2-22-5863/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-22-5863

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5863

Tsiviilasi

T.R. hagi Borister OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

915,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja T.R. (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat

K.K.

Kostja Borister OÜ (registrikood 12597084), lepinguline

esindaja A.K.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud T.R. kanda.

3. Määrata Borister OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista T.R. lt välja

Borister OÜ kasuks 585 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS

637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. T.R. (hageja) esitas 21.04.2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse Borister OÜ-lt (kostja)

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt aadressil XXX, Tartu asuval eramul teostati 2020. aasta sügisel

katuse ja vintskappide renoveerimis- ja soojustustööd. Tööde käigus rajati vintskappidel

asuvatele akendele ümber karkassid, kuhu oleks võimalik paigaldada uued ja suuremad

aknad. 28.06.2021 pöördus hageja kostja poole eramu vintskapi akende valmistamise ja

vahetamisega. Uued valmistatud aknad tuli paigaldada juba varem (2020. aastal) rajatud

karkasside sisse. Kostja edastas 28.06.2021 hagejale indikatiivse hinnapakkumise. Oma

30.06.2021 vastuses esialgsele hinnapakkumisele rõhutas hageja, et paigaldajal tuleks enne

akende valmistamist karkasside avad üle mõõta ja hinnata olemasolevat olukorda, et

veenduda akende paigaldamise võimalikkuses. Seepeale saatis kostja mõõtja eramu juurde

olukorraga tutvuma.

3. 01.07.2021 toimunud mõõtmise ajal tutvustati mõõtjale hageja poolt mõlemat aknaava ja

olemasolevat olukorda. Samuti pakuti mõõtjale karkasside mõõtmiseks redelit, kuid

kuuldes, et karkasse on võimalik mõõta ka toast, siis mõõtja pakkumisest loobus.

Tagantjärele selgus, et mõõtja võttis mõõdud üksnes maja esiküljel olevalt karkassilt ning

eeldas, et maja taga olev karkass on samas mõõdus või ehitatakse samasse mõõtu. Pärast

mõõtmistöid ja olemasoleva olukorraga tutvumist edastas kostja hagejale lepingu projekti,

mille kohaselt valmistati kaks ühesuurust akent mõõtmetes XXX x XXX mm. Hageja

allkirjastas lepingu XX.XX.XXXX. Kostja kohustus vastavalt lepingule teostama

mõõtmistööd, korraldama ühe akna eemaldamise, vastavalt mõõtmistööde tulemustele uute

akende valmistamise, nende paigalduse, vanade akende äraveo, akende transpordi. Hageja

kohustus nende tööde ja lisamaterjalide eest tasuma kostjale kokku 809,52 eurot, mille

hageja vastavalt lepingus sätestatud korrale ka tasus.

4. Pärast kostjalt saadud kinnitust, et aknad on valmis ja laos olemas, lepiti kokku akende

vahetuse aeg 10.08.2021. 07.08 – 08.08 asus hageja maja taga olevat akent eemaldama ja

olemasolevat seina fassaadile rajatud karkassiga samasse mõõtu viima. Neid

ettevalmistustöid tehes mõõtis hageja üle ka 2020. aasta sügisel paigaldatud karkassi, kuhu

aken pidi paigaldatama, ning avastas, et kostja poolt valmistatud aken on karkassi avast 80

mm võrra laiem. Hageja teavitas koheselt kostjat, et valmistatud aken karkassi ei mahu,

mispeale käis olukorda hindamas ka kostja mõõtja. Ka mõõtja nentis, et aken on

olemasoleva karkassi jaoks liiga suur ning avasse ei mahu. Hageja nõudis kostjalt uue

(karkassi avasse sobiva) akna valmistamist. Kostja edastas aga 09.08.2021 hagejale e-kirja,

millega saatis hinnapakkumise uue akna valmistamiseks. Seega ei nõustunud kostja uue

akna valmistamisega. Järgnevas kirjavahetuses väitis kostja, nagu oleks hageja lubanud

olemasoleva karkassi ava ise aknaga sobivasse mõõtu viia ning et olemasolevast karkassist

ei teadnud kostja mõõtja midagi. Hageja vastas hinnapakkumisele, et kuna olukorra on

põhjustanud kostja poolt puudlikult teostatud mõõtmistööd, siis tuleb kostjal uus aken

valmistada ilma täiendava tasuta. Samuti selgitas hageja, et mõõtjale tutvustati aknaid nii

seest kui ka väljast, valmistatav aken pidi sobima olemasolevasse ja selgelt nähtavasse

avasse ning ava suuruse muutmine pole ehitustehniliselt võimalik, mistõttu ei saanud hageja

seda ka ise välja pakkuda. Samuti andis hageja kostjale uue akna valmistamiseks täiendava

tähtaja XX.XX.XXXX. Kuivõrd kostja keeldus 17.08.2021 e-kirjaga uue akna

valmistamisest, siis taganes hageja XX.XX.XXXX töövõtulepingust ning palus tasutud

809,52 eurot tagastada hiljemalt 01.09.2021.

