2-20-17088/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(8)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-17088

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Raimond Äri hagi Anastassia Äri vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raimond Äri apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

20. september 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant):

Raimond

Äri

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok

Kostja

(vastustaja):

Anastassia

Äri

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Margus Kiir

RESOLUTSIOON:

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. jaanuari 2022. a

otsus muutmata.

2(8)

2. Jätta Riigikohtu määruskaebemenetluse ja apellatsiooniastme menetluskulud

Raimond Äri kanda.

3. Määrata kindlaks Anastassia Äri Riigikohtu määruskaebemenetluse ja

apellatsiooniastme menetluskulud. Mõista Raimond Ärilt Anastassia Äri

kasuks

välja

Riigikohtu

määruskaebemenetluse

kulud

eurot

(sh käibemaks) ja apellatsiooniastme menetluskulud 554 eurot 40 senti

(sh käibemaks).

4. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Raimond Äril

tasuda Anastassia Ärile viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Tühistada käesoleva otsuse jõustumisel Viru Maakohtu 8. veebruari 2021. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-20-17088 kohaldatud hagi tagamine.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Raimond Äri (hageja) esitas 19. novembril 2020 Viru Maakohtule hagi Anastassia

Äri (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Hagiavaduse kohaselt on hageja Viru Maakohtu 16. märtsil 2020. a tsiviilasjas

nr 2-18-11619 tehtud otsuse (kohtuotsus) alusel kohustatud maksma kostjale hüvitist

25 000 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja ülejäänud 33 000 eurot ühe

aasta jooksul igakuiste maksetena 2750 eurot kuus. Kohtuotsus on täitedokument, mille

alusel toimub täitemenetlus hageja suhtes. Hageja tasaarvestas 12. oktoobril 2020 oma

nõude 4552 eurot 18 senti kostja vastu kostja rahalise nõudega. Seega oli oktoobrikuu

makse 2750 eurot tasutud 12. oktoobril 2020.

Tasaarvestatud nõude alus on asjaolu, et Luminor Bank AS-i (pank) ja poolte vahel oli

sõlmitud laenuleping, mille alusel võtsid pooled solidaarvõlgnikena laenu kinnisasja

ostmiseks. Ajavahemikul 1. oktoober 2017 – 19. oktoober 2020 tasus hageja pangale

8766 eurot 62 senti. Hageja esitas 21. septembril 2020 kostjale nõude hüvitada pangale

tasutud 4383 eurot 33 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et kuna kohtuotsus jõustus 1. mail 2020,

siis saab hageja nõue olla tekkinud ajavahemikul 1. maist 2020 kuni väidetava

tasaarvestamiseni, s.o kuni 12. oktoobrini 2020. Varem tekkinud nõudeid ei saa

tasaarvestada.

3(8)

Hageja väide 1. oktoobrist 2017 – 19. oktoobrini 2020 sooritatud maksete kohta ei vasta

tegelikkusele. Ajavahemikul november 2019 kuni november 2020 maksis laenumakseid

kostja, sh ka hageja osa laenust. Kuni juulini 2018 olid pooled abielus. Seega tasuti laenu

ühisvara arvel ning kostja ei saa ajavahemikku 1. oktoober 2017 kuni juuli 2018 arvestada.

1. maist 2020 – 12. oktoobrini 2020 tuli laenusaajatel pangale tasuda solidaarselt

2017 eurot 32 senti. Kostja hüvitas sel ajavahemikul hagejale 1671 eurot 16 senti. Seega on

kostja hüvitanud hagejale laenu osamakseid rohkem, kui tuli tasuda. Kindlustusmaksete

tasumine ei ole tõendatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 27. jaanuari 2022. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud

hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1020 eurot ning

menetluskuludelt viivise.

Otsuse põhjenduste kohaselt on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatud

hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast

täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku

vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise

(kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui

tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja seda oli võimalik kohtumenetluse ajal

maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks

alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi

jõustumist. Seega ei ole tähtsust asjaolul, et hageja on teinud tasaarvestusavalduse kostjale

12. oktoobril

2020,

s.o

pärast

kohtuotsuse

jõustumist.

Tasaarvestusolukord

solidaarvõlgniku tagasinõudena tekkis hagejal enne kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusega

mõisteti kaasomandi lõpetamisel hagejalt kostja kasuks välja rahaline hüvitis, mida ta oleks

saanud enne kohtuotsuse tegemist tasaarvestada hageja rahalise nõudega kostja vastu.

Seega saab TMS § 221 lg-te 1 ja 2 järgi arvesse võtta ainult makseid, mida hageja tegi

päraste kohtuotsuse jõustumist, s.o 1. maist 2020 – 19. oktoobrini 2020.

Hageja on erinevates menetlusdokumentides toonud välja erinevate täitemenetluste

numbreid

(täiteasjad

nr 042/2020/1284,

nr 042/2020/477,

nr 042/2021/15,

nr 042/2021/168), kuid pole välja toonud, millise täiteasja sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist ta nõuab. Vaatamata korduvatele täpsustustele, ei ole hageja suutnud selgelt ja

arusaadavalt välja tuua ega tõendada igakuiste laenumaksete suurust, millistest tehtud

maksetest nimetatud summad koosnevad, millises ulatuses sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist ta nõuab. Kohus ei pea hageja eest tegema arvutusi ja oletama, millise

täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja nõuab.

Kostja esitatud panga 24. mai 2021. a tõendi nr 20-2.1/663 kohaselt on kostja tasunud

vaidlusalusel ajal laenumakseid hagejale tervikuna. Seega ei saa selles hagejal olla

tagasinõuet kostja vastu. Poolte abielu ajal tehtud makseid ei saa arvesse võtta, kuna need

on tehtud ühisvara arvel. Hageja ei ole väitnud, et abielu ajal ei tehtud makseid ühisvarast.

Järelikult ei saa arvestada makseid, mis on tehtud enne poolte abielu lahutamist 8. juunil

2018. Väidetavate kindlustusmaksete osas ei ole hageja esitanud andmeid maksete

tasumise kohta, sh mis ajavahemikul ja kui suures summas kindlustusmakseid on hageja

tasunud ja milline oli kostja osa selles. Hagiavalduse lisast nähtuvate kindlustuspoliiside

(kuumaksega 13 eurot) põhjal ei ole võimalik kindlaks teha tasutud osamaksete

kogusummat kuni kaasomandi lõpetamiseni ja kostja osa selles.

4(8)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 11. veebruaril 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei analüüsinud kohus kõiki tõendeid ja asjaolusid ning jättis

asja sisuliselt hindamata. Kostja poolt esitatud tõendid ega väited ei tõenda seda, et hagejal

puudub nõue, mida ta võiks tasaarvestada kostja nõudega. Maakohus tegi otsuse ainult

kostja tõendite ja põhjenduste alusel, jättes tõendid ja asjaolud kogumis hindamata.

Hageja

tasaarvestas

oma

nõude

kostja

nõudega

12. oktoobri

2020.

a

tasaarvestusavaldusega, vastav avaldus on kostjani jõudnud, kostja sellele vastuväidet

esitanud ei ole, mistõttu on tasaarvestusavaldus jõustunud ja kehtiv. Hagejal on õigus

tasaarvestada oma nõue kostja nõudega ka enne tsiviilasjas nr 2-18-11619 otsuse

jõustumist tekkinud nõudega ning seda võimaldavad objektiivsed põhjused (Riigikohtu

15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15). Tsiviilasjas nr 2-18-11619 kaasomandi

jagamise viis ei olnud pooltele teada enne kohtuotsuse tegemist. Seega tekkisid hageja

nõuded kostja vastu pärast otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-18-11619 ja võimaldasid

tasaarvestamist kostja nõuetega.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja jättis tõendamata tasaarvestamisele

kuuluvate nõuete suuruse. Hageja on korduvalt kohtule selgitanud, et hagejal on kostja

vastu nõue 4552 eurot 18 senti, mida ta tasaarvestas kostja nõudega. Hagiavaldusele oli

lisatud hageja 21. septembri 2020. a nõue kostja vastu ning nõude tekkimist tõendavad

dokumendid – panga 18. septembri 2020. a tõend hageja poolt laenu tasumise kohta ja

kindlustuspoliisid. Maakohus jättis need tõendid analüüsimata. Kostja pangaarve väljavõte

ei tõenda, et kostja maksis laenumakseid. Esitatud pangaarve väljavõttest ei tulene, et

kostja tasus pangale laenu tagastamisega seonduvad makseid. Olukorras, kus kostja jättis

hageja vastu nõuded esitamata puudus kohtul alus võtta arvesse kostja makseid hageja

arvele.

Kostja ja hageja abieluline kooselu ja ühine majapidamine lõppesid 2017. aastal. Sel

põhjusel tegi hageja vastavaid laenumakseid oma isiklikust rahast, mida ei saa pidada

poolte ühisvaraks.

5. Tartu Ringkonnakohus keeldus 10. märtsi 2022. a määrusega hageja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning luges selle hagejale tagastatuks.

Ringkonnakohus

leidis,

et

kaebuse

menetlusse

võtmisest

saab

keelduda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel, kuna kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on

õiguslikult perspektiivitu.

Riigikohus tühistas 15. juuni 2022. a määrusega hageja määruskaebuse alusel

ringkonnakohtu 10. märtsi 2022. a määruse ja saatis asja ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus võttis 29. juuni

2022. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse.

6. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta maakohtu otsuse

muutmata.

Hageja poolt väidetav nõue koosneb enamjaolt kostja poolt kohustuste katteks tasutud

summadest. Ajavahemikul 1. mai 2020 – 19. oktoober 2020 on kostja tasunud pangale

poolte vahel võrdselt jagunevaid laenumakseid hagejast oluliselt suuremas ulatuses (hageja

tasus 308 eurot 45 senti ja kostja 1691 eurot 50 senti), mis välistab apellandi tagasinõude

(VÕS § 69 lg-d 1 ja 2). Järelikult ei olnud hagejal nõuet, mida ta saanuks kasutada

tasaarvestamiseks kostja nõudega. Seega puuduvad eeldused hagi rahuldamiseks.

5(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski

apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-

le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada

otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

8.1.

Käesolevas

juhul

on

sundtäidetav

täitedokument

kohtuotsus

tsiviilasjas

nr 2-18-11619. Tsiviilasjas menetleti kaasomandi lõpetamise hagi. TMS § 221 lg 1

kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

TMS § 221 lg 2 järgi on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul

lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga

lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel

esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud

pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.

TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel

põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma

panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis

on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi

(vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17776/39, p 13;

21. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385/204, p 15.1; 15. aprilli 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11).

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et tal puudus enne tsiviilasjas nr 2-18-11619

tehtud kohtuotsuse jõustumist 1. mail 2020 õiguslik võimalus tasaarvestada oma nõuet

kostja nõudega. Kuigi tsiviilasjas nr 2-18-11619 ei olnud kaasomandi jagamise viis teada

enne kohtuotsuse jõustumist, ei takistanud see hagejal tasaarvestuse avalduse esitamist

sama tsiviilasja menetluse ajal.

Kui hageja tahtnuks kaasomandi lõpetamise tulemusena kohtuotsusega tekkivat kostja

rahalist nõuet tasaarvestada oma solidaarkohustuse täitmisest tulenevate nõuetega, mis olid

muutunud sissenõutavateks enne kohtuotsuse tegemist, pidanuks ta vastava tasaarvestuse

vastuväite esitama enne kohtuotsuse jõustumist. Hageja oleks saanud tsiviilasja

nr 2-18-11619 menetluses esitada tingimusliku protsessuaalse tasaarvestuse avalduse.

Kohus lõpetas otsusega kaasomandi viisil, mille tulemusena tekkis hagejal kostjale raha

maksmise kohustus, ning kohus oleks saanud hageja tasaarvestuse avaldust otsuse

tegemisel arvestada (eeldusel, et see on põhjendatud). Samale seisukohale on asunud ka

Riigikohus käesolevas asjas 15. juunil 2022 tehtud määruses.

Kuna hageja tsiviilasjas nr 2-18-11619 vaidlusaluste nõuete osas tasaarvestuse vastustäitele

ei tuginenud, ei saa ta TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt enne 1. maid 2020 tekkinud nõuete

tasaarvestamisele tuginedes nõuda TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist.

6(8)

8.2.

Eelmärgitut arvestades ei ole vaja eraldi vastata apellatsioonkaebuse väidetele selle

kohta, kas poolte abielu ajal, mis lõppes 8. juunil 2018, tasus hageja laenumakseid enda

lahusvara arvelt.

8.3.

Pärast tsiviilasjas nr 2-18-11619 tehtud otsuse jõustumist, s.o ajavahemikul 1. mai

2020 – 19. oktoober 2020, kostja vastu tekkinud nõuete osas oleks sundtäitmise

lubamatuks tunnistamine nõuete tasaarvestamisele tuginedes TMS § 221 lg 1 alusel

õiguslikult võimalik. Samas ei ole hageja tõendanud, et tal oleks kõnealusel ajavahemikul

kostja vastu tasaarvestamist võimaldavaid nõudeid tekkinud.

Tasaarvestuse mõiste sätestab VÕS § 197 lg 1, mille kohaselt, kui kaks isikut

(tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole

nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi lõpevad

tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Pooled ei ole menetluses vaielnud selle üle, et nad on sõlminud pangaga laenulepingu,

millest tulenevate kohustuste osas on nad panga suhtes solidaarvõlgnikud (VÕS § 65).

VÕS § 69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste

võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse

võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Hageja

on tasaarvestusavalduses (I kd, tl 23) märkinud ning tugineb ka kohtumenetluses sellele, et

tema on täitnud panga ees kohustusi ka kostjale langevas osas. Laenu tagatiseks oleva

kinnistu (aadressil XXXXXXXXXXX) kindlustusmaksete hüvitamist on hagejal enda

väidete kohaselt õigus nõuda VÕS § 69 lg 5 alusel, mille kohaselt võib solidaarvõlgnik

teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste

hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Hageja nõuded, mida ta soovib kasutada

tasaarvestuseks, on seega solidaarvõlgniku tagasinõuded VÕS § 62 lg-te 2 ja 5 tähenduses.

Kuna nõuete tasaarvestusele tugineb hageja, on temal ka tasaarvestuse aluseks olevate

asjaolude tõendamise koormis (TsMS § 230 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja

tõendanud, et tal oleks ajavahemikul 1. mai 2020 – 19. oktoober 2020 tekkinud kostja

vastu nõudeid, mida saaks kostja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus ei nõustu hageja

käsitlusega, nagu peaks kostja tõendama hageja nõude puudumist.

8.4.

Kostja on esitanud koos vastusega apellatsioonkaebusele panga 18. jaanuari 2022. a

kirja (II kd, tl 158), mis sai samal päeval kostjale kättesaadavaks tsiviilasja 2-21-7015

menetluses. Viidatud kirjast nähtub, et ajavahemikul 1. mai 2020 – 19. oktoober 2020 on

hageja tasunud laenulepingu alusel pangale kokku 202 eurot 65 laenu põhiosa katteks ja

105 eurot 75 senti intressi katteks. Samal ajaperioodil on kostja tasunud pangale laenu

põhiosa katteks kokku 1142 eurot 95 senti ja intressi katteks veel 548 eurot 46 senti.

Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud panga 18. septembri 2020. a tõendist (I kd,

tl 20) ei nähtu vastupidist. Hageja poolt tasutud maksete osas see tõend pigem kinnitab

panga 18. jaanuari 2022. a kirjas märgitut.

Arvestades ka laenu tagasimaksegraafikust nähtuvaid tagasimaksete kuupäevi ja suurusi

(I kd, tl-d 128 – 136), nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et

ta oleks ajavahemikul 1. mai 2020 – 19. oktoober 2020 tasunud pangale laenumakseid

kostjale langevas osas. Sellel ajaperioodil on kostja tasunud pangale laenulepingust

tulenevate kohustuste katteks hagejast oluliselt rohkem.

8.5.

Maakohus ei ole panga 18. septembri 2020. a tõendit otsuses küll eraldi hinnanud,

kuid eelmärgitut arvestades ei ole see praegusel juhul menetlusnormi (TsMS § 442 lg 8)

7(8)

oluline rikkumine. Samuti võib iseenesest nõustuda hageja märgituga, et kostja esitatud

pangakonto väljavõte (I kd, tl-d 115 – 127) ei tõenda kostja poolt laenumaksete tasumist

pangale. Samas, nagu eespool märgitud, peab enda nõude aluseks olevaid asjaolusid

tõendama eeskätt hageja.

8.6.

Laenu tagatiseks oleva kinnistu kindlustusmaksete tasumist ei ole hageja

tõendanud, sh ajavahemiku 1. mai 2020 – 19. oktoober 2020 osas. Juba see välistab hageja

nõude rahuldamise. Hageja esitatud kindlustuspakkumised ja -poliisid (I kd, tl-d 11 – 13,

14 – 16, 17 – 19) vastavate kulude kandmist hageja poolt ei tõenda.

8.7.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva asja lahendamisel iseseisvat tähtsust

sellel, et kostja ei ole hageja tasaarvestusavaldusele vastu vaielnud. Kostja poolt

kohtumenetluse eelselt hagejale saadetud vastust (I kd, tl-d 25 – 26) tuleb vaadelda osana

laiematest kompromissläbirääkimistest. Vastusest ei nähtu, et kostja käesolevas menetluses

hageja nõuete tasaarvestuse väite aluseks olevaid nõudeid tingimusteta tunnistaks.

Kohtmenetluses on kostja nii tasaarvestusele tuginemise lubatavusele kui ka

tasaarvestusavalduses märgitud nõuetele vastu vaielnud, mh summade osas. Seetõttu tuleb

kohtumenetluses hageja nõude põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohus ei nõustu

apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus hageja tasaarvestusavaldust

analüüsinud.

9. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus 8. veebruari 2021. a määrusega

rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks ning peatanud täitemenetluse täiteasjas

nr 042/2021/15 kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni (I kd, tl-d 162 – 163).

TsMS § 386 lg 4 esimese lause järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi

jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Lõike teise lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise ka siis, kui hagi

tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimusi otsustanud (TsMS § 442 lg 5). Kostja esindaja palus 20. septembri 2022. a

kohtuistungil hagi rahuldamata jätmisel hagi tagamise tühistada (II kd, tl-d 157). Kuna hagi

jääb rahuldamata, tühistab ringkonnakohus käesoleva otsusega maakohtu 8. veebruari

2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise.

10. Maakohtu menetluse menetluskulud on jaotanud ning rahaliselt kindlaks määranud

maakohus vaidlustatud otsusega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust

selles osas muuta.

Ringkonnakohus jaotab senises menetluses jaotamata menetluskulud. Kuna nii hagi kui ka

apellatsioonkaebus

jäävad

rahuldamata,

jätab

ringkonnakohus

seni

jaotamata

menetluskulud, sh Riigikohtu määruskaebemenetluse kulud, TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1

alusel hageja kanda.

11. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka ülalviidatud

menetluskulude rahalise suuruse.

11.1. Kostja 20. septembril 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja

kohaselt on kostja menetluskulud seoses tsiviilasja menetlemisega Riigikohtus ja

ringkonnakohtus kokku 1368 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad

esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja M. Kiir teinud menetluses toiminguid

järgmiselt: Riigikohtule esitatud määruskaebuse selgitamine kliendile ja nõupidamine,

kohtule vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine (kokku 3,5 tundi);

Riigikohtu kohtumääruse, ringkonnakohtu kohtumääruse, maakohtu kohtuotsuse ja

apellatsioonkaebuse analüüs, nõupidamine kliendiga, kohtule vastuse ja menetluskulude

nimekirja koostamine ja edastamine (kokku 3,5 tundi); ringkonnakohtu istungiks

8(8)

ettevalmistamine ja menetluskulude nimekirja koostamine (1,75 tundi) ning kostja

esindamine kohtuistungil (eelduslikult 0,75 tundi, kuid kostja palub kohtul lähtuda

kohtuistungi faktilisest kestusest). Kostja esindaja tunnitasu on 144 eurot (sh käibemaks).

Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

11.2. Hageja leidis 20. septembri 2022. a kohtuistungil, et Riigikohtu menetluse kulude

üle peaks otsustama Riigikohus. Muid vastuväiteid ei ole hageja kostja menetluskulude

osas esitanud.

11.3. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17

koos selles viidatud praktikaga).

Ringkonnakohtu hinnangul ei takista TsMS § 174 regulatsioon Riigikohtu menetluse

menetluskulude kindlaksmääramist käesoleva lahendiga. Tinglikult saab Riigikohtus

toimunud määruskaebemenetlust käsitleda osana apellatsioonkaebuse lahendamisest

(TsMS § 174 lg 3).

Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses vastuse

esitamisega hageja apellatsioonkaebusele on 1,5 tundi (nimekirjas märgitud 3,5 tunni

asemel). 11. juulil 2022 esitatud vastuse sisuline osa moodustab veidi üle ühe lehekülje

ning kostja suures osas kordab vastuses menetluses varem esitatud seisukohti. Maakohtu

otsuse ja apellatsioonkaebuse põhisisu pidi esindajale teada olema juba Riigikohtus

toimunud

määruskaebemenetlusest.

Samuti

tuleb

arvestada,

et

hageja

oli

apellatsioonkaebuses taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil (TsMS § 647 lg 1),

mistõttu ei olnud kostja poolt menetluskulude nimekirja esitamine apellatsioonkaebuse

vastuses vajalik. Ringkonnakohtu istung kestis 36 minutit ehk 0,6 tundi. Muus osas on

kostja esindaja ülalviidatud toimingud asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku

õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Nende

kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja materjalidest ei nähtu, et esindaja

oleks kulutanud aega põhjendamatult.

Kostja esindaja tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks) on ringkonnakohtu arvates TsMS § 175

lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

11.4. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja hüvitatavate menetluskulude

suuruseks

Riigikohtu

määruskaebemenetluses

eurot

(3,5

×

144)

ning

apellatsiooniastmes 554 eurot 40 senti (3,85 × 144) ning mõistab nimetatud summad

hagejalt kostja kasuks välja.

11.5. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest