3-22-1470/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1470

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastasuse

tuvastamiseks ja vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: X, esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik

Eeldatav vastustaja: Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 20.02.2019 kohtuotsusega nr xxxxxx tunnistati X süüdi karistusseadustiku (KarS)

§ 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 8 kuud.

KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati Xle mõistetud karistus üldkasuliku tööga (ÜKT) 600 tundi ja määrati

selle tegemiseks 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Xt täitma

ÜKT tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

2. X kaitsja esitas 22.10.2020 Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale taotluse X

karistuse täitmise peatamiseks KarS § 69 lg 3 alusel. 26.10.2020 vastuses teatas

kriminaalhooldusametnik e-kirja teel X kaitsjale, et koostamisel on erakorraline ettekanne, et küsida

kohtuarstlikku ekspertiisi nii vaimse kui füüsilise tervise halvenemise tõttu isiku karistusest

vabastamist. Järelevalveametnik ettekannet ei esitanud.

X kaitsja esitas 28.04.2021 kriminaalhooldusametnikule ettepaneku taotluse esitamiseks X karistuse

täitmisest vabastamiseks KarS § 79 lg 1 alusel. X kaitsja pöördus 14.10.2021 e-kirja teel

kriminaalhooldusametniku poole uurimaks, millised on edasiminekud seoses kohtuarstliku ekspertiisi

taotlemise ja koostamisega ning erakorralise ettekande koostamisega.

3. X esitas 08.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevusetuse

2(7)

õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse

põhjendused on järgmised:

3.1. Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnik ei ole kaebaja 22.10.2020 ega 28.04.2021

pöördumistele seoses karistuse kandmise peatamise/vabastamise menetluse algatamisega vastanud

ega kaebaja taotlusi lahendanud. Kriminaalhooldusametnik andis 26.10.2020 e-kirja teel teada, et

koostamisel on erakorraline ettekanne, et küsida kohtuarstlikku ekspertiisi nii vaimse kui füüsilise

tervise halvenemise tõttu isiku karistusest vabastamist. Ettekannet kohtuarstliku ekspertiisi

küsimiseks kriminaalhooldusametnik ei esitanud. Kriminaalhooldusametniku tegevusetuse tõttu

seisab kaebaja silmitsi olukorraga, kus ÜKT tundide täitmata jätmisest tulenevalt on kaebajale

tekkinud oht karistuse täitmisele pööramisele. Kriminaalhooldusametnik pidanuks kaebaja tervisliku

seisundi kohta olemasolevate andmete põhjal jõudma iseseisvalt järeldusele, et kaebaja tervislik

seisund ei võimalda tal ÜKT-d teha ja pidanud koheselt sekkuma, esitades kohtule taotluse karistuse

täitmise peatamiseks KarS § 69 lg 3 alusel.

3.2. Kaebuse põhiküsimuseks on asjaolu, et Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakond ei

taganud piisaval määral kriminaalhooldusaluse üle kontrolli, mis oleks taganud kaebajale

kohtuotsusega määratud ÜKT tundide täitmise kohtu määratud tähtaja jooksul. Vaatamata kaebaja

kaitsja korduvatele pöördumistele karistuse kandmist täitva asutuse poole, et algatada karistuse

kandmise peatamise või karistusest vabastamise menetlus, ei võtnud Tallinna Vangla Ida-Harju

kriminaalhooldusosakond

midagi

ette.

Kriminaalhooldusametniku

ülesandeks

on

jälgida

kriminaalhoolduse käigus kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmist, abistada ja nõustada

kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel. Kriminaalhooldusametnik jättis kaebaja

täielikult tähelepanuta ja ignoreeris tema lepingulise esindaja pöördumisi. Kriminaalhooldusametnik

rikkus „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord” § 20 lg-t 1, mis sätestab, et

kui ÜKT tegemine ei ole kohtu või prokuratuuri määratud tähtaja jooksul võimalik

kriminaalhooldusaluse haiguse, perekondliku olukorra tõttu või seoses kriminaalhooldusaluse

kutsumisega tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse, taotleb kriminaal-

hooldusametnik ÜKT tähtaja kulgemise peatamist.

3.3. 20.02.2019 kohtuotsusega määratud karistust täitma asudes sai kaebaja 12.03.2019 ÜKT

tegemise ajal õla- ja kakspealihase ja selle kõõluse raske vigastuse, mis vajas kirurgilist sekkumist.

Tekkinud vigastuse tõttu ei olnud kaebajal võimalik alates 12.03.2019 kuni 27.07.2019 (kokku 138

kalendripäeva) ÜKT tunde sooritada. Kaebaja nõustus talle esialgu ÜKT tundide tegemiseks

määratud töökohaga Viimsi Vallavalitsuses, kus tehtavaks tööks oli pargikoristus. Töö seisnes raskete

langenud puupalkide koristamises, mis on ka tervele ja füüsiliselt hea vormis olevale inimesele liigset

pingutust nõudev. Töökohas ei instrueeritud kaebajat ega antud vajalikke juhiseid. Raskete

puupalkide käsitlemine tõi kaebajale kaasa pöördumatu tervisekahjustusena kõõluse rebenemise,

mida pole õnnestunud täielikult välja ravida. Hilisem ÜKT tundide tegemine oli raskendatud, kuna

füüsiline töö, pikaajaline seismine ja liikumine olid vastunäidustatud ning hirm kohtuotsusega

määratud karistuse täitmise suutmatuse osas tekitas täiendavalt stressi. Pärast 12.03.2019 saadud

vigastust on kaebaja igapäevaelu veelgi halvemini talutav, kuna pinged ja valud ei võimalda ka

minimaalsel viisil aktiivset osavõttu igapäeva kohustustest.

3.4. Kriminaalhooldusosakonna tegevusetus seisneb kaebaja pidevas teadmatuses hoidmises,

selgituste jagamata jätmises, juhendamata jätmises. Oma õiguste kaitsmisega tegelemine on kaebajale

põhjustanud liigset stressi ning ta pidi pöörduma advokaadi poole. Kaebaja niigi halb tervislik seisund

on veelgi halvenenud. Kaebaja jäeti abi ja toeta. Kui kriminaalhooldusosakond oleks nõutud

toimingud sooritanud õigeaegselt ja seadust järgides, oleks kaebaja karistuse täitmise kulgemine

peatatud või ta vabastatud tema tervisliku seisundi tõttu. Kaebaja heidab Tallinna Vanglale ette seda,

et vangla jättis algatamata kaebaja karistuse täitmise peatamise ja tema karistusest vabastamise

menetluse, samuti tervisekahju tekitamist ÜKT tundide tegemisel, nõudes Tallinna Vanglalt

3(7)

mittevaralise kahju hüvitamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse nõuetes tuvastada Tallinna Vangla tegevusetuse

õigusvastasus ja hüvitada mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel. Kohus kontrollib kaebuse

tagastamise aluseid kummagi nõude osas eraldi.

Õigusvastasuse tuvastamine

6. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse tuvastamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p alusel ning palub

kohtul teha kindlaks Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastasus. Kaebaja heidab Tallinna Vanglale

ette kriminaalhooldusametniku õigusvastast tegevusetust, mis seisneb kaebaja esindaja 22.10.2020 ja

28.04.2021 taotlustele vastamata ja nende lahendamata jätmises ning erakorralise ettekande

edastamata jätmises. Kaebaja on kaebuses kirjeldanud kriminaalhooldusametniku pikaajalise

tegevusetuse etteheitega seoses kriminaalhooldusametniku iseseisva tegutsemise osas initsiatiivi

puudumist ja kaebaja soovitud taotluste esitamata jätmist. Samuti peab kaebaja õigusvastaseks ÜKT

korraldamisel tema tööohutusnõuetest instrueerimata jätmist. Kaebuse peamine etteheide on see, et

kriminaalhooldusametniku tegevusetuse tõttu ei õnnestunud kaebajal õigeaegselt täita ÜKT tunde.

7. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Kohus leiab, et käesolevas haldusasjas ei ole HKMS § 45 lg-st 2

tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud. Tuvastamiskaebust saab esitada

põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades preventiivsetel eesmärkidel, kui muud

õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi

tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Kui kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid

oma õiguste kaitsmiseks, ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav. Kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse

esitamisel selgitanud, miks on õigusvastasuse eraldiseisev tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks

vajalik (HKMS § 38 lg 4) ning seda ei nähtu kaebuse asjaoludest ka kohtule. Liitkaebuses on kaebaja

koos tuvastamisnõudega juba esitanud hüvitamisnõude. Kahju hüvitamise nõudega on hõlmatud ka

tuvastamisnõue, seega ei ole eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine praegusel juhul vajalik ning

kaebajal puudub selle esitamiseks seetõttu põhjendatud huvi (HKMS § 45 lg 2). Kohtu hinnangul

tuleb tuvastamisnõue eelnevast tulenevalt lugeda lubamatuks.

8. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohus luges tuvastamisnõude lubamatuks, tuleb X kaebus Tallinna

Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastada ilmselge kaebeõiguse puudumise

tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Mittevaralise kahju hüvitamine

9. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning

näeb ette võimaluse tagastada kaebus ainult juhul, kui korraga on täidetud mõlemad sättes nimetatud

eeldused, s.t kaebaja õiguseid on rikutud vähesel määral ning on piisavalt põhjust arvata, et kaebus

jääks rahuldamata. Seega hindab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes esmalt riive

intensiivsust ja seejärel kaebuse rahuldamise tõenäosust.

10. Harju Maakohtu 20.09.2019 otsusega asjas nr xxxxxx mõisteti kaebajale kokkuleppemenetluses

asenduskaristusena ÜKT tegemine 600 tunni ulatuses tähtajaga 24 kuud alates kohtuotsuse

jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 21.02.2019, seega saabus ÜKT tundide sooritamise tähtaeg

4(7)

21.02.2021. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja suhtes on seoses 09.10.2020 toime pandud

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga algatatud ka kriminaalasi nr xxxxxx, mistõttu kaebaja

viibis 05.11.2020–05.02.2021 vahi all. Kohtule edastatud ÜKT toimiku andmetele tuginedes viibis

kaebaja Venemaa Föderatsioonis 29.03.2019 (dtl 208), 12.07.2019–15.07.2019 (dtl 230, 232),

30.08.19–01.09.2019 (dtl 260, 262) ja 11.10.2019–13.10.2019 (dtl 280, 284).

11. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja hinnangul õigusvastane Tallinna Vangla mittevastamine tema

taotlustele ja seejuures erakorralise ettekande esitamata jätmine nii karistuse kandmise peatamise kui

ka vabastamise kohta, samuti kaebaja tööohutusnõuetest juhendamata jätmine. Kaebuse järgi on

seeläbi riivatud kaebaja õigust inimväärikale kohtlemisele ja tervise kaitsele. Pidevas teadmatuses

hoidmine, abita ja toeta jätmine, selgituste jagamata jätmine ja juhendata jätmine on kaebajale tema

sõnul tekitanud liigset stressi ning kaebaja tervislik seisund on märkimisväärselt halvenenud.

12. Kaebaja seostab vangla tegevusetust esmalt tema kahele taotlusele vastamata jätmisega, viidates

kaebaja esindaja poolt 22.10.2020 ja 28.04.2021 koostatud pöördumistele. 22.10.2020 avaldusega

tegi kaebaja esindaja kriminaalhooldusametnikule ettepaneku esitada Harju Maakohtule taotlus

kaebaja karistuse kandmise ajutiseks peatamiseks tema tervisliku seisundi tõttu ning 28.04.2021

avaldusega ettepaneku Harju Maakohtule taotluse esitamiseks kaebaja karistuse täitmisest

vabastamiseks.

13. Kaebaja

esindaja

22.10.2020

taotlusele

karistuse

kandmise

peatamiseks

vastas

kriminaalhooldusametnik kaebuse materjalidest nähtuvalt 26.10.2020 e-kirja teel (dtl 23), teavitades

kaebajat erakorralise ettekande koostamise kavatsusest, küsimaks kohtuarstlikku ekspertiisi nii

vaimse kui füüsilise tervise halvenemise tõttu isiku karistusest vabastamiseks. Seega ei ole

kriminaalhooldusametnik kaebaja taotlusele seoses karistuse kandmise peatamisega sisuliselt

vastanud, viidates üksnes erakorralise ettekande koostamise kavatsusele. Tallinna Vangla möönab

19.08.2022 vastuses, et ei olnud võimalik välja selgitada, millistele kaalutlustele tuginedes otsustas

kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet mitte esitada. Asja materjalidest ega ÜKT toimikust

ei nähtu, et kriminaalhooldusametnik oleks vastanud kaebaja 28.04.2021 avaldusele.

14. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja 22.10.2020 taotlusele sisuliselt reageerimata jätmist ega ka

28.04.2021 avaldusele vastamata jätmist praegusel juhul siiski pidada kaebaja õigusi intensiivselt

riivavaks, sh kaebaja viidatud õigust inimväärikale kohtlemisele ja tervise kaitsele intensiivselt

riivavaks.

15. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja esitanud maakohtule ka kriminaalasjas nr xxxxxx

17.03.2021 taotluse tema karistuse täitmise peatamiseks, mille maakohus jättis rahuldamata. Kohus

selgitas seejuures, et ÜKT pikendamine ei ole selleks määratud juba niigi maksimaalse tähtaja tõttu

seadusest tulenevalt võimalik. Niisiis poleks ka kaebaja 22.10.2020 taotluse rahuldamine olnud ÜKT

maksimaalse tähtaja tõttu võimalik.

Samuti on kaebaja esitanud maakohtule 17.06.2021 taotluse tema karistuse täitmisest vabastamiseks,

mille Harju Maakohus jättis läbi vaatamata. Kaebaja on kriminaalasjas nr xxxxxx esitanud ka

kriminaalhooldusametniku kohustamisnõude, mille Harju Maakohus jättis 12.10.2021 määrusega

rahuldamata. Ringkonnakohus on kaebajale seejuures selgitanud, et tähtaeg, millal oli võimalik

asenduskaristuse täitmisest vabastamist tervislikel põhjustel taotleda, oli selleks hetkeks juba

möödunud, mistõttu puudus alus kriminaalhooldusosakonna kohustamiseks vastavasisulise esildise

esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et Harju Maakohtu 20.02.2019 otsusega määratud

asenduskaristuse täitmise tähtaeg lõppes 21.02.2021 ning kaebajale mõistetud põhikaristust ei ole

Kohtute infosüsteemist nähtuvatest andmetest täitmisele pööratud. Seega ei olnud ringkonnakohtu

selgitusel vastava taotluse esitamise ajal enam kohtulahendit, mida X pidanuks täitma ja mille

vabastamiseks kaitsja taotles kriminaalhooldusosakonna kohustamist. Seetõttu puudus ka asutus,

keda saanuks kohustada suunama süüdimõistetut arstlikku komisjoni. Kuna praeguses asjas esitas

kaebaja kriminaalhooldusametnikule ettepaneku Harju Maakohtule taotluse esitamiseks kaebaja

5(7)

karistuse täitmisest vabastamiseks 28.04.2021, ent tema asenduskaristuse täitmise tähtaeg oli

lõppenud juba 21.02.2021, puudus eelnevat arvestades ka viidatud 28.04.2021 avalduse esitamise ajal

kohtulahend, mida kaebaja pidanuks täitma. Seega ei saanuks ka kaebaja 28.04.2021 karistuse

vabastamiseks ettekande esitamise taotluse lahendamine, st kaebajale vastamine ja/või erakorralise

ettekande koostamine, enam kuidagi mõjutada ÜKT tegemist, sest taotluse esitamise hetkeks oli

kaebajale määratud asenduskaristuse täitmise tähtaeg möödunud. Kriminaalhooldusametniku poolt

kaebaja 28.04.2021 taotlusele mittevastamine ja esildise esitamata jätmine seega kaebaja õigusi ei

mõjutanud.

Kaebaja eesmärk ei ÜKT tähtaja peatamiseks ega ka ÜKT tegemisest vabastamiseks ei oleks

vastavate taotluste esitamise aega arvestades seega saanud ilmselgelt realiseeruda, mistõttu ei saa ka

kaebaja avaldustele vastamata jätmist kriminaalhooldusametniku poolt pidada kaebaja õigusi

kuigivõrd intensiivselt riivavaks.

16. Teiseks heidab kaebaja vanglale tegevusetusena ette seda, et kriminaalhooldusametnik jättis ta

tähelepanuta. Kaebaja usaldas enda sõnul ametnikku ja uskus, et ametnik aitab leida kaebajale töö,

mis arvestab tema halba füüsilist tervislikku seisundit ning alustab menetluse kaebaja karistuse

täitmise peatamiseks/vabastamiseks. Ametnikule oli kaebaja kehv tervislik seisund teada nii esitatud

arstitõenditest

kui

ka

kaebaja

esindaja

pöördumistest

ning

see

oleks

pidanud

kriminaalhooldusametnikku panema iseseisvalt juba varem kaebaja huvides tegutsema ja taotlema

täitmise peatamist või täitmisest vabastamist. Kaebaja märgib, et kriminaalhooldusametnik ei

vastanud tema 03.06.2019 ja 25.11.2019 pöördumistele ega astunud samme, et leida lahendust seoses

kaebaja terviseprobleemidega. Küll aga pidas kriminaalhooldusametnik oluliseks koostada

kriminaalasjas nr xxxxxx 05.12.2019 erakorraline ettekanne, milles taotles kaebaja suhtes täiendava

karistuse määramist, st eluviisitreeningus osalemiseks ja soovis keelata raviks vajalike

psühhotroopsete ravimite kasutamist. Kaebaja toob välja, et Harju Maakohus lubas siiski kaebajal

jätkata arsti poolt määratud psühhotroopsete ravimite kasutamist.

17. Kohus on käesolevas haldusasjas selgitanud, et karistuse täitmise ajal tekkinud küsimusi karistuse

täitmist puudutavas osas saab lahendada täitmiskohus, kui süüdimõistetu või tema kaitsja esitavad

maakohtu täitmiskohtunikule vastavasisulise taotluse (vt RKKKo 3-1-2-1-17, p 21). Süüdimõistetul

on oma karistuse osas tekkinud küsimusele vastuse saamiseks õigus pöörduda kohtu poole ka

sõltumata sellest, et vangla ei ole vastavaid andmeid karistuse peatamise või sellest vabastamise kohta

kohtule edastanud (nt RKHKm 3-3-1-45-15, p 12). Kaebusest ja ÜKT toimiku materjalidest nähtuvalt

on kaebaja olnud võimeline esitama kriminaalhooldusametnikule korduvalt erinevaid taotlusi

reisimiseks ja ka muu ÜKT tegemiseks, samuti on kaebaja võtnud endale lepingulise esindaja

(03.06.2019 kiri, dtl 531), kes on kaebajat abistanud toimingute tegemisel. Kohtule ei nähtu, et

kaebaja oleks varem esitanud kriminaalhooldusametnikule või maakohtule taotlusi tema tervislikust

seisundist tulenevalt karistusest vabastamiseks, millest võib järeldada, et kaebaja ei hinnanud

eelnevalt enda tervislikku seisundit sedavõrd halvenenuks, et ta vajanuks ÜKT tegemisest

vabastamist. Kaebaja möönab kaebuses ka ise, et ta nõustus kokkuleppemenetluses karistusena

määratud ÜKT-ga, olles samal ajal teadlik endal diagnoositud tervislikust seisundist ning pidamata

seda ÜKT sooritamist takistavaks asjaoluks. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ÜKT tunde

sooritanud nii enne kui ka pärast 2019. a märtsis saadud vigastust, kusjuures pärast vigastust valiti

kaebaja füüsilisele tervislikule seisundile sobiv töö – näiteks ka kaebaja 22.10.2020 pöördumises on

viidatud, et kriminaalhooldusametnik arvestas kaebaja kroonilist haigust, määrates kaebajale töö

sotsiaalhoolduskeskuses (dtl 19). Kaebaja selgituste kohaselt sooritas ta alates 19.08.2019 ÜKT tunde

Tallinna Sotsiaalkeskuses ning oli suuteline kohusetundlikult järgima ÜKT tundide ajakavasid (nt dtl

18; dtl 21).

18. Praegusel juhul on karistuse täitmisest vabastamise taotlused nii kriminaalhooldusametnikule kui

ka maakohtule esitatud alles pärast ÜKT tähtaja saabumist, kuigi kaebaja saanuks seda ise või

6(7)

esindaja abil teha aegsasti enne tähtaja saabumist, kui tema hinnangul oli tema tervis halvenenud

määral, et ÜKT tegemine oli täielikult takistatud. Arvestades eelnevalt toodud asjaolusid, eelkõige

nii kaebaja esitatud korduvaid taotlusi reisimiseks kui ka ÜKT tundide sooritamist nii enne kui pärast

2019. a märtsis saadud vigastust, ei nähtu kohtule, et kriminaalhooldusametnikule saaks olla

etteheidetav tegevusetus seoses kaebaja tervisliku seisundi tõttu omal initsiatiivil sammude astumata

jätmisega. Kriminaalhooldusametnik on mh põhjendanud, et kaebaja reisimisaktiivsust arvestades

polnud põhjust järeldada tema tervise halvenemist (dtl 151). Sellest tulenevalt peab kohus kaebaja

väidetud Tallinna Vangla tegevusetust (s.o kaebaja pöördumistele vastamata jätmisest ning

kriminaalhooldusametniku enda initsiatiivil kaebaja karistuse peatamiseks või sellest vabastamiseks

erakorralise ettekande esitama jätmisest) tuleneda võivat mõju kaebaja õigustele väheintensiivseks.

19. Ehkki kaebuses on muude etteheidete seas viidatud ka 12.03.2019 ÜKT tegemisel saadud

vigastusele ja selle põhjusena kaebaja eelnevalt instrueerimata jätmisele, ei ole selle vigastuse

tekkimist eraldivõetuna kahjunõude alusena välja toodud, vaid juhtumile on eelkõige tuginetud ÜKT

tundide tegemise võimatuse põhistamisel ja kriminaalhooldusametniku tegevusetuse osas esitatud

etteheidete sisustamisel. Seega ei käsita kohus kaebaja kirjeldatud tööõnnetusega seonduvat

eraldiseisva nõudena. Kohus märgib siiski, et kuivõrd hüvitamiskaebuse esitamiseks on seaduses ette

nähtud tähtajaks kolm aastat arvates kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saamisest (HKMS § 46

lg 4, RVastS § 17 lg 3) ning see oli kaebuse esitamise ajaks möödunud, ei oleks vastav nõue praegusel

juhul ka tähtaegne.

20. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud

kahju hüvitamise nõue avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Tegevusetusega tekitatud

kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming

õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

21. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud eeldused täidetud ja kaebuse eduväljavaated on seetõttu

kasinad. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalosakonna põhimääruse § 5 lg 2 kohaselt on

kriminaalhooldusosakonna ülesandeks teostada kriminaalhooldust, mille käigus järgib osakond

kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmist, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud

kohustuste täitmisel (p 4 ) ning toetab ja motiveerib õigusrikkujat elama õiguskuulekalt (p 5). Samas

on ka kriminaalhooldusalusel isikul teavitamiskohustus ÜKT tegemise takistustest, eriti kui need on

tingitud tema tervisest tulenevatest asjaoludest. Justiitsministeeriumi määruse „Üldkasuliku töö

ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ § 12 lg-st 1 tulenevalt selgitatakse

kriminaalhooldusalusele, kuidas kontakteeruda juhendaja ja kriminaalhooldusametnikuga ning mida

teha

haigestumise

korral.

Kohtule

nähtuvalt

ei

esinenud

kaebajal

takistusi

kriminaalhooldusametnikuga kontakteerumisel ning ta oli seda ka teinud, kusjuures pärast vigastust

vahetati ÜKT tegemise koht kaebaja tervislikule seisundile vastavaks ja kaebaja jätkas ÜKT tundide

tegemist. Haigestumise korral ja töö tegemise takistuse ilmnemisel tuli kaebajal ametnikku teavitada

(süüdlase kohustused punkt 1, 4. lause, dtl 190). Valides kaebajale üldkasuliku töö tegemise kohta,

tuli kaebajal enda tervislikku olukorda selgitada ametnikuga esimesel kohtumisel. Kaebaja on oma

ravimatu haiguse esinemisest ametnikku teavitanud (dtl 526), kuid ei teatanud, et tema haigus ÜKT

tegemist takistaks.

22. Tallinna Vangla on kaebajale võimaldanud tema tervislikust seisundist lähtudes üldkasuliku töö

tegemist teise tööandja juures alates 19.08.2019 (vt dtl 256) ning seda on oma pöördumistes korduvalt

kinnitanud ka kaebaja. Kaebaja kinnitab, et täitis ÜKT tunde Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses, kus ta

töötas administraatorina põhjusel, et Viimsi Vallavalitsuse pargikoristuse töö oli vastunäidustatud

füüsilise koormuse tõttu. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses administraatori ametikohal oli kaebajal aga

7(7)

võimalik säästa vigastatud kätt ja viia füüsiline töö miinimumini (dtl 520). Kaebaja ei ole üheski

kohtule esitatud dokumendis põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik kergemaid tööülesandeid

Sotsiaaltöö Keskuses karistuse täitmiseks määratud tähtaja jooksul jätkata, eriti olukorras, kus arsti

ettekirjutuse kohaselt oli keelatud poole aasta jooksul füüsiline töö (dtl 248), ent kaebaja enda

kinnitusel administraatori ametikohal füüsiline koormus puudus.

Kui kaebaja või tema esindaja omas veendumust, et kaebajal ei ole võimalik ÜKT tegemist jätkata

kaebaja tervisliku seisundi halvenemise tõttu, saanuks esindaja kliendi õiguste kaitseks esitada ÜKT

täitmise peatamise või vabastamise taotluse koos määruskaebusega Harju Maakohtule kriminaalasja

xxxxxx erakorralise ettekande alusel lisakohustuse määramise määrusele.

23. Kohus märgib, et isegi kui kriminaalhooldusametniku tegevusetust kaebajale vastamata jätmisel

või omaalgatuslikult esildiste esitamata jätmisel saaks pidada õigusvastaseks, ei saaks sellest

tulenevat kaebaja õiguste riivet käsitleda sedavõrd intensiivsena, et oleks põhjendatud kaebajale

mittevaralise kahju rahaline hüvitamine seoses süüliselt väärikuse alandamise või tervise

kahjustamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on erandlik

ja piiratud. RVastS § 9 lg 1 näeb mittevaralise kahju hüvitamise võimaluse ette kõige olulisemate

põhiõiguste intensiivsete riivete korral (RKHKo 27.06.2017, 3-3-1-9-17, p 13). Sellise olukorraga ei

ole eelnevast tulenevalt aga praegusel juhul tegemist. Lisaks tuleb arvestada, et isegi kui

kriminaalhooldusametniku tegevusetus, eelkõige seoses kaebaja 22.10.2020 taotlusele sisuliselt

reageerimata jätmisega, võis tekitada kaebajas teatud määral stressi, teadmatust ja muret, ei saa

sedalaadi ebameeldivusi iseenesest käsitada mittevaralise kahjuna (vrdl RKHKo 3-20-1449, p 30.4.).

24. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

25. Kuna kohus hindas riivet kaebaja õigustele väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist

ebatõenäoliseks, tagastab kohus X kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

26. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

27. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebuselt on tasutud riigilõiv 350 eurot. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv

tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)