2-16-17316/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-17316

Tsiviilasi

V. D.i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: V. D. (pankrotis, isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Puudutatud isik Eesti Vabariik (esialgne nõue Xxxx

kaudu; e-post xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku V. D.i (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada V. D. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku V. D.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku V. D.i kanda.

5. Määrata kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 12.12.2016 määrusega kuulutati välja V. D.i pankrot. 26.07.2017 määrusega

lõpetati võlgniku V. D.i pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku V. D.i pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja Eesti Vabariigi nõue

5853,19 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku V. D.i kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitas

oma seisukoha võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu), kes tõi esile, et võlgnikul oli perioodil

26.07.2017 kuni 01.04.2019 sõlmitud tööleping V OÜ-ga ametinimetusega tegevdirektor. Nimetatud

ettevõttes sai võlgnik miinimummääras töötasu. Kehtivad töölepingud puuduvad. V OÜ on võlgniku

enda ettevõte. Võttes arvesse, et võlgnik oli ettevõttes praktiliselt ainuke töötaja, sh ka tegevdirektor,

siis ei ole usutav, et võlgniku töötasu oli vastavuses tema tegeliku tööpanuse ja oskustega ning

tööturul vastava ametikoha keskmise palgaga. Olemasoleva informatsiooni pinnalt ei nähtu, et

võlgnik oleks tegelenud aktiivselt oma sissetulekute suurendamise ja tasuvama töö leidmisega. Ei

ole teada asjaolusid, mis takistaksid võlgnikul leidmast kohustustest vabastamise menetluse ajal

paremini tasustatavat tööd kui seni. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja jätta võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võla jääk on 5387,18 eurot.

Maksuhaldur ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud.

01.09.2022 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku V. D.i ärakuulamine kohustustest

vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlausaldaja ärakuulamisel osaleda ei

soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta töötas enda ettevõttes ja sai seal poolteist aastat

minimaalset töötasu. Aastatel 2017 kuni 2019 õppis xxxx koolis. 2015. aastal määrati puue, mis

kehtis kuni 2021. Võlgnik on töötukassas arvel ja plaanib teha c-kategooria juhiload, et leida tööd.

Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja ta kohustustest vabastada.

01.09.2022 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

Kohus andis 01.09.2022 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 28.09.2022 oma tervisliku

seisundi ja tasuvama töö otsimise osas tõendite esitamiseks.

Võlgnik esitas 26.09.2022 kohtule lõputunnistuse koopia, väljavõtted e-kirjadest töökoha otsimise

asjus ja tõendid tervisliku seisundi kohta.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse

redaktsiooni

või

võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne

01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul

teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast (PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas 01.09.2022 ära võlgniku, võlausaldaja ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 01.09.2022

andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldaja Eesti

Vabariik (Xxxx kaudu) vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu.

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele

tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema

suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul on võlgnik teinud võlausaldajale vaid ühe

väljamakse summas 72 eurot. Kohus selgitab, et võlgnikul oli pea terve menetluse kestel määratud

töövõimetoetus tulenevalt tema tervislikust seisundist. Võlgnik esitas kohtule ka oma ravilugude

väljavõtted, millest nähtuvad alates 09.01.2017 sagedased arsti poole pöördumised seoses erinevate

kaebustega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et üheks piiranguks tasuvama töö leidmisel

oli võlgniku tervislik seisund. Vaatamata eeltoodule töötas võlgnik endale kuuluvas ettevõttes

tegevjuhina saades töötasu seaduses ettenähtud miinimummääras. Kuigi võlausaldaja leiab, et see ei

ole usutav, et võlgniku töötasu oli vastavuses tema tööpanuse ja oskustega, siis kohtu hinnangul on

tegemist paljasõnalise väitega. Ainuüksi ametinimetusest ei ole võimalik üheselt tuletada, mida selle

ametikoha tegelikud tööülesanded ette näevad. Erinevates suuruses ja valdkondades tegelevate

ettevõtete tööülesanded, sh töömahud võivad märkimisväärselt erineda. Arvestades, et äriregistri

andmetel on tegemist väikese ettevõttega, millel on ka väike puuduv käive, siis ei saa tõsikindlalt

väita, et võlgniku tööpanus oli suurem, kui talle makstav tasu. Vastuseks võlausaldaja vastuväidetele

kohus märgib ka, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel lõpetanud xxxx neljanda

taseme kutseõppe õppekava xxxx erialal ja saatnud erinevatesse autoremonditöökodadesse e-kirju

töökoha saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on, arvestades ka tema

tervislikku seisundit, andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku V. D.i pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust,

tuleb V. D.i tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma

lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku V. D.i majanduslik seisukord

seda kohtu hinnangul kahtlemata on.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku

kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning

menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel

puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate V. D.i (pankrotis) kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik