2-22-145/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-145

Tsiviilasi

J K hagi R P vastu esemete valduse üleandmise nõudes

Tsiviilasja hind

2500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: J K (isikukood xxx)

Kostja:

R

P

(isikukood

xxx),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kristo Kallas

Kohtuistung

26.09.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta J K hagi R P vastu esemete valduse üleandmise nõudes rahuldamata.

2. Jätta tsiviilasja menetluskulud J K kanda.

3. Rahuldada R P avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

4. Määrata R P menetluskulude rahaliseks suuruseks 2530 eurot (käibemaksuga) ja

mõista see J Klt R P kasuks välja.

5. Mõista J Klt R P kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt

välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonikaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. J K esitas 06.01.2022 R P vastu hagi esemete valduse üleandmise nõudes.

2. Kohus jättis 02.02.2022 määrusega hageja hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks.

3. J K esitas 09.02.2022 täpsustatud hagiavalduse R P vastu esemete valduse üleandmise

nõudes.

4. Kohus võttis 17.02.2022 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks.

5. Kostja esitas 30.03.2020 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu ning leidis, et hagi on

esitatud alusetult ning tuleb jätta rahuldamata.

6. Hageja esitas 18.04.2022 vastuse kostja vastusele, milles leidis, et hagi esitamine kostja vastu

on põhjendatud.

7. Kostja esitas 12.09.2022 vastuse hageja 18.04.2022 esitatud seisukohale, mille taotles kostja

esitatud tõendite vastu võtmist ning hagi rahuldamata jätmist.

8. Tsiviilasjas toimus 26.09.2022 kohtuistung, kus kohus kuulas kostja ära vande all ning

määras kostjale tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

9. Kostja esitas 28.09.2022 menetluskulude nimekirja.

10. Hagejale on kostja menetluskulude nimekiri kättetoimetatud 30.09.2022 avalikus

e-toimikus, kuid hageja seisukohta kostja menetluskuludele ei ole esitanud.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

11. Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles nõudis akordioni Hohner koos pillikastiga

väljaandmist kostja käest.

12. Hageja tõi hagi alusena esile järgmised asjaolud: umbes kolm aastat enne hagi esitamist

andis hageja endale kuuluva akordioni koos selle juurde kuuluva pillikastiga kasutamiseks

kostjale, kes on hageja lapselapse ema. Hageja sõnul polnud tegemist kingitusega, vaid andis

akordioni „laenuks“, et lapselapse muusikalist huvi tõsta ning hageja ja lapselapse vahelist sidet

tugevdada.

13. Hageja väitel oli akordioni üleandmise hetkel tema tervis halb, mistõttu ei teadnud hageja,

kas või millal ta ise akordionit mängida jaksab. Hageja plaanis akordioni peale enda surma

lapselapsele päriseks jätta.

14. Hageja väitel on tema tervis hagi esitamiseks paranenud ning ta soovis akordionimängu

uuesti harjutada ning sugulastele seda mängida, kuid kostja ei vastanud tema telefonikõnedele

ega sõnumitele.

15. Hageja märkis hagiavalduses, et sai akordioni umbes 70 aastat tagasi oma tädilt.

16. Hageja esitas fotod, kus ta mängib vaidlusalust akordionit nii lapseeas kui ka hiljem. Hageja

lisas, et vajadusel võib ta kutsuda tunnistajaid, kes võivad tõendada akordioni kuulumist talle.

17. Hageja täpsustas esitatud hagiavaldust, et nõuab kostjalt kostja valdusest 48-bassilise

punase akordioni Hohner ning selle kujule vastava tumepruunika sangaga pillikasti üleandmist

hageja valdusesse.

18. Hageja hindas akordioni väärtuseks 2500 eurot. Hagejale põhjustatud mittevaralist kahju

juhul, kui hageja akordionit tagasi ei saa, hageja hinnata ei oska, kuna tegemist on hageja sõnul

temale hindamatu mälestusega.

19. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ning leidis, et kostja on esitanud kohtule asja

lahendamise seisukohalt ebaolulisi vastuväiteid. Hageja hinnangul on kostjal soov kätte maksta

hageja pojale ehk kostja laste isale nendevahelise suhte jahenemise eest. Hagejale oli kostja

soovitus esitada hagi seitsmeaastase kostja poja vastu hageja sõnade kohaselt mõistetamatu

ning sellel ei oleks mingit mõju asja sisulisele lahendamisele.