5. 25.08.2021 edastas kostja vastuse hageja taganemisavaldusele. Vastuse kohaselt ei ole

taganemine kehtiv, kuna kostja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja sõnul pole

lepingut rikutud, kuna tarnitud on aknad sellistes mõõtmetes, mis olid lepingus sisalduvas

spetsifikatsioonis märgitud. Samuti väitis kostja vastuses, nagu oleks olnud hageja enda

soov, et mõõdud võetaks ainult ühelt aknalt. XX.XX.XXXX seisukohas selgitas hageja

taas, et hageja pole andnud juhist mõõta üksnes üks aken, vaid mõõtmise eesmärgiks oli,

et kindlasti valmistataks õiges mõõdus aknad. Mõõtja objektile kutsumise eesmärgiks oli

veenduda, et tellitavad aknad oleks võimalik rajatud karkassi avadesse paigaldada. Samuti

nõudis hageja asendustehingu hinnavahe hüvitamist summas 105,38 eurot. Muuhulgas

selgus asendustehingu käigus, et kostja oli mõõtnud ka teise aknaava valesti. Mõlemad

asendustehinguga tellitud aknad erinesid mõõtmete poolest kostja poolt valmistatud

akendest.

6. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel üle antud 809,52 euro tagastamist, kuivõrd hageja on

lepingust kehtivalt taganenud. Samuti nõuab hageja tagastatavalt summalt viivist alates

02.09.2021, kuna kostja ei tagastanud summat hageja määratud tähtajaks (01.09.2021).

Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 41,16 eurot. Alates 22.04.2022

palub hageja välja mõista viivise protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Kostja seisukohad

7. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta hagi rahuldamata.

8. Kostja vastuse kohaselt 06.07.2021 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr XXX.

Lepingu alusel müüs kostja hagejale kaks ühesugust akent (mõõtmetega XXX x XXX mm)

koos akende paigaldusega. Enne lepingu sõlmimist (XX.XX.XXXX), käis kostja esindaja

(töödejuht E.K.) hageja objektil (XXX) akent mõõdistamas. Hagiavalduses esitatud

asjaolude kirjelduses on hageja näidanud kostja mõõtja tegevust akna mõõdistamisel

sellisena, nagu oleks mõõtja omal algatusel soovinud mõõta ainult ühte akent. Hageja

märgib, et tagantjärele selgus, et mõõtja võttis mõõdud üksnes maja esiküljel olevalt

karkassilt ning eeldas, et maja taga olev karkass on samas mõõdus või ehitatakse samasse

mõõtu. Selline hageja väide on ebaõige. Hagejale ei saanud ainult ühe akna (tänavapoolse)

mõõtmine selguda tagantjärele, sest vastavalt hageja enda soovile (kes avaldas sellist soovi

mõõtjale kohapeal) võeti akna mõõdud ainult ühelt aknalt. Teise akna mõõtmist hageja ei

soovinud, sest mõlemad aknad pidid hageja enda tahtel olema sarnaste mõõtudega. Samuti

ei saanud olla kostja mõõtjal seisukohta, et maja taga olev karkass on samas mõõdus või

ehitatakse samasse mõõtu sarnaselt tänavapoolse karkassiga. Karkasside kohta käiva info

andis hageja kostja mõõtjale ise, kinnitades, et ehitaja, kes väljast maja laudist pani, on

arvestanud hoovipoolse karkassi ehitusel tänavapoolse akna mõõduga. Samuti asus

hoovipoolne karkass kile taga, mistõttu ei olnu kostja mõõtjal selle mõõtude osas

võimalikki midagi eeldada. Vana akna pidi klient eemaldama ja lõikama aknaava ise

suuremaks, et majale sobiksid täpselt samas mõõdus aknad. Kostja ei olnud teadlik, et

aknaavad on erineva suurusega. Hageja selgitas kohapeal kostjale, et ei ole vaja mõlemat

aknaava eraldi üle mõõta, piisab ühe mõõtmisest. Hageja on hagiavalduses vältinud faktilise

asjaoluna väljatoomist seda, et ta kinnitas kostja mõõtjale kohapeal teise akna

mittemõõtmise vajadust. Samas on hageja tarbijavaidluste komisjonis nõustunud, et ta

tõepoolest ütles kohapeal kostjale, et ei ole vaja mõlemat aknaava eraldi üle mõõta, piisab

ühe mõõtmisest.

9. Hageja on soovinud kostja tegevust mõõdistamisel näidata tõendamata asjaoludele

tuginedes ebaõiges valguses ja vältinud oluliste asjaolude väljatoomist ning püüdnud leida

tehioludele mittevastavaid põhjendusi, et lepingust taganeda. Kostja kinnitab, et hageja

avaldas kostja mõõtja E.K.-le oma kindlat soovi, et ka teine (hoovipoolne) aken tuleb

valmistada mõõdetud aknaga (tänavapoolsega) samade mõõtudega. Hageja kinnitas kostja

mõõtjale ka seda, et vajadusel lõikab hageja ise teise akna aknaava sobilikku mõõtu.

Nimetatud hageja soovi tõendab lepingus (lehekülg kaks) sisalduv klausel, et aknaavad

valmistab ette hageja. Hageja on allkirjastanud lepingu, mille spetsifikatsioonis on selgelt

arusaadav, et hageja on tellinud kostjalt kaks sarnaste mõõtudega akent.

10. Mõõdistustööde tulemusel muutusid akna mõõdud võrrelduna hinnapakkumises toodud

akna mõõtudega. Kostja kandis saadud mõõtmistulemused mõõtmislehele. Mõõtmisleheks

on lepingu lehekülg kolm, kus on märgitud akna mõõtmistulemused. Mõõdistamise

tulemused on hageja poolt kinnitatud lepingu allkirjastamisega.

11. Kuivõrd hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, siis puudub hagejal kostjalt lepingu

alusel üle antud 809,52 euro tagastamise nõue. Samuti puudub hagejal viivise nõue, kuna

kostja ei pidanud tagastama hagejale 809,52 eurot hageja määratud tähtajaks

(XX.XX.XXXX).

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral

kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja

tunnustada

tõendina

ka

seaduses

sätestamata

tõendusvahendeid,

muu

hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

13. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr XXX).

14. Pooled sõlmisid 06.07.2021 lepingu (tl 12), mille alusel kostja müüs hagejale kaks akent

koos paigaldusega. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist

(tarbija)töövõtulepinguga (VÕS § 635) ning kostja hinnangul müügilepinguga (VÕS §

208).

15. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 kohaselt kohaldatakse müügilepingu kohta

sätestatud ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul,

kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust

materjalist. Müügilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa

lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või teenuse osutamises.

Hageja ei andnud kostjale akende valmistamiseks vajalikku materjali, samuti ei seisnenud

suurem osa kostja lepingust tulenevatest kohustustest, sõltumata sellest, et kostja teostas

hageja objektil mõõtmistööd ning leping hõlmas ka akende paigaldamist. Sealhulgas ei

moodustanud teenuse osutamine suuremat osa lepingu rahalisest maksumusest – avatäidete

ja toodete hind oli 480 eurot ning teenuste hind 194,60 eurot. Seega leiab kohus, et leping

vastab müügilepingu tunnustele.

16. Hageja nõude aluseks on VÕS § 189 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib lepingust

taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist

ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

17. Hageja on esitanud kostjale XX.XX.XXXX poolte vahel sõlmitud lepingust taganemise

avalduse (tl 25). Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal esines alus lepingust taganemiseks.

18. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

19. Riigikohtu praktika kohaselt (18. novembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr XXX) müüja

vastutab müüdud asja puuduste eest kui on täidetud järgmised tingimused:

• müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2);

• puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

• puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

• ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS §

218 lg 4);

• sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele

tugineda (VÕS § 221 lg 2).

20. VÕS § 217 lg sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama

ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas

lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei

vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta

ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu

sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele

oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse.

21. Riigikohus on rõhutanud, et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb

esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev asi vastama

(Riigikohtu 22. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr XXX). Vaidlust ei ole selles, et enne

lepingu sõlmimist käis kostja esindaja (töödejuht E.K.) hageja objektil akent mõõdistamas;

mõõdud võeti ainult ühelt (tänavapoolselt) aknalt. Lepingu allkirjastamisega hageja kinnitas

mõõtmistulemused ning lepingu alusel müüs kostja hagejale kaks ühesugust akent

(mõõtmetega XXX x XXX mm). Vaidlust ei ole ka selles, et pärast akende valmimist

selgus, et üks aken on (maja taga) olemasoleva karkassi jaoks liiga suur ning avasse ei

mahu. Hageja sõnul ei ole ava suuruse muutmine ehitustehniliselt võimalik.

