2-20-8640/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8640

Kohtuasi

Ferro Trade OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev

Mägi hagi X vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks

või alternatiivselt kahju hüvitamiseks ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.11.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

45 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Ferro Trade OÜ (pankrotis)

(registrikood 11898493) pankrotihaldur Kalev Mägi,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson

Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.11.2021 otsus ning teha uus otsus, millega jätta

hageja nõue Ferro Trade OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud sõiduki kohustus-

ja käsutustehingu kehtetuks tunnistamiseks ja kostja kohustamiseks sõiduki

omandi üleandmiseks rahuldamata. Samuti jätta rahuldamata hageja nõuded

kohustada kostjat andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki osas

muudatuste tegemiseks ning asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek

kohtuotsusega.

2. Saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks hageja alternatiivse nõude osas,

milles hageja palus tunnistada kehtetuks Ferro Trade OÜ (pankrotis) ja kostja

vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkulepe, millega Ferro Trade OÜ

(pankrotis) loovutas kostjale liisingulepingust nr 01188717L tulenevad õigused ja

kohustused sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood

2-20-8640

XXXXXXXXXXXXXXXXXX) omandamiseks liisinguandjalt Swedbank Liising

Aktsiaselts. Samuti alternatiivse nõude osas, milles hageja palus kohustada kostjat

andma tahteavaldus sõiduki omandi üleandmiseks võlgnikule, kohustada kostjat

andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki osas muudatuste tegemiseks

ning asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Ferro Trade OÜ (pankrotis) (edaspidi ka võlgnik) pankrotihaldur Kalev Mägi esitas

12.06.2020 Harju Maakohtule hagi X vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt

kahju hüvitamiseks.

2. Hageja palus hagiavalduses tunnistada kehtetuks Ferro Trade OÜ (pankrotis) ja kostja vahel

30.09.2019 sõlmitud sõiduki käsutustehing, kohustada kostjat andma tahteavaldust sõiduki

Land

Rover

Range

Rover

Sport

(reg

märk

XXXXXX,

VIN-kood

XXXXXXXXXXXXXXXXXX) omandi üleandmiseks Ferro Trade OÜ-le (pankrotis) ja

asendada tahteavaldus kohtuotsusega. Alternatiivselt palub hageja sõiduki väljaandmise

võimatuse korral mõista kostjalt välja Ferro Trade OÜ (pankrotis) kasuks 37 500 eurot koos

seadusjärgse viivisega alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

Hageja esitas 29.09.2020 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt hageja palub:

-

Tunnistada kehtetuks Ferro Trade OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud sõiduki Land

Rover

Range

Rover

Sport

(reg

märk

XXXXXX,

VIN-kood

XXXXXXXXXXXXXXXXXX) kohustus- ja käsutustehing, millega läks üle sõiduki

Land

Rover

Range

Rover

Sport

(reg

märk

XXXXXX,

VIN-kood

XXXXXXXXXXXXXXXXXX) omand kostjale;

-

Kohustada kostjat andma tahteavaldus sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg

märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) omandi üleandmiseks

Ferro Trade OÜ-le (pankrotis);

-

Kohustada kostjat andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki Land Rover

Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX)

osas järgmiste muudatuste tegemiseks: kustutada X omanikukanne sõiduki Land Rover

2-20-8640

Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX)

kohta; kanda registrisse sama sõiduki omanikuna Ferro Trade OÜ (pankrotis).

-

asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega.

Alternatiivselt palub hageja:

-

Tunnistada kehtetuks Ferro Trade OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud nõudeõiguse

loovutamise kokkulepe, millega Ferro Trade OÜ (pankrotis) loovutas kostjale

liisingulepingust nr 01188717L tulenevad õigused ja kohustused sõiduki Land Rover

Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX)

omandamiseks liisinguandjalt Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248);

-

Kohustada kostjat andma tahteavaldust sõiduki Land Rover Range Rover Sport (reg

märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) omandi üleandmiseks

Ferro Trade OÜ-le (pankrotis);

-

Kohustada kostjat andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki Land Rover

Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX)

osas järgmiste muudatuste tegemiseks: kustutada X omanikukanne sõiduki Land Rover

Range Rover Sport (reg märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX)

kohta; kanda registrisse sama sõiduki omanikuna Ferro Trade OÜ (pankrotis).

-

asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega.

3. 12.02.2020 võeti Harju Maakohtu menetlusse võlausaldaja AS-i Espak pankrotiavaldus ja

algatati võlgniku suhtes pankrotimenetlus tsiviilasjas nr 2-20-1061. 16.03.2020 tunnustas

võlgnik võlausaldaja põhinõuet summas 517 757,19 eurot. 28.05.2020 kuulutas Harju

Maakohus välja võlgniku pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Kalev Mägi.

4. 16.04.2015 võttis võlgnik Swedbank Liising AS-ilt (edaspidi ka liisinguandja) liisingusse

sõiduki Land Rover Range Rover Sport (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX, edaspidi

ka sõiduk) maksumusega 88 110,00 eurot (sh käibemaks 14 685 eurot) (edaspidi ka

liisinguleping). Liisingulepingu tähtajaks (s.o 30.05.2020) oli sõiduki jääkväärtuseks 14 685

eurot (käibemaksuta). Võlgnik täitis liisingulepingut korrektselt ja tal oli õigus sõiduk

liisinguandjalt jääkväärtusega välja osta.

5. 30.09.2019 teavitas võlgniku seaduslik esindaja GK liisinguandjat soovist liisinguleping

ennetähtaegselt lõpetada ja tasuda allesjäänud maksed ning väljaostu vahe koheselt. Võlgnik

kinnitas, et liisinguvara ostab liisinguandjalt välja kostja, hinnaga 7500 eurot (käibemaksuta).

Selleks ajaks oli võlgnik tasunud liisinguandjale kokku ca 64 155,88 eurot. 01.10.2019 tasus

võlgnik liisinguandja arve summas 14 954,12 eurot. 02.10.2019 tasus kostja liisinguandja arve

summas 9000 eurot (sh käibemaks 1500 eurot). Kostja ei tasunud võlgnikule sõiduki eest mingit

täiendavat tasu. 03.10.2019 vormistati kostja sõiduki omanikuks. Kostja on tänaseni sõiduki

omanik.

6. Kostja on GK poeg ja töötanud võlgniku juures ca kaks aastat (04.11.2019 lõpetas võlgnik

kostjaga töösuhte). Liisinguandja täitis võlgniku korraldust anda sõiduki omandiõigus üle

kostjale. Võlgnikul tekkis sõiduki käsutamise õigus pärast liisinguandja poolt esitatud arvete

tasumist ehk sisuliselt oli võlgnik pärast arvete tasumist sõiduki nö “faktiline omanik” kelle

korraldusel tehti sõiduki omaniku vahetus võlgniku lähikondsele, kostjale.

7. Tegelikkuses pole kostja oma rahalistest vahenditest liisinguandja poolt edastatud arvet

summas 9000 eurot tasunud. Sõiduki eest tasuti võlgniku rahalistest vahenditest. Asjaolu, et

2-20-8640

kostja kui võlgniku lähikondne tasub sõiduki eest panga ülekandega 9000 eurot ja sularahas ca

15 000 eurot, ei ole eluliselt usutav. Hageja hinnangul võib sularaha sissemakse dokument olla

võltsitud. Kostjal ei olnud rahalisi vahendeid sellise makse tegemiseks. Kostja töötasu võlgniku

juures töötades oli 600 eurot kuus.

8. Antud juhul ei oma tähtsust sõidukiga seotud kulud, vaid tehingu väärtus sõiduki

võõrandamisel kostjale. Sõiduki turuhind seisuga 30.09.2019 võis olla 45 000 eurot.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Hageja on esitanud tagasivõitmise hagi vara suhtes, mis ei ole võlgnikule kunagi kuulunud.

Hagi on esitatud kostja suhtes, kellega võlgnik ei ole kõnealuse sõidukiga mitte ühtegi

käsutustehingut teinud. Kostja omandas sõiduki Swedbank Liising AS-ilt, mitte võlgnikult.

Isegi juhul kui hageja poolt 30.09.2019 tehtud avaldus liisinguandjale liisinglepingu

lõpetamiseks kehtetuks tunnistatakse, ei saa kostjal tekkida võlgnikule sõiduki tagastamise

kohustust pankrotiseaduse (PankrS) § 119 kohaselt. Kostja ei ole 30.09.2020 tahteavalduse

adressaat ega teine pool. Seega ei saaks kostjal tekkida ka mistahes kohustust sõiduki

tagastamiseks.

11. Hageja on oma 29.09.2020 menetlusdokumendiga hagi lubamatult muutnud. Kostja ei anna

hagi muutmiseks oma nõusolekut. Hageja väited sellest, justkui andis võlgnik liisinguandjale

korralduse sõiduki omandi üleandmiseks ja et oli pärast liisingu poolt arvete tasumist sõiduki

faktiline omanik – on vastuolulised ja vastuolus hageja enda esitatud tõenditega. 30.09.2020

tahteavalduses on GK viidanud võlgniku soovile liisinguleping lõpetada (üles öelda). E-kirjas

puudub mistahes korraldus liisingufirmale, vaid on formaalne teavitus sellest, et liisingvara

ostab välja kostja, kes edastab selle kohta omapoolse sooviavalduse. Hageja väide, et võlgnik

sai sõiduki faktiliseks omanikuks, on aga üldse tõendamata.

12. Kostjale on arusaamatu hageja seisukoht sõiduki turuhinna osas, mis hageja hinnangul on

45 000 eurot. Hageja ei ole sõnagagi sellise turuhinna olemasolu põhistanud, rääkimata selle

tõendamisest. Kostjale on arusaamatu, kuidas oleks hageja varalise olukorra paremus sõiduki

väljaostmisel liisingufirmalt võrdne sõiduki turuväärtusega, kuivõrd sõiduki väljaostmiseks

tuleb teha kulutusi ning arusaamatu on käibemaksuta arvestus. Hageja enda poolt kohtule

esitatud liisingulepingu esilehelt nähtub see, et sõiduki jääkväärtus ilma käibemaksuta oli 14

685 eurot. Võlausaldajate huvide kahjustamise seisukohalt ei oma käesoleval juhul sõiduki

maksumus ja turuhind üldse mingit tähendust, kuivõrd sõiduki näol ei olnud tegemist võlgniku

varaga, vaid varaga, mida võlgnik tasu eest kasutas. Võlgnik oleks pidanud juhul kui sõidukit

ei oleks liisinguandjalt välja ostnud kostja, kandma kulutusi sõiduki kindlustamisele ja liisingu

osamaksetele mitte vähem kui 7729,61 euro suuruses summas, mille võrra oleks võlgniku vara

vähenenud. Koos väljaostusummaga oleks tulnud selle sõiduki omandamiseks liisinguandjalt

teha kulutusi 25 351,61 eurot.

13. Kostja ei nõustu, et maksejõuetuse olukorras ja olukorras, milles võlgnikul oli AS-i Espaki

eest maksetähtaja ületanud arveid 169 655,86 euro ulatuses, oleks võlgniku võlausaldajate

huvides olnud ennetähtaegselt ja võlgniku omavahendite arvelt liisinglepingust tulenevate

kohustuste täitmine.

14. Kostja on lisaks liisinguandjale tasutud 9000 eurole tasunud 02.10.2019 võlgniku soovil

viimase kassasse ka 14 954,12 eurot. Nimetatud summa vastab Swedbank Liising AS arvel nr

2-20-8640

8707721833 kajastatud summale. Kostja sai võlgniku juures töötades 2018. a ja 2019. a töötasu

kokku 10 935 eurot. Lisaks teenis kostja 2018. a ja 2019. a suvel lisaraha Ameerika

Ühendriikides raamatuid müües. Müügitulu oli kokku 46 177 USA dollarit (ca 42 267 eurot).

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Harju Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks võlgniku ja kostja vahel sõlmitud

sõiduki

Land

Rover

Range

Rover

Sport

(reg

märk

XXXXXX,

VIN-kood

XXXXXXXXXXXXXXXXXX) kohustus- ja käsutustehingu, millega läks üle sõiduki omand

kostjale. Samuti kohustas maakohus kostjat andma tahteavalduse sõiduki omandi üleandmiseks

võlgnikule. Lisaks kohustas maakohus kostjat andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris

sõiduki osas järgmiste muudatuste tegemiseks: kustutada kostja omanikukanne sõiduki kohta;

kanda registrisse sama sõiduki omanikuna võlgnik. Kostja tahteavalduse ja nõusoleku asendas

maakohus kohtuotsusega ning jättis menetluskulud kostja kanda.

16. Pooled ei vaidle selle üle, et 16.04.2015 võttis võlgnik Swedbank Liising AS-ilt liisingusse

sõiduki Land Rover Range Rover Sport (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX)

maksumusega 88 110,00 eurot (sh käibemaks 14 685 eurot), liisingulepingu tähtajaks (s.o

30.05.2020) oli sõiduki jääkväärtuseks 14 685 eurot (käibemaksuta) ning võlgnikul oli õigus

sõiduk liisinguandjalt jääkväärtusega välja osta. Vaidlust pole ka selle üle, et 30.09.2019

teavitas võlgniku seaduslik esindaja GK liisinguandjat soovist liisinguleping ennetähtaegselt

lõpetada ja tasuda allesjäänud maksed ning väljaostu vahe koheselt. Selles teates kinnitas

võlgnik, et liisinguvara ostab liisinguandjalt välja kostja, hinnaga 7500 eurot (käibemaksuta).

Selleks ajaks oli võlgnik tasunud liisinguvõtjale kokku ca 64 155,88 eurot. 28.05.2020 kuulutas

Harju Maakohus välja võlgniku pankroti.

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas võlgniku ja kostja vahelise tehingu näol, millega läks üle

sõiduki omand kostjale, on tegemist tagasivõidetava tehinguga ning kas tehinguga on

kahjustatud võlausaldajate huve kuna vara müüdi alla selle tegeliku väärtuse (turuväärtuse).

18. Maakohtu hinnangul on võlgniku ja kostja vahel sõlmitud käsutus- ja kohustustehingu,

millega läks üle sõiduki omand kostjale, näol tegemist võlgniku tehtud tehinguga, mis on

tagasivõidetav PankS sätete alusel. Liisingulepingu punkti 8.1 järgi on liisinguvõtjal ehk

võlgnikul (mitte kolmandal isikul) olnud võimalus tingimuste täitmisel lepinguese (sõiduk)

omandada ning lähtuvalt liisingulepingu punktist 8.2 oli liisinguvõtja ehk võlgniku kohustus

pärast liisingueseme omandi üleminekut liisinguvõtjale registreerida liisinguese liiklusregistris

liisinguandja Swedbank Liising AS-i nimelt liisinguvõtja ehk võlgniku või kolmanda isiku –

käesoleval juhul kostja – nimele. Liisingulepingu punktis 8 ei sätestata täiendavaid

liisingueseme omandamise õigusi. Maakohus asus seisukohale, et 30.09.2019 teate läbi

realiseeris liisinguvõtja ehk võlgnik liisingulepingu punktides 8.1 ja 8.2 talle antud õigusi ning

läbi liisingu osamaksete ja intressi ning liisingueseme jääkväärtuse ja käibemaksu tasumist,

omandas võlgnik liisingulepingus toodud liisingueseme.

19. Kostja ei ole menetluses välja toonud ega tõendanud, millisel alternatiivsel alusel on kostja

liisinguandjale tasunud 9000 eurot ning võlgnikule 14 954,12 eurot, mis vastavad liisinguandja

poolt liisingueseme väljaostmiseks esitatud arvetele, kui võlgniku ja kostja vahel puuduks

kokkulepe nimetatud tingimustel sõiduki omandamiseks.

20. Täidetud on PankrS § 111 lg 1 p 1 nimetatud eeldus, kuna võlgniku ja kostja vahel

30.09.2019 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist ehk 12.02.2020.

2-20-8640

21. Käesolevas asjas on täidetud kinkelepingu tagasivõitmise eeldused. Ekspertiisiaktist

lähtuvalt oli hinnatava sõiduki turuväärtus seisuga 03.10.2019 orienteeruvalt 42 500 eurot (hind

sisaldab 20% käibemaksu). Eeltoodust lähtudes ka juhul, kui jaatada kostja poolt oma isiklike

rahaliste vahendite arvel sõiduki eest tasumist kokku summas 23 954,12 eurot, on tegemist

sõiduki võõrandamisega oluliselt alla selle turuväärtuse. Kohus luges tõendatuks kostja poolt

Swedbank Liising AS-ile makse tegemist 02.10.2019 summas 9000 eurot, hindamata seejuures

milliste vahendite arvelt makse teostati. Kostja on esitanud kassa sissetulekuorderi nr 03/0210

koopia tõendamaks kostja poolt võlgnikule sularahas arve nr 8707721833 tasumist

02.10.2019.a summas 14 954,12 eurot. Kostja ei ole tõendanud 2018-2019. a Ameerika

Ühendriikides teenitud tulu, kuivõrd aastaraamatud ei tõenda kostjale makstud tasu suurust.

Samuti ei ole tõendatud tasu sularahas maksmine. Maakohus asus seisukohale, et tõendatud on

kostja töötasu võlgniku juures perioodil mai 2018 kuni november 2019 kokku summas

12 885,21, millest 02.10.2019 kuupäevaks oli kostjale välja makstud töötasuna Maksu- ja

Tolliameti andmetel kokku 11 021,78 eurot. Seega ei ole tõendatud kostjal piisavate rahaliste

vahendite olemasolu, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et kostja tegi võlgnikule

sularahas sissemakse 02.10.2019 summas 14 954,12 eurot.

22. Võlgniku ja kostja vahelise tehinguga kahjustati teadlikult võlausaldajate huve, kuivõrd

vara realiseeriti küll kiirelt, kuid oluliselt alla vara turuväärtuse. Võttes arvesse võlgniku

maksejõuetuse kujunemise aega ning sõiduki kostjale võõrandamise aega, on kohtu hinnangul

tõendatud võlausaldajate teadlik kahjustamine. Kuna vara võõrandati lähikondsele, saab

eeldada, et võlgniku lähikondne teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate

huve (PankrS § 110 lg 3).

Apellatsioonkaebus

23. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes vaidlustatud otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul rajaneb kohtuotsus materiaalõiguse ebaõigel

kohaldamisel ja menetlusnormide olulisel rikkumisel.

24. Maakohus on eiranud samaaegselt nii kohtuotsuse põhjendamiskohustust ja tõendite

igakülgse hindamise kohustust ning kohustust mitte hinnata esile toodud asjaolusid erinevalt

mõlemast poolest, mis on viinud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni.

25. Esiteks on maakohus ilmselgelt pealiskaudselt hinnanud tõendina võlgniku ja liisingfirma

vahel sõlmitud liisingulepingut ilma seda õiguslikult kvalifitseerimata, jättes täielikult

tähelepanuta selle, et tegemist ei ole ei järelmaksuga müügilepinguga ega ka

kapitalirendilepinguga, milles tulnuks võlgnikule kohustus liisinglepingu ese (käesoleval juhul

vaidlusalune sõiduk) lepingu lõpptähtajaks omandada. Maakohtu viidatud liisingulepingu

punkt 8.1 käsitleb liisingueseme omandamise õigust selgesõnaliselt alles pärast liisingulepingu

tähtaja lõppemist. Liisingulepingu tähtaeg saabus alles 30.04.2020. Võlgnik teatas lepingu

lõpetamise soovist aga 30.09.2019, soovides lepingu lõpetada alates 01.10.2019, ehk pool aastat

enne lepingu tähtaega. Seega ei saanud võlgnik kõnealuse avaldusega realiseerida lepingu

punktist 8.1 tulenevat õigust, kuivõrd selline õigus kehtis sõiduki omandamisele liisingulepingu

(milleks käesoleval juhul oli kasutusrendileping) tähtaja möödudes.

