2-22-3217/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-3217

Tsiviilasi

K.P.E. OÜ hagi L. L. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

28 616 eurot 8 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.P.E. OÜ (registrikood 11174944, asukoht Ülikooli

6-m17, 51003 Tartu), seaduslik esindaja U. V.

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat R. H, e-post

XXX)

Kostja: L. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

26. september 2022

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.P.E. OÜ hagi L. L. vastu võla väljamõistmiseks.

2. Mõista L. L. K.P.E. OÜ kasuks välja:

2.1. 17 666 eurot 80 senti (sealhulgas põhivõlg 15 000 eurot ja 3. märtsiks 2022

sissenõutavaks muutunud viivis 2666 eurot 80 senti);

2.2. viivis 0,2% päevas tasumata põhivõlalt 15 000 eurolt alates 4. märtsist 2022 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

3. L. L. tuleb kohtuotsusest tulenevad kohustused täita K.P.E. OÜ arveldusarvele XXX

selgitusega „Laenulepingu tagasimakse“.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud L. L. kanda.

7. Mõista L. L. K.P.E. OÜ kasuks välja menetluskulu 2033 eurot 32 senti.

8. Mõista L. L. K.P.E. OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. K.P.E OÜ (hageja) esitas 3. märtsil 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi L. L.

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlg 15 000 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2666

eurot ja 80 senti, viivis 0,2% päevas tasumata põhivõlalt 15 000 eurolt alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni ja kohustada kostjat tasuma kohtuotsusest

tulenevad kohustused hageja arveldusarvele XXX, märkides selgituse „Laenulepingu

tagasimakse“.

Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid hageja ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu, mille

kohaselt andis hageja kostjale laenu 15 000 eurot. Kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt

250 eurot ning tagastama laenu hiljemalt 31. detsembriks 2019. Hageja ja kostja muutsid 31.

detsembril 2020 sõlmitud laenulepinguga varasema 7. detsembri 2017 laenulepingu tingimusi.

Hageja ja kostja allkirjastasid 31. detsembril 2020 uue laenulepingu tervikteksti, mille kohaselt

kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt 250 eurot ning tagastama laenu hiljemalt 31.

detsembril 2021. Kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole

hagejale ühtegi makset laenu tagastamiseks teinud. Hagejal on õigus nõuda laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmist. Hageja ja kostja vahel 31. detsembril 2020 sõlmitud

laenulepingu punkti 6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,2% tähtaegselt

tagastamata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Tegemist oli intressita ja tagatiseta

laenuga, mille puhul on põhjendatud keskmisest kõrgem viivitusintressi määr.

Hageja täpsustas 29. juuni 2022 avalduses, et laenulepingu punkti 2 kohaselt toimus

laenusumma 15 000 euro üleandmine laenusaajale sularahas lepingu allkirjastamise päevast

arvates. Laenulepingus märgitud laenulepingu osapooleks oleva hageja juhatuse liikmel U. V.

puudusid laenulepingus märgitud ulatuses olevad rahalised vahendid. Laenulepingu esemeks

oleva sularaha väljavõtmine toimus hageja pangakontolt. Kuigi füüsiliselt andis sularaha

kostjale üle hageja seaduslik esindaja, siis üle anti hagejale kui juriidilisele isikule kuuluvaid

rahalisi vahendeid. Seega on laenuleping sõlmitud hageja ja kostja vahel.

2. Kostja ei esitanud hagiavaldusele kirjalikku vastust.

3. Asjas toimus kohtuistung 26. septembril 2022. Kohtuistungile ilmus hageja lepinguline

esindaja. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks,

kuna kostja ei ilmunud kohtukutse kostjale kättetoimetamisele vaatamata kohtuistungile.

Kohus rahuldas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 410 järgi kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab

asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata

jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus TsMS § 413 lg 1 kohaselt hageja

kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus ei tee TsMS § 413 lg 3 järgi tagaseljaotsust, kui 1) kohtuistungile

ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt

puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud

kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja

oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.

5. 24. augustil 2022 helistas kohtuistungisekretär kostjale. Kostja selgitas, et ei ela enam

aadressil XXX, ei avaldanud uut elukohta, kinnitas, et tema e-post on XXX, ning soovis

dokumente sellele e-postile. Kohus saatis 29. augustil 2022 hageja 29. juuni 2022

menetlusdokumendi ja 26. septembri 2022 kohtuistungi kutse kostja poolt kohtule antud e-

posti aadressil XXX. Kohus saatis 31. augustil 2022 hageja 29. juuni 2022 menetlusdokumendi

ja 26. septembri 2022 kohtuistungi kutse kostjale uuesti tema e-posti aadressil XXX ning kohus

hoiatas kostjat, et kohus loeb kirja kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel,

kui saaja ei kinnita kättesaamist varem. Kostja ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist.

Kohtukutse toimetati kostjale TsMS § 3141 lg 1 ja 2 alusel seega kätte 6. septembril 2022, s.o

enam kui 10 päeva enne istungi päeva. Kostja kutsuti istungile seega õigel ajal. Kutses selgitati

kostjale istungilt puudumise tagajärgi, sh seda, et kohus võib juhul, kui kostja istungile ei ilmu,

teha hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kostja ei ilmunud sellele vaatamata 26. septembri 2022

kohtuistungile. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata

jätmiseks. Kostja ei ole kohtule teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega või asja

lahendamisega kostja osavõtuta. Kohus saab TsMS § 413 lg 1 ja 3 kohaselt lahendada asja

seega tagaseljaotsusega.

6. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

8. Hageja 26. septembri 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 2025 eurot (ilma käibemaksuta), millele

lisada vastavalt protokollile 26. septembri 2022 kohtuistungi ajakulu tunnihinnaga 125 eurot

(ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi on menetluskuluks riigilõiv 1400 eurot

ja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tasu 5 tunni eest kokku 625 eurot. Hageja

esindaja tunnitasu on 125 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane.

Kohus saatis 26. septembril 2022 hageja menetluskulude nimekirja ja vastuse nõude kostja e-

postile XXX. Kohus saatis 27. septembril 2022 hageja menetluskulude nimekirja ja vastuse

nõude kostja e-postile XXX uuesti ning kohus hoiatas kostjat, et kohus loeb dokumendid

kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, kui saaja ei kinnita kättesaamist

varem. Hageja menetluskulude nimekiri ja vastuse nõue toimetati TsMS § 3141 lg 1 ja 2 alusel

kostjale kätte 3. oktoobril 2022. Kostja kohtule vastust ei esitanud.

9. Riigilõiv on 1400 eurot. See on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

10. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas hagiavalduse laenulepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole

õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka

mahuka vaidlusega. Menetlusdokumentidena esitas hageja hagiavalduse ja hagi aluseks

olevate asjaolude täpsustamise avalduse. Asjas toimus kolm lühikest istungit, kuhu kostja ei

ilmunud. Kohtuistung 26. septembril 2022 kestis 4 minutit. Kohtu hinnangul on hageja

menetluskulude nimekirja märgitud hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud.

Sellele lisandub 26. septembri 2022 kohtuistungi ajakulu, mis vastavalt protokollile on 4

minutit. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on seega kokku 5 tundi ja 4 minutit. Hageja

esindaja tunnitasu 125 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnastes tsiviilasjades tasuda

tulevat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Arvestades tsiviilasja

keerukust ja mahtu, on hageja esindajakulu seega vajalik ja põhjendatud 633 euro 32 sendi

ulatuses (käibemaksuta).

11. Hageja menetluskulud on põhjendatud 2033 euro 32 sendi (1400 + 633,32) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 2033 eurot 32 senti kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik