3-22-301/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

12.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-301

Haldusasi

X kaebus Muinsuskaitseameti peadirektori 12.01.2022

käskkirja

nr

7-K

tühisuse

või

õigusvastasuse

tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kaebaja

kaheksa kuu keskmise palga ulatuses ning lõpparve

tähtaegselt maksmata jätmise tõttu iga lõpparve

väljamaksmisega viivitatud tööpäeva eest põhipalga,

kuid

mitte

rohkem

kui

ühe

kuu

põhipalga,

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Muinsuskaitseamet, esindaja AL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 määruse

resolutsiooni p 2 peale haldusasjas nr 3-22-301.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kultuuriministri 05.01.2022 määrusega nr 1 muudeti kultuuriministri 25.04.2019 määrust nr

19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ selliselt, et senise ehitiste ja arheoloogia osakonna asemel

loodi ehituspärandi ja arheoloogiapärandi osakond, kaotati järelevalveosakond ning loodi

õigusosakond. Muudatusi põhjendati tööprotsesside optimeerimise, töökorralduse parandamise

ja töökoormuse vähendamisega. Põhimääruse muudatused jõustusid 17.01.2022.

2. Ehitiste ja arheoloogia osakonna õigusnõunikku X teavitati koondamisest 09.01.2022

dokumendihaldussüsteemi kaudu.

3-22-301

2(3)

3. Muinsuskaitseameti

peadirektor

vabastas

12.01.2022

käskkirjaga

nr

7-K

X teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu ning

otsustas maksta teenistusest vabastamisel välja lõpparve, sh palga etteteatamistähtajast vähem

ette teatatud 43 tööpäeva eest, koondamishüvitise ühe kuu keskmise palga ulatuses ja hüvitise

välja teenitud, kuid kasutamata 30,34 puhkusepäeva eest. Teenistussuhte viimane päev oli

14.01.2022. Koondamise põhjusena nimetati ameti töö ümberkorraldamist, mille tulemusena

muudeti struktuuri ja kaotati õigusnõuniku ametikoht ehitiste ja arheoloogia osakonnas.

4. Muinsuskaitseameti

peadirektor

kinnitas

14.01.2022

käskkirjaga

nr

1-K

Muinsuskaitseameti teenistuskohtade koosseisu alates 17.01.2022, sh õigus-, ehituspärandi ja

arheoloogiapärandi osakondade koosseisu. Nn sisuosakondades ei ole enam õigusnõuniku

ametikohta.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule 07.02.2022 kaebuse (täiendatud 10.02.2022), milles palus

tuvastada 14.01.2022 käskkirja nr 1-K tühisuse ja sellest tulenevalt ka 09.01.2022

koondamisteate ja 12.01.2022 käskkirja nr 7-K tühisuse ning peatada tegevused, mis võivad

raskendada olukorra taastamist, või tuvastada 12.01.2022 käskkirja nr 7-K õigusvastasus ning

mõista hüvituseks kaebaja kaheksa kuu keskmine töötasu ja kogu lõpparve väljamaksmisega

viivitamise eest üle 30 päeva mõista välja hüvitusena kaebaja ühe kuu keskmine töötasu.

6. Tallinna Halduskohus võttis 25.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse 12.01.2022

käskkirja nr 7-K tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kaebaja

kaheksa kuu keskmise palga ulatuses ning lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise tõttu iga

lõpparve väljamaksmisega viivitatud tööpäeva eest põhipalga, kuid mitte rohkem kui ühe kuu

põhipalga, väljamõistmiseks (resolutsiooni p 1). Muus osas tagastas halduskohus kaebuse

(resolutsiooni p 2).

Kaebajal ei ole subjektiivset õigust vaidlustada 14.01.2022 käskkirja nr 1-K, millega kehtestati

teenistuskohtade koosseis. Tegemist on halduse siseaktiga, mis ei riku otseselt ametniku õigusi.

Kaebaja vabastati teenistusest 12.01.2022 käskkirjaga nr 7-K ning tema õiguste kaitseks piisab

selle käskkirja vaidlustamisest. Seetõttu tuleb kaebus 14.01.2022 käskkirja nr 1-K puudutavas

osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Koondamisteade saab kaebaja õigusi rikkuda üksnes koostoimes teenistusest vabastamise

käskkirjaga.

Seega

puudub

kaebajal

kaebeõigus

ka

koondamisteate

eraldiseisvaks

vaidlustamiseks. Kuna kaebaja puhul ei esine ATS § 105 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, ei saa ta

nõuda teenistusse ennistamist. Kaebaja saab kasutada ATS § 105 lg-s 1 nimetatud

õiguskaitsevahendeid.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT RINGKONNAKOHTUS

7. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 määruse resolutsiooni

p 2 osas, milles halduskohus jättis menetlusse võtmata 14.01.2022 käskkirja 1-K tühisuse

tuvastamise nõude, ning võtta selles osas kaebus menetlusse.

Siseakti vaidlustamist on erandlikel asjaoludel lubatud (Riigikohtu 17.11.2005 otsus nr 3-3-1-

54-05). Teenistussuhte lõpetamise eelduseks oli 14.01.2022 käskkiri nr 1-K, mis on õigusvastane

ja tühine. Akti allkirjastajal, s.o peadirektori ülesannetes tegutsenud osakonnajuhatajal, puudus

sisepädevus. Siseakt ei vasta Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) ja ATS-i regulatsioonile ja

mõttele. Struktuurimuudatus kasvatas vajadust suuremate koosseisude järele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

3-22-301

3(3)

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see

lahendada. Kaebaja eesmärk on, et halduskohus menetleks nõuet Muinsuskaitseameti

peadirektori 14.01.2022 käskkirja nr 1-K „Teenistuskohtade koosseisu kehtestamine“ tühisuse

tuvastamiseks. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu 25.02.2022 määruse

resolutsiooni p 2 osalist tühistamist ja vastavas osas asja tagasisaatmist halduskohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu

määrust osas, milles kaebus tagastati 09.01.2022 koondamisteate tühisuse tuvastamiseks ja

olukorra taastamist raskendada võivate tegevuste peatamiseks. Kaebuse võtab menetlusse asja

läbivaatav kohus. Seega ei saa ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamisel kaebust selles osas

menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Halduskohus leidis, et 14.01.2022 käskkiri nr 1-K on halduse siseakt, mis ei riku kaebaja

õigusi. Halduskohtu hinnangul piisas kaebaja õiguste kaitseks teenistusest vabastamise

käskkirja vaidlustamisest. Seetõttu võis kaebuse 14.01.2022 käskkirja nr 1-K peale kaebeõiguse

puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebaja peab siseakti vaidlustamist

võimalikuks, sest see oli teenistussuhte lõpetamise aluseks.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 14.01.2022 käskkiri nr 1-K on halduse

siseakt. Sellega kinnitati Muinsuskaitseameti teenistuskohtade koosseis. Käskkiri ei ole

suunatud haldusvälistele isikutele, vaid haldusorganile enesele ja haldusorganisatsioonis

olevatele isikutele. Käskkirja adressaatideks ei ole konkreetseid ametikohti täitvad üksikisikud.

Sellega ei reguleerita ametnike teenistussuhte eeldusi ega otsustata teenistussuhte lõpetamist.

Samas ei saa väita, et käskkiri kaebajat üldse ei mõjuta. Teenistuskohtade koosseisu

kinnitamisega kaotati ehitiste ja arheoloogia osakonna õigusnõuniku ametikoht ning tekkis

koondamissituatsioon.

11. Kui see on isiku õiguste kaitseks vajalik, on halduskohtus võimalik vaidlustada ka

halduse siseakti (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2071, p 9). Praegusel juhul ei ole

siseakti eraldiseisev vaidlustamine siiski vajalik. Käskkirja nr 1-K tühisuse tuvastamine ei anna

kaebajale õiguslikku kasu või eelist (vrdl ATS § 105 lg 1). Kaebaja õiguste kaitseks piisab, kui

vaidlustada 12.01.2022 käskkirja nr 7-K tema teenistusest vabastamise kohta. Selles vaidluses

võib kaebaja esitada argumendid selle kohta, miks ta peab koondamist ja struktuurimuudatusi

õigusvastaseks ning kohus saab hinnata, kas esinesid alused koondamiseks (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 05.12.2014 määrus nr 3-13-1617, p-d 11–12; Tartu Ringkonnakohtu

19.11.2013 määrus nr 3-12-1503, p-d 6–7; 04.12.2012 määrus nr 3-12-1504, p-d 8, 10–11;

28.11.2012 määrus nr 3-12-1507, p-d 6, 8–9; 28.11.2012 määrus nr 3-12-1506, p-d 6–8).

12. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

25.02.2022 määruse resolutsiooni p 2 vaidlustatud osas muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)