26. Teiseks on maakohus tuginenud menetluses arutamata asjaoluna liisingulepingu punkti 8.2

osas võlgniku kui liisinguvõtja kohustusele sõiduk liiklusregistris registreerida, millest võib aru

saada nii, et maakohus leidis, et sõiduki omanikukande muudatuse teostas võlgnik. Menetluses

ei ole sõiduki registreerija isikut arutatud ja hageja ei ole tuginenud ka sellele, et võlgnik oleks

mistahes liiklusregistri kande algatanud.

2-20-8640

27. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas on maakohus jõudnud järelduseni, et 30.09.2020

võlgniku juhatuse liikme avalduses pidas võlgniku seadusjärgne esindaja silmas seda, et sõiduki

soovib omandada hoopis võlgnik ise ja seejärel müüa selle kostjale. On ilmne, et avalduses,

milles soovitakse selgesõnaliselt sõlmitud kasutusrendileping lõpetada ja teavitatakse ka

sõiduki omandajast, kes tasub sõiduki väljaostumakse, ei saa avaldaja silmas pidada seda, et ta

soovib sõidukit ise omandada. Viimasel juhul oleks võlgnik teinud avalduse sõiduki

omandamiseks ning alles siis tegelenud sõiduki võõrandamisega kostjale. Asjaõigusseaduse

(AÕS) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja

valduse üle omandajale. Asjas ei ole kogutud ja sel põhjusel ei nähtu maakohtu otsusest ka mitte

ainsatki tõendit, millest võiks järeldada, et võlgnik oleks liisingufirmaga sõlminud kokkuleppe,

millega võlgnik oleks endale saanud sõiduki omandi. Võlgniku juhatuse liikme 30.09.2019

avaldusest ei nähtu võlgniku tahet saada endale sõiduki omandit või tasuda sõiduki ostuhinda.

28. Olukorras,

milles

võlgniku

tahe

oli

suunatud

liisinglepingu

ennetähtaegsele

kokkuleppelisele lõpetamisele ja sõiduki omandamisele kostja poolt viisil, et rahuldatud saaks

kõik liisingulepingust tulenevad liisinguandja nõuded, puudus igasugune vajadus

liisingulepingu eseme müümiseks kooskõlas liisingulepingu punkti 10 alapunktidega

liisinguandja poolt. Kumbki pooltest sellele lepingu punktile ei tuginenud ning ei väitnud, et

sõiduk oleks müüdud kooskõlas või vastuolus liisingulepingu punkti 10 alapunktidega.

29. Tehingu tagasivõidetavuse hindamise puhul on möödapääsmatu arvestada PankrS § 119 lg

1, mille kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool

kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu. Tagastada, ehk tagasi anda saab

midagi sellist, mis on pankrotivõlgnikuks olevalt isikult saadud. Käesoleval juhul ei ole hageja

võlgniku poolt sõiduki omandamist ja selle omandiõiguse saamist mitte ühegi tõendiga

tõendanud. Kostja hinnangul ei ole PankrS § 119 lg 1 alusel võimalik esitada vallasasja

omandiõiguse tagastamise nõuet olukorras, milles selle asja omand ei ole pankrotivõlgnikule

kunagi kuulunudki ja vara suhtes, mille osas oli võlgnik üksnes selle kasutaja. Tõendeid

nõuetekohaselt hinnates ja materiaalõigust õigesti kohaldades pidanuks maakohus jõudma

järeldusele, et võlgnik ei ole kostjaga teinud ühtegi tehingut, millega kostja oleks võlgnikult

omandanud sõiduki omandi, mille olemasolu võlgnikul ei ole hageja tõendanudki.

30. Isegi kui hageja oleks kirjeldanud tehingut, mis oleks tagasivõidetav, ei olnud tegemist

kinkelepingu ega kinkelaadse tehinguga. Maakohus on jätnud arvestamata hageja kohustuse

tõendada oma faktiväidet kostjal sõiduki eest tasumiseks rahaliste vahendite puudumisest ning

jätnud seejuures analüüsimata kostja esitatud tõendid tema sissetulekutest Ameerika

Ühendriikides Southwestern Advantage Company müügiesindajana ja ka kostja vennalt –

Aleks Kohalt saadud rahasummade osas. Aastaraamatutest nähtus kostja 2018 ja 2019 aasta

suvine teenistus kogusummas 42 267 eurot ja maksekorraldustelt nähtus 12 798 euro saamine

ka Aleks Kohalt. Aleks Kohalt saadud makselt nähtuvaid rahasummasid ei ole maakohus üldse

käsitlenud.

31. Kostja ei ole saanud võlgnikult sooritust sõiduki omandi näol. Kostja sai sõiduki omandi

liisingufirmalt. Seega ei ole PankrS § 111 kohaldamine sõiduki omandamistehingu

tagasivõitmiseks kuidagi õiguslikult võimalik.

32. Isegi kui eksisteeriks tehing, mida tagasi võita ja isegi kui sellel tehingul oleks kinkeline

iseloom, ei ole sellega kahjustatud võlgniku võlausaldajate huve. Maakohus on tuvastanud

ekslikult, et tehingu toimumise, mh kostja poolt liisingfirmale 9000 euro tasumise tulemusena

vähenes võlgniku vara sõiduki turuhinna, s.o. 42 500 euro võrra. Vaidlusalune sõiduk ei ole

kunagi olnud võlgniku vara, vaid liisingfirma vara, mida võlgnik üksnes kasutas. Võlgniku vara

2-20-8640

suurenes 14 954,12 võrra kostjalt saadud sularaha näol ning 9000 euro võrra, mille tasus kostja

otse liisingfirmale ja mille arvelt vähenesid ka liisingulepingust tulenevad võlgniku kohustused

ja tasuti ka sõiduki väljaostumakse.

33. Maakohus on kohtuotsuse põhjendamiskohustust eirates jätnud tähelepanuta kostja väited

ja neid väiteid kinnitavad tõendid, mille kohaselt hageja poolt soovitud tagasivõidetava tehingu

tegemata jätmise korral ei oleks võlgnikul seoses tema arveldusarvete arestimisega hagi

tagamise korras olnud üldse võimalik liisinglepingut edasi täita. Vähem kui kaks kuud pärast

vaidlusalust tehingut ei olnud võlgnikul võimalust oma arveldusarvetelt mitte ainsatki

ülekannet teha. Liisinglepingu järgsete maksete ja sõiduki kindlustuskohustuse mittetäitmine

oleks viinud liisingulepingu ülesütlemiseni, mille tõttu oleks võlgnikule jäänud üksnes

liisingulepingust tulenevad ülesütlemiseni täitmata jäänud kohustused. Alates 27.11.2019 ei ole

võlgniku konto jääk kuni 28. maini 2020 kunagi ületanud 30 000 eurot. Seega puudusid

võlgnikul arestimata rahalised vahendid, mille alusel oma rahalisi kohustusi (mh ka

liisingufirma ees) täita.

34. Võlgnik oleks pidanud kuni liisingulepingu lõpptähtajani selle lõpuni teenindamiseks

tasuma liisingulepingust tulenevate kasutusmaksete kui ka sõiduki kindlustuskohustuse katteks

7 729,61 euro suuruse summa ja sõiduki väljaostmise soovi korral 25 351,61 euro suuruse

summa. Neid faktiväiteid maakohus otsuses ei käsitlenud. Turuhinna, summas 42 000 eurot,

saamiseks tulnuks võlgnikul (kes maakohtu enda tuvastatud asjaoludel oli juba maksejõuetu)

teha võlausaldajatele tasumise asemel esmalt 25 351,61 euro ulatuses kulutusi luksusõiduki

väljaostmiseks ning tegelda seejärel 4-10 kuud sõiduki müügiga, et selline turuhind kätte saada,

olles samal ajal võlgu võlausaldajatelele, kellele võla tasumisest sõltus ettevõtte tegevuse

jätkumine.

Vastustaja seisukoht

35. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude võlgniku ja kostja

vahel sõlmitud sõiduki kohustus- ja käsutustehingu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat andma tahteavaldus sõiduki

omandi üleandmiseks võlgnikule ning andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki

osas muudatuste tegemiseks ja asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega. Hageja

alternatiivse nõude lahendamiseks tuleb asi TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel saata tagasi maakohtule

menetlemiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

37. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas hageja esmase nõude lahendamisel tõendeid

ebaõigesti ja jõudis selle tõttu ebaõigele järeldusele, et võlgniku ja kostja vahel oli sõlmitud

kohustus- ja käsutustehing, millega läks sõiduki omand üle kostjale. Selle tõttu ei saanuks

maakohus rahuldada hageja esmast nõuet. Samas on hageja esitanud ka alternatiivse nõude -

tunnistada kehtetuks võlgniku ja kostja vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkulepe,

millega võlgnik loovutas kostjale liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused sõiduki

omandamiseks liisinguandjalt. Maakohus ei ole hageja alternatiivset nõuet lahendanud, olles

seejuures jätnud täitmata selle nõude puhul TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded.

2-20-8640

Ringkonnakohus ei saa ise maakohtu menetluslikke rikkumisi kõrvaldada ja tsiviilasi tuleb

hageja alternatiivse nõude osas saata maakohtule lahendamiseks.

38. Pooled ei vaidle selle üle, et 16.04.2015 sõlmis võlgnik liisinguandjaga liisingulepingu

sõiduki Land Rover Range Rover Sport (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) osas

tähtajaga 30.05.2020. Pooled ei vaidle, et tegemist oli kasutusrendilepinguga ja 30.09.2019

teavitas võlgnik liisinguandjat soovist liisinguleping ennetähtaegselt lõpetada ning tasuda

allesjäänud maksed ning väljaostu vahe koheselt. Liisingulepingu p 8.1 esimese lause kohaselt

on liisingulepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise korral ning liisingu

osamaksete ja intressi täielikul tasumisel liisinguvõtjal pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist

õigus liisinguese omandada, tasudes liisinguandjale liisingulepingu esilehel märgitud

liisingueseme jääkväärtuse ning käibemaksu vastavalt kehtivatele õigusaktidele (I kd tl 7-8).

Ringkonnakohtu hinnangul ei välista nimetatud lepingu säte liisinguvõtja õigust omandada

liisinguese ka juhul, kui liisinguleping lõpetatakse ennetähtaegselt, tasudes liisinguandjale

liisingu osamaksed ja intressi. Käesoleval juhul on võlgnik saatnud liisinguandjale 30.09.2020

järgmise sisuga avalduse: „Soovime lõpetatda liisinlepingu nr 01188717L alates 01.10.2019 ja

tasuda allesjäänud maksed ja väljaostu vahe koheselt. Kolmas pool, X, ik XXXXXXXXXXX

ostab liisingvara välja pangalt hinnaga 7500 eur + km. Sellekohase sooviavalduse saadab X

eraldi liising@swedbank.ee. Väljaostu arve palume saata YYY. Ferro Trade palub saata arve

allesjäänud maksete ja väljaostu vahe kohta aadressile ferro@ferro.fi.“ (I kd tl 12). Maakohus

asus seisukohale, et 30.09.2019 teate läbi realiseeris liisinguvõtja ehk võlgnik liisingulepingu

punktides 8.1 ja 8.2 talle antud õigusi ning läbi liisingu osamaksete ja intressi ning

liisingueseme jääkväärtuse ja käibemaksu tasumist, omandas võlgnik liisingulepingus toodud

liisingueseme. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda liisinguandjale 30.09.2020 saadetud

avaldus koosmõjus liisingulepingu punktiga 8.1 sellist järeldust teha. Tegemist ei olnud antud

juhul kapitalirendilepinguga, vaid kasutusrendilepinguga, mistõttu liisingulepingu p 8.1 nägi

ette üksnes liisinguvõtja õiguse liisinguese omandada, mitte selle automaatse omandamise

pärast osamaksete tasumist. Seega ei saanud võlgnikul koheselt pärast liisingulepingu järgsete

osamaksete ja intressi tasumist sõiduki omandiõigust tekkida. Hageja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et liisinguandja oleks võlgnikule sõiduki omandiõiguse üle andnud. 30.09.2020

avalduses on võlgnik teatanud, et sõiduki ostab liisinguandjalt välja kostja. Vaidlust ei ole

selles, et liisingulepingu järgsed maksed tasuti, mistõttu sai liisingulepingu järgsete osamaksete

tasumise ja võlgniku avalduse alusel sõiduki omandiõigus üle minna liisinguandjalt kostjale,

mitte liisinguandjalt võlgnikule.

39. Hageja esitas oma esmase nõudena nõude tunnistada kehtetuks võlgniku ja kostja vahel

sõlmitud sõiduki kohustus- ja käsutustehing, millega läks sõiduki omand üle kostjale. PankrS §

109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110–114 sätestatud

alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti

väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Kuna käesolevas asjas tuvastatud

asjaoludel ei tekkinud võlgnikul sõiduki omandiõigust, ei saanud võlgnik seda ka käsutada,

mistõttu on maakohus ebaõigesti kohaldanud PankrS § 109 lõiget 1 ja hageja esmase nõude

rahuldanud. Maakohtu otsus kuulub eelnevast tulenevalt tervikuna tühistamisele ja hageja

esmane nõue rahuldamata jätmisele.

40. Hageja esitas 29.09.2020 ka alternatiivse nõude järgmise sisuga: tunnistada kehtetuks

võlgniku ja kostja vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkulepe, millega võlgnik

loovutas kostjale liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused sõiduki omandamiseks

liisinguandjalt; kohustada kostjat andma tahteavaldust sõiduki omandi üleandmiseks

võlgnikule; kohustada kostjat andma nõusolek Maanteeameti liiklusregistris sõiduki osas

muudatuste tegemiseks ning asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega.

2-20-8640

Liisingulepingu p 8.1 nägi ette liisinguvõtja õiguse liisinguese omandada osamaksete ja intressi

tasumise järgselt. Seega juhul kui liisinguvõtja tasub liisinguandjale liisingulepingujärgsed

maksed, tekib liisinguandjal liisinguandja vastu nõudeõigus liisingueseme omandiõiguse

saamiseks. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei kasutanud liisinguvõtja talle

lepingust tulenevat nõudeõigust sõiduki omandiõiguse saamiseks, vaid teatas liisinguandjale,

et sõiduki ostab välja kolmas isik (kostja). Selliselt peab ringkonnakohus võimalikuks käsitlust,

et liisinguvõtja (võlgnik) on talle kuuluvat nõudeõigust sõiduki omandi saamiseks käsutanud,

loovutades sõiduki omandi nõudeõiguse kostjale. Ringkonnakohtu hinnangul saab PankrS §

109 mõttes tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada ka tehinguid, millega vara pole välja

läinud võlgniku omandist, vaid võlgnik on käsutanud talle kuuluvat õigust omand varale saada

(vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-19-16598 ja 30.04.2021

otsust

tsiviilasjas

nr

2-19-16601).

Ehkki

viidatud

lahendites

oli

tegemist

kapitalirendilepingutega,

leiab

ringkonnakohus,

et

see

seisukoht

laieneb

ka

kasutusrendilepingutele. Eeltoodust tulenevalt on hagejal võimalik esitada nõue võlgniku ja

kostja vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks.

41. Hageja on alternatiivse nõudena koos nõudeõiguse loovutamise kokkuleppe kehtetuks

tunnistamise nõudega esitanud ka nõude kohustada kostjat andma tahteavaldus sõiduki omandi

üleandmiseks võlgnikule. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et selline nõue ei ole õiguslikult

võimalik. PankrS § 119 lg 1 sätestab, et juhul kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras

kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade

ja muu kasuga. Olukorras, kus kohus tunnistaks kehtetuks võlgniku ja kostja vahel sõlmitud

nõudeõiguse loovutamise kokkuleppe, saaks PankrS § 119 lõikes 1 sätestatud tagajärjena

kaasneda üksnes sõiduki omandi nõudeõiguse pankrotivarasse tagastamine, mitte sõiduki

omandi tagastamine. Seega saanuks hageja esitada kostja vastu nõude kohustada kostjat andma

tahteavaldus sõiduki omandi nõudeõiguse üleandmiseks võlgnikule.

42. Tulenevalt dispositiivsuse põhimõttest otsustab hagilises menetluses üksnes hageja, kelle

vastu ta soovib nõude esitada. Ringkonnakohtu hinnangul on tuvastatud asjaoludel sõiduki

omandi kostjale üle andnud liisinguandja. Seega oli kostja ja liisinguandja vahel sõiduki

omandiõiguse käsutustehing. Hageja ei ole käesolevas asjas liisinguandja vastu esitanud hagi

tunnistamaks kehtetuks sõiduki omandiõiguse üleandmise kokkulepet liisinguandja ja kostja

vahel. Seega ei ole olemasolevate haginõuetega hagejal võimalik käesolevas asjas saavutada

olukorda, kus sõiduki omand tagastakse võlgniku vara hulka.

43. TsMS § 392 lg 4 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses ka hagi menetlusse võtmise

õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Kohtu selgitamiskohustuse täitmisega seotud esmane

ülesanne on teha kindlaks, mida hageja soovib hagiavaldusega saavutada. Hageja poolt

avaldatu kohaselt on hageja sooviks saada vaidlusaluse sõiduki omand tagasi võlgnikule.

TsMS § 392 lg 1 p 1 ei sätesta kohtule kohustust selgitada hagejale hagi eseme muutmise

vajadust, st seda, millise nõude esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud

eesmärki (vt Riigikohtu 10.06.2009 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-66-09, p 11), kuid olukorras,

kus hageja alternatiivne nõue võimaldaks tagasivõitmise eelduste täitmise korral võlgnikul

tagasi saada üksnes sõiduki omandi nõudeõiguse, pidanuks maakohus hagejale selgitama, et

sõiduki omandi saamist hageja nõue ei võimalda. Kuna hageja esitas 29.09.2020 puudustega

nõude, pidanuks maakohus hageja tähelepanu sellele juhtima ja andma TsMS § 3401 lg 1 alusel

võimaluse puudused kõrvaldada. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei

kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata (vt Riigikohtu

09.10.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Maakohus ei ole hageja 29.09.2020

esitatud alternatiivnõudega üldse tegelenud, jättes selliselt täitmata TsMS § 392 lõikes 1 punktis

1 sätestatud eelmenetluse ülesanded.

2-20-8640

44. Eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise tõttu tuleb tsiviilasi saata hageja alternatiivse

nõude menetlemiseks maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hageja alternatiivset nõuet

ise sisuliselt lahendada, kuna selle nõude osas on vajalik läbi viia kõigepealt nõude lubatavuse

kontroll ja otsustada nõude menetlusse võtmine. Menetlusökonoomistel kaalutlustel pole vaja

käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid.

45. Kuna alternatiivse nõude läbivaatamiseks saadab ringkonnakohus tsiviilasja uueks

menetlemiseks maakohtule, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jaotab menetluskulud

maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Imbi Sidok-Toomsalu