepanekule vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas 29.03.2022

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks (dtl 1-16).

2. Hageja esitas 25.04.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 249 eurot ja

viiviste nõudes (dtl 21-24).

3. 03.05.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi menetlusse, määras menetleda hagi

lihtsustatud korras ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates

kohtumääruse ja hagi kättesaamisest (dtl 66-67).

4. Kostja esitas 20.05.2022 esialgse vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele vastu

(dtl 76). 01.06.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele (dtl 80-81).

5. 25.08.2022 määrusega määras kohus menetleda tsiviilasja kirjalikus menetluses, andis

pooltele soovi korral täiendavate selgituste, tõendite ja taotluste esitamiseks ning vastaspoole

esitatule vastamiseks tähtaja. Samuti määras kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade ning vastaspoole menetluskuludele vastamiseks. Kohus määras, et

juhul, kui pooled kompromissile ei jõua, teeb käesolevas tsiviilasjas lahendi avalikult teatavaks

14.10.2022 (dtl 83-86).

6. 05.09.2022 esitas hageja kostjale kompromissettepaneku (dtl 88-89). 07.09.2022 esitas

kostja täiendava seisukoha (dtl 92). Hageja esitas 16.09.2022 seisukoha kostja täiendavale

seisukohale (dtl 94-95). 29.09.2022 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 100-

102).

Hageja nõue ja asjaolud

7. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 249 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 135,44 eurot ja viivised alates 23.04.2022 kuni põhinõude

249 eurot täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Telia Eesti AS vahel 17.01.2012 sõlmitud kliendileping,

mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste

kasutamiseks. 04.08.2017 sõlmiti tähtajatu seadmete kasutusleping, mille alusel tarbis kostja

2-22-106128

interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet digiboks Arris VIP1113 ja ruuter

Inteno DG200A. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Telia Eesti AS-ile. Seoses lepingu

rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiboks Ariis VIP1113 maksumuse 24,75 eurot

ja seadme ruuter Inteno DG200A maksumuse 27 eurot. Liitumislepinguga sõlmiti 15.05.2018

telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi

teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia

Eesti AS hinnakirjale. 13.08.2018 sõlmiti tähtajaline liitumisleping seadme Huawei Y8 2018

Dual SIM ostmiseks. Komplektiga kaasnes 24-kuuline tähtajaline kohustus. Komplekti

ennetähtaegse lõppemise korral kohustub klient tasuma käsitlustasu summas 149 eurot, millega

hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seotud saadud seadme maksumus ja/või muud

saadud soodustused. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale

igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest

maksmata. Telia Eesti AS on kostjale esitanud arveid mis on tasumata kogusummas 249 eurot.

04.05.2021 loovutas Telia Eesti AS nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Koos põhinõudega nõuab hageja kostjal viivist põhinõudelt kolmekordses VÕS

§ 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue kostja vastu summas 135,44 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista viivised alates 23.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras.

8. Hageja esitas kohtule seisukoha kostja vastusele, milles tõi välja, et Telia Eesti AS ja kostja

on kõik lepingud sõlminud kirjalikult omakäeliselt allkirjastades. Lepingute allkirjastamisega

on kostja andnud kehtiva tahteavalduse ning sellest saab järeldada soovi astuda lepingulisse

suhtesse Telia Eesti AS-iga. Kostja allkirja kujutis lepingutel ning kostja esitatud seisukohal

ühtivad. Lepingute alusel oli Telia Eesti AS-il kohustus kostjale osutada televisiooni-,

interneti-, rendi- ja telekommunikatsiooniteenust ning võimalust tasuda seadme eest

osamaksetena. Telia Eesti AS täitis endale lepingute sõlmimisega võetud kohustused ning

osutas kostjale teenuseid. Kostja on täitnud lepingutega võetud kohustusi kuni 20.10.2019 ning

tasunud viidatud kuupäevani talle osutatud teenuste eest. Kostjal on tekkinud võlgnevus alates

21.11.2019. Kuna kostja on täitnud lepingutega võetud kohustusi kuni 20.10.2019 kuupäevani

on hageja jaoks põhjendamatu kostja väide, et ta pole lepinguid sõlminud. Asjaolu, et kostja

viibib xxx teenusel alates 30.06.2021 ei anna õigust keelduda lepinguliste kohustuste täitmisest.

Kostjal tekkisid võlgnevused enne 30.06.2021.

9. Juhul, kui kostja ei soovinud enam kasutada Telia Eesti AS teenuseid, oleks kostjal tulnud

leping üles öelda. Lepingu kehtivuse ajal oli kostjal vastavalt üldtingimuste punktile 6.2.5

kohustus „maksta Teliale tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekivisiitidele

(arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks.“ Arvetel nähtub ka, et kostja kasutas

Telia Eesti AS teenuseid. Arvetel kajastuvad tehtud kõned Telia mobiilivõrgus, kõnede maht

Telia võrku, kõned teenusnumbritele, kõned ja suunamised teiste Eesti operaatorite võrku.

Kostja on vaid paljasõnaliselt väitnud ega ole esitanud tõendeid, et Telia Eesti AS-st tuleneva

asjaolu tõttu ei oleks ta lepingujärgseid teenuseid kasutada saanud.

10. Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv summas 140

eurot ja esindustasu summas 720 eurot.

Kostja vastuväited

11. Kostja oma kohtule esitatud vastuses vaidles hagile vastu. Kostja märgib, et ta ei ole

isiklikult sõlminud Telia Eesti AS-iga lepingut. Kostja viibib alates 30.06.2021 Häädemeeste

Eakate kodu teenusel.

12. Kostja oma täiendava seisukoha kohaselt pole Telia Eesti AS teenuseid saanud.

2-22-106128

Kohtuotsuse põhjendused

13. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

14. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava

osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS

§ 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et

TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

15. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

16. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

17. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu kostja ja Telia Eesti AS vahel 17.01.2012

sõlmitud kliendilepingust, 04.08.2017 sõlmitud tähtajatu seadmete kasutuslepingust ja

15.05.2018 sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkuleppest tuleneva

võlgnevuse väljamõistmiseks. Asjaolu, et kostja on Telia Eesti AS-iga eelmärgitud lepingud

sõlminud tõendavad hageja poolt hagiavaldusele lisatud kostja poolt allkirjastatud 17.10.2012

kliendileping (dtl 30), 04.08.2017 seadme kasutusleping (dtl 31-32) ja 15.05.2018

telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe (dtl 36-38). Käesoleval juhul on kostja küll

väitnud, et ei ole isiklikult Telia Eesti AS-iga lepinguid sõlminud, kui ei ole oma vastuväiteid

põhistanud ega tõendanud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja poolt hagiavaldusele

lisatud tõendite ehtsust. Kohus on 25.08.2022 määruses muuhulgas selgitanud kostjale, et

TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja

taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Sama

paragrahvi lõike 4 teise lause kohaselt võib kohus määrata dokumendi võltsituse

kontrollimiseks ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. TsMS § 293 lg 1 esimese lause

kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate

asjaolude selgitamiseks. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja ja Telia Eesti AS vahel

on sõlmitud eelnimetatud lepingud.

18. 17.01.2012 sõlmitud kliendilepingu punkti 4 kohaselt ostab Elion (Telia Eesti AS) kliendile

teenuseid nende tehniliste ja sisuliste parameetrite ning tingimustega, mis on fikseeritud

2-22-106128

üldtingimustes, eeskirjades, tootetingimustes või muudes Elioni (Telia Eesti AS) poolt

kehtestatud tüüptingimustes. Vastavate tingimustega on kliendil võimalik tutvuda Elioni (Telia

Eesti AS) kodulehe www.elion.ee vahendusel. Teenuse tellimisel on klient kohustatud

eelnimetatud tingimustega tutvuma ning neid teenuse kasutamisel täitma. Klient kohustub

maksma tema poolt tarbitud teenuste ja osutatud kaupade eest tasu kooskõlas poolte vahel

sõlmitud lepingutes, hinnakirjas ja tingimustes sätestatuga. Seega võttis kostja lepingutele alla

kirjutades endale lepingutes ja nende lisadeks olevates üldtingimustes sätestatud kohustused.

19. Kohus on seisukohal, et tõendatud on, et Telia Eesti AS esitas kostjale perioodil 01.11.2019-

01.03.2020 järgmised arved:

- 31.10.2019 arve nr 11201906106114 summas 35,98 eurot, maksetähtajaga 20.11.2019 (dtl

49);

- 31.10.2019 arve nr B19100806928 summas 20,78 eurot, maksetähtajaga 20.11.2019 (dtl 48);

- 30.11.2019 arve nr 12201906613156 summas 35,98 eurot, maksetähtajaga 20.12.2019 (dtl

47);

- 30.11.2019 arve nr B19111238812 summas 20,44 eurot, maksetähtajaga 20.12.2019 (dtl 46);

- 31.12.2019 arve nr 0120200310616 summas 25,87 eurot, maksetähtajaga 20.01.2020 (dtl 45);

- 31.12.2019 arve nr B19121593524 summas 9,88 eurot, maksetähtajaga 20.01.2020 (dtl 44);

- 31.01.2020 arve nr 02202000782965 summas 39,46 eurot, maksetähtajaga 20.02.2020 (dtl

42);

- 31.01.2020 arve nr B20012085117 summas 33,61 eurot, maksetähtajaga 20.02.2020 (dtl 41);

- 29.02.2020 arve nr 3202001255947 summas 27 eurot, maksetähtajaga 20.03.2020 (dtl 40).

Kõigil arvetel on märgitud nii makseinfo, Telia Eesti AS arvelduskontode numbrid, kostja

arvete viitenumber kui ka arve alajaotus.

20. Üldtingimuste punkti 6.2.5. kohaselt on kliendil teenuste kasutamisel järgmised

kohustused: maksta Teliale tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele

(arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. Klient ei vabane arve tasumise

kohustusest, kui ta ei ole Telia väljastatud arvet kätte saanud. Klient on kohustatud teavitama

Telia kohe sellest, kui ta ei ole arvet kätte saanud.

21. Hageja selgituste kohaselt tasus kostja kuni 20.10.2019 Telia Eesti AS-le osutatud teenuste

eest, peale mida kostja enam arveid ei tasunud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on

hageja poolt tõendatud, et kostja on rikkunud arvete õigeaegse maksmise kohustust.

22. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest

võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude

sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid

kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse. Kostja ei ole

kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. Vastavalt VÕS §

8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel

tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või

seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi

nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega

tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda

2-22-106128

kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista põhivõlgnevus summas 249 eurot.

23. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivise kolmekordses VÕS §

113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

24. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile

4.10.1. järgi kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda

tähtaegselt laekumata summalt viivist tarbijalt kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras.

Seaduses sätestatud määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

25. Kostja ei ole viivise arvestamise käiku ega viivisearvestust vaidlustanud. Hinnates hageja

viivise arvestamise käiku koosmõjus viivisearvestusega on kohus seisukohal, et hageja

viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

26. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse summas 249 eurot ja viivise perioodi 21.11.2019-22.04.2022 eest

summas 135,44 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

28. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

29. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja

mõista riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja tasu 720 eurot (käibemaksuta). Kostja ei ole

hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.

30. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale

tasutud riigilõiv 140 eurot.

31. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

32. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 6 tunni

ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 720 eurot. Kohus leiab, et hageja

õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus on seisukohal, et praeguse

tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja

kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida hageja kui võlgade

2-22-106128

sissenõudmisega igapäevaselt tegelev äriühing kogu aeg kasutab samalaadsete nõuete

esitamisel. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja kohtule esitatud tõendite

kogumine ei ole olnud keeruline. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega

mahukas ja poolte vahel ei ole sisulist õiguslikku vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabi kuluks 2 tunni kulu ehk 240 eurot ilma käibemaksuta

33. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

34. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik