2-22-128979/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-128979

Tsiviilasi

L. O. hagi A. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja L. O., registrikood XXX, seaduslikud esindajad

juhatuse liikmed E. V. ja I. V.;

kostja A. B., isikukood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast L. O. hagi A. B. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Määrus toimetada kätte hageja seaduslikele esindajatele ja saata teadmiseks

kostjale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. L. O. esitas 01.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

2885,45 euro saamiseks. Kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas

kohtunikuabi 07.09.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 08.09.2022 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale

tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks –

nõuetekohase hagiavalduse, tõendite, esindaja esindusõigust tõendava dokumendi ja

menetluskulude nimekirja esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja

seaduslikule esindajale on kohtumäärus e-toimiku kaudu isiklikult kätte toimetatud

14.09.2022. Kohtumäärus on kätte toimetatud ka isikule, kes oli märgitud hageja

lepinguliseks esindajaks maksekäsu kiirmenetluses.

3. 16.09.2022 esitas hagejat maksekäsu kiirmenetluses esindanud isik kohtule arusaamatu

allkirjastamata avalduse ja lisadokumendid. Volikirja kohtule esitatud ei ole.

4. Kohus jättis avalduse 03.10.2022 määrusega teistkordselt käiguta, selgitades, et hageja

esitatud dokumentidega ei ole võimalik lugeda puuduseid kõrvaldatuks ning milliseid

dokumente tuleb hagimenetluses kohtule esitada. Samuti rõhutas kohus, et dokumente

esitanud isiku esindusõigus on tõendamata ning teda ei ole võimalik seega lugeda hageja

lepinguliseks esindajaks käesolevas menetluses. Kohtumäärus on hageja seaduslikule

esindajale kätte toimetatud isiklikult e-toimiku kaudu 04.10.2022.

5. 04.10.2022 esitas kolmas isik kohtule allkirjastatud avalduse, maksekorraldused riigilõivu

tasumise kohta ning korduvad dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

6. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 esimesest lõikest lahendab

kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 alusel tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest

keeldumise põhjus.

7. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole

pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

8. Hageja nimel on kohtule dokumente esitanud isik, kes ei ole selgitanud ega tõendanud

esindusõiguse olemasolu, vaatamata sellele, et kohus palus seda kaks korda teha. Kohus

on 03.10.2022 määruses selgitanud, et isikut ei saa lugeda hageja lepinguliseks esindajaks

ning juhtinud tähelepanu TsMS §-le 218, mis kehtestab nõuded isikutele, kes võivad olla

kohtus poole lepinguliseks esindajaks. Dokumente teistkordselt esitades on isik need küll

digitaalselt allkirjastanud, kuid endiselt puuduvad selgitus ja tõendid isiku esindusõiguse

kohta. Seega ei ole kohtule esitatud dokumendid allkirjastatud pädeva isiku poolt.

9. Kohus märgib, et hagiavaldus ei vastaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ka siis,

kui isikul oleks õigus hagejat kohtus esindada. Kohtule on esitatud kohati arusaamatu

dokument, kus on loetletud nõudesummad kostja vastu ning taotlus kanda võlg hageja

arvelduskontole. Puudub selgitus nõuete aluste ja nende kujunemise korra kohta, esile ei

ole toodud, mida ja millistel faktilistel asjaoludel nõutakse. Kohtule on esitatud tõenditena

koopiad erinevatest dokumentidest, kuid puudub selgitus, milliseid faktilisi asjaolusid

nendega tõendatakse. Seega ei vasta esitatu ka hagiavalduse olulistele vorminõuetele.

10. TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses

esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 147 lg 5 järgi maksekäsu kiirmenetluse

hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole

kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu

kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja

hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses

tasunud riigilõivu 86,56 eurot, hagimenetluses 20 eurot, kokku seega 106,56 eurot.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasutakse hagilt hinnaga kuni 3000 eurot

riigilõivu 385 eurot. Seega ei ole tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses.

11. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata,

jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

12. Kohus on selgitanud 08.09.2022 ja 03.10.2022 määrustes, milliseid dokumente peab

hageja kohtule esitama hagimenetluse algatamiseks, samuti teistkordselt käiguta jätmisel,

et riigilõivu ei ole tasutud piisavas ulatuses, kuid hageja ei ole kohtu määratud tähtaja

jooksul ega siiani puudusi kõrvaldanud.

13. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10,

§ 3401 lg 2 alusel.

14. Kohus selgitab, et hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel esitada taotlus

hagiavalduselt tasutud riigilõivu 20 eurot tagastamiseks. Taotluse peab esitama isik, kellel

on seadusest või lepingust tulenevalt õigus hagejat esindada.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik