2-19-16579/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16579

Kohtuasi

X (pankrotis) pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.12.2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Renovum OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik: X (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Pankrotihaldur (vastustaja): Indrek Lepsoo (e-post:XXX)

Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): Renovum OÜ

(registrikood 14042462, aadress Tartu mnt 50, 10115

Tallinn), lepinguline esindaja AL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.12.2021.a määrus jätta muutmata.

2. Renovum OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta

Renovum OÜ kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-19-16579

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 10.03.2020.a määrusega välja X (võlgnik) pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (pankrotihaldur).

2. 17.09.2021.a

esitas

pankrotihaldur

Harju

Maakohtule

kinnitamiseks

võlgniku

pankrotimenetluses koostatud lõpparuande ning 27.09.2021.a täpsustatud lõpparuande.

Pankrotihaldur esitas ka tasutaotluse ning palus määrata tasu alammääras summas 14 526,04

eurot, millele lisandub käibemaks.

3. 17.09.2021.a esitas Renovum OÜ (võlausaldaja) lõpparuandele vastuväite, olles seisukohal,

et halduri tasu on põhjendamatult suur. Halduri tasu arvestamise aluseks tuleb võtta 189 400

eurot (korterite müügist saadu), kuid halduri tegevusega pole seotud nimetusega „Muud

laekumised pankrotivarasse“ tähistatud 1230 eurot ega AS SEB Panga intress 0,64 eurot.

Halduri tasu ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele – tegu oli kõige lihtsamat sorti

füüsilise isiku pankrotimenetlusega; võlgnik tegi halduriga koostööd; võlgnikule ei kuulunud

ettevõtteid ja seega ei pidanud haldur tegelema ettevõtte majandustegevuse, raamatupidamise,

likvideerimise või muu sellisega. Pankrotivara moodustamisel piirdus halduri töö ühe

hagiavalduse koostamisega võlgnikult abikaasale kingitud korteriomandite tagasivõitmiseks ja

tagasivõidetu müümisega. Tagasivõitmise hagi on pankrotimenetluses tavapärane ja halduri

jaoks tüüphagi, mis antud juhul lahenes tagaseljaotsusega, seega ei pidanud haldur lisaks lihtsa

hagiavalduse esitamisele midagi märkimisväärset tegema (ka otsuse ringkonnakohtus

vaidlustamine ei tähenda, et sellega haldurile märkimisväärselt tööd tekkis). Korterite müük

õnnestus ilma igasuguse vaevata (Kaupmehe tn korter müüdi esimesel enampakkumisel;

Maardu korter esimesel kordusenampakkumisel). Osaluse Valgevene äriühingus on haldur

hinnanud väärtusetuks ilma täpsemaid ja põhjalikke andmeid kogumata – võlausaldaja küll

usub, et pärast põhjalikumat uurimist oleks võinud selguda, et osalus ongi väärtusetu, mistõttu

ei tasu sellega pankrotimenetlust venitada ja kulusid tekitada, kuid ka see kinnitab, et haldur on

menetluses läbi ajanud lihtsalt ja vähese vaevaga, st töö maht on olnud väike. Kui kohus

nõustub avaldaja arvamusega, et haldur on oma tasu arvestamise aluseks võtnud vale summa,

on puudujäägid ka halduri kutseoskustes, nagu ka siis, kui kohus nõustub, et halduri taotletud

tasu on põhjendamatult suur. Heade kutseoskustega õiglane haldur oskaks õigesti hinnata

tehtud töö ning mõistliku tasu suhet. Puudustele kutseoskustes viitab ka see, et haldur on

pankrotihalduri tasu arvestuskäigu esitanud lõpparuandes matemaatiliselt valesti, kujul

190630,64 – 128001,00 x 3,5% + 12334,00, mille tulemuseks sai 14526,04 eurot. Halduri

avaldise matemaatiliselt õige lahend on 186150,605. Arvestuskäigu matemaatiliselt õige kuju

on (190630,64 – 128001,00) x 3,5% + 12334,00 = 14526,04. Lisaks märgib Renovum OÜ, et

haldur on põhjendamatult viivitanud Maardu korteri mõttelise osa müügiga, pannes selle

müügiks esmakordselt müügikuulutuse alles 02.07.2021.a. Võlausaldaja hinnangul on

põhjendatud määrata tasuks 1% halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud

summalt (189 400 eurot) ehk 1894 eurot, millele lisandub käibemaks.

4. 27.09.2021.a esitatud seisukohas pankrotihaldur vastuväitega alammäärast väiksema tasu

määramiseks ei nõustunud. Haldur taotleb tasu alammääras, võttes aluseks pankrotivara hulka

arvatud raha 190 630,64 eurot. Tasu kiitis heaks võlausaldajate 16.09.2021.a üldkoosolek.

25.02.2020.a laekus võlgniku arvelduskontole AA poolt 1230,00 eurot selgitusega „expenses“,

kuid seejärel saabus haldurile taotlus nimetatud summa tagasikandmiseks selgitusega, et

tegemist on ekslikult tasutud summaga. Haldur ei nõustunud nimetatud summat tagasi kandma

ning suhtles selles osas nii AA-ga kui ka võlgnikuga. Haldur analüüsis võlgniku varasemat

arvelduskonto väljavõtet, kust selgusid sama isiku poolt ka varasemad sarnased ülekanded ning

asjaolu, et saadud raha arvelt tasus võlgnik oma jooksvaid kohustusi. Eeltoodule tuginedes asus

2-19-16579

haldur seisukohale, et raha tagasikandmiseks alust ei ole. Haldur esitas vastavast asjaolust

ülevaate võlausaldajatele ka esimesel üldkoosolekul, kus võlausaldajad nõustusid halduriga, et

makse tagastamiseks alus puudub ning laekunud summa tuleb jätta pankrotivara hulka. Seega

on ebaõige võlausaldaja väide, et nimetatud summa on laekunud pankrotivara hulka halduri

tegevusest sõltumata. Haldur on teinud põhjalikku tööd, et selgitada välja makse aluseks olevad

asjaolud ning sellest tulenevalt arvanud summa võlgniku pankrotivara hulka. Halduri

tegevusest tulenevalt on pankrotivara selle summa võrra suurem ning võimalus rahuldada

suuremas ulatuses võlausaldajate nõudeid. Intressi makstakse konto jäägilt, pankroti

väljakuulutamise seisuga rahalised vahendid kontol puudusid. Halduri töö tulemusena laekusid

võlgniku kontole summad, mille jäägilt tasuti intressi, seega on intressi laekumine seotud

otseselt halduri töö tulemusega. Halduri hinnangul ei ole põhjendatud alammäärast väiksema

tasu määramine. Tehtud toiminguid on kaugelt rohkem, kui lõpparuandes välja tuuakse.

Toimingud ei piirdunud lühikese tüüphagi koostamise ja enampakkumise aktide

vormistamisega. Antud menetlus on kestnud 1,5 aastat ning pankroti väljakuulutamise seisuga

puudus igasugune vara. Halduri töö tulemusena on moodustunud enam kui 190 000 euro

suurune pankrotivara, mille arvelt on võimalik suures ulatuses võlausaldajate nõudeid

rahuldada. Võrreldes keskmise füüsilise isiku pankrotimenetlusega on toimingute maht suurem

ning võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus märkimisväärne. Halduri tasu sisaldab halduri-

ja halduribüroo vajalikke kulusid, eraldi ei ole taotletud kulude hüvitamist.Võlausaldaja

seisukoht 1% suuruse tasu määramiseks on pahatahtlik ja suunatud oma rahuldamata nõude osa

veelgi suuremale rahuldamisele halduri tasu arvelt. Võlausaldaja seesuguse seisukohaga

nõustudes moodustaks halduri tasu antud menetluse läbiviimise eest kokku vähem kui Eesti ühe

kuu keskmine töötasu (koos maksudega 2057,84 eurot). Antud menetluse läbiviimiseks on

haldur järjepidevalt tööd teinud aga 1,5 aastat. Antud tasu peaks seejuures sisaldama kõik

halduribüroo üleval pidamiseks vajalikke kulusid, büroo töötajate töötasusid, halduri

kutsekindlustust, seadusega ettenähtud kohustuslikke koolitusi ja liikmemakse. Halduri

hinnangul on kõik eeldused vähemalt alammääras tasu saamiseks täidetud, sh tegemist on olnud

keskmisest töömahukama menetlusega, kohtuvaidlused on toimunud pankrotivara arvelt

kulusid tegemata, tagasivõitmise tulemusena on suurendatud märkimisväärselt pankrotivara,

mille arvelt on võimalik suures ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldada, halduri senisele

tegevusele ja tema kutsetegevusele ei ole põhjendatud etteheiteid kunagi tehtud. Võlausaldajate

