2-21-19013/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19013

Kohtuasi

Tartu Maakohtu registriosakonna avaldus OÜ Kivi

Apartments sundlõpetamise otsustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.02.2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Kivi Apartments määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tartu Maakohtu registriosakond (Pikk 32, 44307

Rakvere; e-post: registriosakond@kohus.ee)

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): OÜ Kivi

Apartments (registrikood 12600314, aadress L.Koidula tn

2-6, 10125 Tallinn; e-post xxx), seaduslik esindaja C

(isikukood XXXXXXXXX)

Likvideerija Y (isikukood XXXXXXXXX, aadress XXX;

e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.02.2022.a määrus jätta muutmata.

2. OÜ Kivi Apartments määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta OÜ Kivi Apartments

kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-19013

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud, menetluse käik

1. 03.12.2021.a edastas Tartu Maakohtu registriosakond (avaldaja) Harju Maakohtule TsMS §

595 lg 2 p 5 alusel OÜ Kivi Apartments (puudutatud isik) dokumendid, et algatada menetlus

ÄS § 203 lg 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS §-s

176 sätestatud nõuetele.

2. 07.12.2021.a määrusega võttis Harju Maakohus avalduse menetlusse, määras teatada sellest

asjast puudutatud isikule; puudutatud isikul esitada soovi korral seisukoht sundlõpetamise ja

likvideerimismenetluse läbiviimise osas ning tasuda likvideerimismenetluse läbiviimise soovi

korral TsMS § 605 lg 2 alusel 300 eurot kohtu deposiitkontole 14 päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest alates. Puudutatud isikule toimetati 07.12.2021 kohtumäärus kätte e-posti teel

18.01.2022 kooskõlas TsMS § 311¹ lg-ga 5¹.

3. Puudutatud isik kohtumäärusele ei vastanud, sh ei tasunud likvideerija tasu ega kõrvaldanud

registriosakonna poolt osundatud puudust.

4. Äriregistri teabesüsteemist ja kinnistusraamatust nähtub, et puudutatud isikule kuulub

kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX).

5. 10.02.2022.a küsis Harju Maakohus pankrotihaldur Y-lt nõusolekut hakata äriühingu

likvideerijaks. Y esitas oma nõusoleku 10.02.2022.a.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus sundlõpetas 18.02.2022.a puudutatud isiku ja määras läbi viia puudutatud

isiku likvideerimismenetluse. Maakohus määras puudutatud isiku likvideerijaks Y, kohustas

likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja puudutatud

isiku registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 01.09.2022.a, tuleb

likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Menetluskulud

jättis maakohus puudutatud isiku kanda.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt teostas registripidaja Harju Maakohtule esitatud

avaldusest nähtuvalt kontrolli kõigi puudutatud isiku poolt esitatud majandusaasta aruannete

(2017-2019) üle. Alates 2017. aastast ei vasta puudutatud isiku netovara ÄS §-s 176 sätestatud

nõuetele.

8. Harju Maakohtule esitatud äriregistri toimikust ja registriosakonna kaaskirjast nähtub, et

26.04.2021.a hoiatusmäärusega registriasjas (Ä 10191873 / M2) teatas registripidaja OÜ Kivi

Apartments juhatusele osaühingu netovara mittevastavust ÄS §-le 136. Osaühingu juhatusele

anti tähtaeg esitada registripidajale oma otsus võtta tarvitusele abinõud vastavalt ÄS §-le 176.

Tähtajaks ei ole OÜ Kivi Apartments juhatus teatanud registripidajale oma otsusest võtta

tarvitusele ÄS § 176 abinõud. Osaühingu netovara ei vasta ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele.

9. ÄS § 203 lg 1 kohaselt lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui: 1) osanikud ei ole võtnud

vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik,

samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176

nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud; 2) juhatuse ametiaeg

on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud; 3) muudel seaduses

sätestatud juhtudel.

2-21-19013

10. ÄS § 176 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud

osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või

suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist

ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses

sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille

tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud

osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või

ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.

11. Nähtuvalt äriregistri poolt kohtule esitatud avaldusest ei vasta puudutatud isiku netovara

seaduses sätestatule ning puudutatud isik tuleb sundlõpetada.

12. ÄS

§

kohaselt

toimub

osaühingu

lõpetamisel

selle

likvideerimine

(likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 206 lg 3 kohaselt määrab

kohus likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad

esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu

suuruse.

13. Kohus leidis, et käesoleval juhul tuleb viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, kuivõrd

äriühingule kuulub registriossa nr XXXXXXX kantud kinnisasi.

14. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel

juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli

läbiviimise ja läbiviija. ÄS § 206 lg 3 järgi kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral,

samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist.

Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.

15. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses

nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel

korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206

lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või

kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla

juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik,

kelle elukoht on Eestis.

16. Kohus leidis, et tagamaks võlausaldajate võrdne kohtlemine likvideerimismenetluses on

põhjendatud määrata likvideerijaks erapooletu isikuna pankrotihaldur, kes on andnud

omapoolse nõusoleku likvideerijaks hakkamise osas. Pankrotihaldur Y on andnud kohtule oma

nõusoleku puudutatud isiku likvideerijaks asumiseks. Kohtu hinnangul on Y kui pankrotihaldur

eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Y on likvideerijana

tegutsenud ka varem, sh kohtu poolt määratud likvideerijana. Y on kinnitanud oma sõltumatust

kõigist menetlusosalistest. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur Y. Likvideerija õigused

ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220.

17. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja,

likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest

ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja

nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise

2-21-19013

kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus

ei määra teisiti.

18. Kohus kohustas likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse

lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 01.09.2022.a, tuleb likvideerijal teatada

kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatas, et TsMS § 4772 lg 2

alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud

korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.

19. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda.

Määruskaebus

20. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

millega kohus otsustas puudutatud isiku sundlõpetada ja läbi viia tema likvideerimismenetluse,

määras likvideerijaks Y ning tegi muud menetluslikud otsustused ja teha asjas uus määrus,

millega jätta puudutatud isik sundlõpetamata; alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et

puudutatud isiku sundlõpetamise tühistamiseks alus puudub, tühistada kohtumäärus osas,

millega kohus määras likvideerijaks Y ning teha asjas uus määrus, millega määrata

likvideerijaks juhatuse liige C.

21. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlustatud määrus seaduslik. Määruskaebuse

esitaja ei ole 07.12.2021.a kohtumäärust kätte saanud, mistõttu ei olnud määruskaebuse esitaja

kirjaliku vastuse esitamiseks kohtu poolt määratud tähtajast teadlik. Vaidlustatud määruse

tegemise hetkeks, so 18.02.2022.a oli määruskaebuse esitaja netovara viidud vastavusse ÄS §-

s 176 sätestatud nõuetega.

22. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohtu põhjendusest on järeldatav, et

määruskaebuse esitaja seaduslikud esindajad ei oleks likvideerimismenetluses erapooletud ega

suudaks tagada võlausaldajate võrdset kohtlemist. Kohtu järeldus on oletuslik ega ole

põhjendatud. Vaidlustatud määrusest ei selgu, millest kohus on järeldanud, et määruskaebuse

esitaja seaduslikud esindajad ei suuda likvideerimismenetlust erapooletult läbi viia ega tagada

võlausaldajate võrdset kohtlemist. Kui kohus leiab, et määruskaebus sundlõpetamise

otsustamise tühistamiseks ei ole põhjendatud, taotleb määruskaebuse esitaja alternatiivselt, et

likvideerijaks määrataks Y asemel määruskaebuse esitaja seaduslik esindaja C.

Menetluse edasine käik

23. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle

tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-

st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata mõlema

esitatud nõude osas. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

25. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust väide, et määruskaebuse esitaja ei ole maakohtu

poolt asjas 07.12.2021.a tehtud menetlusse võtmise määrust kätte saanud.

2-21-19013

26. Vaidlustatud määrusest, tsiviilasja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt

toimetas maakohus 07.12.2021.a määruse puudutatud isikule tema e-posti aadressil XXX kätte

TsMS § 311¹ lg 5¹ alusel 11.01.2022.a e-kirjaga, milles selgitas, et loeb e-kirja kooskõlas TsMS

§ 311¹ lg-ga 5¹ selle saatmisest 5 tööpäeva möödumisel puudutatud isikule kättetoimetatuks.

27. TsMS § 311¹ lg 5¹ sätestab, et kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte

toimetada infosüsteemis, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud

elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie

tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Käesoleva

paragrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu registrikaardile kantud

elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral.

28. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud sätte näol on tegemist alates 01.01.2022.a jõustunud

seadusemuudatusega, mille eesmärgiks on Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku

ja

teiste

seaduste

muutmise

seaduse

eelnõu

seletuskirja

(kättesaadav

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8fad2d24-dfa1-4204-81e5-bb35801db14c)

kohaselt lihtsustada ja tõhustada menetlusdokumentide äriühingutele kättetoimetamist.

Sealjuures on seaduse muudatust põhjendatud sellega, et ÄS § 64 p 2 kohaselt on

registrikaardile kohustus kanda ka ettevõtja või ühingu elektronposti aadress ning majandus- ja

kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab

majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kätte saaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-

kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Muudatus on põhjendatud,

kuna äriühingutel on suurem hoolsuskohustus äriregistris enda kannete õigsust kontrollida ning

vähemalt korra päevas kontrollida äritegevuses kasutatavat e-posti.

29. Tsiviilasja materjalides sisalduva 03.12.2021.a registrikaardi väljatrüki kohaselt on

määruskaebuse esitaja e-postiaadressiks XXX. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt üritas

maakohus 07.12.2021.a menetlusse võtmise määrust selle tegemise kuupäevast alates

puudutatud isikule kätte toimetada avaliku e-toimiku kaudu, kuid kumbki juhatuse liige ei

võtnud dokumente vastu. Arvestades eeltoodut olid 11.01.2022.a täidetud eeldused

07.12.2021.a määruse puudutatud isikule kättetoimetamiseks TsMS § 311¹ lg 5¹ alusel ning

maakohus võis määruse puudutatud isikule lugeda kätte toimetatuks ilma kättesaamiskinnitust

saamata alates 18.01.2022.a.

30. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka väide, et vaidlustatud määruse tegemise

hetkeks oli puudutatud isiku netovara viidud vastavusse ÄS § 176 sätestatud nõuetega.

31. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et nii nagu maakohtus vaidlustatud määruses õigesti

märkis, sätestab ÄS § 176, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või

vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses

sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali

vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt

poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või

muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele

võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist

ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses

sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või

ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.

32. Sealjuures pidi puudutatud isik netovara seadusega vastavusse viimisel arvestama veel kahe

olulise tingimusega: ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 2500 eurot

2-21-19013

ning netovaraks loetakse ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt bilansi aktiva üldsummast passivas

näidatud kohustuste üldsumma lahutamise tulem. Eeltoodust tulenevalt tuli puudutatud isikul

määruskaebuse edukuse tagamiseks esitada tõendid, millest nähtuks osakapitali suurendamine

ja netovara vastavusse viimine äriseadustikus sätestatud tingimustele.

33. TsMS § 662 lg 3 alusel on uute tõendite esitamine määruskaebuse põhjendamiseks lubatav.

Määruskaebuse esitaja on kaebusele lisanud bilansi seisuga 31.01.2022.a, mille kohaselt on

puudutatud isiku osakapitali nimiväärtuseks 2500,00 eurot, aktiva üldsumma 522,00 eurot ja

passiva kohustuste üldsumma 100,00 eurot. Eeltoodu alusel moodustab määruskaebuse esitaja

netovara seega kokku 422,00 eurot (522,00-100,00), mis ei võimalda aga nõustuda

määruskaebuse eelpool toodud väitega. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuigi

määruskaebuse esitaja netovara ei ole enam negatiivne, ei ole see ka piisavalt positiivne,

arvestades, et selle suurus ei moodusta isegi mitte poolt määruskaebuse esitaja osakapitalist

(2500:2=1250). Kuivõrd puudutatud isiku netovara ei vasta endiselt ÄS §-s 176 sätestatud

nõuetele, tuleb määruskaebuse primaarne nõue jätta rahuldamata.

34. Ringkonnakohtu hinnangul puudub seaduslik alus rahuldada ka määruskaebuse esitaja

alternatiivset nõuet.

35. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust sellega nõustumiseks. TsMS § 603 lg 1 kohaselt tuli

maakohtul kontrollida, et puudutatud isikule likvideerijaks määratav isik vastaks seaduses

sätestatud nõuetele ning põhjendada, miks kohus leiab, et valituks osutunud isik on võimeline

oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse

kõrgem kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 07.06.2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 15).

36. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohtu diskretsioon puudutatud isikule likvideerija

määramise osas jälgitav ja arusaadav, maakohus on oma otsustust ka piisavalt põhjendanud.

Maakohus järeldas tsiviilasja materjalide alusel õigesti, et käesoleval juhul on võlausaldajate

võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks põhjendatud määrata puudutatud isiku likvideerijaks

kohtu poolset usaldust omav erapooletu ametiisik, kelleks antud juhul on pankrotihalduri kutse

ja varasema likvideerimismenetluste läbiviimise kogemusega isik.

37. Maakohtu esitatud põhjendusi ei saa pidada oletuslikeks. Arvestades, et asja materjalidest

nähtuvalt ei ole puudutatud isiku kahe liikmeline juhatus (aastaid) netovara seaduses sätestatud

nõuetega vastavusse viinud ega vastanud ka avaldusele, ei ole maakohtule ette heidetav, et

kohus selles olukorras kaalus ja määras puudutatud isiku likvideerijaks selle juhatusse

mittekuuluva isiku. Määruskaebuse esitaja mõttekäik, et puudutatud isiku likvideerijaks oleks

sobivam juhatuse liige, ei veena ringkonnakohut, et maakohtu poolt määratud likvideerija

sellele ametikohale ei sobi. Kohus ei pea eelistama juriidilise isikuga seotud isikut (vt

eelviidatud Riigikohtu määruse p 15). Arvestades, et määruskaebuse esitaja ei ole temale

määratud likvideerija isiku osas esile toonud ka seda, et isik ei vasta mõnele seaduses sätestatud

nõudele, puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks ka

selle alternatiivnõude osas. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 esimese lause ja lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Menetluskulude

puudumise tõttu ei määra ringkonnakohus neid kindlaks.

2-21-19013

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/