20. Hageja selgitas, et kostja väide akordioni kostja lapsele andmise aja kohta on vale, sest

kostja laps ei oleks selles vanuses suutnud akordionit ise vastu võtta, kuna kolmeaastasele

lapsele rasket akordionit ulatades oleks ta sellega koos pikali kukkunud ja viga saanud.

21. Hageja nõustus kostja väitega, et kostja lapse noorem õde viibis akordioni üleandmisel,

kuid ei mõista, mis seos on sellel omandivaidlusega.

22. Hageja ei näe põhjust vastu vaielda asjaolule, et kostja on väitnud, et hageja tervis oli

akordioni üleandmise ajal hea, kuna see ei oma tähtsust omandiõiguse vaidluse seisukohalt. Kui

kostja soovib näidata, et hageja suutis sel ajal veel akordionit mängida, siis kinnitab kostja

sellega hageja väidet, et hageja ei kinkinud akordionit, vaid andis kostja pojale proovimiseks

või õppimiseks.

23. Hageja hinnangul on kostja toonud vaidlusse akordioni kasti värvuse vaid segaduse

külvamiseks, kuna kostja ei ole selgitanud, kuidas puutub omandivaidlusse pillikasti värvus.

24. Hageja ei soovi täiendavaid tõendeid esitada, sest on varem esitanud fotod, et akordion

kuulub hagejale üle 70 aasta. Hageja on valmis esitama suurel hulgal tunnistajate ütlusi, kui

kohus täiendavaid tõendeid soovib. Muid täiendavaid tõendusmaterjale hagejal ei ole.

25. Hageja selgitas, et akordioni kostjale kasutamiseks andmisel lepingut ei sõlmitud, kuna

kumbki pool ei pidanud seda vajalikuks. Hageja soov oli, et kostja poeg õpiks akordionit

mängima, kuid nüüd on hageja teada saanud, et kostja poeg õpib hoopis klaverit mängima.

26. Hageja nõustus istungil, et tema nõuet tuleb käsitleda asja väljaandmisnõudena AÕS § 80

lg 1 tähenduses.

27. Hageja nõustus istungil, et hagi tuleks käsitleda eeldusel, et ta andis akordioni kostja lapsele

tasuta kasutada, mitte ei „laenanud“ seda. Hagis oli ta kasutanud laenamise kõnekeelset

tähendust, millega peetakse sageli silmas tasuta kasutamise lepingu sõlmimist.

28. Hageja selgitas istungil, et elulooraamatusse kirjutatud viide akordioni kinkimise soovist

on sõnastatud ebatäpselt, kuna hageja pidas silmas, et soovib akordioni lapselapsele kinkida

peale oma surma.

29. Hageja väitis istungil, et andis akordioni üle kostja lapsele möödunud aastal, kuid möönis,

et oma kõrge ea tõttu ei saa ta oma mälule toetudes kindlalt väita, et akordioni üleandmine ei

võinud toimuda ka varem kui 2021. aastal.

30. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

31. Kostja vaidles oma vastustes hagile vastu ja oli seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

32. Kostja leidis, et hagis puuduvad olulised faktilised asjaolud, millel hageja nõue rajaneb.

Kostja selgitas, et hagi esemesse puutuvalt on hageja taotlenud akordioni valduse tagasisaamist,

kuid heitnud ka kostjale ette, et kostja ei võimalda talle akordioni kasutamist, millest võib

järeldada, et hageja nõue võib olla suunatud ka akordioni kasutamise võimaldamisele.

33. Kostja oli seisukohal, et hagi alus on puudulik, hagi on tõendamata ning hagi on esitatud

vale isiku vastu.

34. Kostja tõi välja, et hageja ei ole kajastanud mitte ühtegi konkreetset asjaolu, millel tema

nõue rajaneb. Hagiavaldusest ei selgu, millal, millise võlasuhte ja millistel tingimustel sõlmis

ta kostjaga akordioni üleandmise. Kostja hinnangul eitab hageja kinkelepingu olemasolu, kuid

pooltevaheline kokkulepe peab vastama mingile seadusjärgsele võlasuhte liigile ja hageja peab

tooma välja lepingutingimused ning selle, mida kostja on rikkunud. Samuti ei ole hageja toonud

esile, millisel õiguslikul alusel on poolte võlasuhe lõppenud.

35. Kostja ei eitanud, et hageja on andnud akordioni valduse üle, ent mitte kostjale, vaid kostja

pojale ning see toimus hoopis teistel asjaoludel ning võlasuhte raames, mis ei ühti hageja

väidetega. Ainus tegelik faktiline asjaolu, mida hageja hagiavalduses on kajastanud on see, et

akordion oli mõeldud tema lapselapsele ehk kostja pojale.

36. Kostja tõi välja, et hageja väide, et ta andis akordioni üle kolm aastat tagasi, on väär. Hageja

oli rääkinud 2017. aastal mitmeid kordi, et kostja poeg, kes toona oli kolmeaastane, tunneb huvi

pillimängu vastu ning soovib seetõttu kinkida akordioni kostja pojale.

37. Kostja märkis, et akordioni kostja pojale kinkimise konkreetse lubaduse andis hageja 2017.

aasta mais ning hageja andis selle kostja pojale üle 2017. aasta oktoobris. Akordioni kinkimise

juures viibisid nii kostja kui ka teine lapselaps. Kinkimise fakt sai mõne aja jooksul teatavaks

ka hageja lastele, sh ka kostja poja isale.

38. Kostja leidis, et hageja on esitanud hagiavalduse ebaõigesti, sest kostjal ei ole hagejaga

vastavat võlasuhet. Hagejal on kinkelepinguline suhe kostja pojaga, kes on käesoleval hetkel

seitsmeaastane.

39. Kostja selgitas, et hageja on eksinud akordioni omadusi puudutavates asjaoludes, sest

akordioni pillikast on halli värvi, mitte tumepruun. Ebaõige on ka hageja väide tema halva

tervise kohta akordioni üleandmise ajal, sest 2017. aastal kandideeris hageja xxx kohaliku

omavalitsuse volikogu valimistel, tegi aktiivselt kampaaniat, käis valimissündmustel, ning

jagas isiklikult postkastidesse reklaamlehti. Halba tervislikku seisundit seob hageja

hagiavalduses asjaoluga, et tal puudus teadmine, kas ta üldse jaksab akordionit enam mängida

ning sellest tulenevalt oli ka soov see ära anda. Kostja jaoks on taoline asjaolu uus ning hageja

ei väitnud seda kordagi akordionit kostja lapsele kinkides.

40. Kostja tõi välja, et hageja viitas hagis nii pooltevahelistele võlasuhetele kui ka akordioni

valduse üleandmise kohustusele kostja poolt. Seejuures pole hageja esitanud hagi tõendamiseks

ühtki dokumenti, mis tõendaks pooltevahelise lepingu sõlmimist, selle aega, tingimusi, veelgi

vähem pooltevahelise võlasuhte lõppemise alust. Nimetatud asjaolud on jäänud hagiavalduses

põhistamata ning tõendamata.

41. Kostja leidis, et tõendeid ning asjaolusid nägemata ei saa kostja hagile vastata, et kostjal on

kohustus anda akordioni valdus üle hagejale. Hageja suutmatus oma väiteid tõendada ei anna

alust tõendamiskoormise ümberjagamiseks.

42. Kostja täpsustas oma seisukohti tulenevalt hageja esitatud seisukohtadele kostja vastusele,

et mis tahes hageja viited sellele, et kostja keeldub akordionit tagastamast tulenevalt soovist

hageja pojale kätte maksta on meelevaldsed ja absurdsed ning tuleb jätta tähelepanuta.

43. Kostja viitas, et hageja ei saa ilmselt aru valduse ja omandi mõistetest või ei soovi

tunnistada, et on akordioni kostja lapsele kinkinud. Hageja vastusest nähtuvalt soovib ta tagasi

saada kostja pojale kingitud akordionit, kuid ei küsi seda tagasi kostja pojalt, vaid soovib

eesmärgi saavutamiseks kasutada kostjat, kuna hagi ei ole esitatud kostja kui kostja poja

seadusjärgse esindaja vastu, vaid kostja enda vastu.

44. Kostja viitas, et hageja on avaldanud soovi akordion ise kostja pojalt tagasi küsida. Selle

tõendamiseks esitas kostja hageja poja kirja, kus hageja poeg sedastab, et hageja tahtis ise kostja

pojaga rääkida, et kostja poeg lubaks talle akordionit, kuid hageja poeg pidas õigemaks seda

mitte lubada, sest kostja pojal oleks ebameeldiv keelduda. Kostja hinnangul tõendab see

täiendavalt seda, et hageja on teadlik, et on akordioni kostja lapsele kinkinud ning kostja lapsel

on akordioni käsutusõigus. Hageja soovib sisuliselt seda, et kostja, kellele hageja ei ole

akordionit kinkinud ega laenanud, võtaks ära oma pojalt talle kingitud akordioni ja annaks üle

hagejale.

45. Kostja hinnangul on hageja avaldanud selgelt soovi kinkida akordion kostja lapsele. Hageja

on seda korduvalt enne kinkimist väljendanud ja rääkinud sellest ka oma sugulastele. Lisaks

sellele on hageja kirjutanud akordioni kostja lapsele kinkimise soovi ka oma elulooraamatusse.

46. Kostja viitas, et raamatu viimaselt lehelt nähtuvalt on see koostatud 2017. aastal, mida

kinnitab ka fail, kust nähtub, et seda on viimati muudetud 27.05.2017. Selle kohta, et hageja

andis kostja lapsele akordioni üle 2017. aasta oktoobrikuus, esitab kostja 29.10.2017 kostja

kodus tehtud foto, millelt nähtub kostja poeg koos temale kingitud kõnealuse akordioniga.

Samuti esitas kostja 11.11.2017 tehtud foto, millel on nii kostja laps kui ka hageja koos

akordiniga.

47. Kostja hinnangul puudub loogika hageja väites, et kostja laps ei oleks saanud oma vanuse

tõttu akordionit vastu võtta, mistõttu leiab hageja, et kostja viited akordioni üleandmise kohta

on valed. Samuti leidis kostja, et hageja väited on ka faktiliselt valed. Selle tõendamiseks esitas

kostja 29.11.2017 tehtud video, millel kostja kolmeaastane poeg ise akordionit mängib.

Asjaolu, kas akordion anti kostja lapsele kätte, asetati maha või voodile ei ole oluline ning ei

tähenda, et kingi saajaks ei oleks olnud kostja laps.

48. Kostja selgitas, et viitas asjaoludes akordioni üleandmisega seotud asjaoludele ning märkis,

kes üleandmise juures viibisid. See ei tähenda, et kostja sooviks tunnistajana kasutada kostja

tütart, kes akordioni üleandmise ajal oli kaheaastane.

49. Kostja selgitas, et vaidlus käib ennekõike selle üle, kelle oma see akordion on: kas hageja

oma, kuid võõras valduses, kust tal on õigus see tagasi nõuda; või kostja lapse oma, kellele see

on kingitud ja kellelt hagejal pole õigust seda tagasi nõuda kohtumenetluses, kus nõue ei ole

esitatud kostja lapse vastu.

50. Kostja tõi välja, et käsitlus hageja tervisest akordioni kinkimise ajal omab tähtsust selles

kontekstis, et juhtida tähelepanu hageja otsitud põhjendustele akordioni äraandmise kohta.

Hageja väitis hagiavalduses, et oma tervise tõttu ei saanud ta akordionit ise mängida, mistõttu

andis ta selle kostjale kasutada. Kostja tõi esile, et viited hageja kehvale tervisele ei vasta

tegelikkusele ning väide, et akordioni laenuks andmise soov oli tingitud sellest, et hageja ei

saanud ise tervise tõttu akordionit mängida, on selges vastuolus tegelike asjaoludega. Selle

tõendamiseks esitas kostja 11.11.2017 filmitud video, kus hageja ise akordionit mängib.

51. Kostja hinnangul puudub loogika hageja järelduses, et kuna hageja hea tervis akordioni

kinkimise ajal viitab sellele, et sai tol ajal ise akordionit mängida, siis seetõttu hageja mitte ei

kinkinud, vaid andis akordioni kostja lapsele proovimiseks ja õppimiseks.

52. Kostjale jäi arusaamatuks hageja etteheide kostja tehtud täpsustusele akordioni kasti õige

värvi kohta. Ehkki hagi on esitatud vale isiku vastu, kes ei saagi hageja nõuet täita, tuleb hagejal

oma nõudmistes ka väljanõutavate esemete kirjelduses olla täpne.

53. Kostja selgitas, et vaidluse all ei ole see, et hagejale kuulus kunagi akordion Hohner. Samas

ei tõenda hageja esitatud fotod kuidagi seda, et akordion ka jätkuvalt hagejale kuulub.

54. Kostja tõi välja, et AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand asja üleandmisega. Hageja on

akordioni kostja lapsele üle andnud ning seetõttu tuleb omandi kuulumist kostja lapsele eeldada.

Kui lähtuda, et akordion on kostja valduses, tuleks eeldada, et akordioni omanik on kostja.

Sõltumata asjaolust, et akordion asub kostja kodus, ei saa kostjat pidada akordioni valdajaks,

kuna kostja kodu on ka kostja poja kodu ning akordioni valdaja ja omanik on jätkuvalt kostja

poeg.

55. Kostjale teadaolevalt on hageja tegelik soov kostja lapsele kingitud akordion tagasi saada,

kuna hageja soovib selle anda nüüd kostja lapse asemel hoopis teisele lapselapsele. Kostja

hinnangul on selline kingitud asja äravõtmine ja ümberotsustamine ääretult kohatu ning lapse

suhtes inetu ja julm tegu.

56. Kostja selgitas istungil, et 11.11.2017 tehtud foto, millel on nii kostja laps kui ka hageja

koos akordiniga, näitab, et kõik on akordioni üleandmisega rahul.

57. Kostja nõustus istungil, et hageja nõuet tuleb käsitleda asja väljaandmisnõudena AÕS § 80

lg 1 tähenduses.

58. Kostja selgitas vande all, et hageja väljendas korduvalt alates 2017. aasta kevadest kuni

2017. aasta sügiseni oma kavatsust kinkida akordion kostja lapsele. Kostja möönis, et ei mäleta,

millises sõnastuses hageja oma soovi täpselt väljendas, kuid kindlasti kasutas hageja sõna

„kinkima“. Kostja kirjeldas üksikasjaliselt, kuidas ta sõitis koos hagejaga 2017. aasta oktoobris

hageja suvilasse ning ühiselt toodi akordion kostja elukohta.

59. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

60. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

61. Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle:

-

Hageja ja kostja nõustuvad, et hagiavaldus on esitatud asja väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest;

-

Kõne all olev akordion asub kostja eluruumides;

-

Algselt kuulus akordion hagejale.

62. Pooled vaidlevad järgnevate asjaolude üle:

-

Kas akordion anti kostja lapsele üle hageja poolt tasuta kasutuslepingu või kinkelepingu

alusel;

-

Millal toimus akordioni üleandmine kostja lapsele.

63. Selleks, et hinnata, kas asja väljaandmise nõue vastavalt AÕS § 80 lg 1 on õigustatud, tuleb

hinnata, kas hageja on vaidlusaluse asja omanik, kas kostja valdab seda ning kas kostja valdab

seda seejuures õigusliku aluseta. Sõltumata sellest, kas kostja laps on saanud vaidlusaluse

akordioni omanikuks või on kostja lapse esindajana sõlminud akordioni tasuta kasutamise

lepingu, on vaidlusaluse akordioni valdaja kostja. Juhul kui kostja laps on saanud akordioni

omanikuks, tuleks kaheksa-aastast last pidada ikkagi kostja valduse teenijaks AÕS § 33 lg 3

tähenduses ning valdaja positsioon kuuluks kostjale. Seega tuleb nõude õigustatuse

hindamiseks lahendada küsimus, kas hageja on jäänud väljanõutava asja omanikuks või on ta

omandi kaotanud kostja lapsele, millest tulenevalt võiks kostjal olla ka õiguslik alus asja

valdamiseks.

64. Hageja on esitanud kohtule tõendina foto, mis kujutab hagejat 12-aastaselt akordionit

mängimas ning foto aastast 2002, kus ta on sama akordioniga. Kuivõrd vaidluse all ei ole

asjaolu, et akordion kuulus algselt hagejale, ei loe kohus fotodega tõendatuks, et akordion

kuulub käesoleval hetkel endiselt hagejale.

65. Kostja on esitanud kohtule tõendina hageja poja e-kirja kostjale, kus hageja poeg toob välja,

et hageja soovis kostja pojaga ise rääkida, et viimane lubaks hagejale akordionit. Kostja viitas,

et e-kirjast nähtuvalt on pooled teadlikud, et akordion kuulub kostja pojale, sest vastasel juhul

ei oleks hagejal olnud soovi rääkida otse kostja pojaga, et akordion tagasi saada. Kohtu

hinnangul ei saa sellest e-kirjast järeldada, et kirja saatnud hageja poeg käsitleks akordionit

enda ja kostja poja omandis olevana, vaid näitab pigem seda, et hageja poja hinnangul võib

lapsele tegeliku võimu loovutamine akordioni üle osutuda psühholoogiliselt keerukaks ega

näita, kas hageja poeg peab seejuures akordionit lapsele kuuluvaks või mitte.

66. Kostja esitas tõendina hageja elulooraamatu käsikirja, milles on kirjeldatud kõne all olevat

akordionit ning mille kohta on kirjas, et hageja on lubanud selle kinkida oma lapselapsele ehk

kostja pojale. Hageja ei eita lause olemasolu elulooraamatus, kuid möönis, et lause mõte ei

olnud see, et hageja soovib kinkida akordionit lapselapsele hageja eluajal, vaid peale hageja

surma. Kohtu hinnangul ei näita elulooraamatus kirja pandud lause aega, millal oli hagejal soov

akordion lapselapsele kinkida. Sellest lausest saab kohtu hinnangul välja lugeda, et ajal, mil

kõne all olev lause hageja elulooraamatusse kirja sai pandud, ei olnud hageja enda hinnangul

akordionit veel kostja lapsele kinkinud. Arvestades seda, et elulooraamatu terminikasutus ei

pruugi olla juriidiliselt täpne, ei saa välistada ka võimalust, et hageja on kinkimise all silmas

pidanud akordioni pärandamist lapselapsele.

67. Kuna poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja andis akordioni kostja lapsele üle 2017.

aastal või 2019. aastal, siis ei ole kohtu hinnangul antud juhul see oluline seisukohast, mis

puudutab vaidlust selle üle, kas hageja andis akordioni üle kostja lapsele kinkelepingu või tasuta

kasutamise lepingu alusel. Kostja on esitanud kohtule 29.10.2017 kostja kodus tehtud foto,

millel nähtub kostja laps koos kõnealuse akordioniga ning 29.11.2017 tehtud video, millel

kostja laps mängib akordionit. 29.10.2017 tehtud foto ja 29.11.2017 tehtud video põhjal saab

teha järelduse, et sel ajal oli tegelik võim akordioni üle kostja lapsele üle antud, kuid see ei

võimalda hinnata, kas seda on tehtud tasuta kasutamise lepingu alusel, kinkelepingu alusel või

mõnel muul õiguslikul alusel.

68. Kostja tõendina esitatud 11.11.2017 tehtud video, mis peaks tõendama, et hagejal oli soov

akordion lapsele just nimelt kinkida, kuna ta tervis ei takistanud tal erinevalt hagis väidetust

akordioni valduse üleandmise ajal seda mängimast, kinkimise soovi ei tõenda. See tõend näitab

üksnes, et hagejal ei olnud video tegemise ajal olulisi tervislikke takistusi akordioni

mängimiseks, mis aga ei võimalda teha ühest järeldust, et ta soovis akordioni ära kinkida.

69. 11.11.2017 tehtud foto, mis kujutab hagejat ja kostja last, peaks kostja hinnangul tõendama

kinkelepingu sõlmimist, kuna fotol kujutatud inimesed paistavad olevat olukorraga rahul.

Kohtu hinnangul võimaldab foto siiski vaid hinnata seda, et hageja läbisaamine kostja lapsega

oli fotol kujutatud ajal hea ning et akordion asus sel ajal kostja eluruumides, kuid ei võimalda

järeldada, millisel õiguslikul alusel akordion seal oli.

70. Ei ole üheselt tõendatud, kas hageja andis akordioni valduse selle üleandmise hetkel kostjale

üle tahtega anda see üle kostja lapsega sõlmitava kinkelepingu alusel või tasuta kasutamise

lepingu alusel. See, et hageja ei mäleta oma kõrgele eale viidates täpselt akordioni valduse

üleandmise aega, seab kahtluse alla ka selle, et ta võiks mäletada üksikasjaliselt, kuidas ta

akordioni valduse üleandmise käigus oma tahet kostjale väljendas ning kas kostja võis sellest

mõistlikult järeldada kinkelepingu või tasuta kasutamise lepingu sõlmimist. Kostja selgitas

vande all üksikasjaliselt akordioni valduse üleandmist, kuid ei mäletanud täpset sõnastust, mille

saatel valduse üleandmine toimus, kuigi kinnitas, et antud perioodil oli korduvalt juttu

kinkimisest. Arvestades, et akordioni üleandmine toimus poolte selgituste kohaselt perioodil,

mil nendevahelised suhted olid head, on eluliselt usutav, et perekondlikult seotud hageja ja

kostja ei keskendunud oma juriidilise tahte selgele formuleerimisele, kuna omavahel hästi läbi

saades võis uskuda, et tagatud on akordioni edaspidine kasutamise võimalus nii hagejale kui ka

kostja lapsele.

71. Kuna ei hageja ega kostja väited ei ole kohtu hinnangul üheselt tõendatud, tuleb hinnata,

kas antud vaidlus tuleb lahendada kohaldades AÕS § 90 lg-st 1 tulenevat valdaja

omandieeldust. Antud vaidluse eripäraks on see, et vaidluse all on väide mitte valdaja enda,

vaid tema kaheksa-aastase lapse omandiõigusest. Üldtunnustatult käsitletakse lapsi, kes ei

lähene veel täisealisuse piirile ning kes elavad oma hooldusõigusliku vanemaga koos vanema

majapidamises, vanema valduse teenijana AÕS § 33 lg 3 tähenduses. Seega on antud juhul

vaidluse all kostja lapse omandiõigus, kuigi vaidlusaluse asja valdajaks tuleks eelnevast

lähtudes pidada kostjat. Kohtu hinnangul on AÕS § 90 lg-st 1 tulenev omandieeldus antud

olukorras siiski kohaldatav arvestades varahooldusõigusliku vanema ja alaealise lapse suhte

eripära olukorras, kus vanem saab ja peab teostama lapse eest tema varalisi õigusi. Lapse

õiguste kaitse võimalused ei peaks vähenema seetõttu, et laps ise on piiratud teovõimega ja teda

enda vara valdajaks ei loeta. Seetõttu tuleb antud juhul kohaldada AÕS § 90 lg-st 1 tulenevat

eeldust ka kostja lapse kasuks, kelle asja valdust teostab kostja. Sellest lähtuvalt tuleb kostja

valduses oleva akordioni omand lugeda üle läinuks kostja lapsele ning jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

72. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ning jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 8

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita

menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude

kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu

08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). Hageja kostja menetluskulude nimekirja osas

seisukohta ei esitanud.

73. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).

74. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata

esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo

3-2-1-39-16). Seejuures hindab kohus, kas dokumentide koostamiseks märgitud aeg on

kooskõlas kohtule esitatud dokumendi koostamiseks mõistlikult kulunud ajale. Kohus saab

vähendada menetluskulusid üksnes, kui esindaja on kasutanud oma aega ebavajalikult, sh

ebavajalikele toimingutele, või kulutanud põhjendamatult palju aega õigusabitoimingutele.

75. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas käesolevas asjas vandeadvokaat. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018

otsus nr 2-17-10348 p 16).

76. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi

15 tundi tunnitasumääraga 140 eurot/h (lisandub käibemaks) kogusummas 2520 eurot

(käibemaksuga). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh

120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt

170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, leiab kohus, et kostja esindaja tasumäär on mõistlik.

77. Kostja taotleb kulude väljamõistmist käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kostja palub

hüvitada talle 15 tunni ulatuses osutatud õigusabikulud ja täiendav kohtumenetlusega kaasnev

kulu summas 10 eurot X-Law andmebaasi kasutamise eest seoses kohtupraktika ristkontrolliga.

78. Kohus leiab, et kostja esindaja 28.09.2022 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud

olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulud aeg on taotletud mahus

põhjendatud. Kohus arvestab seejuures nii asja sisu ja mahtu, kuid ka esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on seega 2100

eurot (15 tundi × 140 eurot), koos käibemaksuga 2520 eurot (2100 eurot x 20%). Kohus peab

TsMS § 144 p 2 alusel põhjendatuks kostja kulu summas 10 eurot X-Law andmebaasi

kasutamise eest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja põhjendatud ja vajaliku

menetluskulude suuruseks 2530 eurot (2520 eurot + 10 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista. Kuna kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud välja käibemaksuga.

79. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 alusel kostja taotluse menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

80. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

Kohtunik