üldkoosolek on halduri tegevuse pankrotimenetluse läbiviimisel heaks kiitnud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 14.12.2021.a määrusega rahuldamata Renovum OÜ vastuväite X

(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud lõpparuandele (resolutsiooni punkt 1), kinnitas X

(pankrotis) pankrotimenetluses 27.09.2021.a esitatud lõpparuande (resolutsiooni punkt 2),

määras, et X (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata

järgnevalt: Averon International OÜ (pankrotis) 45 098,73 eurot, OG (nõue omandatud KÜ-lt

Kaupmehe 10) 29,18 eurot, Renovum OÜ 4989,00 eurot, OG 7350,98 eurot. Võlgnik nõuetele

vastuväiteid ei esitanud. (resolutsiooni punkt 3), lõpetas X (pankrotis) pankrotimenetluse

(resolutsiooni punkt 4), määras X (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo tasuks pankrotivara

arvelt 14 526,04 eurot (lisandub käibemaks) (resolutsiooni punkt 5), vabastas Indrek Lepsoo X

(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest (resolutsiooni punkt 6), tagastas 20.11.2019.a kohtu

deposiiti tasutud summa jäägi 515 eurot ning 06.03.2020.a kohtu deposiiti tasutud summa 2500

eurot Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE502200221001145400

(resolutsiooni punkt 7), algatas X kohustustest vabastamise menetluse (resolutsiooni punkt 8),

nimetas X usaldusisikuks OG (isikukood XXXXXXXXXX) (resolutsiooni punkt 9) ning

määras avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(resolutsiooni punkt 10).

2-19-16579

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestab PankrS § 65 lg 1: „Halduril on õigus saada

tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse

lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse.

Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.“ Lõige 2

sätestab: „Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri

muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast

lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise

ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.“ Lõike 5 kohaselt: „Kohus määrab

haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema

tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu,

kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.“

7. Renovum OÜ hinnangul peaks tasu arvestamise aluseks võtma 189 400 eurot (korterite

müügist saadu) - halduri tegevusega pole seotud nimetusega „Muud laekumised

pankrotivarasse“ tähistatud 1230 eurot ega SEB Panga intress 0,64 eurot.

8. Kohtu hinnangul tuleb ka muud laekumised ja intress lugeda laekumisteks, mille alusel

arvestada halduri tasu. Haldur on selgitanud, et 1230 eurot kanti võlgnikule üle, kuid sellele

järgnes ülekantu tagasi küsimine ning haldur pidi laekumisega seonduvaid asjaolusid

kontrollima, et võtta seisukoht, kas summa tuleb tagastada või mitte. Intresse on makstud aga

summadelt, mis on laekunud pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusel. Kohus oli seisukohal,

et 190 630,64 eurot on pankrotivarasse laekunud halduri tegevuse tulemusel ning see summa

tuleb võtta halduri tasu arvestamise aluseks.

9. Renovum OÜ hinnangul on tegu kõige lihtsamat sorti pankrotimenetlusega - võlgnik tegi

halduriga koostööd; võlgnikule ei kuulunud ettevõtteid ja seega ei pidanud haldur tegelema

ettevõtte majandustegevuse, raamatupidamise, likvideerimise või muu sellisega; haldur esitas

ühe lihtsa tüüphagi tagasivõitmise nõudes (lahenes tagaseljaotsusega); korterite müük õnnestus

ilma igasuguse vaevata (Kaupmehe tn korter müüdi esimesel enampakkumisel; Maardu korter

esimesel kordusenampakkumisel). Osaluse Valgevene äriühingus on haldur hinnanud

väärtusetuks ilma täpsemaid ja põhjalikke andmeid kogumata (ka see kinnitab, et haldur on

menetluses läbi ajanud lihtsalt ja vähese vaevaga, st töö maht on olnud väike).

10. Kohtu hinnangul võiks pidada „kõige lihtsamaks pankrotimenetluseks“ sellist, kus puudub

vara, ei esitata kellegi vastu nõudeid/hagisid, võlausaldajad on passiivsed. Antud menetlus

selline ei ole. Tagasivõitmise hagi ei ole pankrotimenetluses tõepoolest ebatavaline, kuid

tüüphagiks seda siiski pidada ei saa. Hagi esitamisega ei kaasnenud täiendavaid kulusid, mis

tuleks hüvitada pankrotivara arvelt. Kohtu hinnangul on haldur viinud läbi kõik vajalikud

toimingud – müünud vara, esitanud hagi, viinud läbi võlausaldajate üldkoosolekuid, esitanud

kohtule aruandeid/ettekandeid ning seisukohti. Pankrotimenetlus on kestnud ca 1,5 aastat ning

arvestades menetluse käiku ei ole see ebamõistlik aeg. Haldur ei ole taotlenud kulude

kinnitamist, vaid kannab need oma tasu arvelt. Kohtul ei ole etteheiteid halduri kutsetegevusele,

mh ei pea kohus oluliseks ka seda, kuidas haldur kirjutas tasu arvestuse valemi – kohus arvutab

menetlustes taotletavad tasud ise üle ja ei tee seda mitte halduri kirjutatud valemi vaid seaduse

regulatsiooni alusel. Kohus ei nõustunud, et haldur peaks tasu saama 1894 eurot (lisandub

käibemaks), selline tasu on käesoleva menetluse iseloomu ning tehtud toiminguid ja töömahtu

arvestades ebamõistlikult väike. Halduri tasu vähendamine alla alammäära ei ole eelnevale

tuginedes kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus määras haldurile tasu pankrotivarasse laekunud

summalt 190 630,64 eurot alamääras - PankrS § 651 lg 1 järgi on alammääras tasu suuruseks

14 526,04 eurot, millele PankrS § 65 lg 11 järgi lisandub käibemaks.

2-19-16579

Määruskaebus

11. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse pankrotihalduri tasu

määramise ja lõpparuande kinnitamise osas tühistada, määrata pankrotihalduri tasuks 1894

eurot, millele lisandub käibemaks, kohustada pankrotihaldurit tegema võlausaldajatele

täiendavaid väljamakseid pankrotihalduri tasu vähenemisel vabaneva raha arvelt ning muuta

eeltoodut arvestades võlausaldajatel pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete summasid

ja kinnitada lõpparuanne muudetud kujul.

12. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab võlausaldaja maakohtu määruse

pankrotihalduri tasu määramise osas lõpparuandele esitatud vastuväites toodud seisukohti

korrates.

13. Halduri tasu arvestatakse summalt 190630,64 eurot, õige summa oleks võlgniku varasse

tagasivõidetud korteri ja teise korteri mõttelise osa müügist laekunud kogusumma 189400

eurot. Seda ületavas osas ei laekunud raha pankrotivarasse halduri töö tulemusel. Halduri

tegevusega pole seotud nimetusega „Muud laekumised pankrotivarasse“ tähistatud 1230 eurot

ega AS SEB Panga intress 0,64 eurot.

14. Võlausaldaja vaidleb vastu, et halduri tasuks määrati tasu alammääras, kohaldades valesti

PankrS § 65 lg-t 2 ja 5, arvestamata halduri tegelikku väikest tööpanust pankrotivara

moodustamisel või arvestades seda valesti. Kohus on määranud haldurile põhjendamatult suure

tasu. Käesoleval juhul ei vasta halduri tasu halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

15. Tegemist oli kõige lihtsamat sorti füüsilise isiku pankrotimenetlusega. Lisaks sellele

koostas haldur 17.09.2021.a lõpparuande valesti, arvestamata esimeses rahuldamisjärgus

pandipidajatele täiendavalt väljamaksmisele kuuluvate summadega. Pankrotihaldur viivitas

põhjendamatult Maardu korteri mõttelise osa müügiga, pannes Renovum OÜ pealekäimisel

selle müügiks esmakordselt müügikuulutuse alles 02.07.2021.a. Käesoleval juhul on

põhjendatud määrata haldurile PankrS § 651 lg-st 4 juhindudes tasu 1 % halduri tegevuse

tulemusena pankrotivarasse laekunud summalt (189400 eurot) ehk 1894 eurot, millele lisandub

käibemaks.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Pankrotihaldur leidis vastuses määruskaebusele, et maakohtu määrus on seaduslik.

Võlausaldaja on määruskaebuses korranud üksnes lõpparuande vastuväites toodut, millistele

väidetele on pankrotihaldur põhjalikult vastanud juba 29.09.2021.a menetlusdokumendis.

Pankrotihaldur jääb oma seisukohade juurde.

Menetluse edasine käik

17. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et on TsMS §-de 651 ja 659 alusel seotud määruskaebuse

piiridega, millest tulenevalt kontrollib vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust üksnes

osas, milles see on vaidlustatud, so pankrotihaldurile määratud tasu ja lõpparuande kinnitamise

osas. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et

2-19-16579

vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei

anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ning

määruskaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

19. Määruskaebuse esitaja hinnangul tuleks pankrotihalduri tasu arvestamisel lähtuda 189 400

eurost, kuna halduri tegevusega ei ole seotud muud laekumised pankrotivarasse summas 1230

eurot ja AS SEB Panga intress 0,64 eurot. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu.

20. Praegusel juhul ei ole PankrS § 65 lg 2 neljandas lauses sätestatud eeldused, mille kohaselt

ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri

tegevusest sõltumata, täidetud.

21. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel vara

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja edasiste pankrotimenetluse kulude katteks. Hilisemas

pankrotimenetluses selgitas pankrotihaldur välja, et võlgniku kinnisvara tehingud on

tagasivõidetavad ning esitas maakohtule vastava hagi, mis osutus edukaks. Tagasivõitmise

tulemusena pankrotivarasse saadu on pankrotihaldur, arvestades laekumiste suurust, müünud

edukalt. Kuivõrd AS-lt SEB Pank laekusid intressid summas 0,64 eurot võlgniku kontole

üksnes pankrotivarasse tagasivõidetud vara müügi tulemusena, on maakohus õigesti lugenud

eelnimetatud summa pankrotihalduri tasu arvestamise aluseks võetava summa hulka.

22. Võttes arvesse, et muude laekumistena kajastatud 1230 eurot jäi tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt pankrotivara hulka üksnes pankrotihalduri poolt välja selgitatud asjaolude

tulemusena, ei ole maakohus eksinud ka selles, et arvestas nimetatud summa pankrotihalduri

tasu arvestamise aluseks võetava summa hulka. Määruskaebuse esitaja seisukohaga, et muud

laekumised ei ole saadud pankrotihalduri töise tegevuse tulemusena, saaks nõustuda vaid juhul,

kui ülekande teinud isik ei oleks rahasumma tagastamise taotlust pankrotihaldurile esitanud.

Sellisele asjaolule ei ole määruskaebuse esitaja aga tuginenud.

23. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus määranud pankrotihaldurile põhjendamatult

suure tasu ja pankrotihaldur oleks pidanud saama alammäärast väiksema tasu. Ringkonnakohus

ei nõustu ka selle seisukohaga.

24. Haldurile alammäärast väiksema tasu määramiseks peab kohus tuvastama, et halduri

ülesanded pankrotimenetluses olid tavapärasest lihtsamad või esineb muu eriline asjaolu, mis

seab kahtluse alla halduri õiguse saada alammääras tasu (vt Riigikohtu 08.02.2017.a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-155-16, p 14). Kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu

õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu

vähendada. Kuigi seaduse järgi on halduri tasu määramisel orientiiriks eelkõige pankrotivara

suurus, ei saa haldurile tasu määramisel lähtuda üksnes sellest, vaid eelkõige tuleb lähtuda

halduri töö mahust ja keerukusest. Lisaks peab kohus arvestama, et ka tasu alammäär on pigem

orienteeruv summa ja kui halduri töömaht ei ole suur ja vara võõrandamisel või tagasivõitmisel

ei ole saadud oodatust märksa paremaid tulemusi, siis on alust määrata ka alammäärast väiksem

tasu, sest vastasel korral võiks halduri tasu kujuneda ebamõistlikult suureks. Kui haldur taotleb

tasu miinimummääras, kuid asjaoludest nähtuvalt ei ole haldur peale vara müümise teinud

mingeid märkimisväärseid toiminguid, tuleb arvestada konkreetse pankrotimenetluse iseärasusi

ja vajadusel määrata alammäärast väiksem tasu (vt Riigikohtu 23.03.2016.a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-12-16, p-d 11-12).

2-19-16579

25. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud seisukohta, miks vastab

konkreetsel juhul pankrotihalduri töö maht ja keerukus tema taotletud tasu alammäära

suurusele. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaalutlusvigu teinud ega materiaalõigust

vääralt kohaldanud. Ringkonnakohtul puudub seaduslik alus maakohtu diskretsiooni

sekkumiseks.

26. Tsiviilasja materjalide alusel ei ole tuvastatav, et pankrotihalduri toimingud

pankrotimenetluse läbiviimisel oleksid koosnenud üksnes pankrotivara müügist või oleks

põhjust pidada pankrotimenetlust tavapärasest lihtsamaks.

Pankrotihalduri esitatud

tagasivõitmise hagi edukus tõi kaasa pankrotivara müügist 189 400 euro laekumise, mis on

märkimisväärne tulemus, arvestades, et pankrotimäärusest nähtuvalt puudus võlgnikul

igasugune vara, kuid kohustuste hulk moodustas vähemalt 234 657,69 eurot. Vara müügi

tulemusena on laekunud pangaintress ja pankrotihalduri töise panuse tulemusena jäi

pankrotivara hulka ka AA-lt laekunud 1230 eurot. Hagi esitamisega ei kaasnenud täiendavaid

kulusid, mida kanda pankrotivara arvelt. Pankrotihaldur on menetluse läbiviimisel kinni

pidanud pankrotiseaduses sätestatud kohustustest viia läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ja

esitada kohtule aruandeid, moodustada pankrotivara ja see müüa. Kuigi pankrotimenetlus kestis

kokku 1,5 aastat ja PankrS § 66 lg 1 kohaselt oleks pankrotihalduril õigus nõuda ka oma

kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata, ei ole

pankrotihaldur sellist taotlust esitanud. Arvestades neid konkreetse pankrotimenetluse

iseärasusi, on maakohus õigesti järeldanud, et pankrotihalduri tasu vähendamine alla

alammäära ei ole põhjendatud.

27. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka asjaolu, et pankrotihalduri esialgne

maakohtule esitatud lõpparuanne oli vigane, arvestades et selles esinenud vea korrigeeris

pankrotihaldur iseseisvalt, esitas maakohtule kinnitamiseks uue lõpparuande, edastas selle

võlausaldajatele ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded uue teate lõpparuandega

tutvumise ja vastuväidete esitamise kohta.

28. Määruskaebuse esitaja on tuginenud ka väitele, et pankrotihaldur viivitas põhjendamatult

Maardu korteri mõttelise osa müügiga, pannes selle võlausaldaja pealekäimisel müüki

esmakordselt alles 02.07.2021.a. Ringkonnakohtule jääb määruskaebuse esitaja jätkuv

tuginemine eelnimetatud väitele arusaamatuks, arvestades, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

esitas võlausaldaja selle väite ka vastuväites jaotusettepanekule ning maakohus ei tuvastanud

pankrotihalduri töös vara müügiga seoses põhjendamatut viivitamist. Maakohtu 19.04.2021.a

määrus võlausaldaja vastuväite rahuldamata jätmise ja jaotusettepaneku kinnitamise kohta on

kohtute infosüsteemi andmetel edasikaebamata jõustunud 20.05.2021.a. Pankrotihaldur on

vastuses vastuväitele selgitanud, et nimetatud vara osas toimusid võlgniku ja võlausaldajate

vahel läbirääkimised seoses võimaliku kompromissi saavutamisega. Kuivõrd määruskaebuse

esitaja ei ole jätkuvalt põhistanud ka seda, et pankrotihalduri väide on väär, puudub seaduslik

alus maakohtu poolt määratud halduri tasu vähendamiseks.

29. Lõpetuseks juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et praegusel

juhul ei ole tegemist kohtuasjas nr 3-2-1-12-16 (millele määruskaebuse esitaja viitas

16.09.2021.a aset leidnud võlausaldajate üldkoosolekul), analoogse olukorraga, arvestades, et

viidatud kohtuasjas nimetatud pankrotimenetluses piirdus pankrotihalduri tegevus vaid vara

müügiga ning talle heideti ette võimetust tuvastada, et võlgnik ei ole tegelikult maksejõuetu.

2-19-16579

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusmenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel määruskaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on vastustaja määruskaebusmenetluses esindanud ennast ise, mistõttu

ei saa temal olla tekkinud menetluskulusid mida kindlaks määrata.

Edasikaebeõigus

31. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PanrkS § 5 lg 2

järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta pankrotiasjas edasi kaevata

üksnes siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. PankrS § 150 lg 1 p 3 alusel on halduri tasu

pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud

määruse peale esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse

lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale PankrS § 150 lg 5 kaebeõigust ette ei näe

(vt Riigikohtu 04.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-18512, p 5 ja Riigikohtu 26.06.2013.a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 12). Seega ei ole käesolev määrus osas, milles võlausaldaja

määruskaebus rahuldamata jääb, edasikaevatav.

32. Määrus on edasikaevatav menetluskulude jaotust puudutavas osas tulenevalt TsMS § 178

lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/