22. Hageja on hagivalduses märkinud, et ühe akna mõõdud ei vastanud lepingutinguimustele,

st tagantjärele selgus, et mõõtja võttis mõõdud üksnes maja esiküljel olevalt karkassilt ning

eeldas, et maja taga olev karkass on samas mõõdus või ehitatakse samasse mõõtu. Samas

ei ole hageja selgitused olnud algusest peale ühesed. Tarbijavaidluste komisjoni otsusest

nähtuvalt on hageja nõustunud sellega, et ta ei soovinud mõlema aknaava eraldi üle

mõõtmist ning ütles mõõtjale suuliselt, et piisab ühe mõõtmisest (tl 33). Kostja väitel võeti

mõõdud ainult ühelt aknalt vastavalt hageja enda soovile.

23. Kostja paigaldaja on saatnud kirja (tl 23 pöördel) milles kinnitab mh järgmist: „Minul

paluti kohapeal mõõta ainult üks aken ning selle ma ka mõõtsin ning mõõtude eest

vastutame. Teist akent ei palutud mõõta ega ka kindluse mõttes kontrollida kuna ava pidi

klient ise seinas suuremaks lõikama. Leppisime kokku, et paigaldame akna kliendi poolt

ettevalmistatud avasse. Vajalikud ava mõõdud sai kliendile edastatud. Et seal seina taga oli

juba valmis karkass ei maininud keegi. Mõõtmise ajal olid selle, suuremaks lõikamata, akna

ees kardinad ja kirjutuslaud, mille taga istus naisterahvas. Oleks seda kuidagigi mainitud,

et karkass on valmis, ei oleks olnud raske see ava kas või väljast redeliga üle mõõta. Jutt

oli, et olemasolev akna ava lõigatakse suuremaks ja tuleb kaks ühesugust akent.“ Sama on

E.K. kinnitanud digiallkirjastatud seletuses (tl 51). Hageja soovi, et hageja lõikab teise

akna aknaava ise sobilikku mõõtu, kinnitab akende tellimiseks saadetud hageja

XX.XX.XXXX e-kiri kostjale, mille kohaselt „Vanade akende mõõdud seest mõõdetult

(aknapalede pealt) on XXX x XXX cm. Tegelikult on üks aken praegu väiksem, aga plaan

on lõigata selle akna auk sama suureks, kui maja ees ja panna ühesuurused aknad mõlemale

poole.“(tl 8). Samuti on müügilepingus märgitud, et aknad paigaldatakse kliendi poolt

ettevalmistatud avadesse (tl 12 pöördel).

24. Antud asjaolusid arvestades leiab kohus, et teise aknaava mõõtu lõikamine oli mõõtmise

käigus alles ehitusjärgus ja seetõttu vormistati XX.XX.XXXX lepingus ka avade mõõtu

lõikamise klausel. Asjaolu, et midagi vintskapi ehituse käigus muutus ja ei ole võimalik

kahte ühesuurust akent paigaldada ei puuduta kostjat, kes täitis tellimuse vastavalt hagejaga

sõlmitud lepingule. Teise aknaava ettevalmistamine oli hageja kohustus. Pildimaterjal (tl

60-65) mis on esitatud hageja poolt ei kinnita ega lükka ümber poolte vahel kokku lepitud

asjaolu, et akende paigaldamine toimub kliendi poolt ettevalmistavatesse aknaavadesse ja

soov oli saada majale kaks ühesugust akent.

25. Hageja väide, et kostja mõõtis ka teise aknaava valesti on mõõte vaadates irrelevantne.

Hageja on enne lepingust taganemist nõudnud kostjalt ainult ühe akna asendamist ning ei

ole väitnud, et tänavapoolne aken mõõtude poolest ei oleks sobinud. Et asendustehinguga

tellitud aknaga (XXX x XXX mm, tl 30) võrreldes mõõdud erinevad, ei ole piisav, väitmaks

et maja ees olev aken oli valesti mõõdetud.

26. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et valmistatud aknad vastasid

XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingu XXX tingimustele ja hagejal ei olnud alust

lepingust taganemiseks. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist,

ei ole tal õigust nõuda ka viivist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt seisnevad tema menetluskulud

lepingulise esindaja kuludes summas 585 eurot (ei lisandu käibemaksu; tunnihind 130 eurot

ning ajakulu kokku 4,5 tundi, sh hagiavaldusega tutvumine ja hagiavaldusele vastuse

koostamine 3 tundi ning hageja 10.06.2022 seisukohtadega tutvumine, lõplike seisukohtade

ja menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi). Kohus leiab, et kostja lepingulise

esindaja ajakulu ja tunnihind on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud

(TsMS § 175 lg 1). Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab

hagejalt välja kostja kasuks 585 eurot.

28. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik